Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Korteriühistu Paas garaažid kandeavaldus registriasjas nr M 10156640/7
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5319
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Paas garaažid määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Korteriühistu Paas garaažid, esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo
Asja läbivaatamise kuupäev
26. september 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas nr 2-16-5319 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2016. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Korteriühistu Paas garaažid menetluskulud jätta tema enda kanda.
1.Korteriühistu Paas garaažid (avaldaja) esitas 11. veebruaril 2016 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muudatuse avaldaja juhatuse liikmete koosseisus. 26. veebruaril 2016 esitas avaldaja registripidajale täiendavad dokumendid ja selgitused. Tartu Maakohtu kohtunikuabi edastas kandeavalduse kohtunikule läbivaatamiseks. 14. märtsil 2016 esitas Harju Maakohtu kohtunik kohtunikuabile seisukoha, mille kohaselt on ajavahemikus 4. maist kuni 15. maini 2015 peetud avaldaja üldkoosolekul tehtud otsus, mille alusel taotletakse juhatuse liikmete muudatuse kohta kande tegemist, tühine, mistõttu ei saa selle alusel kannet teha.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 15. märtsi 2016. a määrusega kandeavalduse rahuldamata.
Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja mittetulundusühing, mille kõrgeim organ on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 järgi liikmete üldkoosolek. Lähtudes üldkoosoleku eesmärkidest ja tähendusest, ei või üldkoosolekut pidada ositi, st erinevatele mittetulundusühingute liikmetele eraldi. Üldkoosolekust peavad kõik ühistu liikmed saama osa võtta samal ajal. Kuna avaldaja üldkoosolek toimus koridoride kaupa, on üldkoosoleku otsus tühine ja kannet ei saa teha. Kuigi vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks toimus kohtumenetlus, mis lõppes hageja loobumisega hagist, ei muuda see otsust seaduslikuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 kohaselt saab otsuse tühisusele tugineda ka hagi esitamiseta.
3.Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata, sest selles ei arvestata avaldaja põhikirja p-ga 4.11, mille kohaselt võib vajadusel üldkoosolekut pidada koridoride kaupa ja mille kohaselt osalejate arv ja otsustamise tulemus sel juhul liidetakse. Kohus ei tuginenud ühelegi MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud otsuse tühisuse alusele ega arvestanud, et avaldajal on väga palju liikmeid. Lisaks oli tegemist korduskoosolekuga, millel ei ole kõrgendatud kvooruminõuet. Kohtunikuabi ei võinud registrimenetluses hinnata üldkoosoleku otsuse tühisust. Üldkoosolekul vastuvõetud otsus oli seaduslik, sest järgitud oli seadust ja avaldaja põhikirja.
4.Kohtunikuabi ja Harju Maakohtu kohtunik jätsid kohtunikuabi määruse muutmata ja määruskaebus edastati Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. mai 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kohtunikuabi kandeavalduse õigesti rahuldamata, sest ajavahemikus 4. maist kuni 15. maini 2015 toimunud avaldaja koosolekuid, mida tähistati koondnimetusega „üldkoosolek", ei kutsutud kokku ega peetud kooskõlas seadusega. Üldkoosolekut ei saa pidada ositi, st erinevatele mittetulundusühingu liikmetele eri ajal. Selleks, et ühistu liikmetel oleks võimalik oma liikmeõigusi teostada, mh kujundada ja avaldada arvamust päevakorras olevates küsimuste kohta, peab neil olema õigus osa võtta samast üldkoosolekust ning kuulata teiste ühistu liikmete seisukohti. Praegusel juhul rikuti koosolekuid koridoride kaupa pidades üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS § 20 lg-d 5 ja 6) ja MTÜS § 21 lg 3 kohaselt ei võinud avaldaja otsuseid vastu võtta. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus, mille alusel avaldaja palus teha registrisse muudatuse juhatuse liikmete koosseisus, on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine. Üldkoosolekut ei muuda seaduslikuks ka asjaolu, et üks avaldaja liikmetest esitas kohtusse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagi ja loobus sellest ning kohus võttis loobumise vastu. Samuti ei ole üldkoosoleku otsus seaduslik seetõttu, et põhikiri lubab koosolekut koridoride kaupa pidada. Selline põhikirjasäte on vastuolus MTÜS-iga, sest ühistu liikmetele peab olema tagatud õigus osaleda üldkoosolekul samal ajal. Rikkumist ei õigusta ka liikmete suur arv (922 liiget) ega asjaolu, et üldkoosolekute korraldamine on raske ja
kulukas. Seega jättis registripidaja kandeavalduse õigesti rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada nii maakohtu registriosakonna kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Avaldaja esitas ka menetluskulude nimekirja Riigikohtu menetluse kohta, märkides esindajakuludena 540 eurot (sh käibemaks). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kohtunikuabi registrimenetluses omal algatusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisust, sest TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 2 järgi tuleb selline asjaolu tuvastada kohtumenetluses, tagamaks pooltele võrdne võimalus avaldada oma seisukohti. Otsuse tühisuse saab tuvastada üksnes hagimenetluses, seda ei saa teha negatiivse kandemäärusega registrimenetluses. Ringkonnakohus ei käsitlenud määruses kohtunikuabi õigust tuvastada otsuse tühisust. Kui registripidaja leiab, et ta ei saa kannet õigusliku vaidluse tõttu teha, peab ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 598 kohaselt peatama avalduse menetluse ning määrama huvitatud isikule tähtaja tühisuse tuvastamise hagi esitamiseks. Ekslik ja põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et asjas ei ole tähtsust sellel, et vaidluses üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-8491 kompromissi, millega hageja (üks ühistu liikmetest) loobus otsuse tühisuse tuvastamise hagist. Kuna ei ole kohtuotsust, millega oleks tuvastatud vaidlusaluse otsuse tühisus, ei saa ükski isik otsuse tühisusele tugineda. Kohtud ei ole viidanud ühelegi rikkumisele, mis tooks kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse, vaid on üksnes märkinud, et liikmetel on õigus osaleda kõigi jaoks ühel ajal toimuval koosolekul. Samas ei ole kohtud näidanud, millised liikmete õigused ei ole tagatud, kui koosolekut peetakse koridoride kaupa, ja millise sätte järgi on liikmel õigus kuulata teiste liikmete seisukohti. Koridoride kaupa koosoleku pidamine ei muuda kvoorumit ega otsuste vastuvõtmiseks vajalike häälte arvu, need arvutatakse kõigi osakoosolekute häälte summeerimise teel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Õiguslik vaidlus on selle üle, kas korteriühistu vormis tegutsev garaažide ühiseks majandamiseks moodustatud juriidiline isik võib oma üldkoosolekut pidada eri liikmete jaoks erineval ajal koridoride kaupa, nii nagu näeb ette ühistu põhikiri. Avaldaja on sellise korra sätestamist põhikirjas põhjendanud sellega, et tema liikmete arv on väga suur ja seetõttu on keeruline pidada koosolekut kõigi liikmetega samal ajal samas kohas. Kohtud asusid seisukohale, et sellist korda ei ole võimalik põhikirjaga kehtestada ja kui põhikirjas ongi selline säte, on põhikiri selles osas seadusega vastuolus ning MTÜS § 7 lg 2 teise lause järgi tuleb kohaldada seaduses sätestatut.
9.Kolleegium nõustub kohtutega, et mittetulundusühingu põhikirjaga ei ole võimalik kehtestada
korda, mille järgi võib üldkoosolekut pidada eri liikmete jaoks erineval ajal. Kolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 järgi kohaldatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seadus näeb mittetulundusühingu liikmete otsuse vastuvõtmiseks ette kaks võimalust: esiteks on otsuseid võimalik võtta vastu üldkoosolekul (MTÜS §-d 18-21, § 22 lg-d 1, 11 ja 4) ja teiseks kirjalikult (MTÜS § 22 lg 3). Esimene neist võimalustest tähendab seda, et koosolek peab toimuma samal ajal kõigi ühingu liikmete jaoks. See ei tähenda tingimata, et kõik liikmed peaksid olema samal ajal samas kohas, vaid eelkõige seda, et koosolek peab olema kõigi liikmete jaoks ajaliselt ja ruumiliselt ligipääsetav. Sellise ligipääsetavuse võib luua mh elektrooniliste vahendite (nt Skype'i ühenduse) abil. Kui koosolekut oleks võimalik pidada eri liikmete jaoks erineval ajal, ei oleks tagatud üldkoosoleku peamine eesmärk, milleks on võimaldada liikmetel ühiselt teostada oma liikmeõigusi, kujundada oma seisukohti tulenevalt päevakorda pandud küsimuste ühisest arutelust teiste liikmetega, hääletada kõiki asjaolusid ja arvamusi teades kujunenud tahte kohaselt. Pidades koosolekut eri liikmetega eri ajal, ei ole mh tagatud koosolekute identsus. Samuti ei saa päevakorda pandud küsimusi hääletama asudes olla kindel, mida räägiti eelmistel osakoosolekutel või mida räägitakse järgmistel või kuidas selgitatakse teistel osakoosolekutel otsuste eelnõusid. Kuigi avaldaja põhikirja kohaselt tehakse koosoleku kvoorum ja häälteenamus lõpuks kindlaks osakoosolekute kvoorumite ja häälte liitmise teel, ei võimalda see saada liikmel ülevaadet sellest, kas mingi otsus on pärast tema hääle andmist vastu võetud või mitte. Kui hääletamistulemused selguvad alles pärast viimase osakoosoleku toimumist, ei ole tegemist otsuse tegemisega üldkoosolekul MTÜS § 22 lg 1 mõttes, vaid sisuliselt kirjaliku hääletamisega. Kirjaliku hääletamise kohta näeb seadus aga ette eraldi korra (MTÜS § 22 lg 3). Võimaldades pidada üldkoosolekut mitmel erineval ajal koridoride kaupa, oleksid raskustega või üldse mitte järgitavad mitmed teised mittetulundusühingute seaduse sätted. Näiteks näeb MTÜS § 201 lg 5 ette, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kui ühel osakoosolekul tekib vajadus täiendada päevakorda mõne küsimusega, ei ole see võimalik mh põhjusel, et see, kui palju liikmeid kogu koosolekul osales, selgub alles pärast viimast koosolekut.
10.Kolleegium möönab, et suure liikmete arvuga mittetulundusühingu jaoks võib olla koormav pidada koosolekut kõigi liikmete jaoks ühel ja samal ajal. Kirjalikku hääletamist võimaldav MTÜS § 22 lg 3 on selliste ühingute jaoks liiga jäik, nähes ette, et otsuse saab kirjalikult võtta vastu vaid siis, kui selle poolt hääletavad kõik ühingu liikmed. Suure liikmete arvuga mittetulundusühingu puhul on sellise võimaluse kasutamine äärmiselt raskendatud. Samas näeb MTÜS § 25 mittetulundusühingute jaoks ette võimaluse anda teatud küsimuste otsustamine üle volinike koosolekule. MTÜS § 25 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu
põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord tuleb sätestada põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse volinike koosolekule mittetulundusühingute seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Arvestada tuleb ka MTÜS § 25 lg-ga 4, mille kohaselt ei ole volinike koosolekul õigust muuta põhikirja selles osas, mis reguleerib üldkoosoleku ja volinike koosoleku vahelist pädevuse jaotust. Volinike koosoleku ettenägemine ei välista ega piira mittetulundusühingu liikmete õigust üldkoosolekut kokku kutsuda. Kolleegiumi arvates saab suure liikmete arvuga mittetulundusühing näha oma põhikirjas ette volinike koosoleku pidamise, mis võimaldab vältida liikmete suurest arvust tulenevaid üldkoosoleku korraldamise probleeme.
11.Ringkonnakohus märkis määruses, et kande tegemisest keeldumine oli õiguspärane, kuna vaidlusalune üldkoosoleku otsus on tühine põhjusel, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 mõttes. Kolleegium sellega ei nõustu ja on seisukohal, et praegusel juhul oli registripidajal õigus keelduda kande tegemisest äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 alusel, mis MTÜS § 76 järgi kohaldub ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamisel, põhjusel, et talle ei esitatud dokumenti, millest oleks nähtunud, et avaldaja üldkoosolek toimus viisil, nagu seadus seda ette näeb. Kuna otsuse vastuvõtmine ei ole dokumenteeritud viisil, mis on seaduses mittetulundusühingu üldkoosoleku jaoks ette nähtud, keeldus registripidaja õigesti kande tegemisest. Seega ei ole tähendust ka sellel, et vaidluses üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-8491 kompromissi, millega hageja (üks ühistu liikmetest) loobus sisuliselt otsuse tühisuse tuvastamise hagist. Lisaks ei ole kompromissi tagajärjeks õigussuhte tuvastamine ja kompromissileping (sh kohtulik kompromiss) on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi muuta selles osas, mis puudutab registripidaja õigust keelduda kande tegemisest põhjusel, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus oli tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Selle asemel tuleb lugeda, et registripidajal oli õigus kande tegemisest keelduda põhjusel, et talle ei olnud esitatud nõutavat dokumenti (seaduse nõuetele vastavat üldkoosoleku protokolli, mis oleks kajastanud kõigi liikmete jaoks korraga toimunud üldkoosoleku käiku ja seal vastuvõetud otsust).
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et registripidaja kontrolliõigus registrimenetluses on piiratud. Samas ei nõustu kolleegium väitega, et kohtunikuabi ei saa registrimenetluses kande tegemisest keeldumisel üldse kande aluseks oleva dokumendi kehtivust hinnata. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et viidatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele, kuid võib hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest ka siis, kui esitatud dokument on näiteks heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus või vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning seetõttu TsÜS § 86 või § 87 järgi tühine. Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega (vt ka Riigikohtu
4.veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8).
14.Kuna praegusel juhul ei esitanud avaldaja registripidajale seaduse nõuetele vastavat üldkoosoleku protokolli, mis oleks kajastanud kõigi liikmete jaoks korraga toimunud üldkoosoleku käiku ja seal vastuvõetud otsust, oli registripidajal ÄS § 33 lg 5 alusel õigus keelduda kande tegemisest. Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. See oleks nii ka kaebuse rahuldamisel TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.