lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1108/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1108/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 31. august 2016, Tartu

Haldusasi

Danel Parmase kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses toiduainete äravõtmisega Tartu Halduskohtu. a määrus Danel Parmase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Danel Parmas Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-16-1108

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetavalt Danel Parmaselt võeti 19. jaanuaril 2016 pärast pikaajalist kokkusaamist ära toiduained, mida ta ei olnud pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtnud. D. Parmas esitas 8. märtsil 2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis temale tekitatud varalise kahju hüvitamist, kuna pikaajalise kokkusaamise järgselt võeti temalt ära tema omandis olevad asjad. Tartu Vangla jättis 2. mai 2016. a otsusega nr 1-13/39-1 kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
2.D. Parmas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja omandiõiguse piiramise ning kaebajalt toiduainete äravõtmisega 19. jaanuaril 2016 pärast pikaajalist kokkusaamist. Lisaks palus kaebaja kohustada Tartu Vanglat tagama kaebajale omandiõiguse realiseerimine.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati D. Parmase kaebus kohustamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseadus (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud eraldiseisvat taotlust talle omandiõiguse realiseerimise tagamiseks, kuigi ta esitas 8. märtsil 2016 kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis, et vanglateenistus lõpetaks tema omandisse kuuluvate esemete omastamise ja hävitamise. Samas ei läbinud kaebaja selles osas vaidemenetlust, vaid pöördus päras kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist kaebusega Tartu Halduskohtusse. Seega ei ole kaebaja kohtueelset menetlust läbinud ning tema kaebus ei ole käesoleval juhul lubatav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.D. Parmas esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. juuni 2015. a määruse tühistada. Määruskaebuses väidab kaebaja, et ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, kuna esitas nõude oma omandiõiguse tagamiseks kahju hüvitamise taotluses. Tartu Vangla käsitas seda osana kahju hüvitamise nõudest ning viitas edasikaebevõimalusele halduskohtus 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kuna vastuses ei ole vaidemenetlusele viidet toodud, on kaebeõiguse realiseerimiseks antud eksitavat teavet, mistõttu tuleb vaidemenetlust pidada läbituks. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on teo õigusvastasus ning kahju on tekitatud omandiõiguse õigusvastase piiramisega, seega on kaebajal õigus nõuda kohtulikku kaitset oma subjektiivsetele õigustele. Kohustamisnõude tagastamine on vastuolus õigusselguse, õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtetega.
5.Tartu Vangla vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tartu Vangla on seisukohal, et vangla 2. mai 2016. a otsus nr 1-13/39-1 puudutas ainult kahju hüvitamise nõuet. Kui kaebaja leidis, et vangla on tema taotluse lahendamata jätnud, oli tal õigus haldusmenetluse seaduse § 72 lg 3 p 1 alusel vaidlustada vangla tegevusetus ning nõuda taotluse sisulist läbivaatamist. Kuna kaebaja seda ei teinud, järeldub sellest, et ta ei käsitlenud ka ise seda eraldiseisva taotlusena. Kuna kohustamisnõude osas puudub vangla otsustus, mis teeb võimatuks selle vaidemenetluses vaidlustamise, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning nõude tagastamine oli õiguspärane. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks seetõttu, et vangla jättis otsuses nõude vaidlustamisviite märkimata. Määruskaebusest järeldub, et ka kaebaja ise sai aru, et vangla käsitles tema taotlust lõpetada tema omandi õigusvastane omastamine kahjunõude osana, mitte iseseisva nõudena. Kuna vangla lahendas kahju hüvitamise nõuet, ei pidanudki sellele märkima vaidlustamisviidet otsuse kohta, mida ei tehtud. Vaidlustamisviite puudumine ei anna alust pöörduda kohtueelset menetlust läbimata kohustamisnõudega kohtusse. See võib olla aluseks kaebajatähtaja ennistamisele, aga ei tekita iseseisvat kaebuse esitamise õigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega kaebuse tagastamise kohta, mistõttu ei pea ta vajalikuks neid põhjendusi täiendavalt korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
8.D. Parmas leiab, et ta esitas vanglale koos kahju hüvitamise taotlusega kohustamisnõude, mille sisuks on tema omandiõiguse realiseerimise tagamine. Kaebaja teeb vanglale etteheiteid, et vaidlustamisviitesse ei pandud vaide esitamise kohustust, mistõttu tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue lugeda kohustamisnõude osas täidetuks.
9.Ringkonnakohus iseenesest nendib, et juba kahju hüvitamise taotlusest (tl 8–9) nähtub kaebaja soov, et ta saaks oma omandiõigust realiseerida, st käsutada talle pikaajalisel kokkusaamisel üleantud esemeid (toiduained). Samas lahendas Tartu Vangla ainult kaebaja kahju hüvitamise taotluse ning jättis selle rahuldamata. Teisalt võib nimetatud taotluses esitatut käsitleda kahju hüvitamise taotluse põhjendusena, kuna kaebaja on märkinud, et tulenevalt tema omandiõiguse rikkumisest, millena ta ongi käsitlenud temalt esemete äravõtmist ja vangla omavolilist käitumist nende suhtes, nõuab ta talle tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudega võib halduskohtusse pöörduda pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätnud (VangS § 11 lg 8), nagu see antud juhul ongi. Kui isik aga soovib esitada kohustamisnõuet, tuleb tal läbida ka vaidemenetlus, milles ta vaidlustab vangla toimingut, antud juhul kaebaja asjade äravõtmist ning avaldada soovi nende tagastamiseks (VangS § 11 lg 5). Antud juhul ei ole kaebaja saavutanud vaideotsuse tegemist. Õige on ka vangla seisukoht, et kui kaebaja oleks leidnud, et ta on koos kahju hüvitamise taotlusega esitanud ka kohustamisnõude, oleks ta saanud vanglalt paluda asja uuesti otsustamist, st seisukoha võtmist kohustamisnõude osas. Asjaolust, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kahju hüvitamise taotluse osas, ei järeldu, et see nõue oleks täidetud ka kohustamisnõude osas. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses ei ole vaidlustamisviites märgitud kohustust esitada vaie, kuna vangla lahendas ainult kahju hüvitamise taotlust. Vangla on õigesti märkinud, et võimalik eksimus vaidlustamisviites võib olla ainult kaebetähtaja ennistamise aluseks. Lisaks ei saa vaidlustamisviidet märkida õigusliku probleemi osas, millele otsustuses ei ole sisulist hinnangut antudki.
10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb D. Parmase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium