lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-52403/37

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-52403/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1319
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Einar Vene 11. oktoober 2016, Tartu 3-14-52403

Haldusasi

Karel Kalviku kaebus Tallinna mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 5. juuni 2015. a otsus Tallinna Vangla ja Karel Kalviku apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Karel Kalvik Vastustaja Tallinna Vangla

Vangla

tekitatud

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus ja jätta Karel Kalviku apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 5. juuni 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Karel Kalviku kaebus osaliselt ja mõista tema kasuks Tallinna Vanglalt välja hüvitis 60 eurot.
3.Mõista Tallinna Vanglalt Karel Kalviku kasuks välja menetluskulu 2,72 eurot.
4.Jätta rahuldamata Karel Kalviku taotlus hüvitise väljamõistmiseks tema abikaasa arvele. Jätta Karel Kalviku taotlus tema abikaasa nime varjamiseks kohtuotsuses läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10. november 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Karel Kalvik viibis Tallinna Vanglas vahistatuna 20. juunist 2012 kuni 23. jaanuarini 2013.
2.Pärast seda, kui K. Kalviku poolt 5. veebruaril 2014 esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti Tallinna Vangla rahuldamata, esitas K. Kalvik kaebuse halduskohtule, milles palus Tallinna

Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitis, mis oleks proportsionaalne Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas välja mõistetud samalaadiliste hüvitistega, kuid mitte alla 9 euro päeva eest. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Tallinna Vanglas tagatud kinni peetavatele isikutele vähem kui 3 ruutmeetrit põrandapinda.

3.Tartu Halduskohtu 5. juuni 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti kaebaja kasuks välja 534 eurot järgmistel põhjendustel.
3.1.Osas, milles kaebaja esitas kohtumenetluses uusi nõude aluseid võrreldes kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatuga, tuleb kaebus läbi vaatamata jätta.
3.2.Tualetialune pind tuleb kambri üldpinnast välja jätta.
3.3.Vahistatu staatuse tõttu sai kaebaja kambrist ööpäevas välja vaid tunniajalisele jalutuskäigule. 117 päeva oli ta kambrites, kus jäi põrandapinda kinnipeetava kohta alla 2,5 ruutmeetri. Sellega rikuti justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VsKE) vr § 6 lg-t 6. Lisaks viibis kaebaja 61 päeva vähem kui kolme ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris, mis on samuti õigusvastane.
3.4.Kohane hüvitis selle eest on 534 eurot.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus osas, milles tuvastati kinnipidamistingimuste õigusvastasus ja mõisteti kaebaja kasuks välja hüvitis. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Tualett oleks tulnud arvata kambripinna sisse. Selle arvutuse järgi oleks kaebajale igal päeval tagatud vähemalt üle 2,5 ruutmeetri põrandapinna.
4.2.Kohus pole arvestanud muid vangistustingimusi.
4.3.EIK-i praktika pole järjekindel ning Eesti riik on võtnud tarvitusele meetmeid kinnipeetavate ruumikitsikuse vähendamiseks.
5.K. Kalvik esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus osas, milles kaebus rahuldamata jäeti, ning rahuldada esitatud kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt on väljamõistetud hüvitis liiga madal. Kui kambris oli üks inimene vähem, ei paranenud ruumikitsikuse probleem oluliselt, kuna esemeid kambris ei paigutatud ümber.
6.Tallinna Vangla vastustes palutakse jätta K. Kalviku apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Tallinna Vangla apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

tuleb

osaliselt

rahuldada

ning

K.

Kalviku

8.Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.
8.1.Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada (nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).
8.2.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal olid tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused. (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-19).
8.3.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on

hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12). Ringkonnakohus ei näe alust neist Riigikohtu poolt võetud seisukohtadest käesoleva asja lahendamisel kõrvale kalduda.

9.Ülaltoodust (p 8.1) tuleneb esiteks, et tualeti pindala tuleb kaebaja isikliku ruumi arvutamisel arvata kambri üldpindala sisse. Nähtuvalt vastustaja esitatud andmetest oli sellisest arvutusest lähtudes kaebaja kasutuses olnud isiklik pind vaidlusalusel perioodil 95 päeval 2,65 ruutmeetrit 34 päeval 2,78 ruutmeetrit ja 22 päeval 2,63 ruutmeetrit (tl 26-28). Kuna kaebaja oli vahistatu, kelle liikumisvõimalused väljaspool kambrit piirdusid ühetunnise jalutuskäiguga, oleks kaebajal põhimõtteliselt õigus kahju hüvitamisele (vt ülal p 8.3).
10.Hüvitise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus järgnevat. Kaebaja viited suurtele hüvitistele Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ei ole aluseks talle sama suure hüvitise väljamõistmisel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mõistetud hüvitised ei ole sarnaseid asju siseriiklikult lahendavale kohtule siduvad. Väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning avalikkuse õiglustundele. Ka viited Eesti kohtupraktikale ei ole asjakohased, sest Riigikohus on sõnaselgelt rõhutanud, et hüvitise määramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus (RKHKo 3-3-1-21-16, p 12). Reeglina tuleb erinevates asjades, mis võivad esmapilgul näida sarnastena, võtta arvesse siiski erinevaid aspekte, mis hüvitise suurust mõjutavad. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hüvitise suuruse määratlemisel arvesse võtta ka seda, kui palju alla kolme ruutmeetri kaebaja isiklik ruum langes. Esiteks ei langenud kaebaja isiklikus kasutuses olev ruum kordagi üle 2,5 ruutmeetri, st tollal siseriiklikus õiguses (VsKE § 6 lg 6) sätestatud 2,5 ruutmeetri. Alla kolme ruutmeetri oli kaebaja kasutuses olev põrandapind vaid 0,37-0,22 ruutmeetrit. Ei ole usutav, et suures kambris, kus viibis 5-6 inimest, on selline puudujääk põrandapinnas isiku väärikust niivõrd suurel määral kahjustav, et põhjendatud oleks suure hüvitise väljamõistmine. Kaebaja väide, et isikute vähenemine kambris ei leevendanud ruumikitsikust, ei ole usutav, kuna ilmselgelt pidi kaebaja olukorras, kus, nagu tema väidetest on võimalik järeldada, ruumipuudus alandas tema väärikust oluliselt, selgelt tajuma ka ruumitingimuste paranemist kambrikaaslaste vähenemisel. Muus osas olid kaebaja (kes oli valdavalt vahistatu staatuses) õigused tagatud. Vangla on välja toonud positiivsed aspektid kaebaja kinnipidamistingimuste juures (tl 23p-24). Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et arvestades Riigikohtu seisukohta, et vahistatu režiimis viibivale isikule tuleb kolmemeetrise põrandapinna tagamise nõude rikkumisel rahaline hüvitis siiski välja mõista (RKHKo 3-3-1-21-16), tuleb ka käesolevas asjas kaebajale välja mõista rahaline hüvitis. Hüvitise suuruse määramisel arvestab aga ringkonnakohus seda, et kaebaja kasutuses olnud põrandapind ei langenud kordagi alla 2,5 ruutmeetri ja vaidlusalune periood ei olnud kokkuvõttes väga pikk. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et kaebaja vahistatu staatusest tulenevaid õiguste rikkumisi kohus ei ole tuvastanud. Samuti on vangla osundanud abinõudele, mis pidanuks ruumikitsikust leevendama. Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes

viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 24) siiski üheselt sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohaseks hüvitiseks kaebajale on 60 eurot.

11.Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika, ning sealjuures ei ole aktsepteeritud hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas, ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud argumentidel.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning kaebaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vähendada 60 euroni. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Resolutsiooni selguse huvides teeb ringkonnakohus asjas uue otsuse.
13.Kaebaja tasus halduskohtus kaebuse esitamisel riigilõivu 63,42 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 75,54 eurot. Arvestades seda, et kaebaja soovitud summast (3052 eurot) mõistetakse tema kasuks välja vaid 60 eurot, st 1,96 protsenti, tuleb HKMS § 108 lg-st 2 tulenevalt Tallinna Vanglalt mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu 2,72 eurot.
14.Kaebaja soovis hüvitise maksmist oma abikaasa arveldusarvele ning tema nime varjamist kohtulahendis. Samas on käesolevaks ajaks kaebaja vanglast vabanenud ning asjas ei kohaldu enam Riigikohtu seisukohad, mille järgi on kinnipidamisasutuses viibival isikul õigus määrata isik, kellele vangla hüvitise maksab (RKHKo 3-3-1-38-13, p 24). Seetõttu tuleb hüvitis välja mõista K. Kalviku kasuks. Kuna tema abikaasa nime kohtulahendis ei mainita, jääb see taotlus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium