Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk 06.10.2016, Tartu 3-15-518 Oleg Kozlovi kaebus Viru Vangla toimingute (ainult kord päevas jalutuskäigu ajal jalutusaias suitsetamise võimaldamine) ning teatud osas vangla kodukorra suitsetamist puudutava regulatsiooni õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a otsus Oleg Kozlovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Oleg Kozlov Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Oleg Kozlovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a otsus muutmata.
2.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 06.10.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Oleg Kozlov esitas 01.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnevad selles, et tal lubatakse suitsetada vaid kord päevas jalutuskäigu ajal, ning teha võimalikuks, et ta saaks päevas suitsetada vähemalt neli korda. Kaebaja leiab, et kuna vanglaametnikud võivad suitsetada hoones sees ja neil on lubatud suitsetada neli korda päevas, siis on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Ka avavanglas olevad kinnipeetavad saavad suitsetada kuni neli korda päevas. Kuna ta on sunnitud ära suitsetama kõik sigaretid ühe tunni jooksul päevas, et saada kätte oma ööpäevane nikotiinivajadus, siis kahjustatakse sellise korraga tema tervist. Kaebuse täpsustuse (tl 21-22) kohaselt taotleb kaebaja Viru Vangla toimingute ja Viru Vangla kodukorra p 5.8 õigusvastasuse tuvastamist ning märgib, et tema põhjendatud huviks on nii preventiivne huvi kui ka soov esitada hiljem kahjunõue.
2.Tartu Halduskohus jättis 15.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et suitsetamist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72
kehtestatud „Viru Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE), mille § 82 lg 2 sätestab, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Tubakaseadus (TubS) § 30 lg 1 annab ruumi või maa-ala valdajale õiguse enda äranägemisel otsustada selles ruumis või maa-alal suitsetamise lubamise ja kehtestada vajalikud piirangud. Viru Vangla kodukorra p 12.1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud suitsetada selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas. Selle alusel asus halduskohus seisukohale, et Viru Vangla kodukorras kehtestatud piirangud suitsetamise osas on kooskõlas nii tubakaseadusest kui vangla sisekorraeeskirjast tulenevate nõuetega ning on seega õiguspärased. Vangla on seadunud suitsetamise sõltuvusse kinnipeetava jalutusajaga. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Rohkem kui üks tund päevas jalutusalal viibimise tagamise kohustust vanglal ei ole. Halduskohus märkis, et ühestki õigusaktist ei tulene täpset määra, kui tihti peab isik saama päevas suitsetada. Tubakaseadusest ei tulene keeldu piiritletud maa-ala valdajale piirata vajadusel suitsetamist lisaks selleks ette nähtud kohtade määratlemisega ka ajaliste piirangutega. Arvestades suitsetamise tervistkahjustavat iseloomu ning pidades suitsetamisharjumuse vähendamist tervise kaitsmise üheks eesmärgiks, ei saa vaidlustatud suitsetamiskorda pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks. Halduskohus rõhutas, et isikul, kes suitsetab ja soovib suitsetamist jätkata, tuleb oma harjumused viia vastavusse kehtestatud nõuetega. Kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile, millega tal tuleb arvestada. VSKE § 82 lg 1 alusel on vanglates loodud kinnipeetavatele võimalus suitsetamisharjumusest vabaneda. Vanglas kehtestatud päevakorra järgimine ning sellest tulenev kinni peetava isiku valikute tegemise piiratus on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda talle suitsetamise võimaldamist ajal, mil ta ei ole vanglas kehtestatud päevakavaga ette nähtud ajal vanglateenistuse ametniku saatel jalutusaias. Samuti ei nõustunud halduskohus kaebaja väitega, et sellega rikutakse võrdsuspõhimõtet, sest vanglateenistujatel on õigus päevas kuni neli korda suitsetada. Vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei ole võrreldavad grupid. Vaidlust ei ole selles, et kõikidele kinnises vanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele on tagatud sarnased võimalused suitsetamiseks (jalutuskäigu ajal). Seega kohtleb vangla kaebajaga sarnases võrdlusgrupis olevaid kinnipeetavaid ühesuguselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Kaebaja leiab, et on halduskohus jättis andmata hinnangu vangla kodukorra p-dele 1.2 ja 5.8. Õiguskantsler andis oma hinnangu seoses suitsetamisega, kui Vabariigi Valitsuses toimus arutelu, et muuta vanglad täiesti suitsuvabaks. Õiguskantsler leidis, et suitsetamine on põhiõigus ja suitsetamisele seatud piirangud peavad olema mõistlikud. Õigus suitsetada vaid kord päevas ei ole kaebaja arvates mõistlik piirang ja sellega alandatakse tema inimväärikust. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet. Viru Vangla kodukord kehtib ka vanglateenistujate jaoks. Vanglateenistujad rikuvad kodukorda ja suitsetavad siseruumides. Kaebaja palub sätestada mõistlik suitsetamise korraldus, näiteks sellisena nagu on avavanglas.
4.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja palub ringkonnakohtul arvestada enda eelnevate seisukohtadega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et Viru Vangla kodukord ei reguleeri vanglateenistuse töökorraldust. VangS § 105 lg-st 21 tuleneb, et kodukorras sätestatakse kinnipeetava ning vahistatu vanglas viibimisega seonduv. Kaebaja viidatud kodukorra p 1.2
tuleb sisustada koos eelviidatud sätetega. Halduskohus on andnud kodukorrale õiguspärase hinnangu. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud viide õiguskantsleri seisukohale tubakaseaduse võimalike muudatuste kohta. Vastustaja leiab, et ka kinnises vanglas ja kinnise vangla avavanglaosakonnas karistust kandvad kinnipeetavad ei ole võrreldavad grupid, kuivõrd nende gruppide karistuse kandmise režiim ning elukorraldus vanglas on oluliselt erinevad. Kaebaja nõuet sätestada mõistlik suitsetamise korraldus ei ole võimalik lahendada, sest käesolevas asjas on menetluses tuvastamis- mitte kohustamisnõue.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
6.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja vastav väide jääb üldsõnaliseks. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, milliseid norme halduskohus on ebaõigesti kohaldanud, milliste argumentide või tõendite osas seisukoha võtmata jätnud ja milles seisneb väidetav oluline menetlusnormide rikkumine halduskohtu poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks O. Kozlovi kaebust menetledes ja otsust tehes hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme.
7.Alust ei ole ka kaebaja väitel, et halduskohus jättis vaidlustatud otsuses andmata hinnangu Viru Vangla kodukorra p-dele 1.2 ja 5.8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole esitatud kaebuses ega ka selle täpsustuses (tl 2-4 ja 21-22) nõudnud kodukorra p 1.2 õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu ei pidanud halduskohus iseenesest kodukorra selle punkti sisu ega õiguspärasust eraldi otsuses hindama. Samas on halduskohus vaidlusaluse otsuse p-des 8-18 piisavalt analüüsinud ja põhjendanud seda, miks ta ei pea vangla kodukorrast, koosmõjus VSKE ja VangS sätetega, tulenevat kinni peetavate isikute suitsetamise korraldust õigusvastaseks. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub muuhulgas see, et halduskohus ei pidanud ka kodukorra p 5.8 (suitsetamine viiakse vangla siseruumidest välja) õigusvastaseks, leides, et ka selle sättega ei rikuta võrdsuspõhimõtet, sest vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei ole võrreldavad grupid. Võrreldavad grupid ei ole ka kinnises vanglas ning kinnise vangla avavanglaosakonnas karistust kandvad kinnipeetavad, kuivõrd antud gruppide karistuse kandmise režiim ning elukorraldus vanglas on täitmise eesmärkidest tulenevalt oluliselt erinev. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et kõikidele Viru Vangla kinnises vanglaosas karistust kandvatele kinnipeetavatele on vanglas tagatud sarnased võimalused suitsetamiseks, s. o võimalus suitsetada jalutuskäigu ajal ühe tunni jooksul ööpäevas. Seega kohtleb vangla kaebajaga sarnases võrdlusgrupis olevaid kinnipeetavaid ühesuguselt. Eeltooduga seonduvalt on asjakohane ka vastustaja selgitus, et Viru Vangla kodukord ei reguleeri vanglateenistujate töökorraldust, sest kodukorra p-s 1.1 on sõnaselgelt märgitud, et kodukorraga täpsustatakse VSKE-s ja VangS-s reguleerimata küsimustes vangistuse täideviimisega seonduvat. VangS §-st 105 lg 2 1 tuleneb samuti üheselt, et vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava ning vahistatu vanglas viibimisega seonduv. Seega tuleb kaebaja poolt viidatud kodukorra p 1.2, mis sätestab vanglateenistujate kohustuse järgida kodukorda,
sisustada koos eelviidatud sätetega ja eeltoodust tuleneb, et vanglateenistujad peavad sellise kohustuse kaudu tegema kinnipeetavatele võimalikuks kodukorra järgimise ning nõudma kinnipeetavatelt vangla kodukorra täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt halduskohus andnud Viru Vangla kodukorra vastavatele sätetele igati põhjendatud ja õiguspärase hinnangu, millega ka ringkonnakohus nõustub.
8.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud ega asjakohane kaebaja viide õiguskantsleri seiskohale, mis anti seoses tubakaseaduse võimalike muudatustega, s. o valitsuse sooviga keelata vanglates suitsetamine täielikult. Kuna õiguskantsler andis oma hinnangu seoses vanglates suitsetamisega olukorras, kus valitsuses toimus arutelu, et muuta vanglad täiesti suitsuvabaks ja käesoleval juhul ei ole selline olukord olnud kaebuse sisuks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja viidatud väited tähelepanuta. Asja materjalidest ei nähtu, et õiguskantsler oleks hinnanud konkreetselt Viru Vangla kinnipeetavatele kehtivat suitsetamise korraldust ja vaidlusaluse kodukorra vastavaid sätteid ning nende pinnalt teinud järelduse, et kuna suitsetamine on põhiõigus, siis peavad suitsetamisele seatud piirangud olema mõistlikud ja kõnealusest kodukorrast ning VSKE ja VangS sätete koosmõjust tulenevad suitsetamiskorralduse piirangud Viru Vanglas seda ei ole.
9.Apellatsioonkaebuse p-s 6 märgib kaebaja muuhulgas, et ta palub sätestada mõistlik suitsetamise korraldus, kuid käesoleva kohtumenetluse raames ei ole sellise nõude realiseerimine võimalik esmalt seetõttu, et kohtu menetluses on algusest peale olnud tuvastamisnõue, mitte kohustamisnõue ja kohus ise ei saa haldusorgani asemel tuvastamiskaebuse menetlemise käigus asuda kehtivat korda muutma ega teha haldusorganile ka sellekohaseid konkreetseid ettepanekuid. Nagu juba varem märgitud, on halduskohus oma otsuses põhjalikult selgitanud, millest tulenevalt saab Viru Vanglas hetkel kehtivat suitsetamise korda pidada õiguspäraseks ning ka seetõttu ei ole kaebaja nõue uue ja mõistliku suitsetamiskorra kehtestamiseks asjakohane. Ka ringkonnakohtu arvates on vanglas suitsetamise ajaline ja ruumiline piiramine õiguspärane ning vangistuse täideviimisel kinnises vanglas on paratamatu, et kinnipeetavate põhiõigused, s. h. PS §-st 34 tulenev õigus vabalt liikuda ja §-s 19 sätestatud õigus vabale eneseteostusele on piiratud. Viru Vangla kodukorra kohaselt on kinnipeetavatel lubatud suitsetamine ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Vastustaja selgitas juba halduskohtule (tl 29p), et suitsetamise piirangu kehtestamise eesmärgiks on olnud ka vangla julgeoleku tagamine, sest suitsetamisega vangla kambrites kaasneb tulekahju tekkimise oht, mida tuleb lugeda potentsiaalseks ohuks vangla julgeolekule. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et kinnipeetavate jaoks suitsetamise piirangu kehtestamise tõttu saab ennetada suitsetamisega seotud tervisekahjustusi. Seega suitsetamise ajaline ja ruumiline piirang vanglas on püstitatud eesmärgi saavutamiseks igati sobiv abinõu. Mida harvemini saavad kinnipeetavad vanglas kasutada tikke ja muid lahtise tule tegemise vahendeid, seda väiksem on vanglas tulekahju tekkimise oht. Juhul, kui lubada kinnipeetavatel suitsetada vanglas 4-5 korda päevas, oleks nimetatud abinõu küll kinni peetavale isikule vähem koormav, kuid vangla julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks oleks see abinõu vähem efektiivne. Suitsetamisvõimaluse teatud piiramine vanglas riivab küll kinnipeetava õigust vabale eneseteostusele, kuid vangla julgeoleku tagamise tähtsus kaalub ringkonnakohtu arvates nimetatud õiguse piirangu üle.
10.Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebajaga ka selles, et suitsetamise võimaluse piiramisega ainult ühe jalutustunni jooksul ööpäevas peab ta piinlema. Kohus eeldab, et kõnealuse piiranguga võib suitsetavale kinnipeetavale kaasneda teatav ebamugavustunne, kuid antud juhul ei saa seda käsitleda kaebaja inimväärikuse alandamisena.
Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda vastavalt HKMS §-le 108 lg 1.
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.