Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Tanel Saar 23. august 2016, Tartu 3-14-53287 V.R. kaebus Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-10/33293-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu 9. septembri 2015. a otsus V.R. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja V.R. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta V.R. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. septembri 2015. a otsus muutmata. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. september 2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.R. esitas 1. oktoobril 2014 Viru Vanglale taotluse, milles märkis, et soovib omandada keskharidust.
2.Viru Vangla jättis 30. oktoobri 2014. a otsusega V.R. taotluse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. VangS § 35 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seega on vangistusseadus sidunud üldkeskhariduse omandamise võimaldamise täitmiskavaga ning seadusest tuleneb otseselt, et üldkeskhariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul, kui see on täitmiskavas ette nähtud. Viru Vangla märkis, et V.R. le
on tutvustatud 30. oktoobri 2014. a täitmiskava, milles on riskide maandamise tegevustena ette nähtud tööharjumuse tekitamiseks esimesel võimalusel tööle asumine ja suurema võimaluse vabanedes tööturul läbi löömiseks. Tulenevalt Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 5 lg-st 6 ei ole vanglal keeldu täitmiskava koostamisel kinnipeetava ettepanekutega arvestada, kuid kohustust selleks ei ole. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda täitmiskavasse riskide maandamiseks ettenähtud tegevuste võimaldamist, kuid puudub subjektiivne õigus nõuda täitmiskavasse endale meelepärase tegevuse lisamist.
3.V.R. esitas Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-10/33293-2 peale vaide, mille vastustaja 28. novembri 2014. a otsusega rahuldamata jättis.
4.V.R. esitas 17. detsembril 2014 hiljem täiendatud kaebuse, milles palub Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsus nr 6-10/33293-2 tühistada ja teha ettekirjutus Viru Vanglale kaebaja 1. oktoobri 2014. a taotluse uueks otsustamiseks. Kaebaja leidis, et kaebajale hariduse omandamise mittevõimaldamine on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 37, vangistuse eesmärkide ning VangS § 34 lg-tega 4 ja 6. Kaebaja märkis, et tal oli õiguspärane ootus ja usaldus, et kui talle Tartu Vanglas lubati hariduse omandamise võimalust, siis vangla vahetamise käigus ei võeta seda võimalust temalt ära. V.R. hinnangul ei ole vaidlustatud otsuses kaalutud tema põhjendatud huve. Viru Vangla ei ole toetanud kaebajat hariduse omandamisel ja hea haldusega ei ole kooskõlas vangla käitumine, millega tehakse takistusi ja ei võimaldata kaebajale üldkeskhariduse omandamist. Vangla võib igal ajal individuaalset täitmiskava muuta või täiendada seoses hariduse võimaldamisega. Kaebaja hinnangul on Viru Vangla ebaõigesti suunanud kaebaja tööle, mitte üldkeskhariduse omandamisele. V.R. asus seisukohale, et antud juhul ei saa olla takistuseks vangla viide, et individuaalsesse täitmiskavas ei ole hariduse omandamist ette nähtud. Kaebaja hinnangul võib üldkeskhariduse puudumine olla riskifaktoriks vanglast vabanemisel ning samuti võib saada takistuseks kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamisel. Kaebaja märkis, et soovib keskharidust omandada, et saada vabaduses parem töökoht ja palk. V.R. märkis täiendavalt, et temaga ei ole individuaalset täitmiskava arutatud ega arvestatud vajadusega üldkeskhariduse omandamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 9. septembri 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et õigus haridusele ei ole absoluutne ning selle omandamise õigust on lubatud riigil piirata. Kuigi vanglas hariduse omandamise võimaldamisel on väärtus nii kinnipeetava, vangla keskkonna kui ka ühiskonna jaoks tervikuna (EIK 27. augusti 2014. a otsus 16032/07 Velyo Velev vs. Bulgaaria), on hariduse andmise korraldamine keeruline ning nõuab suuri kulutusi piiratud ressurssidega avaliku võimu kandjalt (EIK 28. novembri 2011. a otsus 5335/05 Ponomaryovi vs. Bulgaaria). Halduskohus märkis, et VangS § 35 lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Halduskohus leidis, et vaidlust pole selles, et
30.oktoobril 2014 kinnitatud individuaalses täitmiskavas ei nähtud kaebajale ette keskhariduse omandamist. Halduskohus selgitas täiendavalt, et kuivõrd vaidluse esemeks ei ole
30.oktoobri 2014. a individuaalne täitmiskava, jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et kaebajaga ei ole individuaalset täitmiskava arutatud ega arvestatud vajadusega üldkeskhariduse omandamiseks. Halduskohus märkis, et kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12) ning leidis, et vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ning ta pole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest.
Halduskohtu hinnangul oli vastustaja õigesti märkinud, et VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada keskharidus vaid juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud ning kuna 30. oktoobri 2014. a individuaalses täitmiskavas ei olnud kaebajale keskhariduse omandamist ette nähtud, ei saa kaebaja taotlust rahuldada. Ka Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetava individuaalses täitmiskavas puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). Halduskohus selgitas, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda hariduse omandamist osas, mis individuaalses täitmiskavas pole vajalikuna ette nähtud, seetõttu ei saanud keskhariduse mittevõimaldamine ka kinnipeetava õigusi rikkuda. Kuna kinnipeetav viibib kinnipidamisasutuses süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning temalt on vabadus võetud kohtuotsuse täitmise eesmärgil, on kinnipeetav ise end viinud olukorda, kus tema õigused on piiratud. Kuigi kinnipeetavatele laienevad kõik põhiseaduslikud õigused, on olemas teatud piirangud, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Selliselt on piiratud ka kinnipeetavate õigus haridusele, kuid tegemist ei ole põhiseadusest tulenevate õiguste rikkumisega. Halduskohus nõustus Viru Vanglaga, et viitamine Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-31-12 ei ole käesolevas menetluses aktuaalne, kuna praegusel juhul ei ole vangla muutnud kaebajale hariduse võimaldamise osas individuaalset täitmiskava, vaid praegusel juhul ei ole kaebajale varasemalt seda koostatudki. Seega ei nõustunud halduskohus kaebajaga, et hariduse omandamise keelamisega rikutakse kaebaja õiguspärast ootust või õigust heale haldusele. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga ka selles, et hariduse omandamise keelamine on vastuolus vangistuse eesmärkidega ja VangS § 34 lg-ga 6, mis sätestab, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Kaebajale on individuaalse täitmiskava kohaselt riskide maandamise tegevustena ette nähtud tööharjumuse kujundamiseks ja kindla toimetuleku tagamiseks esimesel võimalusel tööle asumine. Töötamist ja hariduse omandamist on seadusandja käsitlenud võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudena. Mõlema eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ja aidata seeläbi kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.V.R. esitas 6. oktoobril 2015 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 9. septembri 2015. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et haldusakt on kaalutlusvigane ning halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hariduse omandamise keeld on õiguspärane ning keelduv haldusakt on kaalutletud. Haldusaktis ei nähtu, et oleks arvestatud kaebaja põhjendatud huviga omandada haridust. Kaebaja märgib, et lähtutud on ebaõigetest ja vangla enda poolt kehtestatud jäikadest kaalutlustest ning tähelepanuta on jäetud olulised asjaolud. Halduskohus ei ole arvestanud tõendiga, s.o Haridus- ja Teadusministeeriumi
21.novembri 2014. a vastusega kaebajale, milles leiti, et puudulik või vähene haridus on vaieldamatult üks olulisi kriminogeenseid riske. V.R. leiab, et halduskohus on vääralt kohaldanud PS § 37 lg-t 1 ja VangS § 34 lg-t 6 koostoimes. Riigikohus on 3. oktoobri 2012. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-31-12 p-des 12 ja 15 leidnud, et õigus haridusele on sätestatud PS § 37 esimeses lauses ning VangS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus. V.R. leiab, et asjaolu, et vangla on keeldunud individuaalsesse täitmiskavasse hariduse omandamist märkimast, ei tähenda, et kaebajal ei oleks õigust nõuda vanglalt hariduse omandamise võimaldamist taotlusega ning vangla ei pea kaalutlusi uuesti hindama, vaid piisab viitest individuaalsele täitmiskavale, milles ei ole märgitud hariduse omandamist. Kaebaja leiab veel, et PS § 14
kohustab Viru Vanglat kaebajale PS § 37 lg-s 1 sätestatud põhiõigust tagama. Seega on ebaõige halduskohtu seisukoht, et Viru Vanglal on õigus piirata kaebajale hariduse omandamist.
7.Vastuses apellatsioonkaebusele leiab Viru Vangla, et Tartu Halduskohtu 9. septembri 2015. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohus on asja lahendamisel olnud väga põhjalik, käsitledes kõiki V.R. väiteid. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja on seisukohal, et see tuleks rahuldamata jätta. Viru Vangla selgitab, et vangla on loonud kinnipeetavatele vastavad põhi- ja üldkeskhariduse ning kutsehariduse võimaldamise tingimused, millega vangla soodustabki hariduse omandamist. Viru Vangla tagab kinnipeetavatele vajalikud ruumid, seadmed ja õppevahendid ning sellega võimaldabki kinnipeetavatel õppida vangla territooriumil. Viru Vangla rõhutab, et VangS § 35 lg-st 2 nähtub, et seadusandja on sidunud üldkeskhariduse omandamise võimaldamise täitmiskavaga ning seadusest tuleneb otseselt, et üldkeskhariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul, kui see on täitmiskavas ette nähtud. Vastustaja selgitab, et individuaalne täitmiskava ei ole lihtsalt programmiline dokument, vaid selle aluseks on eelnevalt läbi viidud riskid hindamine, milles analüüsitakse ja tehakse kindlaks konkreetsed isikust tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid. Seega, kui kinnipeetava riskide hindamisel oleks hinnatud kaebaja puhul üldkeskhariduse puudumist uue kuriteo toimepanemise riskina, siis oleks vangla lisanud individuaalsesse täitmiskavasse vajaliku tegevusena üldkeskhariduse omandamise ning sellisel juhul lasuks vanglal kohustus tagada kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamise võimalus. Käesoleval juhul ei ole V.R. riskide hindamisel tuvastatud riskina üldkeskhariduse puudumist, mistõttu ei ole individuaalses täitmiskavas seda vajaliku tegevusena märgitud ja vangla ei ole kohustatud kaebajale võimaldama üldkeskhariduse omandamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et V.R. kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastustaja ja halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et viitamine Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-31-12 ei ole asjakohane. Viidatud asjas vaidlustas isik individuaalset täitmiskava, milles vangla leidis kaalutlusotsuse tulemusena, et kaebajale ei ole keskhariduse omandamine riske maandava tegevusena ette nähtud. Praegusel juhul ei vaidlusta V.R. mitte individuaalset täitmiskava, vaid Viru Vangla otsust jätta rahuldamata tema taotlus keskhariduse omandamise võimaldamiseks. Kuna VangS § 35 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetaval omandada keskharidus vaid juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud, ning vaidlus puudub selle üle, et kaebaja individuaalses täitmiskavas ei ole üldkeskhariduse omandamist ette nähtud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul vanglal võimalik teha muud otsustust kui jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et kaalutlusotsus on see eelkõige olukorras, kus otsustatakse kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamisel üldkeskhariduse võimaldamine riske maandava tegevusena. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et kuivõrd kaebaja ei ole individuaalset täitmiskava vaidlustanud, siis tuleb kaebaja väited täitmiskava kohta jätta tähelepanuta. Sealjuures on halduskohus jätnud õigesti tähelepanuta ka V.R. esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi 21. novembri 2014. a vastuse kaebajale, kuna nimetatud tõend oleks asjakohane eelkõige individuaalse täitmiskava koostamisel üldkeskhariduse võimaldamise otsustamise hindamisel.
11.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus V.R. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. septembri 2015. a otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastaspoolel menetluskulusid ei tekkinud, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt
Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.