Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel 12.10.2016, Tartu 3-15-219 Margus Luugi (Luuk) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt väärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tartu Halduskohtu 07.09.2016. a määrus Margus Luugi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Margus Luuk Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.09.2016. a määrus muutmata.
2.Jätta kaebaja taotlus RVastS § 17 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 27.10.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotluse, milles ta palub mõista välja Tallinna Vangla inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane kahjutasu, mis oleks proportsioonis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja Riigikohtu praktikaga. Kaebaja väitel viibis ta Tallinna Vanglas perioodil 09.01.2008 - 18.02.2014 nii vahistatuna kui ka süüdimõistetuna, mistõttu oli kogu kinnipidamine jätkuv toiming ning kogu Tallinna Vanglas viibitud aja jooksul rikkus vangla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3.
2.Tallinna Vangla tagastas 22.12.2014. a vastusega nr 5-18/14/29493-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse perioodi 09.01.2008 - 26.10.2011 osas läbivaatamatult ning jättis taotluse ülejäänud osas rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 27.01.2015 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes selle eest, et pidi 09.01.2008 - 18.02.2014 viibima väärikust
alandavates kinnipidamistingimustes. Kaebaja taotleb õiglast kahjutasu, mis oleks proportsionaalne EIK praktikaga.
4.Tartu Halduskohus 08.10.2015. a kohtuotsusega rahuldas kaebaja kaebuse ning mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 1448 eurot ja menetluskulu 40 eurot.
5.Kaebaja esitas 05.11.2015 ning Tallinna Vangla 06.11.2015 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a otsuse.
6.Tartu Ringkonnakohus 31.05.2016. a otsusega rahuldas kaebaja ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule.
7.Tartu Halduskohus 07.09.2016. a määrusega jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku 09.01.2008 - 26.10.2011 eest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2015 määruse nr 3-3-1-20-15 p 11 kohaselt RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise tähtaega sellega, kas väidetavalt kahju tekitanud tegevus oli iseloomult ühekordne, korduv või jätkuv toiming. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Kaebaja viibis 09.01.2008 - 09.02.2009 ja 10.02.2009 - 06.04.2009 suletud osakonnas lukustatud kambris. 07.04.2009 - 18.02.2014 viibis kaebaja avatud osakonnas. Kohus leiab, et kaebaja oleks pidanud tajuma ajavahemikul 09.01.2008 - 06.04.2009 enda suletud osakonnas lukustatud kambris kinnipidamise inimväärikust rikkuvat iseloomu hiljemalt 07.04.2009, mil kaebaja paigutati suletud osakonnast avatud osakonda, kuna tema kinnipidamistingimused muutusid oluliselt. Kaebaja oleks pidanud Tallinna Vangla avatud osakonna kinnipidamistingimustega väidetavalt tekitatud kannatusi tunnetama samuti varem kui 27.10.2011, kuna selleks ajaks oli ta avatud osakonnas samades kinnipidamistingimustes viibinud üle kahe aasta. Halduskohtu hinnangul ei ilmnenud asjas ka ühtegi mõjuvat põhjust, mis võinuks tingida Tallinna Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise. Seega on Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 09.01.2008 - 26.10.2011 osas tagastanud õiguspäraselt. Riigikohtu halduskolleegium märgib 15.06.2015 kohtumääruse nr 3-3-1-20-15 p-s 9, et kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus perioodi 09.01.2008 - 26.10.2011 osas. Perioodi 27.10.2011 - 18.02.2014 osas on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 27.10.2014. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata kaebaja kaebuse osas, milles ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt väärikust alandavate kinnipidamistingimustega ajavahemiku 09.01.2008 - 26.10.2011 eest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas 23.09.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.09.2016. a määrusele. Kaebaja hinnangul on halduskohtu 07.09.2016. a määrus õigusvastane Euroopa Liidu standardiks olevate õigusnormide valguses. Vastavalt EIK kohtupraktika üldisele õiguskäsitlusele on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 rikkumised üldjuhul aegumatud ja isikul peab olema vähemalt 10 aasta jooksul õigus menetlusele ja õiglasele hüvitisele. Riiklikul tasandil peab olema tagatud tõhus õiguskaitsevahend, mis hõlmaks EIÕK-s sätestatud õiguste ja vabaduste sisu, käsitleks põhjendatud kaebuse sisu ja näeks ette sobiva hüvitise. Kaebaja hinnangul on RVastS § 17 lg 3 vastuolus EIK praktikaga ja EIÕK artikliga 13. Isik on põhiõiguse rikkumise ohver seni, kuni siseriiklikud võimuorganid tunnistavad rikkumist ning on määranud piisava hüvitise. Kaebaja leiab, et kaebuse tagastamine perioodi 09.01.2008 – 26.10.2011 osas on õigusvastane, kuna kaebaja on jätkuvalt EIÕK artikkel 3 rikkumise ohver. Kaebaja taotleb RVastS § 17 lg 3 põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kaebaja märgib kohtupraktikale tuginedes, et põhiõiguste esmaseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse riigi tegevuse eest ning et seadus kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest. Kaebaja selgitab, et kahju tekkimine sai talle teatavaks alles siis, kui Riigi Teatajas tehti avalikuks EIK lahend Tunis vs Eesti, milles tunnistati kinnipidamistingimused legitiimseks ehk leiti, et selliste kannatuste põhjustamine on legitiimne. Seega tuleb kaebetähtaega hakata lugema alates 20.12.2013. Kaebaja palub halduskohtu 07.09.2016. a määruse tähistada ja tunnistada kaebaja 27.10.2014. a kahju hüvitamise taotlus õiguspäraseks.
9.Tallinna Vangla esitas 29.09.2016 seisukoha kaebaja määruskaebusele. Tallinna Vangla hinnangul on Tartu Halduskohtu 07.09.2016. a määrus õiguspärane. Halduskohtu seisukohta toetab kohtupraktika, mille kohaselt ei saa õigeks pidada arusaama, mille kohaselt tuleb kogu kinnipidamist ühes vanglas pidada eelduslikult jätkuvaks toiminguks. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks. Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15). Täiendavalt märkis Tallinna Vangla, et Tallinna Ringkonnakohus on 17.06.2015. a määruses nr 3-15-486 leidnud, et taotluses märgitud mittevaralise kahju tekkimine ei saa olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse (Tunis vs Eesti), vaid see kahju pidi olema taotluse esitajale Tallinna Vanglas viibimise ajal vahetult tuntav. Vastutuse aluseks on õigusvastane tegu, mitte sellest teadasaamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.03.2005 lahend nr 3-3-1-86-04). Vastustaja nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Määruskaebuses ei sisaldu väiteid, mis tingiksid käesoleval juhul määruskaebuse rahuldamise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 07.09.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on ringkonnakohtu hinnangul siseriiklikus õiguses olemas tõhus õiguskaitsevahend. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg alates kahju tekkimisest ja selle tekitanud isikust teada saamisest kahju hüvitamise taotluse esitamiseks liiga lühike, ei tähenda, et tegemist ei ole tõhusa õiguskaitsevahendiga. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p-d 11, 12 ja 15). Seega on RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg piisavalt pikk, et isikul oleks võimalus kahju hüvitamise taotlus esitada ning seeläbi oma õigusi kaitsta.
13.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlus RVastS § 17 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et RVastS jõustus 01.01.2002 ning kohtud on RVastS § 17 lg-t 3 alates seaduse jõustumisest järjepidevalt kohaldanud ega ole leidnud, et nimetatud säte oleks põhiseadusevastane. Sellisele järeldusele jõudmiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust ka kaebaja poolt määruskaebuses esitatud väited.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et kahju sai kaebajale teatavaks siis, kui Riigi Teatajas avaldati EIK lahend Tunis vs Eesti. Mittevaralise kahju tekkimine ei saa olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse, vaid see kahju pidi olema taotluse esitajale Tallinna Vanglas viibimise ajal vahetult tuntav (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2015. a määrus nr 3-15-486). Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda kohtuotsusest teada saamisega, nagu väidab kaebaja, sest see ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust. Seega, kuna kohtuotsus ei puuduta väidetava kahju tekkimise fakti, siis ei ole oluline, millal kaebaja kohtuotsusest teada sai, mistõttu on ebaõige kaebaja poolt siduda kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja algusmomenti kohtuotsusest teada saamisega.
15.Sellega jääb Tartu Halduskohtu 07.09.2016. a määrus muutmata ning kaebaja esitatud määruskaebus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.