1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. augusti 2016 määrus osaliselt ja saata Collect inkasso OÜ taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks maakohtule Tartu Maakohtu 17. veebruari ja 25. veebruari 2009 määruste kinnitamiseks Euroopa täitekorraldusena.
2.Jätta Tartu Maakohtu 16. augusti 2016 määrus muutmata osas, millega jäeti välja andmata täitekorralduse tõend Tartu Maakohtu 24. märtsi 2009 määruse kinnitamiseks.
Määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud Collect inkasso OÜ enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Collect inkasso OÜ (hageja) esitas 7. jaanuaril 2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Üllar Rosenfeldtilt (kostja, võlgnik) võlgnevuse saamiseks. Maakohus tegi 31. jaanuaril 2008 kostjale makseettepaneku võlgnevuse ja menetluskulude tasumiseks. Kostja makseettepanekule vastuväidet ei esitanud. Võla tasumisest ei ole kohtule teatatud.
2.Tartu Maakohus mõistis 17. veebruari, 25. veebruari ja 24. märtsi 2009 määrustega kostjalt hageja kasuks välja 20 063 krooni 85 senti ja menetluskulu 8250 krooni ning viivise põhinõudelt (16 597,30 krooni) alates 7. jaanuarist 2008 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Nimetatud maakohtu määrused on jõustunud.
3.Collect inkasso OÜ esitas taotluse tsiviilasjas nr 2-08-1510 tehtud kohtulahendite kohta Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 16. augusti 2016 määrusega Collect inkasso OÜ taotluse rahuldamata. Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21. aprilli 2004 määruse (EÜ) nr 805/2004 (edaspidi EÜ määrus 805/2004) art 6 lg 1 p c kohaselt on kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitamise eelduseks, et päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad EÜ määruse III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt EÜ määruse 805/2004 art 3 lg 1 p-de b või c tähenduses. Maakohtu
17.veebruari, 25. veebruari ja 24. märtsi 2009 määrustes sisalduvad nõuded on vaidlustamata nõuded EÜ määruse 805/2004 art 3 lg 1 p b tähenduses, kuna võlgnik ei ole kunagi esitanud nõuetele päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet. EÜ määruse 805/2004 art 17 p a kohaselt peab menetluse algatusdokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes kohtukutses või sellega kaasnevas dokumendis olema selgesõnaliselt väljendatud nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sh nõude kirjalikult vaidlustamise tähtaeg või kohtuliku arutamise aeg, nagu on sätestatud, asutuse nimi ja aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda, nagu on sätestatud, ning kas advokaadi esindatus on kohustuslik. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ega maakohtu 31. jaanuari 2008 makseettepanekust ei nähtu, et võlgnikule oleks antud teada asutuse aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda.
Päritoluliikmesriigi kohtumenetluse miinimumnõuetele mittevastavuse heastamine EÜ määruse 805/2004 art 18 järgi asjas ei kohaldu, sest maakohtu 17. veebruari, 25. veebruari ja 24. märtsi 2009 määrustes ei ole võlgnikule samuti teada antud selle asutuse aadressi, kellele vastuväide edastada või kelle poole pöörduda, ning asja materjalidest ei nähtu, et 24. märtsi 2009 määrus oleks võlgnikule EÜ määruse 805/2004 art-des 13 ja 14 sätestatud nõuete kohaselt kätte toimetatud. Hageja taotlust ei saa rahuldada, kuna menetluse algatusdokumentides ei ole võlgnikule antud teada asutuse aadressi, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda (EÜ määruse 805/2004 art 6 lg 1 p-s c sätestatud eeldused on täitmata).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Collect inkasso OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 16. augusti 2016 määrus tühistada ja tema avaldus rahuldada. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt jättis maakohus ebaõigesti Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamata. Vale on maakohtu seisukoht, et 2008. aastal ja 2009. aastal ei teavitatud võlgnikku aadressist, kuhu kaebus esitada. Sel ajal lisati igale maksekäsuavaldusele kaasa trükitud blankett ja võlgnik sai seda täites esitada vastuväite. Kui Eesti Vabariik menetles või vormistas kohtuotsused sel ajal mittenõuetekohaselt, siis selle eest ei saa vastutada hageja. Vastuväite esitamine oli võlgniku õigus, aga mitte kohustus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 16. augusti 2016 määrus tuleb osaliselt tühistada ja avaldaja taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks tuleb saata maakohtule Tartu Maakohtu 17. veebruari ja 25. veebruari 2009 määruste kinnitamiseks Euroopa täitekorraldusena. Tartu Maakohtu 16. augusti 2016 määrus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti välja andmata täitekorralduse tõend Tartu Maakohtu 24. märtsi 2009 määruse kinnitamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Collect inkasso OÜ on esitanud avalduse EÜ määruse nr 805/2004 alusel Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks ning Euroopa täitekorraldusena on taotletud maakohtu
17.veebruari, 25. veebruari ja 24. märtsi 2009 määruste (maksekäsu määrused) kinnitamist. Toimikust nähtuvalt mõistis maakohus 17. veebruari 2009 määrusega võlgnikult avaldaja kasuks välja 20 063 krooni 85 senti ning menetluskulu 8250 krooni. Maakohtu 25. veebruari 2009 määrusega (täiendav kohtumäärus) täiendas kohus 17. veebruari 2009 määrust ja mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja viivise tasumata põhinõudelt (5103 krooni 50 senti) alates
7.jaanuarist 2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Maakohtu 24. märtsi 2009 määrusega (vea parandamise kohtumäärus) parandas kohus põhjenduste kohaselt 25. veebruari 2009 määruses vea ning luges selle määruse resolutsioonis märgitud põhinõude õigeks summaks 16 597 krooni 30 senti. Maakohus luges kõnealuse määruse 25. veebruari 2009 määruse lahutamatuks osaks.
8.Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded sätestab EÜ määruse nr 805/2004 art 6. Viidatud sätte kohaselt kinnitatakse liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus päritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui: a) otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ja b) otsus ei ole vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise ptk-i 3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega ja c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III ptk-is sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt art 3 lg 1 p-des b või c sätestatud tähendusele ja d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 art 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui nõue on vaidlustamata art 3
lg 1 p-de b või c määratletud tähenduses ja nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks ja võlgnik on tarbija. Seega on Euroopa täitekorraldusena kinnitamise eelduseks mh maakohtu
17.veebruari, 25. veebruari ja 24. märtsi 2009 määruste vastavus EÜ määruse 805/2004 III ptk-is sätestatud nõudmistele (nagu õigesti leidis ka maakohus).
9.Vaidlustatud 16. augusti 2016 määrusega jättis maakohus avaldaja taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks rahuldamata, põhjendades seda EÜ määruse 805/2004 art 17 p a nõuete rikkumisega. Viidatud sätte kohaselt peab menetluse algdokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes kohtukutses või sellega kaasnevas dokumendis olema selgesõnaliselt väljendatud mh nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sh nõude vaidlustamise tähtaeg kirjalikult või kohtuliku arutamise aeg, nagu on sätestatud, asutuse nimi ja aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda, nagu on sätestatud, ning kas advokaadi esindatus on kohustuslik. Maakohus leidis, et viidatud sätte rikkumine seisneb selles, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ega maakohtu 31. jaanuari 2008 makseettepanekust ei nähtu, et võlgnikule oleks antud teada asutuse aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
10.Toimikust nähtuvalt tegi maakohus 31. jaanuari 2008 määrusega võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek toimetati kätte võlgniku elukaaslasele 7. jaanauril 2009 võlgnikule edasiandmiseks. Võlgnik vastuväidet ei esitanud. Kõnealuse määruse resolutsioonis on maakohus sätestanud vastuväite esitamise korra, märkides, et võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates kolme nädala jooksul. Eeltoodut arvestades oli võlgnikule teada antud, kuhu (Tartu Maakohtule) ja millal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda. Ringkonnakohus osutab lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 484, mille lg 2 sätestab nõuded makseettepanku tegemisele. TsMS § 484 lg 3 (makseettepaneku tegemise aja sõnastuses) kohaselt toimetab kohus makseettepaneku ja vastuväite blanketi kätte võlgnikule ja teatab makseettepaneku edastamisest ka avaldajale. Vastuväite blanketi tüüpvormi kehtestab justiitsminister määrusega. TsMS § 485 lg 1 kohaselt võib võlgnik nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates kolme nädala jooksul. Sama sätte lg 2 järgi võib vastuväite esitada makseettepanekule lisatud blanektil või muus vormis ja vastuväite põhjendamine ei ole vajalik. Justiitsministri 28. detsembri 2005 määrusega nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ kehtestati mh vorminõuded paberil ja elektrooniliselt esitatavale maksekäsu avaldusele ning vastuväitele. Määruse lisana kehtestati ka nimetatud dokumentide vormid (§ 1 lg 2 p 1, § 4, § 8 p 1 ja 3 makseettepaneku tegemise aja sõnastuses). Maakohtu määrus vastab TsMS § 484 ja 485 nõuetele. Maakohus on makseettepanekus mh ka selgitanud, et kohus toimetab makseettepanku koos vastuväite blanketiga võlgnikule kätte ning teatab ettepaneku edastamisest avaldajale, ning võlgnik võib esitada vastuväite makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis ja vastuväite põhjendamine ei ole vajalik.
11.Ringkonnakohus leiab, et täidetud on maakohtu 17. veebruari ja 25. veebruari 2009 määruste Euroopa täitekorraldusena kinnitamise eeldused (määrused vastavad EÜ määruse 805/2004 art 17 p a nõuetele). Asja materjalidest ei nähtu aga, et oleks täidetud Euroopa täitekorraldusena kinnitamise eeldused maakohtu 24. märtsi 2009 määruse osas. Maakohus luges 24. märtsi 2009 määruse kui vea parandamise määruse 25. veebruari 2009 määruse lahutamatuks osaks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. TsMS § 447 lg 1 järgi ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult teatavaks tegemist seda tühistada või muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 447 lg 2 teise lause kohaselt
parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohtu 24. märtsi 2009 määruse näol on tegemist määruse sisu mõjutava määruse muutmisega (muudab 25. veebruari 2009 määruse sisu), mis ei ole TsMS § 447 lg 1 järgi lubatav. Seega on tegemist iseseisva määrusega ning kuna maakohus ei ole nimetatud määrust võlgnikule kätte toimetatud, s.o kohtumäärus ei ole tehtud võlgniku kohta vastavalt artikli 14 nõuetele, siis ei ole miinimumnõuete mittevastavuse heastamine võimalik ning täidetud ei ole määruse Euroopa täitekorraldusena kinnitamise eeldused.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusena-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.