Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 21.07.2016 käskkirja nr 6-2/1181 tühistamiseks
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – Igor Abdulajev Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. november 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla otsustas 21.07.2016 käskkirjaga nr 6-2/1181 tunnistada kinnipeetav Igor Abdulajevi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülises rikkumises ning karistada kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, täitmisele pööramine lükata edasi kahekuulise katseajaga.
1.1.I. Abdulajev esitas 26.07.2016 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 21.07.2016 käskkirja nr 62/1181 kehtetuks tunnistamiseks.
1.2.Tartu Vangla jättis 03.08.2016 otsusega nr 1-11/311-2 I. Abdulajevi 26.07.2016 vaide rahuldamata.
1.3.Abdulajev (kaebaja) esitas 08.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 21.07.2016 käskkirja nr 6-2/1181 tühistamiseks.
1.4.15.09.2016 laekus kohtusse Tartu Vangla (vastustaja) poolt esitatud vastus kaebusele.
Kaebuse põhjendused ja taotlus
2.Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus hindas vastustaja valesti kogutud tõendeid, millega rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2, 5 ja 38. Kaebaja väidab, et temal valutas vasak jalg, kus oli sinikas ja kasvaja. 30.06.2016 viidi ta töövõimelisuse kontrollimiseks medõe juurde, kes kaebaja arvates ei ole pädev hindama tema töövõimelisust. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtupraktikale asjas nr 32863/13 (Litvinov vs Venemaa) ja Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsustele asjas nr 3-2-1-20-16, mille kohaselt haiguse diagnoosimine ja kindlakstegemine nõuab erialalisi teadmisi. Ka Tartu Vangla üldarst mainis 17.06.2016, et kaebajal on probleemid liigestega ja vasaku käega, aga samuti selja ja kaelaga. Seega, kaebaja sõnul ei ole vastustaja uurinud põhjalikult tema terviseseisundit. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtult Tartu Vangla 21.07.2016 käskkirja nr 6-2/1181 tühistamist. Vastustaja vastuväited
3.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. 3.1 Vastustaja teatas kohtule, et jättis kaebaja vaide rahuldamata, kuna tema hinnangul on 21.07.2016 käskkiri nr 6-2/1181 õiguspärane. Vastustaja jäi oma vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ka käesolevas kohtumenetluses.
3.2.Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-53-14 punktis 16 asunud seisukohale, kui kinnipeetava töövõimelisuse tööle määramisel on tuvastanud arst, saab olukorras, kus kinnipeetav keeldub ootamatu terviserikke tõttu tööle asumast, kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Vastustaja nõustub eeltoodud seisukohaga. Vangla meditsiiniõe poolt 30.06.2016 tehtud otsuse kaebaja töölt mittevabastamise kohta on teinud selleks õigust omav isik ning otsus on õiguspärane. Kuna kaebajal puudus põhjus 30.06.2016 töölt keeldumiseks ehk ta oli tegelikkuses võimeline töötama, pani kaebaja tööst keeldudes toime distsipliinirikkumise, mis seisnes seadusest tuleneva töökohustuse täitmata jätmises. Kaebaja on käesoleva asjaga analoogsetel põhjendustel varasemalt halduskohtusse pöördunud. Nimelt karistati kaebajat samalaadse rikkumise (keeldus tööle asumast tervislikel põhjustel) eest noomitusega. Ka siis vaatas kaebaja üle vangla meditsiiniosakonna õde, kes ei andnud kaebajale tööst vabastust. Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2016 määruses haldusasjas nr 3-16-1466 (jõustumata) nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, leides, et kaebust ei saa pidada edukaks, viidates ka muuhulgas ülaltoodud Riigikohtu lahendile.
3.3.Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et Tartu Vangla 26.07.2016 käskkiri nr 6-2/1181 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastsustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukoht
4.Vaidlusaluse Tartu Vangla 21.07.2016 käskkirjaga nr 6-2/1181 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuse korras VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks, kuna kaebaja rikkus süüliselt VangS § 37 lg 1. Määratud karistuse täitmine lükati edasi kahekuulise katseajaga. Nimetatud käskkirja kohaselt 30.06.2016 kella 13.10 paiku keeldus kaebaja terviseprobleemide tõttu süüdimõistetute eluhoones nr 5 asumast tööle koristajana.
5.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Tulenevalt HMS § 51 lg-st 1, haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt, distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Sellest tulenevalt, Tartu Vangla 15.06.2016 käskkiri nr 6-2/976, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus VangS § 63 lg 1 p 1 alusel, on kooskõlas HMS § 4 lg-ga 1 ja § 51 lg-ga 1 diskretsiooniline haldusakt. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust (diskretsioon) tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 (teine lause) kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
6.Esitatud kaebuses väitis selle esitaja, et 30.06.2016 temal esinesid terviseprobleemid ning medõde ei olnud pädev kontrollima tema töövõimet. VangS § 37 lg 1 kohaselt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 p 2 lg 3 kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 38 lg 2 2 kohaselt kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et eelpoolnimetatud aluse esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (RKHK 3-3-1-53-14, p 15). Riigikohtu Halduskolleegiumi hinnangul ei võimalda viidatud sätted tõlgendust, et kinnipeetava töövõimelisuse võib kindlaks teha ka vastava erialase kvalifikatsiooniga õde. Vaatamata eelpoolnimetatule olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, on õigustatud andma kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde. Sellisest tõlgendusest lähtub ka VangS § 38 lg 22 alusel kehtestatud justiitsministri 7. veebruari 2007. a määrus nr 9 "Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord" (Määrus). Määruse § 5 lg 2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. Seejuures ei nähta ette, et ajutise töövõimetuse peab olema kindlaks teinud arst (RKHKo nr 3-31-53-14, p 16).
6.1.Vastustaja kinnitusel enne majandustöödele määramist kaebaja töövõimelisuse on kindlaks teinud Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool, kes on hariduselt arst. 30.06.2016 tegi töölt mittevabastamise otsuse meditsiiniõde A. Hernits, kes tulenevalt eelpoolnimetatud Riigikohtu seisukohast oli 30.06.2016 samuti pädev hindama kaebaja töövõimelisust ning otsustada kaebaja tööst vabastamise üle. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud 30.06.2016 viima kaebaja tema töövõimelisuse kontrollimiseks kirurgi ja neuroloogi juurde.
7.Kohtule esitatud kaebuses väitis selle esitaja, et vastustaja ei ole uurinud põhjalikult tema terviseseisundit. Arvestamata on jäetud asjaoluga, et 17.06.2016 kinnitas üldarst, et kaebajal on probleemid liigistega ja vasaku käega. Samas kaebaja kinnitusel oli 30.06.2016 vasakul jalal sinikas ja kasvaja, jalg valutas. Kohus leiab, et kinnipeetaval tervisehäire olemasolu ei tähenda
veel seda, et tema ei ole töövõimeline, kinnipeetava teovõimelisust hindab arst või ootamatu tervisehäire tekkimise korral medõde. Nähtuvalt kaebaja tervisekaardi väljavõttest, kaebas ta tööst keeldumise päeval ehk 30.06.2016 töövõimelisuse kontrollimisel valul küünarnukkides, kaelas ja hüppeliigsete piirkonnas. Ühtlasi kaebas kaebaja, et tal on isiksusehäire ja ta on psüühiliselt haige ning teised kinnipeetavad käivad koristamise ajal närvidele. Kaebaja töövõimelisust hindav medõde A. Hernits märkis, et 29.06.2016 töötas kaebaja kaebusteta, kuid 30.06.2016 äkki tekkisid kaebajal eelpoolnimetatud kohtades valud ja tervisehäired. Arvestades eeltoodut, märgib kohus, et kohtule esitatud kaebuses väitis selle esitaja, et 30.06.2016 temal valutas vasak jalg, kus oli sinikas ja kasvaja. Siit nähtub, et 30.06.2016 töövõimelisuse kontrollimisel kaebaja väited terviseprobleemide kohta ei kattu kaebuses esitatud väidetega. Kohus leiab, et kuna medõde, kellel on samuti olemas meditsiiniline haridus, kuulas kaebaja kaebused tervisehäirete kohta ära, hindas kaebaja töövõimelisust ning otsustas, et kaebaja on võimeline tegema koristamistöid, puudub kohtul alus kahelda 30.06.2016 medõe otsuse õigsuses. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et medõde A. Hernitsi poolt 30.06.2016 tehtud otsust kaebaja töövõimelisuse kohta saab lugeda vastavalt HMS § 38 lg-le 2 lubatud tõendiks distsiplinaarmenetluses. Kohtul puudub alus asuda teistsugusele arvamusele, ka lähtudes kaebaja poolt tehtud viidetest EIK ja RKTK otsustele. Kaebaja poolt viidatud EIK-i kohtulahendis (32863/13, Litvinov vs Venemaa) otsustas EIK kinnipidamiskohas viibivale kinnipeetavale osutatud ravi sobivuse üle. EIK tunnistas, et meditsiiniabi adekvaatsus kinnipidamisasutuses on keeruline küsimus. Oluline on korrektse diagnoosi panemine ja ravi elluviimine. Igat kaasust tuleb lahendada faktipõhiselt. Samas ei tuvastanud EIK nimetatud kohtulahendis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumist. Seega, käesoleva asja faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused ei kattu faktiliste asjaoludega ja õiguslike küsimustega, mida arutas EIK kohtulahendis nr 32863/13, Litvinov vs Venemaa. Samal põhjusel ei pea kohus asjakohaseks kaebaja viidet Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-20-16.
7.1.Lisaks eelpoolnimetatule väitis kaebaja, et vastustaja rikkus HMS § 2 ja 5. Kohtule jääb selline kaebaja väide arusaamatuks, kuna HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse mõistet. Sama paragrahvi lg 2 selgitab, millistes menetlustes (väärteomenetlus jne) ei kohaldata HMS sätteid. HMS § 5 sätestab haldusmenetluse läbiviimise põhimõtted (vormivabadus, eesmärgipärasus jne). Kaebaja ei ole täpsustanud kohtule missugust ja mis viisil nimetatud haldusmenetluse läbiviimise põhimõtetest rikkus vastustaja. Seega jääb kohus kaebaja väide seoses HMS § 5 rikkumisega tähelepanuta.
8.Kuna tuginedes 30.06.2016 tehtud otsusele, tegi vastustaja vaidlustavas käskkirjas kindlaks, et 30.06.2016 seisuga oli kaebaja võimeline tegema koristamistööd, nõustub kohus vastustaja järeldusega selle kohta, et 30.06.2016 jättis kaebaja süüliselt täitmata VangS § 37 lg-st 1 tuleneva töökohustuse. Seega oli täidetud faktiline koosseis VangS § 63 lg 1 kohaldamiseks. Kohus kontrollis vaidlustatud käskkirja ja läbiviidud distsiplinaarmenetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas selle läbiviimise ajal kehtinud VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4, ja 41. Tartu Vangla 21.07.2016 käskkiri nr 6-2/1181 vastab HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele, kuna on välja antud selleks pädeva ametniku poolt ning kooskõlas vangistust reguleerivate õigusaktidega. Võttes arvesse kõiki tuvastatud asjaolusid, aga samuti seda, et kaebajale oli varem analoogse rikkumise eest määratud karistus (noomitus), siis vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus - viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine kahekuulise katseajaga on toime pandud süüteoga proportsionaalne ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud. Kohus nõustub 21.07.2016 käskkirjas nr 6-2/1181 toodud põhjendustega ning leiab, et kaalutusõigus oli teostatud vigadeta ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega.
9.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
10.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulud väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.