A.E.u kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – A.E. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A.E.u kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.10.2016 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirjaga nr 786 vabastati majandustöödel abitöölisena töötav kinnipeetav A.E. alates 02.09.2014 töölt. Käskkirja põhjenduste kohaselt nähtub Tallinna Vangla julgeolekuosakonna 02.09.2014 õiendist, et julgeolekuosakonnale laekunud teabe alusel (kaastööteatised nr KT1450000207 ja KT1450000221) on vangla kaotanud usalduse süüdimõistetu A.E.u edasiseks vangla majandustöödel abitöölise ametikohal rakendamiseks. Tema tegevus vangla majandustöödel seab ohtu vangla üldise julgeoleku ning ühtlasi ei jäta süüdimõistetu oma käitumisega head eeskuju kaaskinnipeetavatele.
2.Kinnipeetav A.E. esitas 16.09.2015 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. A.E.u väitel on Tallinna Vangla teostanud tema suhtes jälitustegevust või kogunud varjatult teavet ja tunginud sellega põhjendamatult tema eraellu. Teabe varjatud kogumine seondub Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirjaga, milles viidatakse kaastööteatistele nr KT1450000207 ja KT1450000221.
3.Tallinna Vangla 17.11.2015 vastuse nr 5-37/15/254-2 kohaselt otsustas Tallinna Vangla direktor jätta A.E.u taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. 1) Kui mõni riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 nimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstava õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. 2) Vangistus tähendab mingiks ajaks kogu elukorralduse allutamist vanglale ja see piirab seetõttu väga mitmete põhiõiguste kasutamist, sealhulgas ka eraelu puutumatust (vangistusseaduse (VangS) § 41). 3) Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg 1 kohaselt on uurimisasutuseks oma pädevuse piires muu hulgas Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ (vangla põhimäärus) §-st 11 ja Tallinna Vangla direktori 07.01.2015 käskkirjaga nr 4 kinnitatud “Tallinna Vangla Teabe- ja uurimisosakonna põhimääruse“ (osakonna põhimäärus) §-st 2 tulenevalt on teabe- ja uurimisosakonna põhiülesandeks ennetada ja avastada õigusrikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust. Osakonna põhimääruse § 3 kohaselt juhindub teabe- ja uurimisosakond oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Tallinna Vangla sisekorraeeskirjadest, põhimäärusest ning justiitsministri ja vangla direktori käskkirjadest. Seega on teabe- ja uurimisosakonnal õigus jälitustegevust teostada ja teavet ka varjatult koguda. 4) Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirjaga vabastati A.E. majandustöödelt usalduse kaotamise tõttu. Käskkirjas viidatakse julgeolekuosakonna (alates 01.01.2015 teabe- ja uurimisosakond) õiendile, milles omakorda on tuginetud kaastööteatistele KT1450000207 ja KT 1450000221. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 “Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (kord) § 6 lg 1 p 3 kohaselt on kaastööteatised riigisaladus ja nende sisu avaldamisele ei kuulu. Kuna teabe- ja uurimisosakonnal oli õigus ja vajadusel ka kohustus taotluse esitaja suhtes teavet ka varjatult koguda, ei ole vangla taotluse esitaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Õigusrikkumiste ärahoidmise ja üldise julgeoleku tagamise eesmärgil seadusliku jälitustegevuse ja teabe varjatud kogumine õigustab 2(6)
3-15-2969 põhiõiguste mõõduka riive ja eraellu sekkumise. A.E.ule ei ole vangla tegevusest tekkinud mittevaralist kahju, mille eest hüvitise nõue oleks põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.A.E. esitas 26.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 02.08.2016) Tallinna Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. 1) Kuigi kaebaja ei tea kaastööteatiste sisu ja see ei ole käesolevas vaidluses ka oluline, saab kaebaja aru, et tema suhtes on mingil ajahetkel teostatud jälitustegevust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. 2) Tallinna Vangla on põhjendamatult tunginud kaebaja eraellu, kas siis jälitustegevuse või teabe varjatud kogumise raames, millega on tekitatud mittevaralist kahju. PS, VangS ega muu õigusakt ei andnud vanglale õigust teostada kaebaja suhtes jälitustegevust või koguda varjatult teavet vangla julgeoleku tagamise eesmärgil, kui vanglal eksisteerisid eraellu sekkumise vähemintensiivsemad meetodid. 3) Tallinna Vangla seisukohtadest ei ole üheselt mõistetav, millisel õiguslikul alusel toimus info kogumine kaebaja kohta ja mis oli info kogumise ajendiks. Vastustaja viide KrMS-le on asjassepuutumatu, sest kaebaja suhtes ei toimunud ühtegi kriminaalmenetlust ja ei kogutud andmeid ka kuriteo või selle ettevalmistamise kohta. Viide Tallinna vangla põhimääruse sättele on asjassepuutumatu, sest see on üksnes informatiivse sisuga. 4) Nähtuvalt vastustaja seisukohtadest oli teabe kogumine toimunud ilma igasuguse menetluseta ja alles mitu kuud hiljem alustati haldusmenetlus kaebaja töölt vabastamiseks. Sellisest vanglatöötajate käitumisest võib aru saada, et teavet koguti juba eelnevalt ja mitte eesmärgiga kaebajat töölt vabastada (kohtuasjas 3-14-52270 on vastustaja 29.12.2015 kirjas märkinud, et vangla kogus teavet juba 2014. a juulikuu alguses). 5) Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-2-06 on märkinud, et asjaolu, et isik kannab karistust kuriteo toimepanemise eest ja sellega seoses on tema suhtes seaduse alusel kohaldatud põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, ei anna õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse enam, kui see tuleneb otse seadusest. Seega on vastustaja seisukoht, et vangistus tähendab mingiks ajaks kogu elukorralduse allutamist vanglale ja see piirab seetõttu väga mitmete põhiõiguste kasutamist, sealhulgas ka eraelu puutumatust, ekslik. Viibimine vanglas ja seal töötamine on lahutamatult seotud kaebaja eraeluga ja seda ei väära ka asjaolu, et kaebaja tegi tööd seaduse alusel.
Tallinna Vangla palub 23.03.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) KrMS § 31 lg-st 1 ja § 1262 lg-st 1 tulenevalt ei ole jälitustoiminguteks õigus üksnes käimasoleva menetluse raames, vaid toiminguid võib teostada ka uue kuriteo toimepanemise vältimiseks, kuid vastavalt KrMS § 1264 lg-tes 1 ja 2 sätestatule võib seda kohtu või prokuratuuri loal. 2) VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik. Vangla põhimääruse §-st 11 ja osakonna 3(6)
3-15-2969 põhimääruse §-st 2 tulenevalt on teabe- ja uurimisosakonna põhiülesandeks ennetada ja avastada õigusrikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust. 3) Korra § 6 lg 1 p 3 kohaselt on kaastööteatised riigisaladus ja nende sisu avaldamisele ei kuulu. 4) Teavet ei ole kogutud kriminaalmenetluse ega haldusmenetluse raames. Sellise teabe kogumine ei ole jälitustoiming KrMS mõttes, vaid õigus teavet koguda tuleneb justiitsministri 25.03.2014 määrusest nr 2.1-16/6 „Vangla jälitustegevuse kord“ (vangla jälitustegevuse kord). Dokument on korra § 6 lg 1 p 5 alusel juurdepääsupiiranguga. Teabe kogumine ei pea toimuma menetluse raames, teabe kogumine võib toimuda ka julgeolekukaalutlustel ja õigusrikkumiste vältimisteks. Ka A.E.u juhtumi puhul ei ole teavet kogutud kriminaalmenetluse ega haldusmenetluse raames. Kogutud tõendite põhjal alustati haldusmenetlust A.E.u töölt eemaldamiseks, mida on Tallinna Halduskohus hinnanud haldusasjas nr 3-14-52270.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline tuvastada, millise menetluse raames toimus teabe kogumine, millele tuginedes kaebaja vanglas töölt vabastati (kaastööteatised nr KT1450000207 ja KT1450000221), ning kas sellise teabe kogumisega rikuti kaebaja õigusi viisil, mis toob endaga kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse.
7.Vangla ei ole avaldanud kaebajale kaastööteatiste sisu põhjendusel, et korra § 6 lg 1 p 3 kohaselt on need riigisaladus ja nende sisu avaldamisele ei kuulu. Korra § 6 lg 1 p 3 sätestab, et jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isikult saadud teave. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks. Seega on vangla kaebajale avaldanud, et kaastööteatiste sisuks on salajasele koostööle kaasatud isikult saadud teave, kuid ei ole avaldanud vastavat teavet ennast.
8.Vangla poolt isikute salajasele koostööle kaasamist ning salajasele koostööle kaasatud isikult teabe kogumist reguleerib VangS § 333 lg 1. VangS § 333 lg 1 sätestab, et Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. Nimetatud säte sisaldab seega kolme alternatiivset alust, millega seoses on vanglal õigus kaasata isikuid salajasele koostööle: a) jälitustoimingute tegemiseks, b) jälitustoimingute tegemise tagamiseks ja c) teabe kogumiseks.
9.Tutvunud vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadega, samuti kaastööteatistega nr KT1450000207 ja KT1450000221 ning vangla jälitustegevuse korraga, on kohus seisukohal, et kaastööteatistes kajastatud teabe kogumise õiguslikuks aluseks on olnud VangS § 333 lg 1 osas, mis sätestab, et vanglal on õigus teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle. VangS ei täpsusta küll, millise teabe kogumiseks on vanglal sellisel viisil õigus, samas tuleb igal juhul pidada põhjendatuks sellise teabe kogumist, mis võimaldab efektiivselt tagada vangistuse täideviimise eesmärki (VangS § 6 lg 1) ja üldist julgeolekut vanglas (VangS § 66 lg 1). 4(6)
3-15-2969 VangS § 6 lg 1 sätestab, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on kaastööteatistes nr KT1450000207 ja KT1450000221 sisalduva teabe kogumine toimunud VangS § 6 lg 1 ja § 66 lg 1 tagamise eesmärgil.
10.VangS § 333 lg 1 alusel salajasele koostööle kaasatud isikult teabe kogumise puhul ei ole tegemist jälitustoimingu tegemisega KrMS tähenduses. Vastavale asjaolule viitab selgelt VangS § 333 lg 1 sõnastus, mis eristab isikute kaasamist salajasele koostööle jälitustoimingu tegemiseks ja muul eesmärgil (jälitustoimingute tegemise tagamiseks ja teabe kogumiseks). Seega ei eelda salajasele koostööle kaasatud isikult teabe kogumine kriminaalmenetluse läbiviimist ja selle raames jälitustoimingu tegemist. Olgugi, et vastustaja hinnangul ei toimunud teabe kogumine ka haldusmenetluse raames, on kohus siiski seisukohal, et salajasele koostööle kaasatud isikult teabe kogumine VangS § 333 lg 1 alusel toimub haldusmenetlusena. Sellise teabe kogumise puhul on tegemist toimingu sooritamisega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses, mis on omakorda haldusmenetlus HMS § 2 lg 1 tähenduses. HMS § 2 lg 1 sätestab, et haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. HMS § 106 lg 1 sätestab, et toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
11.Kohtu eeltoodud järeldust (VangS § 333 lg 1 alusel salajasele koostööle kaasatud isikult teabe kogumise puhul ei ole tegemist jälitustoimingu tegemisega KrMS tähenduses) ei väära ka asjaolu, et kõnealustele kaastööteatistele on seatud piirang korra § 6 lg 1 p 3 alusel, mis reguleerib jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teabe salastamist. Olgugi, et jälitusasutuse mõiste avab KrMS § 1262 (millest tuleneb, et jälitusasutuseks on ka vangla), ei ole „jälitustegevus“ korra tähenduses kohtu hinnangul siiski samastatav jälitustoimingu tegemisega KrMS 31. pt tähenduses. Jälitustegevust tuleb pidada laiemaks mõisteks, mis hõlmab ka jälitusasutuse poolt salajasele koostööle kaasatud isikult teabe kogumist haldusmenetluses. Vastav tõlgendus on kooskõlas VangS § 333 lg-ga 1 ja ka vangla jälitustegevuse korraga.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaastööteatistes nr KT1450000207 ja KT1450000221 sisalduva teabe hankimine vangla poolt on toimunud kooskõlas VangS § 333 lg-ga 1 ja vangla jälitustegevuse korraga. Seega on teabe kogumine toimunud seaduslikult. Isegi kui käsitada kõnealust teabe hankimist kaebaja eraellu sekkumisena, ei ole tegemist põhjendamatu eraellu sekkumisega. PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
5(6)
3-15-2969 Seega on PS § 26 seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et eraelu puutumatuse kui põhiõiguse piiramine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras lubatud. Käesoleval juhul tuleb selline põhjendatud alus VangS § 6 lg-st 1, § 333 lg-st 1 ja § 66 lg-st 1 nende koostoimes.
13.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on seega avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et kaastööteatistes nr KT1450000207 ja KT1450000221 sisalduva teabe kogumine vangla poolt on toimunud õiguspäraselt. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning A.E.u kaebus jääb rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega kulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).