Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 08.09.2016, Tartu 3-15-2075 A.S. kaebus Viru Vangla 23.07.2015. a käskkirja nr 62/1150 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.01.2016. a otsus A.S. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.S. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada A.S. le apellatsioonkaebuse lisana esitatud Sotsiaalkindlustusameti 29.07.2015. a otsused nr 1245513.
2.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla poolt 17.08.2016 esitatud vastus koos lisadega.
3.Jätta A.S. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.01.2016. a otsus muutmata.
4.Jätta A.S. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.10.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Viru Vangla määras 23.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1150 A.S. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana V7 eluosakonnas 24.07.-24.10.2015 (p 2); vastavalt vangla arsti ettekirjutusele 15.07.2015. a võib töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Ei sobi raske füüsiline töö ja püsiv sundasend (p 3).
2.Viru Vangla jättis 11.08.2015. a vaideotsusega nr 6-12/196-5 A.S. vaide täies ulatuses rahuldamata.
3.A.S. esitas 20.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 23.07.2015. a käskkiri nr 6-2/1150. Kaebuse põhjendused: 1) Vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, kuna sellega rikutakse kaebaja õigust tervise kaitsele (PS § 28) ja õigust mitte olla piinatud, ebainimlikult ja alandavalt koheldud (PS § 18, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3). Kinnipeetava tööle määramisel peab tema töövõimelisust hindama talle diagnoositud haiguse raviarst ehk pädev arst, kellel on vastavad teadmised ja kvalifikatsioon. Kaebaja puhul on töövõimelisuse hindamisel pädevaks arstiks neuroloog või neurokirurg. Kaebaja töövõimelisust on hinnanud Viru Vangla meditsiiniosakonna nahaarst, kellel ei ole neuroloogi ega neurokirurgi kvalifikatsiooni. 2) Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 29.07.2015. a otsusega nr 1245513 tunnistati kaebaja 50% ulatuses töövõimetuks üldhaigestumise tõttu alates 17.06.2015 kuni 30.06.2017. Ekspertiis tuvastas, et kaebaja ei saa üldse füüsilist tööd teha ja olla pidevas sundasendis. Ekspertiis tuvastas asjaolud ja pani diagnoosi, mis on vastuolus käskkirjas määratavaga, et raskusi võib tõsta 5 kg ja ei sobi füüsiline töö ja püsiv sundasend. Raskusi ei tohi kaebaja üldse tõsta ja kaebajale ei sobi igasugune füüsilise koormusega töö ning pidev sundasend.
4.Tartu Halduskohus jättis 22.01.2016. a otsusega A.S. kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Viru Vangla arst dr E. Elberg on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ravi erialal ning talle on omistatud arsti kvalifikatsioon. Lisaks on dr Elberg omandanud spetsiifilised teadmised dermatoveneroloogiast. Meditsiiniõiguslikult tegutseb tervishoiutöötaja vanglas haiglavälist eriarstiabi andva arsti seisundis (tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) §-d 20-21), osutades kinnipeetavale sisuliselt ambulatoorset üldarstiabi (TTKS § 7 lg 1) vastavalt perearsti kvalifikatsioonile (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, lk 138). Vangistusseadus (VangS) ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. 2) Kinnipeetavaga seonduvad terviseandmed kajastatakse tema tervisekaardis ja arst saab nende andmete põhjal hinnata kinnipeetava töövõimelisust. Arst on kaebaja töövõimelisust kindlaks tehes arvestanud asjaoluga, et tal on diagnoositud nimmevalu (M54.5); 2015. a MRT uuringu kohaselt on arenguliselt kitsas spinaalkanal; vähesed erinevat laadi degeneratiivsed muutused ja L3/4-L4/5 kerge spinaalstenoos. Samuti on arst määratlenud, milliseid tööülesandeid võib kaebaja täita, viidates tööülesannete p-dele 1.1.-1.3. Pole põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. Igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet pole põhjust pidada töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab seda teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus pidevalt oma asendit muuta, tegemist on liikuva tööga ja töid tehes ei ole inimene sundasendis. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus valida, mis asendis ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav. 3) Kaebaja tervislik seisund tööle määramiseks tehakse kindlaks tööle määramise käskkirja andmise seisuga. Kuna SKA otsus tehti hiljem, kui vaidlusalune käskkiri, on selge, et SKA otsusele ei saanud vangla tugineda. Samas on vangla arst kaebaja tööle määramisel arvestanud
kaebaja tervisliku seisundiga ja kaebaja on tööle määratud osalise tööajaga. Vangla on pärast SKA otsusest teadasaamist leidnud, et A.S. on töövõimeline. Nii on vangla meditsiiniosakonna juhataja K. Irdi 10.08.2015. a tõendi kohaselt A.S. 50% osas töövõimeline ning arvestades kinnipeetava tervislikku seisundit on tema lubatud töökoormus 4 tundi päevas (tl 39). Järelikult on kaebaja tööle määratud isegi lubatust lühemaks ajaks. 4) Ärakuulamise kohustus ei tähenda, et kinnipeetavat ei saaks majapidamistöödele määrata ilma kinnipeetava nõusolekuta (Riigikohtu 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 17). Käskkirja puhul on täidetud justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s 1 sätestatud nõuded, sest on olemas kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, töökoht, tööle asumise aeg, töötamise tähtaeg ja töötasu arvutamise põhimõte ning see on antud justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 lg-s 1 sätestatud pädevuse piires, järgib kaebaja kohta arsti poolt 15.07.2015. a väljastatud tõendis sisalduvat ettekirjutust ning toodud on viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Kaebaja on allkirjaga kinnitanud, et ta on kätte saanud käskkirja ühe eksemplari, Viru Vangla direktori 15.01.2013. a käskkirjaga 1.-1/15 kinnitatud lisa nr 1 „E7 koristaja tööjuhendi“, Viru Vangla direktori 02.02.2012. a käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendi (kinni peetavale)“, lisaga nr 9 „Koristaja tööjuhendi“ (kinni peetavatele), mis on kinnitatud Viru Vangla direktori 15.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/15,16 ja need on talle arusaadavad. Viru Vangla 23.07.2015. a käskkiri on õiguspärane. PS § 18 ja 28 ning EIÕK art-t 3 ei ole vangla rikkunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.A.S. esitas 21.02.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.01.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 23.07.2015. a käskkiri nr 6-2/1150. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Tuginevalt TTKS § 3 lg-le 2 ei nõustu kohtuga, et ükski seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. Dr E. Elberg ei ole neuroloog, mistõttu ei ole ta pädev andma seisukohta kaebaja töövõimelisuse kohta. 2) Käskkirja andmise hetkel ei ole arvestatud SKA 29.07.2015. a otsusega, mistõttu on käskkiri kaalutlusvigane. Vangla pidanuks pärast SKA otsust tunnistama käskkirja kehtetuks ja tegema uue otsuse. SKA otsuses on öeldud, et kaebajal on püsiv valusündroom ja liikumishäire jne, mis välistab kaebaja töötamise koristajana. 3) K. Irdi 10.08.2015. a tõendis on moonutatud SKA 29.07.2015. a otsust, märkides, et SKA otsuses on märgitud, et kaebajale on lubatud töökoormus 4 tundi päevas. Kohus jättis nimetatud fakti tähelepanuta. Kaebaja ei ole kohustatud töötama valudega, liikumishäiretega ja ravimite mõju all, millises olukorras on kaebaja tööle sundimine käsitletav ebainimliku ja alandava kohtlemisena ning piinamisena PS § 18 ja EIÕK art 3 tähenduses. 4) Kohus on jätnud tähelepanuta, et Tartu Halduskohus on 15.11.2012. a otsuses haldusasjas nr 3-12-523 tuvastanud, et K. Ird ei ole arst ning tal puudub pädevus kinnipeetava töövõimelisuse hindamiseks, mistõttu ei ole 10.08.2015. a tõend asjakohane. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vangla poolt edastatud tõendites toodud diagnoos terviseprobleemidest erineb SKA otsuses toodust ning kohus ei ole omal algatusel tõendeid kogunud. Ka on kohus jätnud tähelepanuta, et käskkirjas ei ole tööülesandeid määratud.
6.Viru Vangla esitas 04.04.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) SKA tõend ei tõenda kaebaja arvamust, nagu puuduks tal töökohustus. Käskkiri sisaldas kaebaja terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Tõendist ei tulene kaebaja täielik töövõimetus. Ekspertarst ei ole ette näinud suuri, vaid ainult mõõdukaid (väheseid) piiranguid töötamiseks. Koristamine ei ole füüsiliselt raske, koormav ega järjest kauakestev töö. Vangla
meditsiinitöötaja on tööle määramist kooskõlastades kõige sellega arvestanud. Kohus on tõendi toimet kajastanud põhjalikult otsuse p-des 16-19. 2) Haldusakti väljaandmise hetkel mitteeksisteeriv tõend võib tingida vajaduse kaaluda haldusmenetluse uuendamist. Kuna vaidlustatud haldusakti väljaandmisel on arvestatud kaebaja terviseandmetega, mis on olnud aluseks ka SKA otsuse väljaandmisele ning vastustajale oli selline olukord teada, siis käesoleval juhul selline küsimus ei aktualiseerunud. 3) Apellatsioonkaebuse p-d 4 ja 5 on vastandlikud. Kaebaja heidab p-s 4 kohtule ette, et kohus ei hinnanud menetluses vangla meditsiiniosakonna juhataja 10.08.2015. a tõendit. Samas p-s 5 leiab kaebaja, et viidatud tõend ei kvalifitseeru tema hinnangul tõendina ning seda ei oleks tohtinud tõendina käsitleda. 4) Käskkirjas on välja toodud, et kaebaja võib teostada koristaja tööjuhendi p-des 1.1-1.3 märgitud tööülesandeid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 2. lause lubab haldusakti väljaandmisel põhjendused asendada viitega dokumendile põhjenduste asukoha kohta. Seega on vaidlustatud haldusakt antud osas õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et A.S. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Haldusasjas on vaidluse all eelkõige see, kas kaebaja tööst vabastamiseks esines VangS § 37 lg 2 p-s 3 sätestatud alus – võimetus töötada tervislikel põhjustel. Kokkuvõttes asus halduskohus otsuse p-s 21 seisukohale, et asjas kogutud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema, mistõttu on Viru Vangla 23.07.2015. a käskkiri nr 6-2/1150 (tl 17) õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole käskkirja andmise hetkel arvestatud SKA 29.07.2015. a otsusega, mistõttu on käskkiri kaalutlusvigane ning vangla pidanuks pärast SKA otsust tunnistama käskkirja kehtetuks ja tegema uue otsuse. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud vangla käskkiri on antud enne SKA otsuse tegemist, mistõttu ei saanud vangla käskkirja andmisel SKA otsusega arvestada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega ei saanud ka halduskohus Viru Vangla 23.07.2015. a käskkirja õiguspärasust SKA 29.07.2015. a otsuse valguses hinnata. HKMS eelviidatud sättega välistatakse olukord, kus kohus hindaks haldusakti õiguspärasust hilisematest asjaoludest lähtudes, sest siis ei teostaks kohus enam haldusakti üle õiguslikku kontrolli, vaid asuks ise täitevvõimu eest uute asjaolude valguses otsuseid tegema. Järelkontrolliga on tegu vaid siis, kui haldusorgan sai hinnata samu asjaolusid, millest lähtub kohus. Asjaolude muutumine ei anna alust senise haldusakti tühistamiseks ega õigusvastaseks tunnistamiseks, küll aga võib see anda puudutatud isikule õiguse nõuda haldusmenetluse uuendamist (HMS § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3) (vt Merusk, K., Pilving, I. „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne“ 2013, lk 546).
10.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale vaide 23.07.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes, kuid vangla jättis vaide 11.08.2015. a vaideotsusega (tl 25-25p) rahuldamata. Vaideotsusest ilmneb, et koos vaidega esitas kaebaja vanglale ka SKA 29.07.2015. a otsuse nr 1245513. HMS § 44 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel menetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kaebaja vaie käsitletav menetluse uuendamise taotlusena, mistõttu pidanuks vangla otsustama
haldusmenetluse uuendamise ning kaaluma, kas kaebaja poolt esitatud SKA 29.07.2015. a otsus annab aluse vangla käskkirja muutmiseks. Vangla seda teinud ei ole.
11.Siiski leiab ringkonnakohus, et vaidlusalune tõend ei mõjutanuks kaebaja töövõimelisuse hindamist. Halduskohus märgib otsuse p-s 17 õigesti, et vangla meditsiiniosakonna arst on kaebaja töövõimelisust kindlaks tehes saanud arvestada sellega, et kaebajal on varem diagnoositud nimmevalu (M54.5) ning 2015. a MRT uuringu kohaselt on kaebajal arenguliselt kitsas spinaalkanal, vähesed erinevat laadi degeneratiivsed muutused ja L3/4-L4/5 kerge spinaalstenoos. Ka on arst 15.07.2015 määratlenud, milliseid konkreetseid tööülesandeid võib kaebaja täita, viidates tööülesannete p-dele 1.1-1.3. Viru Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud E7 koristaja tööjuhendis kirjeldatud tööülesannete p-de 1.1-1.3 kohaselt näeb üldkasutatavate ruumide koristamine ette põrandate kuivpuhastuse ja märgpuhastuse ning tolmu pühkimise horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt.
12.SKA otsuses antud töövõimelisuse hinnangu kohaselt on kaebaja 50% ulatuses töövõimetu. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebaja tööle päevas vaid 2 tunniks. Pärast SKA otsust on vangla meditsiiniosakonna juhataja K. Ird sedastanud 10.08.2015. a tõendis (tl 39), et kaebaja on 50% osas töövõimeline, mis põhimõtteliselt vastab SKA otsuses märgitule, ning on leidnud, et kaebaja tervislikku seisundit arvestades on lubatud töökoormus 4 tundi päevas, kuid vangla on jätnud muutmata kaebaja tööle määramise lühemaks ajaks, s.o 2 tunniks päevas. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et isegi juhul, kui vangla oleks vaadanud kaebaja vaide läbi menetluse uuendamise taotlusena, oleks vangla lõpptulemusena asunud samale seisukohale ja määranud kaebaja tööle määral, nagu on kirjas vaidlusaluses käskkirjas.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vangla esitatud 10.08.2015. a tõendis on moonutatud SKA otsust, tuues välja, et SKA otsuses on märgitud, et kaebajale on lubatud töökoormus 4 tundi päevas. Vangla 10.08.2015. a tõendis ei ole kirjas, et SKA otsuses on märgitud, et kaebajale on lubatud töökoormus 4 tundi, vaid on viidatud dr E. Elbergi koostatud raviloos (tl 37) märgitule, et tervislik seisund võimaldab töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Seejärel on 10.08.2015. a tõendis viidatud SKA 29.07.2015. a otsusele (tl 9p), milles on märgitud, et töövõimetus on 50%. Viimasena on tõendis märgitud, et seoses eeltooduga on isik 50% osas töövõimeline (lubatud töökoormus 4 tundi päevas). Seega on põhjendamatu kaebaja väide vangla 10.08.2015. a tõendis SKA otsuse moonutatult esitamise kohta. Ühtlasi ei ilmne asja materjalidest, et vangla esitatud dokumentides toodud kaebaja diagnoos terviseprobleemidest erineb sisuliselt SKA otsuses toodust. Kaebaja ei ole enda apellatsioonkaebuses sisuliselt põhjendanud, milles see väidetav erinevus seisneb. SKA on tuvastanud kaebaja töövõime kaotuse 50% ulatuses. Kuna vangla on kaebaja määranud tööle koristajana vaid kaheks tunniks päevas, siis ei ilmne SKA otsuses tuvastatuga mingit vastuolu, vaid saab tõdeda, et kaebaja suhtes tuvastatud töövõimetuse protsendiga on sisuliselt kaebaja tööle määramisel ka arvestatud. SKA on otsuses leidnud, et kaebaja on osaliselt töövõimetu ja töövõime kaotuse protsent on 50. Seega ei ole kaebajat tunnistatud täielikult töövõimetuks.
14.SKA otsuses (tl 9) märgitakse, et tööde valik on mõõdukalt piiratud; ei sobi pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö. Kaebaja raviloos, millele viitab ka K. Ird 10.08.2015. a tõendis, tõdetakse, et kaebajale ei sobi raske füüsiline töö ja püsiv sundasend ning lubatakse töötada kuni 2 tundi päevas; mitte tõsta raskusi üle 5 kg. K. Irdi osas Tartu Halduskohtu 15.11.2012. a otsuses haldusasjas nr 3-12-523 märgitu, et K. Ird ei ole arst, ei oma käesoleva vaidluse eseme seisukohalt tähtsust. SKA on otsuses tõdenud, et tööde valik on mõõdukalt piiratud, mitte ei ole välistanud kaebaja töötamist koristajana, nagu kaebaja enda apellatsioonkaebuses väidab. Siinkohal ühtib ringkonnakohtu hinnang koristajana töötamise
raskuse osas halduskohtu otsuse p-s 18 märgituga. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid halduskohtu otsuses märgitu kohta, et koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus pidevalt oma asendit muuta, tegemist on liikuva tööga, töid tehes ei ole inimene sundasendis ning kinnipeetaval on võimalus valida, mis asendis ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav.
15.Kuigi vaidlustatud käskkirjas ei ole tööülesandeid konkreetselt kirja pandud, on käskkirja p-s 3 selgelt viidatud vangla arsti ettekirjutusele 15.07.2015, milles märgitakse, et terviseseisund võimaldab teostada tööülesandeid p-des 1.1-1.3. Ka nähtub vaidlustatud käskkirja lõpust, et kaebaja on käskkirja kättesaamisel kinnitanud, et ta on muuhulgas tööjuhendi kätte saanud. HMS § 56 lg 1 lause 2 kohaselt haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Eelnevat arvestades on usutav, et kaebaja oli käskkirja saades igati teadlik, milliseid tööülesandeid on silmas peetud ning haldusakt on ka selles osas õiguspärane.
16.Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud SKA 29.07.2015. a otsused nr 1245513. Nimetatud otsused (tl 9-9p) esitas kaebaja ka halduskohtule kaebuse lisana. Kuna otsused on juba haldusasja toimikus olemas, siis tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lisana esitatud SKA otsused kaebajale.
17.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A.S. apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.01.2016. a otsuse muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 61). Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.