lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1783/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1783/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
949
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1783

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes seonduvalt kambrite lukustamisega perioodil 07.07.2016 – 11.07.2016

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.09.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.09. 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas 06.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtub, et Tartu Vangla 07.07.2016. a käskkirjaga nr 6-1/690 lukustati süüdimõistetute eluhoone viienda üksuse kambrite uksed julgeolekukaalutlustel. Kambrite uksed avati 11.07.2016 kell 15.30. Uste lukustamise tingis asjaolu, et 07.07.2016 tuvastati süüdimõistetute viiendas eluosakonnas paikneval kinnipeetaval kehavigastused. Kaebaja leiab kaebuses, et tema ei olnud intsidendiga seotud ning intsidendiga seotud kinnipeetavad andsid ütlusi juba 07.07.2016, mistõttu on 07.07.2016. a käskkiri ebaproportsionaalne. Kaebaja inimväärikust on alandatud ning temalt võeti ebaseaduslikult vabadus seonduvalt liikumispiirangutega. Kaebaja taotleb enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohtu 14.09.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole see piisav põhjus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebus on perspektiivitu. Kaebaja hinnangul tekitas vangla talle mittevaralist kahju sellega, et lukustas neljaks päevaks avatud osakonnas kambrite uksed. Kahju seisneb kaebaja inimväärikuse alandamises ning temalt ebaseaduslikult vabaduse võtmises seonduvalt liikumispiirangutega. Tartu Vangla 07.07.2016. a käskkirjast nr 6-1/690 nähtub, et kambrite uksed otsustati lukustada seetõttu, et ühel eluosakonnas viibival kinnipeetaval avastati kehavigastused. Kambrite lukustamine oli vajalik konflikti põhjuste ja teiste kinnipeetavate seotuse tuvastamiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul kambrite lukustamine julgeolekukaalutlustel põhjendatud ning ei saa öelda, et sellega oleks kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiratud. Kuna ühel kinnipeetaval avastati kehavigastused, siis tuli vanglateenistusel asuda intsidenti uurima ning tähtsust ei oma asjaolu, millal kaebaja hinnangul olid kõik seotud isikud ja asjaolud tuvastatud. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja väitel ei olnud tema intsidendiga seotud. Kambrite lukustamine ei olnud tingitud kaebaja tegevusest, vaid selle eesmärgiks oli julgeoleku tagamine vanglas. Kambrite uksed olid lukustatud lühikese perioodi vältel ning kohus ei pidanud võimalikus, et kaebajale oleks saanud kambrite lukustamisest tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele. Nelja päeva vältel lukustatud kambris viibimine ei kvalifitseeru kohtu hinnangul inimväärikuse alandamiseks ja samuti ei saa seda käsitleda kaebajalt ebaseaduslikult vabaduse võtmisena. Kambrite lukustamiseks esines vajadus ning õiguslik alus. Kaebaja liikumisvabadust küll piirati, kuid see toimus lühikese aja jooksul ning see ei kvalifitseeru vabaduse võtmiseks RVastS § 9 lg 1 mõttes. Eelnevat arvestades leidis halduskohus, et kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Kaebaja esitas 15.09.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.09.2016. a määrusele. Kaebaja märgib, et määruskaebuse õiguslik alus tuleneb VangS § 41 lg-st 1 ja § 111 lg-st. Kaebaja leiab, et vastavalt VangS § 41 lg-le 2 oleks vangla pidanud kaebaja lukustamist põhjalikult põhjendama, kuid ei ole seda üldse teinud. Seega rikkus vangla proportsionaalsuse hea haldustava. Tartu Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ja materiaalõigust. Kaebaja leiab, et halduskohtu 14.09.2016. a määrus takistab kaebaja juurdepääsu kohtule. Kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
5.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus

kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat

6.Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11, RKHK 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama.
7.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.09.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium