Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 6. september 2016, Tartu 3-15-846 Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 16. veebruari 2015. a käskkirja nr 6.-4/101-KP tühistamiseks Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vitali Tarasovski Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5.oktoobri 2015. a otsus muutmata. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. oktoober 2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 16. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 6.-4/101-KP kinnipeetav Vitali Tarasovski suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.o 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, 2) isiklike esemete keelamist, 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist ning 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt tegi vangla otsuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, kuna kinnipeetav võib olla ohtlik vangla julgeolekule ning selleks, et hoida ära edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi. Käskkirjas märgitakse, et 16. veebruari 2015. a ettekande nr 6-20/815-1 kohaselt lõhuti pärast kinnipeetav V. Tarasovski ümberpaigutamist E7 eluosakonna kambrisse nr 3413 samas kambris aken. Videosalvestise vaatluse protokollist nähtub, et ajavahemikul 15.00-15.10 viibisid nimetatud kambris kinnipeetavad V. Tarasovski ja A. Schmidt. Käskkirja kohaselt ei
tunnistanud kumbki kinnipeetav kambriakna lõhkumist. Eelnevast tulenevalt olid mõlemad kinnipeetavad kahtlustatavad distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning selleks, et vältida kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja distsiplinaarmenetluse mõjutamist, tuli vangla hinnangul kinnipeetav V. Tarasovski suhtes kohaldada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirjas märgitakse, et kinnipeetav tuleb paigutada eraldi lukustatud kambrisse eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda välistab selle, et kinnipeetav saab kusagilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende lõhkumisi. Vangla märkis, et ei olnud teada, millega kambri aken lõhuti, ning selleks et vältida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist, on vajalik kohaldada kinnipeetava suhtes isiklike esemete kasutamise keelamist, millega on võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara. Lisaks tuleb käskkirja kohaselt kinnipeetava suhtes kohaldada vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et välistada kokkupuuted teiste isikutega. Kinnipeetava suhtes tuleb keelata kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna seal ja sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajadus tingib ka lukustatud kambri eripära.
2.V. Tarasovski esitas Viru Vangla 16. veebruari 2015. a käskkirjale vaide, mille Viru Vangla jättis 23. märtsi 2016. a vaideotsusega nr 6-12/40-2 rahuldamata.
3.V. Tarasovski esitas 30. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
16.veebruari 2016. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane ja ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2, § 4 lg 2 ja §-de 54-56 nõuetele, täidetud ei ole vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 tingimused ei ole täidetud. V. Tarasovski väitis, et ta ei ole kambri akent lõhkunud, mida kinnitab ka distsiplinaarmenetluse lõpetamine kaebaja suhtes, kuna tema süüd ei tuvastatud. Kaebaja hinnangul ei näe VangS § 69 lg 1 ette täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Viru Vangla ei ole arvestanud, et varasemalt ei ole kaebajat süüdistatud vangla vara lõhkumises, tema juurest ei ole leitud keelatud esemeid ning kõik tema isiklikud asjad olid terved. Kaebaja leidis, et ta ei pea taluma niivõrd intensiivseid piiranguid pelgalt kahtluse tõttu, et aknaklaasis olev mõra on tema põhjustatud. Kaebaja väitel ei ole ta aknaklaasi mõra teinud ja puuduvad ka asjakohased viited sellele, mis annaks aluse kaebajat selles teos kahtlustada. Lisaks leidis kaebaja, et käskkirjaga kehtestatud piirangud on ebaproportsionaalsed.
4.Viru Vangla lõpetas 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 6-4/185 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus jättis 5. oktoobri 2015. a otsusega V. Tarasovski kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus kaebajaga, et VangS § 69 lg 1 ei näe ette täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks, kuid leidis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli siiski õiguspärane. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli kohaldada raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Halduskohus selgitas, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Halduskohus märkis Riigikohtu praktikale viidates, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude
kohaldamine on hädavajalik. Halduskohus nõustus, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Viru Vangla on käskkirjas esitanud kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad kohaldamise vajadust mõjutada. Halduskohus selgitas, et juhtumi asjaoludest nähtuvalt tuli kinnipeetav paigutada eraldi lukustatud kambrisse eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda välistab selle, et kinnipeetav saab kuskilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende lõhkumisi. Ühtlasi peab vangla tagama üldise vangla julgeolu ja turvalisuse ning takistama uute raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Vanglale ei olnud teada, millega kambri nr 3413 aken lõhuti ning selleks, et vältida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist, oli vajalik kohaldada kinnipeetava suhtes isiklike esemete kasutamise keelamist, millega oleks võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara. Halduskohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seega leidis halduskohus, et puudub ka alus käskkirja tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.V. Tarasovski esitas 1. novembril 2015 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.
7.Kaebaja on seisukohal, et halduskohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-s 1, § 158 lg-tes 1, 2 ja 3 ning § 165 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
8.Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Käskkirjas kohaldatud piirangud olid ebaproportsionaalsed. Käskkirjast ei nähtu, miks keelati isiklikud asjad nagu paber, kirjutusvahend, raamatud ja televiisor. Käskkiri on kaalutlusvigane, kuna kaebajale jäeti alles metallist toidunõud, millega saanuks igal hetkel lõhkuda kambri akna. Kaebaja leiab, et puudus igasugune vajadus keelata kaebajale isiklikud esemed, kuna kaebaja kasutusse jäeti ohtlikumad ja akent reaalselt purustavad esemed. Käskkiri on kaalutlusvigane ka põhjusel, et arvesse on võetud kaalutlusi, mida VangS § 69 ette ei näe. Nimelt on käskkirjas põhjendatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Kaebaja leiab, et olukorras, kus halduskohus on tuvastanud olulise kaalutlusvea (otsuse p 19), pidanuks kohus käskkirja tunnistama õigusvastaseks. Kaebaja hinnangul on antud juhul lähtutud ebaõigetest kaalutlustest ja tähelepanuta on jäetud olulised aspektid.
9.V. Tarasovski leiab, et ebaõiged on viited õigushüve kahjustusele, mis oli justkui vaidlustatud käskkirja andmisel tõenäoline. Vaidlust ei ole selle üle, et distsiplinaarmenetluses leidis kinnitust asjaolu, et kaebaja ei ole süüdi. Kaebaja märgib, et ta ei olnud agressiivne, ohtlik ega ähvardanud kedagi. Seega puudus igasugune vajadus selliste intensiivsete piirangute rakendamiseks. Kaebaja lisab, et ta jäeti samasse kambrisse ning miski ei takistanud seda akent jalaga sisse löömast, mistõttu ei olnud isiklike asjade, kehakultuuriga tegelemise ning suhtlemise ja liikumise keeld vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja on seisukohal, et mõra aknaklaasis ei ole kuidagi tõlgendatav raske julgeolekuohuna.
10.Vastuses apellatsioonkaebusele palub Viru Vangla jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus muutmata.
11.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et vaidlustatud käskkirjas on kasutatud kaalutlusi, mida VangS § 69 ette ei näe, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendati distsiplinaarmenetluse läbiviimisega. Vastustaja juhib tähelepanu, et Tartu Halduskohus andis
ka selles osas käskkirjale hinnangu. Vastustaja hinnangul omistab kaebaja liialt tähelepanu ühele kaalutlusele, jättes aga seejuures muus osas haldusakti põhjendused tähelepanuta.
12.Vastustaja selgitab vangistusseadustiku kommenteeritud väljaandele viidates, et kõiki VangS § 69 lg-s 2 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada ka ohu tekkimise ennetamiseks, preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kui VangS või VSkE nõuete rikkumine peab olema süstemaatiline, siis muud alused võivad ilmneda ka ühekordselt ning ei ole vaja tuvastada nt oma tervise tegelikku kahjustamist või vägivallategu, vaid piisab sellise võimaliku käitumise tõenäosusest.
13.Vastustaja märgib, et vangla otsus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta tehti vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hilisemalt mõnes menetluses kinnipeetava süü tõendamist leiab. Vastustaja rõhutab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuleb otsustada koheselt ja otsustamise hetkel vanglale teadaolevate andmete pinnalt ja seda vangla ka antud juhul tegi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et V. Tarasovski kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Esmalt soovib ringkonnakohus juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et distsiplinaarkaristuse määramine VangS § 63 alusel ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine VangS § 69 alusel on oma olemuselt ja eesmärgilt täiesti erinevad meetmed. Ringkonnakohus selgitab, et kui distsiplinaarkaristuse määramine on reaktsioon kinnipeetava distsipliinirikkumisele ning tema karistamine, siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on eeskätt julgeoleku tagamine vanglas ning võimalike ohtude realiseerumise ärahoidmine. Samuti on erinevad nende meetmete kohaldamise alused – distsiplinaarkaristus määratakse õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest (VangS § 63 lg 1), kuid täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse muuhulgas ka siis, kui isik on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1). Isiku ohtlikkus ei pea olema väljendatud konkreetses distsiplinaarsüüteos ning see ei pea olema fikseeritud distsiplinaarkaristuse määramise kaudu, vaid piisab põhjendatud kahtlusest isiku ohtlikkuse kohta, et kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määrav ei ole see, kas hilisemalt mõnes menetluses kinnipeetava süü tõendamist leiab. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et menetleja poolt kaebajale süüks arvatud tegu ei vastanud distsiplinaarsüüteo koosseisule, ei anna veel alust väita, et kaebaja suhtes puudus alus samast intsidendist lähtuvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.
17.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et vaidlusalune käskkiri on kaalutlusvigane, kuna lähtutud on ebaõigetest kaalutlustest ja olulised asjaolud on jäetud tähelepanuta. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et kaebajat kahtlustati distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Riigikohtu praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel. Tegemist on meetmega, mille eesmärgiks on ennetada kinnipeetavast johtuva julgeolekuohu tekkimist vanglas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 20. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12). Kuivõrd vahetult pärast V. Tarasovski paigutamist kambrisse nr 3413 avastati sealt lõhutud aken, siis oli ringkonnakohtu hinnangul vanglal igati põhjendatult alust arvata, et kaebaja võis
toime panna distsiplinaarsüüteo ning on ohuks vangla üldisele julgeolekule ning võib toime panna samalaadseid rikkumisi. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kaebaja omistab liialt tähelepanu käskkirjas märgitule, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati distsiplinaarmenetluse mõjutamise vältimiseks. Käskkirjast nähtub selgelt, et vangla lähtus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ikkagi sellest, et kinnipeetav võib olla ohtlik vangla julgeolekule ning et hoida ära edaspidiseid õigusrikkumisi.
18.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et mõra aknaklaasis ei ole tõlgendatav julgeolekuohuna. Ringkonnakohus selgitab, et igasugune distsipliinirikkumine on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Arvestades kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärki, siis ei saa pidada ühtegi kohaldatud julgeolekuabinõu ka ebaproportsionaalseks.
19.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2015. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kuivõrd kaebaja on olnud menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.