lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-150/34

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-150/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene 8. september 2016, Tartu 3-15-150

Haldusasi

Anatoli Kostini kaebus Tallinna mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 14. mai 2015. a otsus Anatoli Kostini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Anatoli Kostin Vastustaja Tallinna Vangla

Vangla

tekitatud

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta Anatoli Kostini menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10. oktoober 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Anatoli Kostin oli aastatel 2013 kuni 2014 kinnipeetav Tallinna Vanglas.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Kostin Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mõista ajavahemikul 11. september 2013 kuni 22. juuli 2014 tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis 4000 eurot. Kaebuse kohaselt oli vangla kambrites ebapiisavalt põrandapinda ning ka muud kinnipidamistingimused tekitasid talle kahju

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 14. mai 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vastustaja esitatud andmed tõendavad, et kaebajale oli kuni 1. jaanuarini 2014 tagatud põrandapinda vähemalt 3,2 m2 ja pärast seda 3,5 m2. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatud piirmäärast ei langenud see allapoole isegi siis, kui arvestada kambri pinnast välja tualeti alla jääv pind. Seega ei ole rikutud kaebaja õigusi kambri suuruse osas.
3.2.Rikkumisi ei ole liikumise, kambrite valgustuse ning riietuse korrashoiu reguleerivate sätete osas.
3.3.Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtade valguses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4.A. Kostin esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Põhjendusena viidatakse erinevatele EIK ning Riigikohtu lahenditele ning leitakse, et halduskohtu otsus pole põhjendatud ja et vaidlusalusel perioodil rikuti kaebaja inimväärikust oluliselt. Samuti märgitakse, et alles alates 28. novembrist 2013 oli kaebajale tagatud isiklik ruum üle 3 m2, enne seda oli talle see pind tagatud vaid üksikutel päevadel.
5.Tallinna Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Esiteks märgib ringkonnakohus, et ehkki apellatsioonkaebuse koostamiseks on kaebaja kasutanud esindaja abi, on apellatsioonkaebusest keeruline leida konkreetseid põhjendusi, mida kaebaja halduskohtule ette heidab. Apellatsioonkaebus koosneb peaasjalikult senise menetluse kirjeldusest ning erinevatest tsitaatidest ning refereeringutest EIK ning Riigikohtu lahenditest. Kaebaja enda seisukohad ning nende põhjendused jäävad seevastu apellatsioonkaebusest pigem arusaamatuteks. Sellest hoolimata peab ringkonnakohus võimalikuks halduskohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust kontrollida.
8.Halduskohus on õigesti leidnud, et tualeti- ning mööblialune pind tuleb arvata kambripindala sisse ja seega tuleb seda kinnipeetava isiklikuks kasutamiseks oleva pinna arvestamisel arvesse võtta. Ringkonnakohus osundab siinkohal Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale, mida ringkonnakohus mõistab selliselt, et kinnipeetava isikliku ruumi hindamisel ei tule kambri üldpindalast tualettruumi ning mööblialust pindala maha arvata. Riigikohus märkis, et „EIK praktikast ei tulene aga, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m 2 või et soovitavalt võiks seda olla vähemalt 4 m 2. Sellist kohustust ei tulene ka Eesti õigusaktidest. Kui kohustust ei tulene kehtivast õigusest, sh välislepingust, ei saa isik selle rikkumisele tugineda kahjuhüvitise nõudmisel RVastS §de 7 ja 9 alusel.“ (RKHKo 3-3-1-42-15, p 17; sama ka RKHKo 3-3-1-21-16, p 8). Seega tuleb kambripindala hinnata koos tualeti ning mööbli alla kuuluva pindalaga.
9.Nähtuvalt vastustaja esitatud andmetest (tl 38-41) oli kaebaja kasutuses olev isiklik ruum vaidlusalusel perioodil alati vähemalt 3,2 m2. Seega ei ole kaebaja suhtes rikutud ei käesoleval ajal kehtivat VSkE § 6 lg-t 6 ega ka EIK praktikas kujundatud seisukohti. Apellatsioonkaebuses väidetakse küll, et enne 28. novembrit 2013 ei olnud kaebajale enamikul päevadel 3 m2 suurust isiklikku pinda tagatud, kuid samas ei selgitata, millistel tõenditel selline väide põhineb (vt apellatsioonkaebuse p 2.10). Vastustaja esitatud andmed sellist väidet ei kinnita. Tõendeid või asjaolusid, mis kaebaja väidet kinnitaks, ei nähtu ka muudest asja materjalidest. Seepärast loeb ringkonnakohus kaebaja sellekohase väite tõendamatuks ning lähtub vastustaja esitatud andmetest, mis kaebaja õiguste rikkumist ei kinnita.
10.Asjaolu, et kaebaja oli vaidlusalusel osal vaidlusalusest perioodist vahistatu ning pidi viibima 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris, ei tähenda tema õiguste rikkumist. Kuna kaebaja puhul oli tagatud üle 3 m2 põrandapinda, siis ei ole vajalik arvestada seda asjaolu kumulatiivsena koos liiga väikse põrandapinnaga (vrd RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12).
11.Kaebuses väidetud ülejäänud õigusvastaste kinnipidamistingimuste osas on halduskohus leidnud, et kaebaja õigusi rikutud ei ole. Apellatsioonkaebuses ei esitata väiteid ega seisukohti, mis halduskohtu selle halduskohtu järelduse kahtluse alla seaks. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ega korda vastavaid põhjendusi.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu (riigilõiv 50 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel, tl 74) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt

Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt

Einar Vene allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium