Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 01.09.2016, Tartu 3-15-2326 Aleksei Kuznetsovi kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 640 eurot Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus Aleksei Kuznetsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Kuznetsov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Aleksei Kuznetsovile apellatsioonkaebuse lisa.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv apellatsiooniastmes) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 03.10.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla registreeris 02.06.2015 A. Kuznetsovi kirja, mille kohaselt andis valvur V. Simin talle 28.05.2015 avatult üle SA-lt Narva Haigla saabunud tähitud ja konfidentsiaalse kirja, kuid oleks pidanud kirja avama tema juuresolekul.
2.Tartu Vangla tunnistas 25.06.2015. a vastuses nr 2-3/2529-2, et A. Kuznetsov sai kirja avatult, kuid leidis, et tegemist on ametniku poolse inimliku eksimusega ning kinnitas, et kirjas oleva teabega keegi ei tutvunud. Vangla vabandas tekkinud ebamugavuste pärast.
3.Tartu Vangla registreeris 07.07.2015 A. Kuznetsovi kahju hüvitamise taotluse, milles ta palus vanglal hüvitada talle tekitatud kahju summas 640 eurot, sest V. Simin pidanuks kirja avama tema juuresolekul ja ei saa olla kindel, et V. Simin ega teised vanglaametnikud tema kirja sisuga ei tutvunud.
4.Tartu Vangla jättis 03.09.2015. a otsusega nr 1-13/209-2 A. Kuznetsovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla tunnistas, et kirja avatuna A. Kuznetsovile üleandmine oli õigusvastane ning vabandas selle eest A. Kuznetsovi ees uuesti. Vangla selgitas, et J. Kuznetsovi juures kartserikambris V. Simin kirjaga ei käinud, vaid V. Simin arvas ekslikult, et kiri on mõeldud samas sektoris viibinud N. Kuznetsovile, kuid kuna V. Simin märkas oma viga kirja avamisel, N. Kuznetsov kirja kätte ei saanud ning koheselt peale vea avastamist viis V. Simin kirja A. Kuznetsovile. Vangla kinnitas, et ükski vanglaametnik kirja sisuga ei tutvunud. Vangla leidis, et A. Kuznetsovi õiguste rikkumise heastamiseks võib antud juhul lugeda piisavaks eksimuse tunnistamist ja vanglapoolset vabandamist.
5.A. Kuznetsov esitas 13.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 04.09.2015 kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja taotles Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamist summas 640 eurot. Kaebaja põhjendused: 1) Valvur V. Simin andis kaebajale 28.05.2015 avatuna tähitud ja konfidentsiaalse kirja koos dokumentidega, mida ta ootas Narva Haiglast. Valvur oleks pidanud kirja avama kaebaja juuresolekul. Kaebaja ei saa olla kindel, et valvur kirja ei lugenud ega tutvunud dokumendi sisuga. Sellega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-d 1 ja 5. Kuna Narva Haigla on riigiasutus, ei olnud V. Siminil õigust kirja avada. Ümbrikule oli märgitud ka eesnimi ja Tartu Vanglas on iga kambri juures tahvlid kinnipeetavate ees- ja perekonnanimega. Samuti viibis kolmas Kuznetsov sel ajal kartseris, mitte eluosakonnas E5. Enne, kui kiri kaebajale jõudis, oli see jõudnud olla kartseris J. Kuznetsovi käes. 2) Kaebajale tekitati moraalset kahju, mille tõttu on ta siiani stressis, kuna ta ei ole kindel, et V. Simin ei kasuta informatsiooni, mida ta võis avatud kirjast teada saada, omakasupüüdlikel eesmärkidel. Vangla tunnistab kirjas nr 2-3/2529-2 juhtunut, aga rikkuja suhtes pole midagi ette võetud. Vangla administratsioon kinnitab, et kirja sisuga V. Simin ei tutvunud, kuid administratsioon ei saa seda kontrollida.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 25.01.2016. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tartu Vanglalt A. Kuznetsovi kasuks välja hüvitise 25 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) SA Narva Haigla kui tavaline tervishoiuteenust osutav asutus ei vasta VangS § 29 lg-s 4 ja §-s 107 kirjeldatud asutuste tunnustele. Järelikult ei tulnud SA-lt Narva Haigla saabunud kirja üle anda kinnises ümbrikus. Kiri tuli aga avada VangS § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetava juuresolekul. Vangla tunnistab, et kiri avati VangS § 29 lg-s 1 sätestatud korda eirates ilma A. Kuznetsovi juuresolekuta. Kuna kirja andis J. Kuznetsovile üks ning võttis ära teine vanglaametnik, pidi see olema mõnda aega J. Kuznetsovi käes. Asjas on tõendatud, et kiri avati juba J. Kuznetsovile üleandmisel. Kirja üleandmine valele adressaadile ja selle avamine ilma kinnipeetava juuresolekuta on VangS § 29 lg 1 rikkumine ehk õigusvastane. Enne kirja A. Kuznetsovini jõudmist ei olnud tal võimalik kirja sisu kaitsta ega otsustada, kas ta soovib selle sisu teistele isikutele avalikustada. Sõnumi sisu jälgimine on VangS § 29 lg 2 kohaselt lubatud üksnes jälitustoimingute käigus. Käesoleval juhul jälitustoiminguid ei teostatud. Kuna kiri oli vangla valduses ning selle kättetoimetamine õige adressaadini oli vangla kohustus, oli postisaadetis veel kommunikatsiooniprotsessis ning PS § 43 kaitsealas. 2) Asjas ei ole tõendeid, et vanglaametnikud oleksid kirja sisuga tutvunud. Samas on olukorras, kus kiri on avatud enne adressaadini jõudmist, adressaadil võimatu kontrollida, kas kirja sisuga on tutvutud või mitte. Sisuliselt jätaks seisukoht, et kaebaja peaks tõendama, et
vanglaametnikud on kirja sisuga tutvunud, niisuguses olukorras oleva kinnipeetava faktiliselt ilma õiguskaitseta ning vangla meelevalda. Samuti muudaks see sisutuks VangS § 29 lg-ga 1 kinnipeetavale antud garantii, et ta on teadlik kõigist tema kirjaga tehtavatest toimingutest. Olukorras, kus kirja avamiseks on ette nähtud range regulatsioon, kuid seda ei ole järgitud, tuleb sõnumi saladuse rikkumist eeldada. Sõnumi saladuse rikkumine tekitas kaebajale olulist ebamugavustunnet. 3) Vangla rikkus A. Kuznetsovi sõnumi saladust süüliselt. Ei ilmne asjaolusid, mis viitaks vangla tahtlusele. Samas nähtub ümbriku koopialt, et sellele oli trükitud selges kirjas A. Kuznetsovi nimi ladina tähtedega eestikeelses kirjapildis ehk kujul, nagu see kajastub vangla dokumentides. Seega ei saanud ümbrikult õige adressaadi tuvastamine nõuda vähimaidki jõupingutusi. Kinnipeetava isiku tuvastamine on vanglaametniku igapäevane rutiinne töö ning vangla ei ole väitnud, justkui oleks eksitud kinnipeetava tuvastamisel. Vangla on tuginenud sellele, et perekonnanimega Kuznetsov kinnipeetavaid oli palju, kuid see ei ole adekvaatne õigustus, võttes arvesse, et ümbrikule oli selgesti märgitud adressaadi eesnimi. Seejuures eksisid vanglaametnikud kahel korral, kuigi teisel korral avastati eksimus enne kirja valele isikule kätte andmist, ning samasuguse hõlpsasti välditava eksimuse tegi kaks vanglaametnikku. See näitab süsteemset ja põhimõttelist hooletust lihtsa tööülesande täitmisel, mida oleks saanud vältida adressaadi eesnime lugemisega ümbrikult, et seda tuleb pidada raskeks hooletuseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 mõttes. 4) Sõnumi saladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hindamisel ei saa määravat tähtsust omistada sellele, mida isik kirjaga hiljem tegi või millist teavet see sisaldas, kuna enne sõnumi saladuse rikkumist pole üldjuhul võimalik hinnata, millist infot kiri sisaldab, ning enne kirja kättesaamist pole adressaadil võimalik hinnata, kas kirja sisu avalikustamine on talle aktsepteeritav ning kas ta soovib kirja säilitada või koheselt hävitada. Arvesse saab võtta, et sõnumi saladust rikuti raskest hooletusest ja selle põhiõiguse tähtsust kinnipeetavale, ent teisalt seda, et tegemist oli ühekordse rikkumisega. Kuigi kaebaja on viidanud varasematele juhtudele, ei ole need käesoleva kaebuse esemeks, mistõttu ei võeta neid arvesse. Eeltoodust tulenevalt on ühekordse sõnumi saladuse rikkumise eest õiglaseks hüvitiseks 25 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.A. Kuznetsov esitas 21.02.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus ja rahuldada tema kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Ei nõustu sellega, et kiri võis olla avatud juba selle kätteandmisel J. Kuznetsovile, ja kui see sattus V. Simini kätte, võis liimiriba uuesti kinni kleepuda. Kohus, tuginedes ainult vangla avaldustele ilma tõenditeta, luges tõendatuks, et kiri oli avatud juba selle kätteandmisel J. Kuznetsovile. Kaebaja esitas kohtule 2 ümbrikku, mille liimiribad on erinevas seisus, kuna ümbrikut Narva Haiglast on kinni kleebitud ainult 1 kord, mitte 2 korda. Ei nõustu, et kohus ei arvestanud, et see ei olnud esimene juhtum, kui kaebajale väljastati kiri avatuna, kuigi ta esitas kohtule vastavad paberid, sest vangla viitab, et see on ühekordne juhtum. Seega ei uurinud kohus asja põhjalikult.
8.Tartu Vangla esitas 16.03.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta A. Kuznetsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Kaebaja etteheide, et kohus ei oleks tohtinud lugeda tõendatuks, et kiri avati J. Kuznetsovi juuresolekul, jääb arusaamatuks. Vastustaja on nentinud, et valvur K. Kübar avas kaebajale adresseeritud kirja tõenäoliselt juba J. Kuznetsovi juuresolekul. Kui kaebaja soovib asuda vastupidisele seisukohale, et esita vastustaja sellele vastuväidet. Kohus on põhjendatult
märkinud, et varasemad juhtumid ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kuigi kaebaja on viidanud sarnaste juhtumite esinemisele, on ta jäänud üldsõnaliseks ega ole nimetanud ühtegi konkreetset sündmust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
10.Apellatsioonkaebuses taotleb kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamist ning Tartu Vanglalt kahjuhüvitise summas 640 eurot väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõike 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 14-22) ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja väitel ei nõustu ta halduskohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt oli kaebajale adresseeritud kiri avatud juba selle kätteandmisel J. Kuznetsovile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus asjas kogutud tõendeid valesti hinnanud. Halduskohtu otsusest nähtub, et kohus pidas tõendatuks, et kaebajale adresseeritud kiri avati juba J. Kuznetsovile üleandmisel nii põhjusel, et kiri oli mõnda aega J. Kuznetsovi käes (nimetatud halduskohtu järeldusele ei ole kaebaja vastu vaielnud) kui ka põhjusel, et VangS § 29 lõike 1 kohaselt pidi vanglateenistuse ametnik kirja adressaadile üleandmisel avama (vt otsuse p 16). Ringkonnakohus leiab, et kui vanglateenistuse ametnikul on VangS järgi kohustus avada kinnipeetavale adresseeritud kirjad kinnipeetava juuresolekul selleks, et avastada kirjast võimalikud keelatud esemed ning need eemaldada, puudub kohtul reeglina ilma vastupidiste tõenditeta mõjuv põhjus eeldada, et vanglateenistuse ametnik endale pandud kohustust ei täitnud. Samas ei oma asjaolu, kas kiri avati juba selle kätteandmisel J. Kuznetsovile või avas selle esmakordselt valvur V. Simin, kes 18.06.2015. a seletuses ka ise tunnistas, et ta arvas, et kiri on mõeldud N. Kuznetsovile ning avastas enda eksimuse kirja avamise käigus (tl 48), kaebuse rahuldamise seisukohast tähtsust. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus tuvastas eelviidatud asjaolude põhjal VangS § 29 lõike 1 rikkumise (otsuse p 17) ning ka kaebaja sõnumi saladuse rikkumise (otsuse p 19), mida pooled ei ole vaidlustanud ning mis annab RVastS § 9 lõike 1 alusel kaebajale õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on kaebaja vastuväited halduskohtu otsuse järeldustele, mis seondusid kirja avamisega, sisutud.
12.Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga ka selles, et tegemist oli vangla ühekordse rikkumisega. Ringkonnakohus möönab, et Tartu Vangla 12.07.2012. a vastusest nr 2-3/1679-1 kaebaja märgukirjale (tl 60) ilmneb, et ka 13.06.2012 hakkas vanglateenistuse ametnik ekslikult kaebajale adresseeritud kirja kaebaja vennale J. Kuznetsovile üle andma, kuid märkas oma eksimust ja vabandas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud intsident, mis juhtus ligikaudu kolm aastat enne käesolevas haldusasjas uuritud juhtumit, ei saanud mõjutada halduskohtu poolt kaebajale väljamõistetud kahjuhüvitise suurust, kuna ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud halduskohtult eelviidatud intsidendiga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist ning läbinud eelnevalt vastavas osas kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega ei saanud vangla mis tahes muudel aegadel toimunud rikkumised mõjutada halduskohtu poolt kaebajale väljamõistetud kahjuhüvitise suurust ning halduskohus ei eksinud ka uurimispõhimõtte vastu, kui ta vangla tegevust 13.06.2012 kaebajale kirja üleandmisel täiendavalt ei uurinud. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune alus apellatsioonkaebuse alusel kaebajale halduskohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitise summa suurendamiseks. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud SA Narva Haigla kirja koos väljavõttega kaebaja haigusloost, kuna vastavad dokumendid on juba halduskohtumenetluses kohtule esitatud ja toimikusse lisatud (tl 24-26).
13.Eelviidatud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 25.01.2016. a otsus muutmata. Kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lõige 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 18,45 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.