Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 20. september 2016, Tallinn 3-16-926
Haldusasi
C. M. Å. kaebus Maksu- ja Tolliameti 1. veebruari 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00564-29 ning
12.aprilli 2016 vaideotsuse nr 6-1/3236-3 tühistamise nõuetes.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 7. septembril 2016
Menetlusosalised
Kaebaja: C. M. Å. Esindaja: v.adv Helmut Pikmets Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Aiki Meister
RESOLUTSIOON
1.Jätta C. M. Å. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20. oktoobril 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet tegi 1. veebruaril 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00564-29, millega kohustas C. M. Å. tasuma OÜ Confine Invest 238 705,90 euro suuruse maksuvõla. Kõnealune maksuvõlg kujunes OÜ Confine Invest poolt 2011. ja 2012. aastal deklareeritud, ent tasumata jäetud töötasumaksudest ja neilt arvestatud intressidest. C. M. Å. oli sel ajal OÜ Confine Invest ainus juhatuse liige. Vastutusotsuse kohaselt on maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Confine Invest pankroti väljakuulutamise ja pankrotivara puudumise tõttu lootusetu. Vastutusotsuse tegemise alusena tuuakse välja see, et C.M. Å., olles teadlik maksuvõlgade olemasolust, ei võtnud vastu juhtimisotsuseid, mille tulemusena oleks maksuvõlg olnud võimalik likvideerida, vaid jätkates ilmselgelt mitte-jätkusuutlikku majandustegevust ning juhtides rahavood ümber peamiselt endaga seotud AS-i Altenberg-Reval, tekitas tahtlikult olukorra, kus maksuvõlgade tasumiseks vajalikke vahendeid ei saanudki OÜ-l Confine Invest tekkida. Seda seisukohta põhjendatakse vastutusotsuses kokkuvõttes järgmiste asjaoludega: OÜ Confine Invest ei olnud juba alates 2009. aastast suuteline iseseisvalt deklareeritud maksusummasid tasuma ning neid kohustusi täitis AS Altenberg-Reval või täideti need täitemenetluse raames; aastatel 2010 kuni 2012 ületasid OÜ Confine Invest lühiajalised kohustused pidevalt äriühingu likviidseid varasid; 2011. ja 2012. aastal oli OÜ Confine Invest põhiliseks tegevuseks alltöövõtt ehitusobjektidel Tallinnas Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35, kus tema tellijaks oli AS Altenberg-Reval, mille juhatuse liikmeks oli C.M. Å. ning viimase tellijaks omakorda OÜ Letona Properties, mille üheks juhatuse liikmeks oli samuti C.M. Å., ent vaatamata sellele, et reaalselt tasu tehtud tööde eest ei laekunud, jätkas OÜ Confine Invest seda koostööd, sõlmides pidevalt uusi laenulepinguid töötajatele palkade maksmiseks ning tehes arveldusi AS-i Altenberg-Reval kaudu; ilma igasuguste reaalsete tõenditeta väidetavate ehituslike puuduste kohta Paneeli 2 ja SuurSõjamäe 35 objektidel, aktsepteeris OÜ Confine Invest AS-i Altenberg-Reval esitatud 2 miljoni euro suuruse kahjunõude, loobudes seeläbi ehitustööde teostamise eest ettenähtud tasust ning tasaarvestades OÜ Confine Invest viimase reaalse vara (114 092,58 eurot) AS-i Altenberg-Reval 2 miljoni euro suuruse kahjunõudega; 18-lt OÜ Confine Invest töötajalt saadud teabe pinnalt võib arvata, et tegelikult töötasid nad AS-i Altenberg-Reval heaks, kusjuures ka C.M. Å. on maksuhaldurile seletusi andes OÜ Confine Invest töötajaid pidanud AS-i Altenberg-Reval töötajateks. C.M. Å. on tegutsenud juhatuse liikmena 1996. aastast alates 22 erinevas äriü hingus, kusjuures lisaks OÜ-le Confine Invest on veel viiel neist tekkinud püsiv maksuvõlg; C.M. Å. tahtlikule soovile OÜ Confine Invest maksukohustused tasumata jätta, viitab ka tema tegevus 17. jaanuari 2013 maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel ja sellele järgneval ajal.
2.Maksu- ja Tolliameti 12. aprilli 2016 vaideotsusega nr 6-1/3236-3 jäeti C. M. Å. vaie rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.C. M. Å. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 1. veebruari 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00564-29 ning Maksu- ja Tolliameti 12. aprilli 2016 vaideotsuse tühistamist.
4.Esiteks peab kaebaja põhjendamatuks maksuhalduri etteheidet OÜ Confine Invest rahavoogude ümbersuunamise kohta ning toob välja, et OÜ Confine Invest tegevuse finantseerimine laenatud vahenditest sai alguse vastutusotsusega hõlmatud perioodist tunduvalt varem ja arveldamine läbi AS-i Altenberg-Reval oli eeskätt tingitud sellest, et OÜ Confine Invest pangakontod olid maksuhalduri korraldusel arestitud ning maksuhaldur keeldus maksuvõla tasumise ajatamisest.
5.Teiseks ei nõustu kaebaja maksuhalduri etteheitega, mis puudutab AS-i Altenberg-Reval kahjunõuet ja selle tasaarvestamist. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et OÜ Confine Invest pankrotimenetluses on maksuhaldur AS-i Altenberg-Reval nõuet tunnustanud, mistõttu on arusaamatu, mille põhjal on tehtud kaebajale etteheide, et tema aktsepteeris seda nõuet ilma tõenditeta. Samuti rõhutab kaebaja, et AS-i Altenberg-Reval nõue on kinnitust leidnud ekspertiisidega, mis on maksuhaldurile ka esitatud.
6.Maksuhalduri seisukohale, et kaebaja on rikkunud kohustust tagada OÜ Confine Invest maksuvõlgade tasumine, vaidleb kaebaja vastu ka sellega, et OÜ Confine Invest maksuvõla tasumine oli tagatud kinnisasjadele seatud hüpoteekidega ning kuivõrd maksuhaldur on juba asunud sissenõuet pöörama esitatud tagatistele, on vastutusotsuse näol tegemist maksuvõla topelt sissenõudmisega. Kaebaja peab asjakohatuks maksuhalduri väiteid, mis puudutavad kaebaja tegevust OÜ Confine Invest 17. jaanuari 2013 maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel ja sellele järgnevalt, sest maksukohustuse tahtlikust kõrvalehoidumisest ei saa rääkida olukorras, kus maksuhaldur on otsustanud aktsepteerida maksuvõla ajatamise. Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri seisukohale, et 2013. a ajatamise taotluse eesmärgiks ei olnud kunagi maksuvõlgade likvideerimine, sest pole eluliselt usutav, et kolmandad isikud võtaksid enda kanda teise isiku maksukohustuse. Asjaolu, et maksuhaldur ajatas 26. märtsi 2013 otsusega maksuvõla tasumise, näitab kaebaja hinnangul objektiivselt, et kõigile osapooltele oli eluliselt usutav äriühingu majandustegevuse jätkamise ja maksuvõla tasumise võimalikkus.
7.Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri väitele, et ta ei tegutsenud OÜ Confine Invest huvides ning toob välja, et pankrotimenetluses ei ole keegi nõudnud pankrotihaldurilt nõuete esitamist kaebaja vastu juhatuse liikme isikliku vastutuse järgi. Kaebaja toob ka välja, et antud juhul on vastutusotsuse aluseks võetud mitte maksukohustuse rikkumine, vaid äriühingu maksevõimelisuse taastamata jätmine, millel vastutusotsus põhineda ei saa. Kaebaja rõhutab ka seda, et äriühingul ega selle juhatuse liikmel ei ole maksuõiguslikku kohustust tagada pärast maksuvõlgade tekkimist piisavate rahaliste vahendite olemasolu maksuvõlgade tasumiseks. Viidates Riigikohtu otsustele kohtuasjades 3-3-1-23-12 ja 3-3-1-41-05, märgib kaebaja, et kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem, kui toimus etteheidetav käitumine, või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla kohta teha ning vastutusotsust ei saa juhatuse liikme suhtes teha äriseadustiku 187 lg 2 alusel.
8.Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur tuvastanud põhjuslikku seost OÜ Confine Invest maksuvõla ja kaebaja tegevuse vahel. Siinkohal kordab kaebaja, et maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 8 nimetatud kohustused ei hõlma kohustust likvideerida äriühingul juba tekkinud maksuvõlgnevus. Kaebaja leiab, et MKS §-s 8 sätestatud kohustuse täitmise eelduseks on vara olemasolu esindataval.
9.Järgnevalt leiab kaebaja, et MKS § 40 lõikes 1 nimetatud tahtlus eeldab seadusliku esindaja soovi kohustusi rikkuda ning Riigikohtu otsustest kohtuasjades 3-3-1-43-14 ja 3-3-1-38-12 tulenevalt pidi maksuhaldur vastutusotsuses tahtluse tuvastama iga rikutud maksukohustuse suhtes eraldi, ent käesoleval juhul on maksuhaldur teinud kaebaja süü osas üldistatud järelduse ja sedagi sündmuste pinnalt, mis on maksukohustuse täitmise ajast hilisemad ega seondu või ei saagi seonduda kaebajale etteheidetava käitumisega. Tahtluse tuvastamise osas jääb kaebajale näiteks arusaamatuks, kuidas väljendab AS-iga Altenberg-Reval sõlmitud töövõtulepingu lõpetamata jätmine ja selle alusel kahjunõude tunnustamine kaebaja soovi tekitada OÜ-le Confine Invest maksuvõlgasid tööjõumaksude osas perioodil 2011-2012, arvestades, et tegemist on maksuvõla suhtes ajaliselt hilisemate sündmustega, milliste vahel puudub põhjuslik seos. Samamoodi pole kaebaja hinnangul äriühingu arvelduste korraldamine kolmandate isikute kaudu põhjuslikus seoses deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmisega.
10.Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et vastutusotsuses ei ole eraldi analüüsitud maksukohustuste rikkumist seoses intressivõlaga. Kaebaja leiab, et olukorras, kus äriühing deklareerib põhikohustusi, kuid maksevõimetuse tõttu ei suuda neid reaalselt tasuda, ei saa väita, et intressivõlg on tekkinud äriühingu juhatuse liikme tahtliku tegevuse tagajärjel.
11.Viimaks leiab kaebaja, et kuivõrd maksuhaldur ei tuvastanud asjaolusid, mis osutaksid maksuseaduste tahtlikule rikkumisele kaebaja poolt, on vastutusotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldatud viieaastast aegumistähtaega. Samas peab kaebaja igal juhul aegunuks intressivõla sissenõudmist, sest maksuhaldur on juba teinud OÜ-le Confine Invest 26. märtsil 2013 intressinõude samade maksukohustuste suhtes. Kaebaja hinnangul aegus intressivõla sissenõudmine juba 1. jaanuaril 2015, kuna 2011-2012 maksukohustuste osas 2013. määratud intressinõude suhtes kohaldatakse MKS §-st 132 ja 1684 tulenevalt üheaastast sissenõudmise aegumistähtaega.
12.Kaebuse täienduses toob kaebaja välja selle, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud uurimiskohustust, olemata uurinud maksuvõla tekkimisega seonduvaid asjaolusid, olles eeskätt jätnud uurimata kas OÜ-l Confine Invest kõnealustes maksudeklaratsioonides kajastatud maksukohustus üldse tekkis. Kaebaja leiab, et vastutusotsuses välja toodud asjaolude valguses oleks vastustaja pidanud põhjendama, miks kaebaja võetakse vastutusele OÜ Confine Invest väidetavate maksukohustuste rikkumise eest olukorras, kus maksuhaldur ise kahtleb selles, et Confine Invest OÜ-l on üldse tekkinud maksukohustused tööjõumaksude osas ning palgaväljamakseid tegi hoopis Altenberg-Reval AS.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
14.Viidates Riigikohtu otsustele kohtuasjades nr 3-3-1-37-13 ja 3-3-1-17-13 selgitab vastustaja, et äriühingu seadusliku esindaja tegevusele hinnangu andmisel on nn eluline usutavus ehk asjaolude üldine tõenäosus sobiv kriteerium ning just selle esinemise hindamisest tulenevadki mitmed eelduslikud väited, mida hinnatakse kogumis.
15.Vastustaja leiab, et vastutusotsuse koostamise seisukohalt on oluline see, et äriühingu maksukohustused oleksid täielikult täidetud seaduses sätestatud tähtaegadel ning tagamiskohustuse sisuks on see, et kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab
juhatuse liige tagama äriühingul piisava vara olemasolu, et maksunõuet oleks võimalik täita. Vastustaja leiab, et tegevuse jätkamine ning äriühingu suhtes tekkivate nõuete, s.h maksuvõla, suurendamine on juhatuse liikme kohustustega vastuolus.
16.Vastustaja selgitab, et tasumiskohustuse rikkumine toimub siis, kui ilmneb esmakordselt maksuvõlg, tagamiskohustuse rikkumine võib olla aga juba varasem ning maksuvõlg tagamiskohustuse rikkumise tagajärjena võib ilmneda alles hiljem. Vastustaja leiab, et tagamiskohustuse täitmata jätmist ei saa hinnata alates ajahetkest, kui kohustuse täitmata jätmisest on tekkinud reaalse tagajärjena maksuvõlg, vaid tegemist on pikemaajalise protsessiga. Seetõttu peab vastustaja vääraks kaebuses toodud põhjendust, et OÜ Confine Invest maksuvõla tekkimine oli põhjustatud eelkõige maksuhalduri enda tegevusest äriühingu pangakontode blokeerimisel ja maksuvõla tasumise ajatamisest keeldumisel. Vastustaja leiab, et kaebaja pidanuks 2009. aastal pärast pangakontode arestimist optimeerima äriühingu majandustegevust (s.t kas muutma lepinguid, vähendama töötasusid, koondama töötajaid, otsima uusi kliente, tööd efektiivsemaks muutma vms) või kui see ei õnnestunud ja maksejõuetus süvenes, siis esitama pankrotiavalduse. Vastustaja leiab, et kui juhatuse liige soovib äriühingu tegevust jätkata, peab tegevuse jätkamise ja sellest tulenevalt võlausaldajate nõuete täitmise võimalikkus olema eluliselt usutav ka teistele isikutele.
17.Vastustaja leiab, et kaebaja pidi oma kogemusest tulenevalt, arvestades ühelt poolt äriühingul rahavoogude puudumist ja teisalt töötajate arvu ja tööjõukulusid, ette nägema, et selline tegevus ei ole jätkusuutlik.
18.Vastustaja meelest on põhjendamatu kaebaja etteheide, mis puudutab 26. märtsi 2013 otsusega kinnitatud maksuvõla tasumise ajakava kehtetuks tunnistamist Maksu- ja Tolliameti
11.septembri 2013 otsusega. Vastustaja toob siinkohal välja, et see oli tingitud sellest, et OÜ Confine Invest ajakava ei täitnud ning äriühingu maksuvõlg suurenes.
19.Vastustaja ei nõustu sellega, et OÜ Confine Invest maksuvõla tekkimise puhul oli tegemist tavapärase äririski realiseerumisega. Vastustaja leiab, et rahavoogude planeerimine kaebajaga seotud äriühingute kaudu selliselt, et pikema ajavahemiku jooksul ei laeku raha jooksvate (maksu)kohustuste katmiseks, on käsitletav tahtlusena, sest selline käitumine hälbib oluliselt mõistliku ettevõtja tegevusest.
20.Põhjusliku seose osas selgitab vastustaja, et lisaks tasumiskohustuse rikkumisele on kaebajale ette heidetud ka tagamiskohustuse rikkumist ehk sellise olukorra tahtlikku tekitamist, kus äriühingul maksuvõla tekkimise ajaks maksuvõla tasumiseks rahalised vahendid puudusid. Vastustaja selgitab, et kui kaebaja oleks õigeaegselt, s.o enne maksuvõla tekkimist võtnud kasutusele meetmed äriühingu tekkinud ja tekkivate kohustuste vähendamiseks, ei oleks ka maksuvõlga tekkinud.
21.Mis puudutab seda, et maksuhaldur pole OÜ Confine Invest pankrotimenetluses AS-i Altenberg-Reval nõuetele vastu vaielnud, siis selgitab vastustaja, et pankrotimenetluses vastuväidete esitamine on otstarbekuse küsimus ning olukorras, kus pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 2 801 925,77 euro ulatuses, kuid pankrotivara puudub, ei ole vastuväidete esitamine põhjendatud, sest sellest tulenevalt maksuvõla laekumise tõenäosus ei muutu.
22.Kaebaja väite kohta, et vastutusotsuse aluseks on lubamatult võetud äriühingu maksevõimelisuse taastamata jätmine, selgitab vastustaja, et maksuvõlg tekib maksukohustuse täitmise tähtaja möödumisel ning maksukohustuse täitmise kohustus eksisteerib kuni maksuvõla lõppemiseni, mistõttu on tähtaegselt tasumata jäänud maksukohustuse (maksuvõla) tasumise kohustus kestev kohustus.
23.Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja väiteid seoses intressinõudega ning selgitab, et MKS §-st 32 tulenevalt hõlmavad MKS §-s 8 sätestatud kohustused ka MKS § 115 lõikes 1 sätestatud intressi tasumise kohustust ning MKS § 115 lg 4 kohaselt võib intressinõude esitada ka vastutusotsuses. Ka rõhutab vastustaja, et MKS § 118 lg 1 järgi on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast ning kuna käesolevaks ajaks ei ole OÜ Confine Invest vastutusotsusega sisse nõutav summa tasutud, ei ole aegunud ka intressinõue, samuti pole aegunud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 lg 3 järgi, milleks on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning hinnanud kogumis ja vastastikuses seoses kogutud tõendeid, leian, et C. M. Å. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. OÜ Confine Invest vaidlusaluse maksuvõla tekkimise põhjustas kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine, mis seisnes selles, et kaebaja korraldas 2011. ja 2012. aastal OÜ Confine Invest majandustegevuse selliselt, et sellest tekkisid vaidlusalused maksukohustused, saades samas aru, et OÜ-l Confine Invest nende maksukohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid ei teki. Kaebaja väited vastutusotsuse tegemise aluste puudumise, vastutusotsuse põhjendamispuuduste ning vaidlusaluse maksuvõla aegumise osas on põhjendamatud.
25.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lõikest 1, § 8 lõikest 1, § 96 lõigetest 1, 5 ja 6 ning §-st 32 tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, et see konkreetne juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg, mis on vastutusotsuse tegemise ajal endiselt kehtiv, mis tähendab, et maksuvõlg on tekkinud, selle sissenõudmine pole aegunud ning seda pole kustutatud. Vastutusotsuse saab teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et maksuvõlga ei ole olnud võimalik juriidiliselt isikult kolme kuu jooksul sisse nõuda või et sellele juriidilisele isikule on välja kuulutatud pankrot.
26.Maksuhaldur on OÜ Confine Invest maksuvõla tekkimise õigesti tuvastanud. Kaebaja heidab maksuhaldurile põhjendamatult ette, et viimane pole uurinud, kas OÜ-l Confine Invest vastutusotsuses käsitletud maksukohustused üldse tekkisid. Nimelt moodustavad OÜ Confine Invest maksuvõla viimase poolt esitatud deklaratsioonide alusel arvutatud maksusummad (MKS § 88 lg 1), kusjuures vastavate deklaratsioonide esitamise ajal oli OÜ Confine Invest ainsaks juhatuse liikmeks kaebaja. Selles olukorras ei saa kaebaja vastutusotsuse vaidlustamisel seada kahtluse alla maksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsust ning maksuhaldur ei pidanud vastutusotsuse tegemiseks deklareeritud andmete õigsust ka täiendavalt kontrollima. Maksuhalduri järeldust, et kaebaja tegevus OÜ Confine Invest juhtimisel oli kantud peamiselt AS
Altenberg-Reval huvidest, samuti tuvastatud asjaolu, et töötajatele tehti palgaväljamakseid OÜ Altenberg-Reval kaudu, nagu ka see, et osa töötajatest, kellele tehtud töötasuväljamaksetelt tasumisele kuuluvad maksusummad OÜ Confine Invest enda maksuarvestuses kajastas, väitis enda tööandjaks olevat olnud AS-i Altenberg-Reval, ei anna mistahes alust väita, et OÜ-l Confine Invest ei tekkinud 2011. ja 2012. aasta deklaratsioonidel kajastatud maksukohustusi. Vaidlus selle üle, kas esindataval on maksukohustus tekkinud, saab vastutusmenetluses tõusetuda juhul, kui see on kindlaks määratud maksuhalduri poolt (näiteks esindatavale tehtud maksuotsusega), mitte aga siis, kui tegemist on esindatava enda poolt deklaratsiooni alusel arvutatud maksusummadega. Tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi arvestamise ja tasumise kohustus tuleneb vahetult MKS § 115 lõikest 1 ning vastutusotsusega kaebajalt sisse nõutava intressivõla arvestus on esitatud vastutusotsuse lisas. Kaebaja ei ole selle arvestuse õigsust kahtluse alla seadnud ega ühtki põhjendatud vastuväidet intressivõla suuruse kohta esitanud.
27.Vaidlust pole selles, et OÜ Confine Invest maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS § 96 lg 6 p 3) ega selles, et põhivõla osas ei ole maksuvõla sissenõudmine aegunud (MKS § 96 lg 6 p 2). Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga intressivõla sundtäitmise aegumisega. Tõepoolest, vastutusotsusega kaebajalt nõutav OÜ Confine Invest intressivõlg hõlmab muuhulgas intresse, mille tasumist on maksuhaldur OÜ-lt Confine Invest nõudnud 26. märtsil 2016 tehtud intressinõudes nr 13-3/40867. Vastavas osas on tegemist enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõudega MKS § 1684 lõike 1 tähenduses ning selle suhtes kohaldatakse viimatinimetatud sätte kohaselt kuni 2014. aasta 1. jaanuarini kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni. Kuni 1. jaanuarini 2014 kehtinud MKS § 132 lg 2 kohaselt on sellise intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg
aasta arvates selle esitamise aastale järgneva aasta
1.jaanuarist. Samas tulenes enne 1. jaanuari 2014 kehtinud MKS § 132 lõikest 4, et aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kõnealune intressivõlg oli hõlmatud 26. märtsi 2013 maksuvõla tasumise ajatamise otsusega kinnitatud maksegraafikuga. Selle maksegraafiku kehtetuks tunnistamise järel esitas maksuhaldur kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitemenetlust OÜ-le Confine Invest 26. märtsil 2013 tehtud intressinõudes kajastatud intressivõla sundtäitmiseks alustati 2013. aasta septembris. Siinkohal pole oluline see, et võlgnikuks selles täitemenetluses ei olnud OÜ Confine Invest, vaid tema maksuvõla tagamiseks seatud hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik OÜ Immaculate, sest tegemist oli siiski OÜ Confine Invest maksuvõla (sh. 26. märtsi 2013 intressinõudes kajastatud intressivõla) sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisega. Seega katkes kõnealuse intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg igal juhul 2013. aasta septembris.
28.Vaidlusaluse vastutuskohustuse seisukohast ei saa asjassepuutuvaks pidada kaebaja väiteid, mis seonduvad maksuvõla tagamiseks hüpoteekide seadmisega. Esiteks on ekslik kaebaja seisukoht, nagu piiraks OÜ Confine Invest maksuvõlga tagavate hüpoteekide olemasolu vastutusotsuse tegemise võimalusi. Maksuvõla tagamiseks maksuhalduri kasuks hüpoteegi seadmine ei lõpetanud OÜ Confine Invest maksukohustust ning sellise tagatise andmine ei ole MKS § 96 lõigetest 5 ja 6 tulenevalt vastutusotsuse tegemist välistavaks asjaoluks. Kaebaja leiab ekslikult, nagu kujutaks hüpoteegiga tagatud maksuvõla suhtes vastutusotsuse tegemine selle topelt sissenõudmist. Vastutusotsuse tegemine ei eelda seda, et algselt maksukohustuslaselt maksuvõla sisse nõudmine oleks täielikult välistatud ning juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemine ei lõpeta äriühingu maksukohustust. Samuti ei välista vastutusotsuse tegemine
maksuvõla edasist sisse nõudmist algselt maksukohustuslaselt, kui selleks peaks mingisugune reaalne võimalus avanema. Vastutusotsuse adressaat ei võta võlakohustust üle, vaid muutub solidaarvõlgnikuks algse maksukohustuslase kõrval. Seega pole asjaolul, et põhimõtteliselt võib olla maksuvõlg võimalik sisse nõuda algselt maksukohustuslaselt või algse maksukohustuslase poolt esitatud tagatise realiseerimise tulemusena, vastutusotsuse tegemisel tähtsust. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha, kui algsele maksukohustuslasele on välja kuulutatud pankrot, milline tingimus on antud juhul täidetud, ilma et pooled selle üle vaidleks. Teiseks ei saa kaebaja tegevus, mis päädis 2013. aastal OÜ Confine Invest maksuvõlgade tagamiseks maksuhalduri kasuks hüpoteekide seadmisega või hilisemate läbirääkimistega maksuvõla kustutamiseks, kuidagi mõjutada hinnangut kaebaja tegevusele seoses maksuvõla tekkimisega. Vaidlusalune OÜ Confine Invest maksuvõlg tekkis tulenevalt 2011. ja 2012. aastal tehtud majanduslikest sooritustest, mis seisnesid töötajatele töötasu maksmises. Asjaolu, et kaebaja pärast maksuvõla tekkimist püüdis astuda samme maksuvõla likvideerimiseks, ei välista kuidagi seda, et maksuvõlg tekkis tema kohustuste rikkumise tõttu ega välista ka tahtlust nende rikkumiste toime panemisel. Selles osas on kaebaja siiski õigustatult maksuhaldurile ette heitnud vastutusotsuse lk 16 tehtud järeldust, et 17. jaanuaril 2013 esitatud maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamise eesmärk polnud maksuvõlgade tasumise soov, vaid maksuhalduri-poolsete sissenõudmistoimingute võimalikult pikaaegne vältimine. Maksuhalduri selline järeldus on vastutusotsuse seisukohast iseenesest asjassepuutumatu, kuna see, kuidas kaebaja (või temaga seotud OÜ Immaculate) käitus 2013. aastal pärast maksuvõla tasumise ajatamist, ei saa kuidagi tõendada kaebaja tahtlust või tahtluse puudumist nende kohustuste rikkumisel, mis tingisid vaidlusaluse maksuvõla tekkimise. See ei ole aga viinud maksuhaldurit kokkuvõttes valele lõppjäreldusele ega tingi seega vastutusotsuse tühistamist.
29.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava [...] rahaliste [...] kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lõike 1 kohaselt on vastutusotsuse tegemine õigustatud juhul kui maksuvõla tekkimine on põhjuslikus seoses juhatuse liikme eelnimetatud kohustuse tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumisega. MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine on avar, hõlmates kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille tulemusena tekib maksuvõlg ehk tähtajaks tasumata maksukohustus (MKS § 32). Käesolevas asjas kõne all olev OÜ Confine Invest maksuvõlg koosneb deklareeritud, ent tähtajaks tasumata jäänud töötasumaksudest. Need maksukohustused tekkisid seetõttu, et OÜ Confine Invest tegi isikutele väljamakseid, millelt tuli vastavad maksusummad tasuda või kinni pidada. Nende maksukohustuste täitmise tagamiseks pidi kaebaja OÜ Confine Invest ainsa juhatuse liikmena korraldama äriühingu majandustegevuse selliselt, et sellest saadud rahavood oleksid selliste kohustuste täitmiseks piisavad. Selle kohustuse täitmisega kaebaja ilmselgelt hakkama ei saanud. Raha, mille arvelt kõnealuseid maksukohustusi õigeaegselt täita, OÜ-le Confine Invest ei laekunud. Samas ei nähtu kaebaja enda poolt maksuhaldurile antud seletustest ega mistahes muudest tõenditest, et kaebajal oleks 2011. ja 2012. aastal olnud mingisugune tõsiseltvõetav plaan või mõistlik lootus selles osas, kuidas tekkivate maksukohustuste täitmiseks vajalikud vahendid OÜ-le Confine Invest saada.
30.Maksuhaldurile kaebaja poolt antud selgitustest tulenevalt tegeles OÜ Confine Invest aastatel 2009-2012 ehitustöödega Tallinnas Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35 objektidel. Samuti selgitas kaebaja, et tellijaga oli neil aastatel kestev vaidlus tasu maksmise üle ning OÜ-le Confine Invest laekusid tehtud tööde eest vaid üksikud maksed, mis ei katnud isegi töötajate palgakulusid. Samas nähtub vastutusotsusest asjaolu, millele kaebaja vastu vaielnud ei ole, et OÜ-l Confine Invest oli maksuvõlg juba vähemalt 2009. aastast ning kasvas pidevalt. Seega käesoleva vastutusotsuse esemeks oleva maksuvõla tekkimise ajaks oli kaebajale igal juhul teada, et Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35 objektidel tööde tegemisest OÜ Confine Invest maksukohustuste õigeaegseks ja täielikuks täitmiseks piisavalt raha ei laeku. Selles olukorras on maksuhaldur põhjendatult kaebajale ette heitnud sellise majandustegevuse jätkamist ehk jätkuvalt uusi maksukohustusi kaasa toovate töötasuväljamaksete tegemist. Ei nähtu, et kaebaja oleks astunud mistahes mõistlike samme selleks, et OÜ Confine Invest maksukohustuste täitmine võimalik oleks. Seega vähemalt 2009. aastast alates oli OÜ Confine Invest majandustegevus selline, mis ei võimaldanud selle tegevusega kaasnevate maksukohustuste täitmist, ent kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast selgitust ega tõendit selle kohta, et ta oleks püüdnud äriühingu majandustegevust kuidagi ümber korraldada. Kui OÜ Confine Invest ja OÜ Letona Properties vahel olid erimeelsused tehtud tööde eest tasumisel ning tööde eest OÜle Confine Invest oma maksukohustuste täitmiseks (sõltumata sellest, kas tegemist oli varem tekkinud maksuvõlgadega või jooksvalt tekkivate kohustustega) piisavalt raha ei laekunud, oleks kaebaja OÜ Confine Invest tegevuse korraldamise eest vastutava isikuna pidanud nende tööde tegemise lõpetama ja vältima OÜ-le Confine Invest sellega seotud maksukohustuste tekkimist. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et 2011. ja 2012. aastal oleks kaebaja otsus OÜ Confine Invest majandustegevust sellisel moel jätkata tuginenud mingisuguselegi mõistlikule lootusele selles suhtes, et sellise majandustegevuse tulemusena on võimalik maksukohustused täita. Olukorras, kus samadel ehitusobjektidel tehtud tööde eest on juba varasema kahe aasta jooksul käinud vaidlused tehtud tööde eest tasumise üle ning tellija üksnes lubab maksta, ent tegelikult laekuvad vaid üksikud maksed, mis ei ole piisavad ettevõtte kohustuste (sh. maksukohustuste) täitmiseks, ei saanud sellise majandustegevuse jätkamine ühelgi moel olla OÜ Confine Invest huvides. Majandustegevus kui selline ei saa olla eesmärk omaette.
31.Ebaefektiivne juhtimine, mille tulemusena ei laeku ettevõttele piisavalt vahendeid oma maksukohustuste tasumiseks, ei pruugi iseenesest tähendada juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ent seda juhul kui ilmneb, et juhatuse liige on astunud mõistlikke samme kohustuste täitmiseks piisavate rahavoogude saamiseks või kui kahjumliku tegevuse jätkamine põhineb mõistlikul analüüsil, millest nähtuvad positiivsed tulevikuperspektiivid. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks sellisele analüüsile tuginenud. Seega leian, et maksuhaldur on kaebaja kohustuste rikkumise õigesti tuvastanud. Kahtlust ei saa olla ka selle rikkumise ning maksuvõla tekkimise vahelise põhjusliku seose osas. Vaidlusalune maksuvõlg tekkis konkreetselt sellest, et OÜ Confine Invest tegi 2011. ja 2012. aastal maksukohustusi kaasa toovaid väljamakseid, ilma et oleks tagatud nende täitmiseks vajalike rahavoogude olemasolu. Kui kaebaja poleks 2011. ja 2012. aastal Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35 objektidel oma tegevust jätkanud, ei saanuks tekkida ka vaidlusalust maksuvõlga. Sellise majandustegevuse jätkamine oli aga juba eeltoodud põhjustel majanduslikult põhjendamatu ega olnud OÜ Confine Invest huvides. Seega, kuna OÜ Confine Invest maksukohustuste täitmata jätmine oli ettevõtluse
ebaotstarbeka korraldamise ja juhtimisega vahetus põhjuslikus seoses, siis on tegemist MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitamata jätmisega.
32.Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja jättis MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata tahtlikult. MKS § 40 lõike 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lõike 5 kohaselt tähendab tahtlus õigusvastase tagajärje soovimist. Isik soovib teatud tagajärje saabumist, kui ta on teadlik sellest, et tema tegevus sellise tagajärje kaasa toob ega võta samas ette midagi selleks, et tagajärg ei saabuks. Tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 mõistes ei ole emotsionaalne kategooria ning seega ei saa tahtluse esinemist pareerida paljasõnalise väitega, et isik tegelikult negatiivse tagajärje saabumist ei soovinud või et see polnud tema eesmärk. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja sai oma ettevõtluskogemust arvestades aru sellest, et 2011. ja 2012. aastal ei laeku majandustegevusest piisavalt vahendeid maksukohustuste õigeaegseks ja täielikuks täitmiseks, ent vaatamata sellele jätkas sellist majandustegevust. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud kaebaja pikaajalisele ettevõtluskogemusele ning järeldanud õigesti, et kaebaja sai sellele tuginedes aru, et sellisel moel, nagu OÜ Confine Invest majandustegevus 2011. ja 2012. aastal toimus, ei ole võimlik sellega seotud maksukohustuste õigeaegne ja täielik täitmine, ent ometi ei teinud midagi selleks, et majandustegevust ümber korraldada ega ole ka lähtunud ka mingisugusest mõistlikust analüüsist, mille põhjal saanuks väita, et senisel kujul majandustegevuse jätkamine oli tulevikuperspektiive arvestades OÜ Confine Invest majanduslikult otstarbekas. Tahtlust kui subjektiivset asjaolu ei ole üldjuhul võimalik tõendada otseste tõenditega ning seda saab hinnata isiku teadmiste ja käitumise pinnalt lähtudes ka elulise usutavuse kriteeriumist. Vastutusotsuses on põhjendatult välistatud võimalus, et kaebaja ei saanud aru, et OÜ Confine Invest majandustegevus ei olnud jätkusuutlik ning rahavood ei ole piisavad kohustuste täitmiseks. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud mistahes veenvat põhjendust selle kohta, miks ta sellist majandustegevust siiski jätkas, ei saa rääkida hooletusest. Hooletusega võiks olla tegemist juhul, kui juhatuse liige ei olnud oma hoolsuskohustuse rikkumise tõttu piisavalt kursis ettevõtte tegelike majandusnäitajatega või mingisuguste tehingute või majanduslike soorituste tegelike asjaoludega ning tegi sellest tulenevalt väärotsustusi. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.
33.Seda, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult, õigustab ka vastutusotsuses välja toodud asjaolu, et kaebaja juhtis OÜ Confine Invest rahavood kõrvale ning korraldas majandustegevusega seotud arveldused (eeskätt maksukohustusi kaasa toonud töötasude maksmise) AS-i Altenberg-Reval või kaebaja enda arvelduskontode kaudu. Selline tegevus näitab üheselt, et kaebaja sai suurepäraselt aru, et sellise majandustegevuse tulemusena ei ole võimalik tekkivaid maksukohustusi täita ning OÜ Confine Invest tegevuse tegelik eesmärk piirduski vaid töötajatele töötasude maksmisega ilma, et nendega kaasnevate maksukohustuste täitmiseks mingisuguseidki võimalusi loodud oleks. Põhjendamatu on seejuures kaebaja etteheide, et arveldamine teiste isikute kaudu oli tingitud maksuhalduri tegevusest OÜ Confine Invest arvelduskonto arestimisel ning maksuvõlgade tasumise ajatamisest keeldumisel 2009. aastal. Kaebaja ei saa oma 2011. ja 2012. aasta ebaratsionaalseid juhtimisotsuseid õigustada varasema maksuvõla olemasoluga, muuhulgas sellega, et raha laekumisel arestitud pangakontodele poleks olnud seda võimalik kasutada töötasude maksmiseks, vaid see oleks kulunud varasemate maksuvõlgade likvideerimiseks. Otsus 2011. ja 2012. aastal jätkata majandustegevust, millega kaasnesid maksukohustused, võinuks tugineda põhjendatud
seisukohal, et selle tegevuse tulemusena on võimalik sellega kaasnevad maksukohustused täita. Olukorras, kus selliseks seisukohaks mingit alust polnud, ent kaebaja siiski sellise majandustegevusega jätkas, oli tegemist kaebaja kui juhatuse liikme poolt MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuse tahtliku rikkumisega.
34.Kaebaja heidab maksuhaldurile põhjendamatult ette seda, et viimane on kaebaja kohustuste rikkumise ning tahtluse osas tuginenud üksnes sellistele asjaoludele, mis leidsid aset pärast maksuvõla tekkimist. Vastutusotsuses on tõepoolest käsitletud kaebaja tegevust OÜ Confine Invest juhtimisel nii enne vaidlusalust perioodi kui ka pärast seda, ent maksuotsusest tuleneb piisavalt selgelt, et maksuhalduri peamiseks etteheiteks kaebajale on just see, et viimane jätkas 2011. ja 2012. aastal OÜ Confine Invest ilmselgelt mitte-jätkusuutlikku majandustegevust, mis tõi kaasa vaidlusaluste maksukohustuste tekkimise, ilma et sellest majandustegevusest oleks OÜ-l Confine Invest olnud võimalik saada raha nende kohustuste täitmiseks. Olen iseenesest kaebajaga nõus selles, et samamoodi nagu ei pruukinuks maksuhalduril vastutusotsuses käsitleda kaebaja tegevust seoses 2013. aastal toimunud maksuvõla tasumise ajatamisega, ei saa maksuvõlgade tekkimise ning selle põhjustanud kaebaja tegevuse seisukohast otseselt asjassepuutuvaks pidada ka AS-i Altenberg-Reval 2 miljoni euro suuruse hüvitusnõude aktsepteerimist ning selle tasaarvestamist OÜ Confine Invest nõudega AS-i Altenberg-Reval vastu. MKS § 8 lõikes 1 sätestatud tagamiskohustuse rikkumise, mis tingis vaidlusaluse maksuvõla tekkimise, oli kaebaja toime pannud juba varem ning AS-i Altenberg-Reval hüvitusnõude aktsepteerimine selle maksuvõla tekkimist ei põhjustanud. Maksuvõla tekkimisega võrreldes hilisemad sündmused saavad vastutusotsuse õiguspärasuse seisukohast tähtsust omada juhul, kui leiaks tuvastamist, et maksuvõla tekkimise ajal oleks maksukohustuslasel olnud vara, mille arvelt maksukohustused täita, ent hiljem asus juhatuse liige seda vara likvideerima selliselt, et selle arvelt juba tekkinud maksuvõlga likvideerida ei saaks. Arusaadavalt on maksuhaldur vastutusotsuses avaldanud seisukohta, et kaebaja tegevus AS-i Altenberg-Reval hüvitusnõude aktsepteerimisel ja tasaarvestus-kokkuleppe sõlmimisel olid kantud soovist muuta juba tekkinud maksuvõla sissenõudmine võimatuks, ent selle seisukoha õigsuse kontrollimiseks puudub antud juhul igasugune vajadus, sest kaebaja rikkumine ei seisne mitte selles, et ta kulutas OÜ-d Confine Invest juhtides põhjendamatult ära vara, mille arvelt oleks saanud maksukohustused täita, vaid selles, et maksukohustuste tekkimise aluseks olnud majanduslike soorituste tegemise ajal (st. aastatel 2011 ja 2012) ei olnud OÜ Confine Invest majandustegevus korraldatud selliselt, et sellest oleks maksukohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid laekunud või et kaebajal oleks olnud mistahes mõistlik ootus sellele, et need tekkivad maksukohustused on võimalik täita. Samas, hindamaks seda, kas juhatuse liige mingil teatud ajal rikkus oma kohustusi tahtlikult, on iseenesest asjakohane uurida ka selle juhatuse liikme tegevust enne ja pärast vastava rikkumise toime panemist. Vastutusotsuse punktis 5.2.2. välja toodud asjaolud kinnitavad kaudselt maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei tegutsenud ka 2011. ja 2012. aastal OÜ Confine Invest huvides. Tegemata viidatud ajal midagi selleks, et jooksvalt tekkivad maksukohustused täidetud saaks või et selliseid maksukohustusi ei tekiks, näitab OÜ Confine Invest poolt AS-i Altenberg-Reval tõenditele mitte tugineva nõude kergekäeline aktsepteerimine seda, et kaebaja ei olnud huvitatud OÜ Confine Invest kohustuste täitmisest, mis muude asjaolude (eeskätt see, et vaidlusaluste maksukohustuste tekkimise ajal oli kaebajale teada, et toonasest majandustegevusest nende kohustuste täitmiseks vajalikke
vahendeid saada võimalik ei ole) kõrval õigustab seisukohta, et kaebaja polnud sellest huvitatud ka vaidlusaluste maksuvõlgade tekkimise ajal. See omakorda kinnitab seisukohta, et kaebaja tegevus OÜ Confine Invest juhtimise korraldamisel 2011. ja 2012. aastal ning MKS §-s 8 sätestatud tagamiskohustuse rikkumine oli tahtlik. Mis puudutab veel 23. jaanuari 2013 kokkulepet OÜ Confine Invest ja AS Altenberg-Reval vahel, siis ei ole maksuhaldur tuvastanud seda, et AS-i Altenberg-Reval kahju hüvitamise nõue olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Vastutusotsuses on välja toodud pelgalt see, et kaebaja juhtimisel aktsepteeris OÜ Confine Invest seda ilma, et selle nõude aluseks olevad asjaolud oleksid nõuetekohaselt tõendatud. Kaebaja poolt viidatud ehitusekspertiisides tuvastati küll rida puudusi Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35 ehitusobjektidel, ent nende puuduste ja 2 miljoni euro suuruse kahju kohta OÜ-l Confine Invest adekvaatseid tõendeid 2013. aasta jaanuaris ei olnud. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et AS-i Altenberg-Reval kõnealusele nõudele ei ole maksuhaldur pankrotimenetluses vastu vaielnud. Vastustajal on õigus, et pankrotimenetluses teise võlausaldaja nõudele vastu vaidlemine on otstarbekuse küsimus ning kui maksuhalduri nõude sissenõudmise võimalused pankrotimenetluses sellest ei parane, pole mõtet seda teha.
35.Vastutusotsuse tegemist ega kaebaja süüd tahtluse vormis ei välista MKS sätete kohaselt kuidagi see, et pankrotimenetluses pole esitatud nõudeid kaebaja vastu juhatuse liikme vastutuse sätete alusel. Vastutusotsuse tegemise alused peab maksuhaldur tuvastama iseseisvalt ning sõltumata sellest, milline hinnang antakse juhatuse liikme tegevusele pankrotimenetluses. Muuhulgas see, kui pankrotimenetluses oleks tuvastatud kaebuse esitaja raske juhtimisviga, ei oleks iseenesest aluseks vastutusotsuse tegemisel, vaid vastutusotsuse tegemisel pidanuks maksuhaldur siiski eraldi tuvastama kaebuse esitaja süülise käitumise, mis seisnes OÜ Confine Invest maksukohustuse õigeaegse ja täieliku täitmise mittetagamises ning seeläbi maksuvõla tekkimises.
36.Põhjendamatu on kaebaja viide sellele, et maksuhaldur peab vastutusotsuse tegemisel tõendama juhatuse liikme süü ja selle vormi iga tehingu puhul eraldi. Kaebaja viidatud kohtulahendites käsitletakse juhtumeid, kus tekkinud maksuvõlg seondub erinevate ja teineteisest sõltumatute tehingutega. Käesoleval juhul koosnes OÜ Confine Invest maksuvõlg tema enda poolt deklareeritud töötasumaksudest. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mille poolest mõni konkreetne maksukohustuse kaasa toonud töötasuväljamakse teistest erines, mistõttu polnud maksuhalduril mingit vajadust iga väljamakset eraldi analüüsida. Samamoodi ei saa maksuhaldurile ette heita täitmata intressikohustuse seostamata jätmist kaebaja tahtliku rikkumisega. Intressi arvestamise ja tasumise kohustus tuleneb vahetult MKS § 115 lõikest 1 ning tähtpäevaks tasumata maksukohustuselt arvestatava intressi tasumise kohustus on samamoodi maksukohustus, mille täitmise tagamine on juriidilise isiku juhatuse liikme ülesanne. 2011. ja 2012. aastal tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummadelt intressi tasumise kohustus tekkis konkreetselt sellest, et kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ei olnud maksusummade tähtaegne tasumine tagatud. Seeläbi on ka ilmne põhjuslik seos intressivõla tekkimise ja kaebaja eelkirjeldatud tahtliku rikkumise vahel.
37.Kuivõrd maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et OÜ Confine Invest maksuvõlg tekkis kaebaja poolt oma kohustuste tahtliku rikkumise tõttu, on vastutusotsuse tegemisel põhjendatult MKS § 96 lõike 5 ja MKS § 98 lõike 1 kohaselt 5-aastast aegumistähtaega ning vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul.
38.Kuivõrd kaebus vastutusotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata ning asjas tehtud vaideotsus kaebaja õigusi vastutusotsusest sõltumatult rikkuda ei saa, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue.
39.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.