Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 12.10.2016, Tartu 3-16-2 Anre Liidaru kaebus arsti määratud toidu mittevõimaldamisega Viru Vangla poolt tekitatud 300 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsus Anre Liidaru apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Anre Liidaru Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.10.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Anre Liidaru esitas 27.10.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 24), milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju summas 300 eurot seoses asjaoluga, et ajavahemikul 07.10.2015–22.10.2015 ei andnud Viru Vangla talle õhtusöögiks arsti poolt määratud putru. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt pidi ta seetõttu nälga tundma ning sööma õhtuti toitu, mis paneb kõhu valutama. Taotluse esitaja väitel on ta seetõttu alla võtnud neli kilo ja tal on tervisehäired.
2.Viru Vangla 22.12.2015. a otsusega nr 6-16/145-3 (tl 3) jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, kuid Viru Vangla tunnistas eksimust ja vabandas kaebaja ees.
3.A. Liidaru esitas 27.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vanglalt välja mõista talle mittevaralise kahjuna 300 eurot seoses sellega, et Viru Vangla ei väljastanud talle 07.10.2015–22.10.2015 arsti poolt määratud toitu. Kaebuse kohaselt käis kaebaja 07.10.2015 arsti vastuvõtul, kus arst tegi ettekirjutuse, et kaebajale tuleb õhtusöögil anda supi asemel putru. Viru Vangla seda korraldust ei täitnud. 14.10.2015 teavitas kaebaja Viru
Vanglat, et ta peaks supi asemel putru saama, aga sellest ei tehtud välja. Alles siis, kui kaebaja esitas kahjunõude, hakkas Viru Vangla 23.10.2015 kaebajale supi asemel putru andma. Kaebaja märgib, et ta pidi seetõttu õhtuti näljas olema. Vangla küll väljastas talle suppi, aga kuna see tekitab kõrvetisi ja paneb kõhu valutama, siis ta seda ei saanud süüa. Kaebaja leiab, et kuna ta pidi 15 päeva õhtuti näljas olema, siis tuleks talle välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot.
4.Tartu Halduskohus jättis 17.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu selgituste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei saanud õhtusöögiks arsti poolt määratud toitu. Vastustaja tunnistas oma eksimust kaebajale arsti poolt määratud toidu väljastamisel. Halduskohtu hinnangul ei kinnita aga miski kaebaja väiteid, et määratud toitu ei võimaldatud talle õhtuks tahtlikult, mistõttu saab tegemist olla üksnes hooletusega. Sellega leidsid halduskohtu arvates tuvastamist nii vastustaja õigusvastane tegevus kui ka hooletuses seisnev süü. Puudub aga kahju, sest arsti poolt määratud pudru asemel supi saamine võis küll olla ebamugav, tekitada solvumist ja tuua kaasa hingelisi üleelamisi ning põhjustada söömata jätmise puhul ka näljatunnet, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist kaebajale. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole väiksema mõjuga rikkumise puhul rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Kaebaja tervisekaardilt ei nähtu mingeid tervisele tekkida võinud reaalseid tagajärgi. Äärmiselt kaheldav on ka see, kas kaebaja poolt väidetud kannatused võisid üldse olla nii suured, et neid saaks hüvitada ainult rahas. Asjaolu, et kaebaja on pärast vangla poolt oma eksimuse parandamist pidanud võimalikuks anda talle toodud puder üle teisele kinnipeetavale, viitab selgelt, et õhtusöögita jäämine polnud talle tegelikult eriliseks probleemiks. Kaebajat ei vabanda ka kaebuse täienduse väide, et andis pudru teisele kinnipeetavale, kuna ei söö kuiva tatart. Arst ei ole kaebaja jaoks määranud pudru täpset koostist ega selle valmistamise viisi. Seega ei ole kaebajal õigust seda ka vanglale ette kirjutada. Kohtueelses menetluses tehtud otsuses sisalduv eksimuse tunnistamine ja vabandamine vangla poolt oli halduskohtu arvates igati piisavaks ja kohaseks hüvitiseks nende kannatuste eest, mida pudru saamata jäämise tõttu kaebajale tekkida sai. Halduskohus märkis täiendavalt, et jätab tähelepanuta kaebuse täienduse, milles kurdetakse ravimite andmata jätmise üle, kuna see väljub arsti määratud toidu mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse raamidest ning on esitatud hilinemisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 17.03.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist. Kaebaja märgib, et Viru Vangla ei võimaldanud talle 16 päeval arsti poolt määratud toitu ning ei võtnud ka korduval teavitamisel midagi ette, mistõttu pidi kaebaja 16 päeva nälga tundma. 22.10.2015 määrati talle distsiplinaarkaristus selle eest, et ta oli vangla kodukorda rikkunud, kui andis oma pudru teisele kinnipeetavale. Kaebaja märgib, et ta lihtsalt ei söö tatraputru.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib täiendavalt, et vältimaks edaspidi analoogsete juhtumite kordumist, vestles vangla asjaosaliste ametnikega. Viru Vangla toob välja ka selle, et kaebaja käis 15.10.2015 (kaks korda), 20.10.2015, 23.10.2015 ja hiljem vanglas erinevate tervishoiutöötajate vastuvõtul ning ei ole kordagi kaevanud selle üle, et tal oleksid tekkinud terviseprobleemid tulenevalt asjaolust, et talle ei väljastatud õhtuse supi asemel putru. Vangla on jätkuvalt seisukohal, et kaebajale ei tekkinud rahas hüvitatavat kahju ning piisavaks heastamisviisiks oli vangla poolt oma vea tunnistamine ja kaebaja ees vabandamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks, kuid peab siiski vajalikuks muuta ja täiendada halduskohtu 17.03.2016. a otsuse motiive vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Kuigi halduskohtu otsuse põhjendustest ei ole üheselt arusaadav, kas halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata seetõttu, et ei ole tõendatud kaebajale kahju tekkimine või seetõttu, et kaebajale ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine halduskohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud, on ringkonnakohtu arvates halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Viru Vangla kaebajale tervise kahjustamisega mittevaralist kahju tekitanud.
9.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati 07.10.2015 arsti poolt õhtusöögiks puder, kuid vangla jätkas kuni 22.10.2015 kaebajale õhtusöögi ajal pudru asemel supi andmist. Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse, mille kohaselt nõuab mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vangla väljastas talle 16-l päeval õhtusöögi ajal pudru asemel suppi.
10.Halduskohus märkis iseenesest õigesti, et avaliku võimu kandja poolt kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 7 lg 1 sätestatud eeldused. Eelkõige peab selleks avaliku võimu kandja olema toime pannud õigusvastase teo, millega ta on rikkunud isiku subjektiivseid õigusi, isikule peab olema tekkinud kahju ning kahju ja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos. Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 13). Seda, kas ja millist RVastS §-s 9 lg 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju riivab, peavad kahju hüvitamise taotluses kahjunõude esemena kirjeldatud faktilistest tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja kohus (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-47-14, p 20). Viru Vangla ei ole 22.12.2015. a otsuses nr 6-16/145-3, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, märkinud, millise RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õiguse rikkumise alusel kaebaja kahjuhüvitist nõuab. Halduskohus on vaidlustatud otsuse kohaselt lähtunud kaebajale tervisekahju tekitamisest. Sellele viitab vaidlustatud otsuse p-s 7 märgitu, et kaebaja tervisekaardist ei nähtu mingeid kaebaja tervisele tekkida võinud reaalseid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt kaebaja nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest. Sellele viitavad ringkonnakohtu hinnangul kahju hüvitamise taotluses esitatud väited, et õhtune supp on ajanud kaebajat oksele ja pannud tal kõhu valutama, kaebaja on neli kilo alla võtnud ja tal esinevad tervisehäired ning ta on esitanud kahjunõude, kuna vangla on tema terviseriketes süüdi.
11.VangS § 47 lg 3 esimese lause kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Kuna käesoleval juhul oli arst teinud ettekirjutuse kaebajale õhtusöögi ajal supi asemel putru anda, kuid vangla seda ajavahemikul 07.10.2015-22.10.2015 ei taganud, siis on halduskohus õigesti leidnud, et esineb haldusorgani õigusvastane tegu, millega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Samas ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul tõendatud kaebajale tervisekahju tekkimine.
12.Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on ta juba 07.10.2015 vangla arst R. Aadamsoo vastuvõtul märkinud 4 kg suurust kaalulangust. Tervisekaardi väljavõtte kohaselt on kaebaja käinud erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures ka 15.10.2015 (kahel korral), 20.10.2015, 23.10.2015, 26.10.2015, 29.10.2015, 12.11.2015, 16.11.2015 ja 09.12.2015. Üksnes 23.10.2015. a sissekandes on märgitud, et alates 23.10.2015 tuleb 3 kuud õhtul supi asemel putru anda ning 09.12.2015. a sissekande kohaselt määrati kaebajale lisatoit 6 kuuks. Kõik ülejäänud kaebaja tervisekaardi sissekanded ajavahemikul 07.10.2015–09.12.2015 seonduvad muude kaebustega või analüüside võtmisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ühestki nimetatud tervisekaardi sissekandest, et oleks tõendatud kaebajale tervisekahju tekkimine seoses sellega, et kaebaja sai ajavahemikul 07.10.2015–22.10.2015 õhtul pudru asemel suppi. Kaebaja viidatud kaalulangus 4 kg on fikseeritud enne selle perioodi algust, mil kaebaja pidi supi asemel putru saama. Selle perioodi järgselt, mil vangla kaebajale õigusvastaselt supi asemel putru ei väljastanud, kaebaja tervisekaardil võimaliku täiendava kaalulanguse kohta sissekanne puudub. Samuti puuduvad tervisekaardil sissekanded, millest saaks järeldada, et vaidlusalusel perioodil pudru asemel supi saamise tõttu on kaebajal esinenud tervisehäireid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebajale ajavahemikul 07.10.2015–22.10.2015 õhtusöögi ajal pudru asemel supi andmise tõttu tervisekahju tekkinud. 26.10.2015. a sissekandest nähtub, et kaebajal on oksendamine jätkunud ka pärast seda, kui talle oli paaril päeval õhtul supi asemel putru võimaldatud. Seega ei saanud ka kaebaja oksendamine vaidlusalusel perioodil olla tingitud üksnes sellest, et talle anti pudru asemel suppi. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja väitega, et kui ta oleks saanud arsti poolt määratud toitu, siis ta ei oleks pidanud kõhuvalu ja oksendamist taluma.
13.Kuna kaebajale ei ole tervise kahjustamisega seonduvalt mittevaralist kahju tekkinud, siis ei ole täidetud seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited pudru teisele kinnipeetavale edasi andmise põhjuste kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse esemega. Viru Vangla 20.11.2015. a käskkirjast nr 6-3/1510 nähtub, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli kaebaja poolt 28.10.2015 kaebajale väljastatud tatrapudru tema poolt teisele kinnipeetavale edasi andmine. Seega toimus nimetatud sündmus käesolevas asjas vaidluse all olevast ajavahemikust (07.10.2015-22.10.2015) hiljem. Halduskohus viitas nimetatud käskkirjale selleks, et lükata ümber kaebaja väited, mille kohaselt pudru asemel supi saamine põhjustas talle olulisi kannatusi. Halduskohtu hinnangul viitas kaebaja poolt talle määratud pudru teisele kinnipeetavale üleandmine sellele, et õhtusöögita jäämine ei olnud kaebajale ilmselt probleemiks ja ka ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellesisulise hinnanguga.
14.Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.