Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene 13. september 2016, Tartu 3-14-52428
Haldusasi
K.K. kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 3. juuli 2015. a otsus K.K. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja K.K. Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 3. juuli 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada K.K. kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt K.K. kasuks välja hüvitis 200 eurot.
3.Jätta rahuldamata K.K. taotlus asja läbivaatamiseks istungil ning fotode väljanõudmiseks Tallinna Vanglalt.
4.Tagastada K.K. apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13. oktoober 2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.K. saabus 12. märtsil 2014 kinnipeetavana Tallinna Vanglasse. Vanglasse vastuvõtmisel ei antud talle võimalust enda pesemiseks.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas K.K. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mõista hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest 1000 eurot. Kaebuse kohaselt ei võimaldatud talle vanglasse vastuvõtul pesemist, millega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-t 2. Kaebajal on krooniline nahahaigus psoriaas, mille puhul on korraline nahahooldus väga oluline.
3.Tartu Halduskohtu 3. juuli 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangla tegevus oli õigusvastane, kuna sellega rikkus vangla VangS § 50 lg-t 2.
3.2.Kaebajal oli võimalik dušši kasutada hiljemalt kaks päeva pärast vanglasse saabumist (kolmapäeva asemel reedel). Arst ei tuvastanud neli päeva pärast ettenähtud pesemiskorra ärajäämist (st 16. märtsil 2014), et kaebaja terviseseisund oleks sedavõrd halvenenud, et olnuks vaja määrata koheselt lisapesemise võimalus. See, et kaebajale on varasematel vanglas karistuse kandmistel määratud psoriaasi tõttu lisapesemise võimalus, viitab sellele, et kaebajal on hooti ägenev krooniline haigus ning nahahaiguse süvenemisel on kaebajale vangla poolt võimaldatud soodsamad tingimused naha hooldamiseks. See, et kaebajale ei määratud 16. märtsil 2014 lisapesemise võimalust ning see määrati talle alles 17. aprilli 2014. a vastuvõtul, viitab sellele, et pesemisvõimaluse ärajäämine 12. märtsil 2014 ei avaldanud tema tervisele olulist mõju.
3.3.Pesemisvõimalusest ilmajäämisega kaasnenud ebamugavustunne ei tähenda vältimatult väärikuse alandamist. Kahepäevane pesemisvõimaluse edasilükkumine võis olla küll nahahaigusega koostoimes ebamugav, ent see kestis vaid kaks päeva ja kaebajal oli võimalik esmaseid hügieenitoiminguid teostada ka kambris, pestes nägu külma veega.
3.4.Käesoleval juhul on kaebaja õigusi riivatud väheintensiivselt, mistõttu pole põhjendatud kahju hüvitamine rahas. Vastustaja on ise tunnistanud enda tegevuse kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks ning korduvalt kaebaja ees vabandanud. See on kaebajale tekitatud ebamugavuse eest piisavaks hüvitiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.K.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Samamoodi on Tallinna Vangla käitunud juba kolm korda.
4.2.Kaebaja tervis läks tänu vaidlusalusele intsidendile halvemaks. Enne vanglasse viimist sai kaebaja tänu arstile duši all käia ettenähtust sagedamini.
4.3.Kui kaebaja oleks saanud vanglasse jõudes kohe duši alla, oleks ta saanud haiguse ägenemist vältida. Haiguse ägenemist kinnitab see, et perearst tuvastas kaebajal 16. märtsil 2014 lööve juuksepiiril, otsmikul ja näos. Samuti kinnitab haiguse ägenemist see, et perearst suunas kaebaja edasi nahaarstile, kes määras kaebajale täiendava pesemiskorra.
4.4.Tänu vaidlusalusele intsidendile jäi kaebajal kahe pesemiskorra vahe peaaegu kuus päeva. Kaebaja haiguse tõttu ei tohi pesemistele jätta sisse nii suurt vahet.
4.5.Kaebaja ei teadnud valvuritelt küsida veekeedukannu. Kui kaebaja vanglast viimane kord 2012. aastal vabanes, seal sellist võimalust ei pakutud.
4.6.Korralikku nahahooldust ei saa psoriaasi puhul teha külma veega, selleks on vaja sooja vett.
4.7.Tallinna Vangla oleks pidanud VangS § 50 lg 2 järgimisel olema kaebaja suhtes eriti hoolikas, kuna varasemast oli teada, et kaebaja põeb psoriaasi.
5.Tallinna Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebajale ei ole tekitatud tervisekahju, kuna 16. märtsil 2014 ei tuvastanud arst kaebajal terviseseisundi halvenemist määral, mis oleks tinginud kaebajale lisapesemiseks võimaldamise. Näidustus täiendavale pesemiskorrale tuvastati kaebajal alles enam kui kuu pärast vanglasse saabumist (17. aprillil 2014).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.VangS § 50 lg 2 sätestab: „Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.“ Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et seda normi rikuti, kuna kaebajale ei antud vanglasse vastuvõtmisel 12. märtsil 2014 võimalust pesemiseks. Seega on vangla käitunud õigusvastaselt ja rikkunud kaebaja õigusi. Vaidlus on apellatsiooniastmes vaid selle üle, kas kaebajale tuleks sellise õiguste rikkumise eest välja mõista rahaline hüvitis või on piisav see, et vangla on ise tunnistanud selle käitumise õigusvastasust ning kaebaja ees vabandanud.
8.Erinevalt vastustajast ja halduskohtust leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on rahalise hüvitise väljamõistmine. Määravaks on siinkohal asjaolu, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole – et kaebajal on nahahaigus psoriaas. Kaebaja seisukohtadest on järeldatav, et sellise haiguse puhul on vajalik tavapärasest sagedam pesemine ja nahahooldus. Seda kinnitavad veenvalt ka erinevate arstide poolt korduvalt aastatel 2009-2014 väljastatud tõendid, millega on otsustatud, et kaebajale on vaja võimaldada vanglas täiendavad pesemisvõimalused (tl 6-11). On ilmne, et sellist haigust põdeva inimese ebamugavustunne või kannatused pesemisvõimalusest ilmajäämisel on märksa suuremad kui tervel inimesel. Vastasel juhul ei oleks sellise haiguse puhul lisapesemist ja nahahooldust arstide poolt soovitatudki. Ning vastavalt saab teha järelduse, et pesemisvõimalusest ilmajäämine tekitab sellisele isikule täiendavaid kannatusi. Ringkonnakohtu hinnangul saab neil asjaoludel eeldada, et pesemisvõimalusest ilmajäämise tagajärjed kaebaja jaoks ei piirdunud üksnes mõningase kerge ebamugavustundega, nagu võib eeldada terve inimese puhul, vaid olid tema puhul sellise intensiivsusega, mida saab lugeda väärikuse alandamiseks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes.
9.Samuti on usutav, et pesemisvõimalusest ilmajäämise tõttu kaebaja tervislik seisund halvenes. Olukorras, kus kaebajale on läbi aastate määratud korduvalt võimalus lisapesemiseks, ning see määrati talle uuesti ka 17. aprillil 2014 (tl 6), st pisut rohkem kui kuu pärast vaidlusalust intsidenti, saab eeldada, et kaebaja tervise huvides on see, kui ta saab end pesta piisavalt sagedasti. Ehkki selline tervise halvenemine ei pruukinud olla väga intensiivne, nii et kaebajat 16. märtsil 2014 läbi vaadanud perearst kaebajale lisapesemise võimalust koheselt ette ei näinud, on sellises olukorras pigem usutav, et vaidlusalune intsident kahjustas mingil määral ka kaebaja tervist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes.
10.Asjaolule, et vaidlusaluse intsidendi toimumise ajal ei olnud kaebajale arst otseselt määranud lisapesemisvõimalust, ei saa omistada määravat tähendust ega teha sellest järeldust, et kaebaja tuleks sel hetkel samastada keskmise terve inimesega. Nagu eelnevalt märgitud, on arstid kaebajale määranud lisapesemisvõimaluse korduvalt aastatel 2009-2014. Sealjuures on 2011. a tõendis märgitud, et tõend kehtib pidevana (tl 8) ning viimatises, 17. aprilli 2014. a tõendis, ei ole täiendavale pesemisvõimalusele samuti ajalist piirangut kehtestatud (tl 6). Neil asjaoludel võib eeldada, et kaebajale on lisapesemisvõimalus enamasti alati kasulik ning 12. märtsil 2014 õigusvastaselt pesemisvõimaluse ärajäämisesse tuleb suhtuda ikkagi rangemalt kui tavalise, terve inimese puhul.
11.Ringkonnakohus nõustub ka kaebaja seisukohaga, et halduskohtu viide külma veega näo pesemise võimalusele pole asjakohane. On usutav, et selline pesemine ei asenda psoriaasi puhul
täisväärtuslikku pesemist, sest vastasel juhul ei oleks vangla arstid kaebajale korduvalt lisapesemise võimalusi määranud.
12.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks ei piisa vabandamisest, kuna see ei heasta kaebajale tekitatud kahju piisavalt. Ringkonnakohtu arvates oleks kaebaja rahalisest hüvitisest ilmajätmine ebaõiglane ka viimase aja kohtupraktika kontekstis, kus kohtud on sageli mõistnud suuri hüvitisi välja kinnipeetavatele, kes on mõnda aega viibinud kambrites, kus kambripind kinnipeetava kohta on jäänud vaid pisut alla kolme ruutmeetri. Ringkonnakohtu hinnangul võisid kaebajale osaks saanud kannatused olla märksa intensiivsemad, kui paljudel eelnevalt nimetatud olukordades olnud isikutel. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus aga ka seda, et kaebaja sai end pesta juba ülejärgmisel päeval pärast vaidlusalust intsidenti (vt tl 66). Samuti, ehkki külma veega pesemine ei asenda täisväärtuslikku pesemiskorda, oli kaebajal see võimalus siiski olemas. Kaebaja taotletud hüvitis 1000 eurot on eelnevat arvestades ilmselgelt liiga suur. Seetõttu peab ringkonnakohus käesoleval juhul kohaseks hüvitise suuruseks 200 eurot.
13.Riigilõivu tasumisest oli kaebaja kaebuse ning apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Seetõttu ei ole asjas menetluskulude jagamine vajalik.
14.Kaebaja taotlus asja läbivaatamiseks istungil jääb rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole asjas istungi korraldamine vajalik, sest asjas on esitatud piisavalt tõendeid. On selge, et vajalikud tõendid on asjas kogutud ning istungi korraldamine ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset väärtust. Küll aga pikendaks see asjas otsuseni jõudmise aega, kuna asja lahendamine kirjalikus menetluses on võimalik märgatavalt kiiremini. Seega räägib asja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks ka menetlusökonoomia põhimõte.
15.Kaebaja 29. oktoobri 2016. a taotlus, et asjas nõutaks välja fotod kambrite 350 ja 339 kohta, tõendamaks kambris pesemisvõimalustega seonduvat, jääb rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust pesemisvõimaluste kvaliteedi üle. Vaidlus on sisuliselt vaid selle üle, kas kaebajale tuleks pesemisvõimalusest ilmajäämise tõttu maksta rahalist hüvitist ning kui jah, siis kui suur peaks see olema. See, millised olid täpsemalt pesemisvõimalused kambris, ei oma selle vaidlusküsimuse juures tähtsust. Kaebaja seisukohtadest järeldub, et külma veega pesemise võimalus oli iseenesest olemas.
16.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses tõenditena esitatud dokumendid tuleb kaebajale tagastada, kuna need ei oma samuti vaidluse lahendamisel tähtsust.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.