Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (spordisaalis riiete vahetamise võimaldamiseks)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – Karli Peelbaum Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24. november 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Karli Peelbaum esitas 22.03.2016 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et vangla võimaldaks tal enne ja pärast spordisaali kasutamist vahetada riideid spordisaalis olevas riietusruumis. Tartu Vangla 21.04.2016 vastusega nr 6-24/2281 jättis K. Peelbaumi taotluse rahuldamata.
1.1.K. Peelbaum esitas Tartu Vangla 21.04.2016 vastuse nr 6-24/2281 peale vaide, milles palus vanglal ettekirjutuse tegemist, et tal võimaldataks enne ja pärast spordisaali kasutamist sealset riietusruumi riiete vahetamiseks kasutada. Tartu Vangla jättis 27.07.2016 vaideotsusega nr 111/150-2 rahuldamata K. Peelbaumi vaide.
1.2.01.08.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja K. Peelbaumi poolt esitatud kaebus, milles ta palub kohtul kohustada Tartu Vanglat lubama tal vahetada spordiriideid spordisaalis olevas riietusruumis.
1.3.26.08.2016 määrusega võttis kohus K. Peelbaumi (kaebaja) kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vanglat vastama kaebusele.
1.4.16.09.2016 esitas vastustaja vastuse kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
2.Kaebaja leiab, et riietumine koridoris või muus kohas, eriti pärast spordisaali kasutamist, on ebainimlik ning vastuolus vangistusseaduse § 41 lg 1. Kaebaja leiab, et spordisaali kõrval asuvate riietusruumide kasutamise piirang toob talle kaasa ebamugavusi, mis ei kaasne paratamatult vangistusega ehk sellega alandatakse tema inimväärikust. Kaebaja on sunnitud vahetama riideid koridoris kaamera ees ja jaheda ilma saabumisel vahetama jalatseid porisel ja märjal koridoripõrandal, kus on tõmbetuul. Samuti pärast spordisaali kasutamist peab ta panema higist läbi imbunud spordiriietuse peale muud riided ja minema kambrisse. Spordisaalis on olemas riietusruum, mida kasutavad ka vanglaametnikud enne ja pärast spordisaali kasutamist. Seega, kaebaja arvates vangla poolt kehtestatud keeld spordisaali riietusruumi kasutamiseks on meelevaldne. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul teha Tartu Vanglale kohustav ettekirjutus – lubada kaebajal vahetada spordiriideid spordisaalis olevas riietusruumis. Vastustaja vastuväited
3.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Vastustaja teatas kohtule, et vastustaja jääb 27.07.2016 vaideotsuses nr 1-11/150-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde.
3.2.Vastustaja selgitusel ei ole kinnipeetavatel olemas eraldi spordiriideid ning nad teevad sporti vangla poolt väljastatud vormiriietuses. Eelistatult spordivad kinnipeetavad T-särgi ja lühikeste pükste väel. Soojade ilmadega lähevad kinnipeetavad osakonnast spordisaali juba sportimiseks mõeldud riietega ning mingit riietumist spordihoones ei toimu. Kui ilm on jahedam ning kinnipeetavad on riietanud ennast ilmastikule vastavalt, tähendab see seda, et sportimisriietuse, T-särgi ja lühikeste pükste peale on jalga tõmmatud pikad püksid ning selga pandud kas pikkade varrukatega jakk või jope või mõlemad. Spordisaali jõudes võtavad kinnipeetavad ära nn pealisriided ja riputavad need spordisaali ees koridoris selleks ettenähtud nagidesse. Arvestades, et pealisriiete all on riided, mida kinnipeetav kannab üldkasutatavates siseruumides ja soojal ajal ka väljas, ei saa nende pealt spordisaali koridoris üleriiete äravõtmine olla kuidagi käsitletav tahtena kohelda isikut tema väärikust alandavalt. Seda, et kinnipeetavad peavad ennast koridoris paljaks võtma või et ei toimu ainult üleriiete äravõtmine, ei ole väitnud ka kaebaja.
3.3.Vastustaja kinnitusel juhul, kui koridoris teatav õhu liikumine toimub, mida saab pidada pigem heaks kui halvaks, ei puhu koridoris tuul ja see ei tule otse õue viivast lahtisest uksest.
3.4.Riietusruumi kasutamise mittevõimaldamise põhjus ei ole meelevaldne, vaid väga praktiline ja põhjendatud. Vangla peab julgeoleku tagamiseks tagama kõigis kinnipeetavate poolt ühiskasutatavates ruumides järelevalve teostamise. Järelevalve teostamine võib toimuda nii visuaalselt kui elektrooniliselt. Seega ei taga riietusruumi kasutamine kinnipeetavale väidetavalt soovitud privaatust vanglaametnike eest.
3.5.Vastustajale jäi arusaamatuks kaebaja häbelikkus naisametnike ees üleriiete äravõtmisel.
Samade riietega näevad naisametnikud kaebajat eluosakonnas iga päev. Kaebaja on taotlenud meditsiiniosakonnalt luba, mis talle 2016 aprillis anti, jalutada värskes õhus viibimise ajal palja ülakehaga. Arvestades, et jalutuste ajal teostavad kinnipeetavate üle järelevalvet ka naisametnikud, seega ei ole kaebaja väidetav ebamugavus naisamentike ees spordisaalis ainult üleriiete äravõtmisel eluliselt usutav. Kinnipeetavad lähevad spordisaali ainult seljas olevate spordiriietega, vahetusriideid kaasa ei võeta ja peale spordisaali kasutamist on neile tagatud koheselt pesemisevõimalus oma eluosakonnas. Seega, sõltumata riietusruumi kasutamise võimaluse olemasolust, saab kinnipeetav peale sportimist endale riideid ainult peale panna, kui ta just ei otsusta võtta seljast särki ja panna üleriided paljale ihule. Sel juhul on aga olukord kaebaja jaoks samasugune, mis väidetavalt higise särgi peale üleriiete panemisel, st selga pandud riided võivad saada higiseks.
3.6.Kinnipeetavad ei suuda üldjuhul etteantud ajast kinni pidada ning venitavad teadlikult iga enesele meeldiva tegevuse aega. See toob kaasa kõikide järgnevate osakondade graafikujärgse spordisaali kasutamise aja edasilükkumise, mis omakorda mõjutab vanglas kehtestatud päevakava järgimist üldiselt ning toob kaasa põhjendamatuid kinnipeetavate kaebusi, kes kõik leiavad, et päevakavas ettenähtud ajal spordisaali mittesaamine on nende inimõiguste rikkumine. Problemaatiline on ühiskasutatavas duširuumis ka järelevalve teostamine. Kuna tagada tuleb kinnipeetavate privaatsus, siis peaks seal järelevalvet teostama meesametnik, mida vangla ei suuda paraku alati tagada. Järelevalve tagamine on aga väga oluline ning peab kindlasti olema, kuna kinnipeetavate vahel tekib emotsionaalsete sportmängude mängimise ajal väga palju konflikte ning neid võidakse hiljem duširuumis lahendada.
3.7.Vastustaja leiab, et kaebaja poolt toodud põhjendustel ei ole alust pidada vangla tegevust kaebaja väärikust alandavaks. Vahetult spordisaali ees olevas koridoris spordiriiete pealt üleriiete äravõtmine ei ole isiku väärikust alandav kohtlemine. Isegi, kui see on kaebaja jaoks ebameeldiv, on see ebameeldivus, mis kaasneb paratamatult vanglas kinnipidamisega ning mida kaebaja on kohustatud taluma. Kaebaja vastuväited vastustaja vastusele
4.Kaebaja leiab, et vastustaja proovib kohut eksitada põhjendades kehtestatud piirangut julgeoleku tagamise vajadusega. Kaebaja sõnul mõnedes vangla ruumides, kus kogunevad kinnipeetavad, puudub vanglaametnike järelevalve. Kaebaja arvates, riietusruumi mittelaskmine on puhas kius. Kohtu seisukoht
5.Tulenevalt haldusasja materjalidest, jättis vastustaja 21.04.2016 vastusega nr 6-24/2281 rahuldamata kaebaja taotluse, milles ta taotles lubada tal enne ja pärast spordisaali kasutamist vahetada riideid spordisaalis olevas riietusruumis. Kohus leiab, et kinnipeetavate poolt vastustaja nõusoleku andmise taotlemine spordisaalis oleva riietusruumi kasutamiseks on tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg-st 1 taotlus toimingu sooritamiseks, kuna sellist nõusolekut ei ole võimalik vaadata läbi haldusaktina, viimase regulatiivsuse puudumise tõttu HMS § 51 lg 1 tähenduses. Seega, vastustaja 21.04.2016 vastuse nr 6-24/2281 näol, millega keelduti toimingu sooritamisest on ka toiming, mitte haldusakt. Eelpoolnimetatu tuvastamine on oluline, kuna kohustamiskaebuse rahuldamise korral ei vaja toiming võrreldes haldusaktiga tühistamist, piisab selle õigusvastasuse tuvastamisest, mida on võimalik teha kohustamiskaebuse raames kohustamisekaebuse piiridest väljumata.
Kohtule esitatud kaebuse kohaselt palub selle esitaja teha Tartu Vanglale kohustav ettekirjutus – lubada tal vahetada spordiriideid spordisaalis olevas riietusruumis. Seega, tegemist on kohustamiskaebusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 tähenduses. Vastavalt HKMS § 5 lg 1 p-le 2, kuulub halduskohtu volituse hulka ka haldusorgani kohustamine muu hulgas toimingu tegemiseks. HKMS § 5 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 loetletud volitusi rakendab kohus, arvestades riigivastutuse seaduses sätestatut. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1, võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 4, kohaselt kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sellest tulenevalt kohustamisnõude rahuldamisel peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) haldusorgan on kohustatud andma haldusakti või sooritama toimingut (õiguslik ja faktiline võimalikkus); 2) haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keeldumine on õigusvastane ja 3) esineb isiku subjektiivse avaliku õiguse(te) rikkumine.
6.Vangistust reguleerivatest ega muudest õigusaktidest ei tulene, et kaebajal ehk kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda, aga vastustajal ehk vanglal on juriidiline kohustus tagada enne ja pärast vangla spordisaali kasutamist kaebajale riiete vahetamist just spordisaali kõrval asuvates riietusruumides. Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata (RKHKo 3-3-1-5-09, p 12). Järelikult juba sellel alusel ei ole kohtul võimalik rahuldada kaebaja kohustamiskaebust.
7.Kuigi vastustaja kehtestas kinnipeetavatele sh kaebajale spordisaali kõrval asuvate riietusruumide kasutamise piirangu, mille õiguslikku alust ei ole ei vangistust reguleerivates ega muudes õigusaktides eraldi välja toodud, peab selline piirang vastama VangS § 41 lg-le 2, mille kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
8.Nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele, põhjendas vastustaja täiendavalt riietusruumi kasutamise keeldu. Kohus märgib, et toimingu täiendav põhjendamine halduskohtumenetluses on tulenevalt Riigikohtu praktikast lubatud (RKHKo 3-3-1-19-13, p 14). Vastustaja väitis, et spordisaali kõrval asuvates riietusruumides kinnipeetavate üle nii elektroonilise kui ka visuaalse järelevalve tagamine on võimalik, kuid sellega kaasneb kinnipeetavate privaatsuse rikkumine. Seega, vastustajal puudub võimalus tagada järelevalvet riietusruumides toimunu üle kinnipeetavate, sh kaebaja privaatsust rikkumata. Kohus nõustub vastustajaga, et spordisaali riietusruumides järelevalve tagamine on väga oluline, kuna see on koht, kus enne või pärast emotsionaalseid spordimänge võivad kinnipeetavate vahel tekkida konfliktid. Järelikult, peamiseks spordisaali riietusruumide kasutamise keelu eesmärgiks on vangla üldise julgeoleku tagamine, mis on tulenevalt VangS § 41 lg-st 2 legitiimne eesmärk nimetatud piirangu kehtestamisel. Eeltoodu põhjal ei nõustu kohus kaebaja väitega, et riietusruumi kasutamise piirang on kehtestatud meelevaldselt ning puhtalt kiusamise eesmärgiga. Ei saa jätta tähelepanuta vastustaja seisukohta, et vangla spordisaali riietusruumid ei ole mõeldud kasutamiseks kinnipeetavatele, vaid vangla teenistujatele, kelle suhtes spordisaalis ei ole riiete
kasutamise piirangud (kinnipeetavad on kohustatud järgima Tartu Vangla Kodukord p 4.7 ja enne spordisaali minekut on nendel seljas samad riided, millega nad tulevad tagasi eluosakonda peale spordisaali kasutamist. See piirang on kehtestatud tõhusama läbiotsimise läbiviimiseks ja ei ole tunnistatud õigusvastaseks).
9.Kaebaja leiab, et spordisaali kõrval asuvate riietusruumide kasutamise piirang toob talle kaasa ebamugavusi, mis ei kaasne paratamatult vangistusega ehk sellega alandatakse tema inimväärikust. Kaebaja on sunnitud vahetama riideid koridoris kaamera ees ja jaheda ilma saabumisel vahetama jalatseid porisel ja märjal koridoripõrandal, kus on tõmbetuul. Samuti pärast spordisaali kasutamist peab ta panema higist läbi imbunud spordiriietuse peale muud riided ja minema kambrisse. VangS § 41 lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kohus leiab, et kaebajal spordijalatsite vahetamist spordisaali koridoris ja higiste spordiriiete peale puhaste riiete panemist ning kõndimist eluosakonda ei saa pidada selliseks tegevuseks, mis ületaks inimväärikuse alandamise künnise. Küll toob see kaebaja jaoks teatud ebamugavusi, kuid võttes arvesse nende kestvust, ei ole tegemist sellist laadi ebamugavustega, mis tooksid kaasa kaebaja inimväärikuse alandamise. Kohus märgib, et kaebaja poolt kirjeldatud ebamugavused seoses koridoris riiete vahetamisega ei lõpe ka siis, kui vastustaja lubaks kasutada spordisaali riietusruume. Vastustaja selgitusel riietusruumides asuvate duširuumide kasutamine kinnipeetavatele on keelatud, kuna praktika näitab, et kui kinnipeetavad kasutasid riietusruumides olevaid duširuume, venitati selle kasutamise aega, mistõttu spordisaali ei saanud õigeaegselt kasutada teised kinnipeetavad. Seega otsustati duširuumide kasutamisest loobuda ning anda spordisaali kasutanud kinnipeetavale võimalus käia duši all koheselt eluosakonda naasmisel. Järelikult, kui vastustaja oleks kaebajal lubanud kasutada spordisaali kõrval asuvat riietusruumi, ei oleks tema poolt nimetatud ebamugavustunne seoses higiste riiete kandmisega ära kadunud, kuna ta oleks pidanud pesemata kehale panema puhtad riided, mis imbuks ka higist läbi ja tal oleks juba kaks musta riidekomplekti. Seega oleks kaebaja seisund põhimõtteliselt sama, kui tal oleks lubatud kasutada riietusruumi. Kohus märgib, et kaebaja ei vaidlusta duši kasutamist seoses spordisaalis käimisega.
10.Mis puudutab kaebaja väidet koridoris oleva kaamera kohta, mille ees riiete vahetamine väidetavalt rikub kaebaja privaatsust, siis vastustaja kinnitusel ei toimu spordisaali koridoris täielikku lahtiriietumist, kuna kinnipeetavad lähevad spordisaali juba spordivormis. Sellisel juhul ei ole võimalik rääkida kaebaja privaatsuse rikkumisest isegi siis, kui koridoris paigaldatud videokaamera abil teostab järelevalvet naissoost vanglaametnik. Tähelepanu väärt on see asjaolu, et vastustaja poolt esitatud andmetel, taotles kaebaja ise luba käia jalutuskäigul paljaga ülakehaga ning tookord ei häbenenud ta jalutuskäigu ajal järelevalvet teostavaid naisametnikke.
11.Kaebaja väide koridoris tugeva tõmbetuule olemasolu kohta ei leidnud kinnitust. Vastustaja selgitas kohtule, et spordihoones olevasse koridori, kus kinnipeetavate riietumine toimub, ei saa pääseda kohe peale välisuksest sisenemist. Peale mootorlukuga välisuksest sisenemist tuleb läbida piisavalt suur tuulekoda, mida eraldab koridorist samuti mootorlukuga uks. Kohus leiab, et sellisel juhul võib mõnikord tõmbetuul koridoris siiski tekkida, kuid võttes arvesse vastustaja selgitusi, peaks olema tegemist mõõduka tõmbetuulega, mis on kergelt talutav ning ei ole kaebaja tervisele ohtlik.
12.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et spordisaali kõrval oleva riietusruumi kasutamise piirang on
kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2. Vastustaja poolt kehtestatud piirang toob küll kaebajale väikest laadi ebamugavusi, kuid sellega ei kaasne kaebaja ei subjektiivsete õiguste ega inimväärikuse põhimõtte rikkumist.
13.Kuna täidetud ei ole kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusi, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
14.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.