Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 25.08.2016, Tartu 3-16-1076 Don-Maximilian Jaegeri kaebus Tartu Vangla vastu etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus Don-Maximilian Jaegeri määruskaebus määruskaebuste esitaja Don-Maximilian Jaeger Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 03.03.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (1925p), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 60 000 eurot selle eest, et teda etapeeriti ajavahemikul 27.01.2009–12.03.2013 ebainimlikes tingimustes kokku 20 korda.
2.Tartu Vangla jättis 02.05.2016 otsusega nr 1-13/34-2 (tl 15-17) määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse 27.01.2009, 10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009, 25.06.2009, 09.06.2009, 02.10.2009, 24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010, 11.01.2011, 25.01.2011, 27.01.2012, 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud saatmiste osas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 kohaselt läbi vaatamata, kuna see on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tartu Vangla leidis, et 05.03.2013 ja 12.03.2013 saatmiste osas on kahju hüvitamise taotlus esitatud tähtaegselt, kuid taotlus jääb rahuldamata. Tartu Vangla jättis 10.07.2013 saatmist puudutavas osas taotluse läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 29.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-7p) Tartu Vangla vastu etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ühes kaebusega esitas määruskaebuse esitaja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et teda etapeeriti järgnevatel kuupäevadel: 27.01.2009, 10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009, 25.06.2009, 09.06.2009, 02.10.2009, 24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010, 11.01.2011, 25.01.2011, 27.01.2012, 23.04.2012, 02.07.2012, 05.03.2013, 12.03.2013 ja ta on seisukohal, et talle ei tagatud saatemasinates vaba isiklikku ruumi vähemalt 0,8 m2; transportimisel ei järgitud turvalisusnõudeid; rikuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 3 ja piirati täiel määral põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Kaebaja pidi olema igal etapeerimisel alates ühest tunnist kuni nelja tunnini sundasendis, mil põlved olid vastu külma metallseina; valgustust sõitude ajal ei olnud; kinni ei olnud võimalik kuskilt hoida ja pea kohal oli teravate äärtega raudrest sõrestikuna ning see tekitas kaebajas hirmutunnet, ärevust, vaimseid ja hingelisi kannatusi. Määruskaebuse esitaja leiab, et hüvitamiskaebus on esitatud täies osas tähtaegselt, kuna vastustaja süüline õigusvastane tegevus toimus pikaajaliselt, järjepidevalt ja teadlikult ning kaebaja väärikuse alandamine tekitas kaebajale hirmutunnet, depressiooni ja masendust. Tekitati rohkem kannatusi ja ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad.
4.Tartu Halduskohus tagastas 28.06.2016. a määrusega (tl 29-31p) määruskaebuse esitaja kaebuse osaliselt, s.o 27.01.2009, 10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009, 25.06.2009, 09.06.2009, 02.10.2009, 24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010, 11.01.2011, 25.01.2011, 27.01.2012, 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud etapeerimiste osas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus selgitab, et kuna määruskaebuse esitaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses saatebussis valitsenud väärikust alandavate tingimustega, pidi määruskaebuse esitaja kahjust teada saama juba saatebussis viibides või hiljemalt pärast saatmist. Määruskaebuse esitajat etapeeriti erinevatel kuupäevadel ning erinevatel marsruutidel. Seega hakkas kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema samuti erineval ajal sõltudes etapeerimise päevast. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema RVastS § 17 lg 3 alusel vastavalt 27.01.2009 ja 27.01.2012. Seega oli isegi 27.01.2012 toimunud etapeerimisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise viimaseks päevaks 27.01.2015. Taotlus Tartu Vanglale on esitatud 03.03.2016. Lähtudes 27.01.2012 toimunud etapeerimise eest kahju hüvitamise taotlusest, on taotlus esitatud enam kui aasta hiljem esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast, mistõttu vanglal ei olnud võimalik HMS § 34 lg 3 tõttu määruskaebuse esitaja taotluse esitamise tähtaega ennistada. 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud väidetavalt väärikust alandavates tingimustes saatmistega tekitatud kahju hüvitamise nõudes puuduvad objektiivsed põhjused, mis takistanuks määruskaebuse esitajal varem, kui 2016. aasta kevadel, kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöörduda. Sõltumata sellest, kas määruskaebuse esitaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba saatebussis viibides, pidi ta 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud saatmiste osas saama sellest teada vastavalt 23.04.2015 ja 02.07.2015. Määruskaebuse esitaja taotlus Tartu Vanglale on esitatud 03.03.2016. Halduskohus leiab, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule sisulisi argumente kaebetähtaja ennistamiseks, vaid osundab üksnes vanglale etteheidetavatele rikkumistele ning vangla tegevuse väidetavale õigusvastasusele, siis puudub kohtu hinnangul alus kaebetähtaja ennistamiseks. 05.03.2013 ja 12.03.2013 toimunud etapeerimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tuleb määruskaebuse esitaja kaebus jätta käiguta ja anda tähtaeg selles esineva puuduse kõrvaldamiseks. Halduskohus leiab, et kaebaja sissetulek ei ole piisav riigilõivu
tasumiseks, aga kaebaja majanduslik seisund ei ole ainus kriteerium, mille alusel tuleks otsustada tema riigilõivust vabastamine. Isiku maksejõuetuse tuvastamine ei tingi automaatselt isiku vabastamist riigilõivu tasumisest. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta. Halduskohus märgib, et sarnastel asjaoludel on kinnipeetavad ka varasemalt hüvitamisnõuetega kohtu poole pöördunud ning kaebused on jäetud rahuldamata (nt haldusasjad 3-14-51309, 3-14-50790, 3-14-50691, 314-50981). Määruskaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas välja toonud midagi oluliselt erinevat võrreldes varasemate juba kohtu menetluses olnud kaebustega. Halduskohus nõustub kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustes ei ole üheselt määratletud, kui palju ruumi peab kinnipeetaval saatebussis olema. EIK praktikas on hüvitise väljamõistmise tinginud saatmistingimused kogumis (nt suure hulga kinnipeetavate paigutamine ühte autosse või vagunisse, igal isikul istekoha puudumine, valgustuse ja ventilatsiooni puudulikkus), mitte pelgalt arvestuslik põrandapind isiku kohta. Samuti on saatmisbussis oleva ruumi puhul asjakohane võrdlus ühistranspordis kasutatavatele reisibussidele ettenähtud ühele reisijale kehtestatud minimaalse ruumi suurusega (kuna siseriiklik õigus ei sätesta miinimumnõudeid saatmisbussi põrandapinnale). Määruskaebuse esitaja on kaebuses viidanud ka CPT raportile, kuid CPT standardid ei ole siduvad ega otsustava kaaluga. Ka muud määruskaebuse esitaja poolt välja toodud tingimused ei annaks kogumis tõenäoliselt alust hüvitise väljamõistmiseks. Liiklusseaduse § 30 lg 1 sätestab turvavöö kinnitamise nõude üksnes turvavöö olemasolul. Halduskohus märgib, et saatemasin on eriotstarbeline alarmsõiduk, mille istmed ei pea olema varustatud turvavöödega. Kuna saatmisbussis transporditakse kinni peetavaid isikuid, siis on põhjendatud ka bokside lukustamine. Samuti ei nähtu kaebusest, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud teravate äärtega restid oleksid talle tekitanud mingisugust kahju. Määruskaebuse esitaja viitab kaebuses oma tervise ohtu seadmisele, kuid mittevaralise kahju hüvitist ei ole võimalik nõuda tervise ohtu seadmise eest. Ka Riigikohus on 30.11.2015. a otsuses nr 3-3-156-15 leidnud, et ühekordne veidi üle kahe tunni kestnud etapeerimine oludes, kus kaebaja lukustati bussis eraldi ühekohalisse kambrisse, mille laius oli 0,6 m, pikkus 0,75 m ja kõrgus 1,5 m ning ohjeldusmeetmena paigaldati talle käe- ja jalarauad, ei alandanud kaebaja inimväärikust. Omavahel ühendatud raudades kitsas bussikongis viibimine võis põhjustada kaebajale ebamugavust, kuid seda mitte sellisel määral, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. Tuginedes eeltoodule jätab halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata, kuna peab kaebuse edulootusi väheseks.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale määruskaebuse (tl 35-37), milles palub Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse tühistada ja võtta hüvitamiskaebus täies ulatuses menetlusse ning vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Määruskaebuse esitaja selgitab, et taotles halduskohtult hüvitamiskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamist oma majandusliku seisundi tõttu, aga halduskohus jättis riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis seega määruskaebuse esitaja ilma õiglasest kohtupidamisest, sest maksejõuetuse tõttu on temalt ära võetud kohtusse pöördumise õigus. Määruskaebuse esitaja leiab, et vangla on järjepidevalt, korduvalt ja lausa süüdimatult rikkunud määruskaebuse esitaja edapeerimisel ebainimlikes tingimustes inim- ja põhiõigusi. Selline tegevus on kestnud aastaid ja sellised transpordi ebainimlikud tingimused alandavad väärikust. Kinnipidamisasutuste mittenõuetekohased tingimused võivad olla mõjult mõõdukad, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral.
Seadusest tulenevalt ei saa välistada pärast kümne aasta möödumist kahju tekkimisest hüvitamiskaebuse esitamist. Isegi olukorras, kus kaebaja esitab hüvitamiskaebuse kümne aasta jooksul, ei muuda aeg Tartu Vangla õigusvastast tegevust ega rikkumist olematuks. Määruskaebuse esitaja leiab, et hoolimata varasematest sarnastest asjadest on iga kaebuse ese erinev ning igas asjas võivad olla erinevad asjaolud. EIK on kinnipeetavate transpordi puhul alla 0,8 m 2 leidnud, et isikute transportimiseks on see ebapiisav ja see on EIÕK artikli 3 rikkumine, olenemata sõidu kestusest, ning on välja mõistnud hüvitise 3 000 eurot, mis peaks olema standardiks sellise rikkumise eest ja õiglane hüvitis.
6.Tartu Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 52-52p) jätta määruskaebus rahuldamata. Tartu Vangla leiab, et määruskaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, miks määruskaebuse esitaja peab kaebuse osalist tagastamist õigusvastaseks. Kuna määruskaebuse esitaja ei läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelselt menetlust, ei ole tema hüvitamiskaebus selles osas ka lubatav ning lähtuvalt HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatust ei saanudki halduskohus tema sellist nõuet menetlusse võtta. Kuna määruskaebuse esitaja pidi tekkinud kahjust teada saama hiljemalt tema saatmise lõppedes, siis ei ole määruskaebuse esitaja viited 10-aastasele üldisele taotluse esitamise tähtajale asjakohased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruste põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikus märkida järgmist.
8.Määruskaebuse esitaja leiab, et seadusest tulenevalt ei saa välistada pärast kümne aasta möödumist kahju tekkimisest hüvitamiskaebuse esitamist. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on põhjalikult selgitanud kahju hüvitamise taotluse tähtaegust ja seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda korrata. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitajale põhjendatult kaebuse 27.01.2009, 10.02.2009, 18.03.2009, 24.04.2009, 03.07.2009, 25.06.2009, 09.06.2009, 02.10.2009, 24.08.2010, 31.08.2010, 07.09.2010, 14.09.2010, 11.01.2011, 25.01.2011, 27.01.2012, 23.04.2012 ja 02.07.2012 toimunud etapeerimiste osas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
9.Määruskaebuse esitaja ei nõustu, et halduskohus tuvastas küll määruskaebuse esitaja maksejõuetuse, aga ei vabastanud määruskaebuse esitajat riigilõivu tasumisest ja seega võeti temalt õigus ausale kohtumenetlusele. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Järelikult kui menetluses osalemine ei ole eelduslikult edukas, siis sõltumata menetlusabi taotleja majanduslikust seisust, talle menetlusabi ei anta. Halduskohus pidas kaebuse edulootusi väheseks ja seega jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu põhjendused ja viidatud kohtulahendid asjakohased. Kuna määruskaebuse esitaja osalemine menetluses ei ole tõenäoliselt edukas, siis ei ole põhjendatud rahuldada ka määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotlust kaebuse esitamisel.
10.Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.