lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1581/8

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1581/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
748
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

K OHT UMÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Agu Timmi 05.10.2016, Tartu 3-16-1581 Siim Sõnna mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses 31.10.2014. a konvoeerimisega Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrus Siim Sõnna määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Siim Sõnna Vastustaja Põhja Ringkonnaprokuratuur

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas 04.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastu mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt konvoeeriti kaebaja 31.10.2014 Tartu arestimajast Harju Maakohtusse ajavahemikus 11:42– 13:43. Sõidukit juhtis politseiametnik Neeme Toming. Kaebaja väitel ületas politseiametnik lubatud kiirust, seades sellega ohtu kaebaja elu ja tervise. Sõiduki tingimused olid kaebuse kohaselt kaebaja inimväärikust alandavad, ebamugavust ja valu ning psüühilisi kannatusi tekitavad. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrusega rahuldati osaliselt kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning anti kaebajale tähtaeg riigilõivu 70 euro tasumiseks. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 150 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, kaebaja sissetulek vaadeldaval perioodil (04.04.2016-03.08.2016) oli 765 eurot, millest mahaarvamisele kuuluvad kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi, kokku summas 535,50 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 leiti, et kinnipeetavate isikute puhul on igakuised kulutused ca 5%

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Seega kuulub kinnipeetava puhul 2016. aastal kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 21,50 eurot (s.o 5% 430 eurost). Eelnevast tulenevalt on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 71,75 eurot, s.o ((765–535,50–(4x21,5))/4)x2. Arvestades eelnevalt väljatoodud asjaolusid ning kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut leidis kohus, et käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu summas 70 eurot. Seega vabastas halduskohus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o 70 eurot ületavas osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

07.09.2016 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 31.08.2016. a määrusele. Kaebaja taotleb, et vältimatute kulutuste hulka arvestataks ka 154,17 eurot, mille kaebaja kulutas televiisori ja selle juurde kuuluva kaabli ostule ning elektrile. Kaebaja palub end vabastada täies ulatuses riigilõivust, kuna tema keskmine igakuine väljaminek on 12,7 eurot. Kaebaja selgitab, et televiisori ostuga kaasnenud kulutused on vältimatud, kuna vanglas on vaba aja veetmise võimalused piiratud. Kaebaja kinnitab, et 600 euro suurune ülekanne, tehti talle televiisori ostu võimaldamiseks ning selliseid ülekandeid rohkem oodata ei ole ning seega ei tohiks seda arvestada keskmise sissetuleku arvutamisel. Samuti on kaebaja soovinud asuda tööle, kuid vangla ei ole talle seda võimaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks osaliselt riigilõivu tasuda. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu 31.08.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

6.Vastuseks kaebaja 31.08.2016. a määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et HKMS § 112

lg 1 p 1 kohaselt arvestatakse menetlusabi taotluse lahendamisel taotleja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kuusissetulekuid ehk kaebaja majanduslikku seisundit enne kaebuse esitamist. Seega ei oma kaebajale menetlusabi andmise otsustamisel tähtsust, kas kaebajale tehakse tulevikus ülekandeid või mitte. Samuti ei saa kaebajale menetlusabi andmise hindamisel arvesse võtta kaebaja poolt tehtud kulutusi elektrile, kuna kaebaja ei kandnud kulutusi menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetaval perioodil.

7.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda kaebaja kulutusi televiisori ostule kaebaja sissetulekutest maha arvata. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusega

kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 leiti, et kinnipeetaval on igakuised kulutuse ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Asjaolu, et kaebaja on teinud kulutusi suuremas summas, kui kohtupraktikas on peetud vajalikuks vältimatute kulutuste jaoks, ei tähenda, et kohus peaks kaebaja tehtud kulutused tema sissetulekutest maha arvama. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut täielikult ega osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid võimalused riigilõivu tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas asjas

kaebaja suhtes. Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium