Jätta A.N.i taotlus koopiate saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).
ASJAOLUD
1.A.N. (kaebaja) esitas 08.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse, et tema suhtes algatatud 4 distsiplinaarmenetlusele lisada juurde täiendavad dokumendid jälgimiskambri niiskuse mõõtmise ja uue madratsi väljastamise kohta.
2.Tallinna Vangla tagastas 07.09.2016 kirjaga nr 5-8/16/18838-2 kaebaja taotluse, väites, et esitatud dokumendid ei ole seotud 4 distsiplinaarmenetlusega. Distsiplinaarmenetlused on juba läbi viidud ja käskkirjad kaebajale tutvustatud ning tal on võimalik end kaitsta vaidemenetluse raames. Kaebaja on seda võimalust ka kasutanud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda distsiplinaarmenetluse juurde kindlate dokumentide lisamist.
3.Kaebaja esitas 14.09.2016 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles õigusvastasuse tuvastamist. Põhjenduste kohaselt lükati kaebaja taotlus tagasi, kuna dokumentide lisamine oleks näidanud juhtumit teises valguses.
4.Tallinna Vangla leidis 14.10.2016 vaideotsuses nr 5-15/16/294-2, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda asjasse puutumatute tõendite lisamist distsiplinaarmenetluse juurde.
3-16-2083
5.Kaebaja esitas 18.10.2016 Tallinna Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud kaebuse, milles teatab, et ta ei nõustu vangla 14.10.2016 vaideotsusega ja jääb vaides esitatud taotluste juurde. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ja soovib registreeritud koopiat.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7.HKMS § 38 määratleb nõuded kaebuse sisule. Muu hulgas tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 (HKMS § 38 lg 1 p 5) ja kaebuse faktiline põhistus (HKMS § 38 lg 1 p 7). Kaebaja ei ole eelmärgitud nõudeid täitnud. Siiski võib kaebaja 08.08.2016 taotlusest mõista, et kaebaja eesmärgiks on esitada täiendavaid dokumente erinevate distsiplinaarmenetluste raames. Kohtu hinnangul on kaebaja taotlus seotud distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ja kaebaja soovib vaidlustada distsiplinaarmenetluse läbiviimise menetlustoiminguid. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
8.Riigikohus märkis 12.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-10 (p 13), et väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 5). Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et kolleegiumi praktikas (vt eelkõige 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10 ja selles viidatud lahendid) on siiski leitud, et menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka erandlikult õigustatud protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu 24.10.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-51-07, p 10).
9.Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus ning selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud. VangS-s ei ole sätestatud võimalust distsiplinaarmenetluse toimingute vaidlustamiseks halduskohtus ilma, et kaebaja oleks vaidlustanud kohtus ka lõpliku haldusakti ehk vangla poolt distsiplinaarkaristuse määramise otsustuse. Samuti ei ole kohtule avaldatu pinnalt võimalik järeldada, et vangla oleks distsiplinaarmenetluse raames pannud toime sellise rikkumise, et oleks võimalik praeguses menetlusstaadiumis väita lõpptulemusena väljaantava haldusakti mitteõiguspärasust. Kaebaja esitatud väited, et vangla ei võtnud temalt vastu täiendavaid dokumente distsiplinaarmenetluste raames, ei saa ka iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi.
10.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt määras Tallinna Vangla kaebajale 08.08.2016 distsiplinaarkaristused käskkirjadega nr 5-2/901, nr 5-2/902, nr 5-2/903 ja nr 5-2/904 ning kaebaja on kõik märgitud 4 distsiplinaarkaristust vaidemenetluse korras vaidlustanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1685, p-d 1 ja 2). Vangla peab kaebaja vaide kas tagastama või koostama vaideotsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja saab vaidlustada võimalikud minetused distsiplinaarmenetluse toimingute osas kohtus alles koos distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade vaidlustamisega, kui vangla on koostanud vaideotsuse või kaebaja vaide tagastanud.
2(3)
3-16-2083
11.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebajal ei ole võimalik pöörduda kohtu poole eraldiseisva kaebusega distsiplinaarmenetluse menetlustoimingu vaidlustamiseks ja kaebus tuleb tagastada. Menetlusabi taotlus
12.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis ei nõua kohus kaebajalt riigilõivu tasumist ja puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada. Seetõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Koopiate tegemise taotlus
13.Kaebaja on kaebusesse märkinud, et soovib registreeritud koopiat. Kohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja soovib saada koopiat tema enda kaebusest, millel on kohtus registreerimise templijäljend.
14.Kohus on eelpool osundanud, et tagastab kaebuse, mis tähendab ka, et ta tagastab kaebajale kaebuse originaali, millel on kohutus registreerimise templijäljend, ja samuti kogu kaebusele lisatud materjali.
15.Riigikohus on 08.09.2015 määruses asjas nr 3-7-1-3-502-15 selgitanud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ja tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri või märkmeid.
16.Lisaks on Riigikohtu esimees P. Pikamäe selgitanud õiguskantsler Ü. Madisele 08.06.2015 vastuskirjas nr 7-7/15-448-2 (seoses koopiate väljastamisega kinnipeetavatele) mh järgmist: „...isikute pöördumised ei ole üldjuhul vaadeldavad avaliku teabena [avaliku teabe seaduse (AvTS)] § 3 mõttes. Seetõttu puudub asutusel üldjuhul kohustus neist koopia väljastamiseks. Taotlejale tuleb tema pöördumisest koopia väljastada erandina juhul, kui see on vajalik tema põhiõiguste kaitseks, näiteks tõendamaks riigisisese edasikaebeõiguse ammendumist Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluse algatamiseks. Sellisel juhul teeniks teabe, s.o pöördumise koopia väljastamine õigusriigi põhimõtet ja koopia väljastamine oleks seetõttu kooskõlas AvTS eesmärgiga, millest tulenevalt oleks ka taotletav koopia käsitatav avaliku teabena, mis tuleks teabenõudes korras taotlejale väljastada. Asjaolu, kas pöördumisest koopia väljastamine on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, tuleb igakordselt eraldi hinnata“.
17.Kohus leiab eeltoodud seisukohtadele tuginedes, et taotlus koopia väljastamiseks ei kuulu rahuldamisele, sest ka kaebaja taotlusest ei nähtu, et ärakirja väljastamine on taotlejale vajalik tema põhiõiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluse algatamiseks. Taotlust ei ole üldse põhjendatud.
18.Lisaks märgib kohus, et isik saab olulised andmed teada ka asjas tehtud kohtulahenditest (sh kuupäevad ja sisu). Menetlusdokumendist ärakirja/koopia väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus ja see ei ole edasikaevatav (Riigikohtu lahend asjas nr 3-7-1-3-502-15, p 5).
19.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja koopiate tegemise taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.