lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1400/20

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1400/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

K OHT UMÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 05.09.2016, Tartu 3-16-1400 Jaak Reinomägi kaebus õigusvastasuse tuvastamiseks vaidemenetlusega seotud Viru Vangla ja riigi õigusabi määramisega sotud Eesti Advokatuuri toimingutes ning mõistlikku õigusabi tagava ettekirjutuse tegemiseks Eesti Adovatuurile Tartu Halduskohtu 01.08.2016. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.08.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.25.05.2016.

a määrusega nr 1-16-4361 andis Viru Maakohus kaebajale riigi poolset õigusabi Viru Vanglale esitatud vaide nr 6-12/101-1 menetlemisel.

2.19.06.2016. a kaebuses soovis kaebaja Eesti Advokatuuri juhatuselt talle määratud riigi

õigusabi osutaja suhtes järelevalve teostamist ja oma subjektiivsete õiguste tagamist.

2.10.07.2016. a kaebuses soovis kaebaja, et kohus tuvastaks õigusvastasuse Viru Vangla ja advokatuuri juhatuse toimingutes ning teeks Eesti Advokatuurile ettekirjutuse selliste toimingute tegemiseks, mis tagavad kaebajale õigusabi mõistliku kättesaadavuse. Kaebaja väitis, et see aitab teda edaspidi nii kuriteokaebuste kui kahjunõude esitamisel, aitab kaitsta oma õigusi haldusasjas nr 3-16-1017 ning võimaldab taotleda kriminaalmenetluse alustamist advokatuuri suhtes riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise ja kaebaja piinamise eest. Vastavaid soove põhjendas kaebaja asjaoludega, et palus võimaldada oma vaide väidetavate puuduste kõrvaldamist peale riigi õigusabi saamist, kuid kohe peale vastava taotluse esitamist

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

koostati vaide rahuldamata jätmise kohta vaideotsus ning et soovis viivitamatult talle määratud õigusabi osutajaga kohtuda suulise kuriteokaebuse esitamiseks tema juuresolekul, kuid palvet eirati nii vangla kui õigusabi osutaja poolt ja kaitsja teda ei külastanud. Kaebusele lisas ta taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi kulul õigusabi saamiseks.

3.14.07.2016. a määrusega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-le 2 tuginedes

põhjusel, et kaebaja kohustamisnõue on ennatlik ning tuvastamisnõuded ei võimalda tal nende juures üles loetud eesmärke saavutada ja need pole saavutatavad ka ühegi teise halduskohtu pädevuses oleva nõude abil.

4.Kaebaja esitas 17.07.2016 taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks põhjusel, et soovib kaitset

ja nõu kuriteo tunnustele vastava 14.07.2016. a kohtumääruse osas ja seoses esitatud kuriteokaebustega ning lisas, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 kohaselt peab igaühel olema selleks võimalus.

5.Tartu Halduskohus 01.08.2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Sama seaduse § 10 lg 1 aga näeb ette, et taotluse riigi õigusabi saamiseks saab halduskohtule esitada vaid juhul, kui seda vajatakse menetlusosalisena halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis, et kaebaja maksejõuetus ei ole küllaldane alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks, kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta nii kaebused kui määruskaebused üldjuhul iseseisvalt vormistanud ning hakkama saanud ka edasiste kohtumenetlustega. Käesolevas asjas on ta samuti vormistanud iseseisvalt kaebuse, milles on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele ning selgelt väljendatud taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, seega saab kohus esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus. Võimalust piiramatu nõu, kaitse ja esindatuse nõudmiseks ei tulene ka kaebaja poolt osundatud Euroopa vanglareeglistikust ega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47. Eeltoodud põhjustel pole Tartu Halduskohtul vajalik ega võimalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jääb seetõttu juba nimetatud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 1 ja § 10 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas 04.08.2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et taotles riigi

õigusabi põhjusel, et Viru Vangla takistab kaebajal enda õigusi kaitsmast ning kaebajal pole ise võimalik õigusabi leida. Tartu Halduskohus 01.08.2016. a määrusega sisuliselt takistab kaebajal oma õigusi kasutada ning kaebajal ei ole võimalik seda määrust vaidlustada, kuna Viru Vangla takistab kaebajat. Kaebaja taotleb riigi õigusabi 01.08.2016. a määruse vaidlustamiseks, et vältida kaebaja väärkohtlemist, mis kaasneks sellega, kui kaebaja peaks iseseisvalt oma õigusi realiseerima. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et 1,5 kuu jooksul on kaebaja pidanud kohtunik R. Randlase suhtes esitama 4 kuriteo kaebust, kuid vaatamata sellele jätkab kohtunik R. Randlane kaebaja diskrimineerimist.

7.Tartu

Halduskohus 09.08.2016. a määruses tõlgendas kaebaja 04.08.2016. a avaldust määruskaebusena halduskohtu 01.08.2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 01.08.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega

pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

10.Eelnevast

tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 01.08.2016. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium