Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 24. august 2016, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus J.S. kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a määrus J.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja J.S. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-892
RESOLUTSIOON
1.Ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrusele ning lugeda 7. juunil 2016. esitatud määruskaebuse esitatuks tähtaegselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a määrus.
3.Tagastada Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrusele esitatud määruskaebus.
EEDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 09.05.2016 Tartu Halduskohtule taotluse Iraani Islamivabariigi kodaniku J.S. välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 362 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamisaluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2.Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrusega anti luba J.S. paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinni pidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.J.S. esitas 20. mail 2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määruse vaidlustamiseks.
4.Tartu Halduskohtu 20. mai 2016. a määrusega jäeti J.S. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.J.S. volitatud esindaja Anni Säär esitas 7. juunil 2016 Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrusele määruskaebuse koos määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega.
6.Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a määrusega jäeti J.S. tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja 7. juuni 2016. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrusele menetlusse võtmata. Määruskaebus tagastati halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 2. Määruse kohaselt:
6.1.HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. määrus toimetati kaebajale kätte samal kuupäeval, seega tuli määruskaebus esitada kohtule hiljemalt
24.maiks 2016. Määruskaebus on esitatud tähtaega ületades, s.o 7. juunil 2016.
6.2.Tähtaja ületamise põhjusena on välja toodud asjaolu, et kaebaja ei valda ega saa aru eesti keelest ning ootas kaebuse esitamiseks määruse tõlget ning õigusnõustajat. Kaebaja riigi õigusabi taotlust ei rahuldatud, vastav teave jõudis kaebajani 31. mail 2016. Õigusnõustaja sai määruse kätte alles 1. juunil 2016.
6.3.Halduskohus leidis, et tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kuna kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Vaidlustatud määrus tõlgiti pärast kohtuistungil J.S. le suuliselt kurdi keelde, ühtlasi selgitas kohus kohtuistungil menetlusosalistele vaidlustamise korda, istungile oli kaasatud kurdi keele tõlk.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.J.S. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a määruse tühistada. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu ei ole kaebajale tagatud ligipääsu õigusemõistmisele ega õiglasele kohtumenetlusele. Halduskohtu määrus on motiveerimata. Kuna isik ei valda eesti keelt, ei olnud ta suuteline ise määruskaebust koostama. Kuigi halduskohtu istungil tõlgiti määrus suuliselt kaebajale kurdi keelde, ei tagatud talle tõlgi abi määruskaebuse koostamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb rahuldada ja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
9.Määruskaebuses on selle esitaja viidanud tähtaja mittejärgimisel sellele, et J.S. ei valda eesti keelt, mistõttu ei olnud ta suuteline ise määruskaebust koostama. Lisaks jäeti tema taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Nimetatud taotlusega soovis isik, et teda aidataks määruse vaidlustamisel, millega halduskohus andis loa tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
10.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et isiku toodud põhjus määruskaebuse esitamise tähtaja järgimisel ei olnud mõjuv.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on 1. oktoobri 2002. a määruse p-s 19 nentinud, „[e]t küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja
ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.“ Lisaks märgiti samas määruses, et „[k]ui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.“
12.Ringkonnakohus leiab, et antud kaasuse kontekstis saab mõjuva põhjusena käsitleda eesti keele oskuse puudumist. Kuna tegemist on välismaalasega, kes ei orienteeru siinses keeleruumis ning kellelt ei saa ilmselgelt oodata teadmisi siinsest õigussüsteemist, võib väita, et ainuüksi määruse suuline tõlge, eelkõige selle resolutiivosa tõlge isiku emakeelde ning isiku väide, et lahendi sisu on talle arusaadav (vt 9. mail 2016 toimunud istungi protokolli, tl 8 ja 8p), ei tähenda, et isik oleks võimeline koostama nõuetekohast määruskaebust, sh esitama selle tähtaegselt ning lisaks järgima muid seadusest määruskaebuse esitamisele tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul tähendaks tähtaja ennistamata jätmine ja keeleoskuse puudumise mittelugemine mõjuvaks põhjuseks seda, et isikult võetaks võõras riigis ja õigussüsteemis ära võimalus oma õigusi kaitsta. Oluline on arvestada ka seda, et isik on arvestades vaidluse iseloomu ja eset niigi positsioonil, kus tal puuduvad võimalused leidmaks vahendeid oma õiguste kaitseks või on oma õiguste kaitse teatud asjaolude esinemise tõttu raskendatud.
12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest nähtub, et isik on esitanud taotluse, et talle määrataks riigi õigusabi. Taotluse eesmärk oli saada õigusnõustamist kinnipidamiskeskusesse paigutamise määruse vaidlustamisel. Tartu Halduskohtu 20. mai 2016. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Määruskaebuses 9. mai 2016. a määrusele on isiku volitatud esindaja märkinud, et teave riigi õigusabi mittemääramisest tuli 31. mail 2016 ning volitatud esindaja sai 9. mai 2016. a määruse kätte alles 1. juunil 2016. Seega ei saa isikule ette heita asjaolu, et ta ei astunud samme oma õiguste kaitseks. Lisaks ei viivitanud isiku volitatud esindaja 9. mai 2016. a määruse vaidlustamisega pärast seda, kui tal oli võimalik selle määrusega tutvuda. Järelikult on kinni peetud ka HKMS § 71 lg-st 2 ning tehtud menetlustoiming, mille tähtaja ennistamist taotletakse (HKMS § 71 lg 4) ehk esitatud määruskaebus.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest ennistab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse esitamise tähtaja Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrusele ning loeb 7. juunil 2016. esitatud määruskaebuse esitatuks tähtaegselt. Tartu Halduskohtu 8. juuni 2016. a määrus tuleb tühistada.
14.Kuna Tartu Halduskohus jättis vääralt tähtaja ennistamata, võtab ringkonnakohus seisukoha ka 7. juunil 2016 esitatud määruskaebuse osas, millega on vaidlustatud Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrust, millega halduskohus andis loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (HKMS § 207 lg 3).
15.Nimetatud määrusega anti luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Ringkonnakohtule teadaolevalt on J.S. kinnipidamiskeskusest vabastatud 1. juulil 2016 ning hetkel peaks isik viibima Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses (Vao Keskus). Seega ei oma vaidlustatud määrus enam isiku õigustele mõju. Määruse vaidlustamisel ei saavuta isik soovitud eesmärki, kuna teda ei hoita enam selle määruse alusel kinnipidamiskeskuses. Seetõttu leiab
ringkonnakohus, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai 2016. a määrusele tuleb tagastada (HKMS § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6) ning menetlus nimetatud haldusasjas lõpetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.