lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-53015/30

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-53015/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene 25. august 2016, Tartu 3-14-53015

Haldusasi

Juri Antonovi kaebus Tallinna mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 29. mai 2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Antonov Vastustaja Tallinna Vangla

Vangla

tekitatud

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 29. mai 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. september 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Antonov oli vahistatu ja süüdimõistetuna Tallinna Vanglas 11. oktoober 2012 kuni 5. detsember 2012 ja 10. jaanuar 2013 kuni 25. veebruar 2014.
2.Pärast seda, kui tema kohtueelses menetluses esitatud hüvitisenõue jäeti rahuldamata, esitas J. Antonov kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule. Kaebuse kohaselt pidi ta vanglas viibima kambrites, kus kambripinda oli vähem kui kolm ruutmeetrit kinnipeetava kohta, mille tõttu tuleks talle hüvitada 3000 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebajale välja 999 eurot järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja isiklik pind oli vaidlusalusel perioodil 333 päeva alla 3 ruutmeetri (arvutatuna ilma tualeti pindala maha arvamata). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenevalt oli see õigusvastane. Enamus aega viibis kaebaja vanglas vahistatuna ja ta oli 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris. Tal oli võimalik päevas üks tund jalutada, samuti osaleda grupilistes tegevustes ja töötada.
3.2.Muud olmetingimused vanglas ei olnud õigusvastased.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ning kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Kambri pindala arvutamisel tuleks seda teha koos tualettruumiga.
4.2.Kaebaja ei võtnud midagi ette oma kinnipidamistingimuste parandamiseks.
4.3.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikal ei saa olla tagasiulatuvat mõju.
5.J. Antonovi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 27. aprillil 2016 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-68-15 ja 27. mail 2016 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-21-16. Kokkuvõtlikult on neist lahenditest järeldatav, et Riigikohtu hinnangul ei ole kinnipeetaval, kes on viibinud alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris tavarežiimil, õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal oli tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 1819). Seevastu kui isik viibis alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris vahistatuna, kus tema liikumisvõimalus väljaspool kambrit piirdub peamiselt üksnes igapäevase ühetunnise jalutuskäiguga, siis on tal õigus hüvitisele (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12). Kambri suurust tuleb hinnata koos tualeti- ja mööblialuse pinnaga (samas, p 8).
7.Vastustaja poolt esitatud andmetest (tl 64-67p) nähtub, et koos tualetiga oli kaebaja isiklik ruum kambrites alla kolme ruutmeetri järgnevalt – 34-l päeval 2,9 ruutmeetrit, 5-l päeval 2,65 ruutmeetrit, 67-l päeval 2,8 ruutmeetrit, 168-l päeval 2,97 ruutmeetrit ja 53-l päeval 2,87 ruutmeetrit. Kokku jäi kaebaja kasutuses olnud isiklik ruum seega alla kolme ruutmeetri 327-l päeval.
8.Sellistes asjades hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid kogumis arvesse võtta (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10.3 ja 12). Esiteks tuleb käesoleva asja puhul märkida, et ehkki päevade arv, mil kaebaja viibis alla 3 ruutmeetrise isikliku pinnaga kambrites, võib tunduda esmapilgul suur (327), oli enamik sellest

ajast puudujääk kolmest ruutmeetrist üliväike. 168-l päeval, st rohkem kui pooltel päevadest oli kaebaja kasutuses 2,97 ruutmeetrit, st kõigest 3 ruutsentimeetrit vähem kui nõutav pindala. 34-l päeval oli see 2,9 ruutmeetrit (10 ruutsentimeetrit vähem) 53-l päeval oli see 2,87 ruutmeetrit (13 ruutsentimeetrit vähem), ning 67-l päeval 2,8 ruutmeetrit (20 ruutsentimeetrit vähem). Kujutades sellist väikest pinda endale ette, on selge, et mitme inimesega kambris on nii väikest ruumilist puudujääki inimesel keeruline tajudagi, rääkimata sellest, et sellega oleks võinud tekkida talle arvestatav kahju. Ei ole võimalik ega loogiline, et võrreldes olukorraga, kus isikuga on käitutud õiguspäraselt, kuna tema kasutuses olnud pind on 3 ruutmeetrit, tekib tal koheselt niivõrd tõsine mittevaraline kahju, mis kuulub hüvitamisele rahas, kui ta on sunnitud viibima 0,03-0,20 ruutmeetrit väiksema isikliku pinnaga kambris. Ehkki kaebaja oli enamiku ajast vahistatu, mil tema liikumisvõimalused väljaspool kambrit olid piiratud, on tegemist siiski niivõrd väikese kõrvalekaldega nõuetekohasest 3 ruutmeetri suurusest isiklikust pinnast, et kahju hüvitamine rahas ei ole vajalik. Pisut tõsisem puudujääk isiklikus ruumis – 2,65 ruutmeetrit – oli seevastu lühike ning vältas vaid viis päeva. Lisaks langes see perioodi, mil kaebaja ei olnud enam vahistatu (vrd tl 48 ja 64). Kinnipeetava režiimil viibimise ajal aga isikul üldjuhul õigust hüvitisele ei ole (vrd RKHKo 3-31-68-15). Valdavalt vaheldusid ülal loetletud alla kolmeruutmeetrise isikliku pinnaga kambris viibimised ajavahemikega, kui kaebaja kasutuses oli õiguspärases suuruses isiklik ruum. See pidi leevendama kaebaja õiguste riive intensiivsust. Kaebaja poolt väidetud muud rikkumised ei ole halduskohtus tõendamist leidnud. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja muid õigusi ei rikutud ning kumulatiivsete mõjudega kahju hüvitamist rahas põhjendada ei saa. Lisaks on vangla loetlenud üles hulgaliselt asjaolusid, mida ta võttis ette kinnipidamistingimuste parandamiseks (vt vangla vastuse p-d 19-20, tl 48p-49). Seegi pidi leevendama võimalike kitsaste kinnipidamistingimuste mõju. Väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktikas, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas võib olla sarnastel juhtudel mõistetud kinnipeetavate kasuks välja suuri hüvitisi, ei tähenda see seda, et siseriiklikus kohtus väljamõistetav hüvitis peab olema alati võrdeline Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites väljamõistetud hüvitistega. Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 49p) siiski üheselt sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem.

9.Eeltoodut kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on põhjendatud asuda seisukohale, et ehkki kaebaja õiguste mõningane riive on toimunud, ei ole see olnud sellise intensiivsusega, et see tuleks kaebajale hüvitada rahas. Seetõttu jääb kaebaja kahju hüvitamise kaebus rahuldamata.
10.Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata.
11.Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika, ning sealjuures ei ole aktsepteeritud hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas, ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud argumentidel.
12.Riigilõivu tasumisest oli J. Antonov kaebuse esitamisel vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium