Korrakaitse › Vanglad

Villemsi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, võttis kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlus

au küsimus ning seega ei ole alati oluline, mille eest võlgu jäädi vaid, et see võlg saaks iga hinna eest tasutud. Kinke teel asja saamine on lihtne viis väljapressimiseks ning liigkasu võtmiseks. Samuti võivad kinkena saadavad esemed muutuda kinnipeetavate omavaheliste arveteklaarimiste või ka seksuaalse ärakasutamise objektiks. Kõik eelviidatud tegevused seavad ohtu eelkõige vanglas viibivaid kinnipeetavaid endid, kuna keegi ei ole kaitstud võimaliku negatiivse tagajärje saabumise eest. Alati ei peagi olema kinkimise aluseks võla tasumine. Võib ka juhtuda, et ühele kinnipeetavale kuuluvat asja hakkab vanglas oma elu paremaks muutmise või muul eesmärgil endale tahtma teine, kas staatuselt kõrgemal või füüsiliselt tugevam kinnipeetav ning vabatahtlikult eseme kinkimata jätmisel võib sellele järgneda füüsilise vägivalla kasutamine. 4.3 VangS § 41 lg 2 annab õiguse täiendavate piirangute seadmiseks, kui piirangud on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel ja need vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning ei moonuta seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduse olemust. Omandiõiguse riive kohalt on oluline märkida, et vanglas viibiva isiku esmavajaduse (toit, eluase, riided, puuduse korral esmased hügieenitarbed) kindlustab vangla. Kaebajal on käesoleval ajal kambris isiklik teler Funai. Seega ei jäta kinkena saadud teleri kambris kasutamise keelamine kaebajat ilma millestki eluks hädavajalikust ning seda ka isikliku teleri või raadio puudumisel kambris. Raadiosaateid saab kinnipeetav kuulata vanglas mängivast raadiost, telesaateid ja uudiseid saab vaadata kinnipeetavate ühiskasutuses olevates ruumides vangla poolt üles pandud telerist, samuti on võimalik lugeda kinnipeetavatele vangla poolt tellitud ajalehti. Analoogses vaidluses haldusasjas 3-15-1903 nõustus Tartu Ringkonnakohus 05.05.2016 otsuses (jõustunud 07.06.2016) vastustaja selliste seisukohtadega ning leidis, et kinnipeetavale kingitud elektriseadme kambrisse andmisest keeldumine oli õiguspärane. 4.4 Kaebaja viitab kaebuses õiguskantsleri selgitustele, mille kohaselt vanglast lahkuvate kinnipeetavate puhul on asjade kinkimise või kingitud asjade kasutamise piirangute põhjendused väidetavast julgeolekuohust väheveenvad, otsitud või ebapädevad. Vastustajale jääb arusaamatuks, millisele õiguskantsleri seisukohale kaebaja viitab, kuna vanglal puudub teave, et õiguskantsler oleks konkreetselt kingitud esemete kätteandmise osas seisukohta kujundanud. Õiguskantsler on 11.03.2015 märgukirjas nr 6-3/120518/1501089 Justiitsministeeriumile mitmekülgselt analüüsinud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg 1 põhiseaduspärasust ning jõudnud järeldusele, et viidatud normi andmiseks puudus vastav volitusnorm. Nimetatud märgukirjas on õiguskantsler pidanud justiitsministri osutatud ohte reaalseteks ja arvestatavateks ning ei ole pidanud ministri sisulisi kaalutlusi kini peetavate isikute vanglateenistusest mööda minevate vallasasjade tsiviilkäibe keelamiseks sugugi vähetähtsateks. Kuivõrd vastustajale ei ole aru saada, millisele õiguskantsleri seisukohale kaebaja viitab, ei ole vastustajal võimalik ka selliste väidete osas seisukohta kujundada. 4.5 Vastustaja peab kaebaja viiteid Euroopa Liidu teiste vanglate praktikatele asjakohatuteks, kuna käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb siiski lähtuda Eestis kehtivast õigusest, mitte teiste riikide võimalikust praktikast. Kohtu seisukoht

registreeritud kinkelepingu alusel enda omandisse televiisori Samsung A-06068/69/70/71/72 koos selle juurde kuuluvate esemetega (pult, toiteplokk, kasutusjuhend, ühenduskaabel). 07.03.2016 koostatud aktiga nr A773 võeti samal päeval kella 14.45 ajal kaebaja elukambrist ära rikutud turvakleebisega teler Samsung A-06068/69/70/71/72 koos puldi, antennikaabli ja toitejuhtme ja plokiga. Äravõetud teler paigutati 28.03.2016 kinnipeetavate isiklike asjade lattu teiste kaebaja isiklike asjade hulka, kuid eraldi vanglas lubatud asjadest. 10.03.2016 esitas kaebaja vanglale taotluse, milles soovis vahetada kambris olev televiisor Funai laos oleva televiisoriga Samsung. Vastustajale esitatud taotlust põhjendas kaebaja sooviga vähendada elektriseadme kasutamise kulusid. Vastustaja jättis 06.04.2016 otsusega nr 6-29/517-2 kaebaja taotluse ja 26.05.2016 vaideotsusega nr 1-11-/158-2 kaebaja vaide rahuldamata.

tulenevad kitsendused vanglas kinnipeetava isiklike asjade viimisele väljapoole kambrit ja kinnipeetavate vabaks liikumiseks ettenähtud kohti, ei ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides. Sellest lahendist ei saa kohtu arvates teha sellist üldistavat järeldust, et kinkelepingu alusel tekkinud omandi mittelubamine kambrisse VangS § 15 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud vaidluse faktilised asjaolud ja käesoleva vaidluse faktilised asjaolud on erinevad. Nähtuvalt kaebusest on selle esitaja eesmärgiks saada kambrisse vangla laost televiisor Samsung selleks, et vähendada elektritarbimise kulusid 2,23 eurolt 0,63 euroni kuus. Sellest tulenevalt ei soovi kaebaja televiisori vahetamist, selleks et realiseerida PS § 44 lg-st 1 tulenevat õigust informatsioonile, aga samuti VangS § 31 lg-st 1 tulenevat õigust jälgida televisioonisaateid, kuna kaebaja juba kasutab kambris televiisorit. Kaebaja sooviks on rahaliste vahendite kokkuhoid, mida ta teenib vanglas täites majandustöid. Seega kohtu arvates riivab Tartu Vangla 06.04.2016 otsus nr 6-29/517-2 kaebaja PS § 32 lg-st 2 tulenevat omandiõigust, kuna kaebaja peab nimetatud otsuse tõttu tasuma televiisori Funai kasutamise eest rohkem, kui seda ta oleks tasunud televiisori Samsung kasutamise eest. Riigikohus on mitmel korral märkinud, et § 32 kaitseala hõlmab ka raha (RKÜKo 3-2-1-14303, p 18; 3-3-1-69-09, p 56). Samuti vangistusseaduse kommenteeritud väljaande 2014, lk 62 p 3.1 kohaselt VangS § 15 lg 2 sisaldab kooskõlas PS § 32 lg-tega 1 ja 2 omandipõhiõigusesse sekkumise aluseid kinnipidamiskohas. 9.2 Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel. Riigikohtu Halduskolleegiumi senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (RKHKo 3-3-1-24-10, p 13; 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel (RKHKo 3-3-1-28-12, p 14). Vaatamata eelpoolnimetatule tuleb vanglateenistusel VangS § 15 lg 2 ja lg 4 alusel haldusakti vormistamisel lähtuda HMS §-s 56 sätestatud nõuetest, mis tähendab muu hulgas, et vastavalt HMS § 56 lg-s 3 kindlaksmääratud nõuetele tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis ära näidata ka kaalutlused, millest akti andes on lähtunud. Kõnealuse haldusakti põhjendamiseks ei piisa julgeolekuohule viitamisest, vaid vanglateenistus peab kaalutlusvigadeta põhjendama, mille alusel üksik asi kinnipeetavale keelatakse RKHKo 3-3-1-102-08, p 19). 9.3 Tulenevalt vaidlusalusest otsusest, keeldus vastustaja asendamast kambris olev televiisor vangla laos oleva televiisoriga VangS § 15 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel, kuna leiti, et kinkelepingu alusel saadud eset ei saa kambrisse lubada võlasuhete vältimise eesmargil. Vangla ei saa olla kindel selles, et eseme kinkimine on toimunud isiku vabal tahtel. Ei saa välistada olukorda, kus isikut on sunnitud loobuma oma isiklikust asjast ning vanglal puuduvad võimalused kontrollida kinkimise vabatahtlikkust. Veel võivad sellised kinkimised luua uued võlasuhted teiste kinnipeetavate vahel - kingitud esemega on võimalik tasuda varasemalt tekkinud võlgnevusi. Kinnipeetava vabanemine ei ole automaatne kinnitus sellele, et kinke tegemine on olnud isiku tõeline soov ning toimunud vabatahtlikult. Sellest tulenevalt põhjendas kohtu arvates vastustaja vaidlustatavas haldusaktis veenvalt ja loogiliselt, miks ta peab kinkelepingu alusel saadud esemete kasutamine ohtlikuks teiste kinnipeetavate ja vangla üldisele julgeolekule. Kohus nõustub vastustaja 06.04.2016 otsuses nr 6-29/517-2 toodud põhjendustega ning peab tõenäoliseks, et olenemata sellest, kas kinkeleping on sõlmitud kinnipeetava poolt vahetult enne vabastamist, võib kinkelepingu alusel saadud esemete kasutamise lubamine olla vanglas viibivate kinnipeetavatele ohtlik ja kujundada seetõttu ka ohtu vangla üldisele julgeolekule.

Vaidlusaluses otsuses puuduvad diskretsioonivead. Kohus märgib, et 06.04.2016 otsuses nr 629/517-2 on kaalutlusõigus teostatud selle piire ületamata ja kooskõlas volitusnormi eesmärgiga, arvestatud on kõikidega asjassepuutuvatega asjaoludega. Iseenesest on mõistetav, et kui kinnipeetaval puudub võimalus saada kambrisse kasutamiseks teiselt kinnipeetavalt kingitusena saadud ese, siis kaob ka huvi vähemalt vanglas viibimise ajal kingituste vastu, kuna ei saa koheselt tuntavat kasu ega eelist. Seega kinnipeetavatel langeb ka ära motivatsioon käituda vaidlustatavas haldusaktis kirjeldatud viisil. Samuti nõustub kohus vaidlusaluses otsuses tehtud järeldusega selle kohta, et kaebaja isiklik majanduslik seisund ei ole selline hüve, mille tõttu saaks Tartu Vangla lubada kambrisse esemeid, mis tulenevalt oma soetamisviisist võivad ohustada vangla üldist julgeolekut ehk antud juhul ei kaalu kaebaja PS § 32 lg-st tulenev omandi kasutamise õigus rahalise vahendite kokkuhoiu eesmärgiga vajadust tagada vanglas viibivate kinnipeetavate ja seeläbi ka vangla üldist julgeolekut. Kohus möönab, et kinnipeetavale kingitud asjade kasutamine piirangu õiguspärasus ei ole absoluutne ja oleneb isiku põhiõigustesse sekkumise intensiivsusest. Antud juhul kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne. Kaebaja saab vaadata kambris olevat televiisorit Funai, mille kasutamise kulud on 1,6 euro võrra suuremad kui televiisor Samsung kasutamise igakuised kulud. Samuti on kaebajal võimalus vaadata üldkasutatavat televiisorit, mille eest tasu ei võeta. Seega 06.04.2016 otsusega nr 6-29/517-2 kehtestatud kinkelepingu alusel saadud televiisori Samsung kambris kasutamise keeld piirab proportsionaalselt kaebaja PS § 32 lg-st 2 tulenevat omandiõigust. 9.4 Kohtule esitatud kaebuses viitas kaebaja õiguskantsleri seisukohale, mille kohaselt õiguskantsler leidis, et kinnipeetavale kingitud asjade kasutamine piirang on õigusvastane ning rikub nende põhiõigusi. Esmalt märgib kohus, et õigust mõistab Eesti Vabariigis ainult kohus (PS § 146), õiguskantsleri seisukohad on soovitusliku iseloomuga otsused (õiguskantsleri seaduse § 351 lg 2). Teiseks jäi kohtu poolt tuvastamata, et kaebuses mainitud õiguskantsleri seisukoht kinnipeetavale kingitud asjade kasutamine piirangu osas oleks kunagi võetud. 9.5 Seoses kaebaja viitega teiste Euroopa Liidu territooriumil olevate vanglate praktikale, mille kohaselt ei ole väidetavalt ühele kinnipeetavale teistelt kinnipeetavalt kingitud eseme kasutamine piiratud, märgib kohus, et Eesti Vabariigil on õigus kujundada siseriiklikku õigust, arvestades Euroopa Liidu ülemusliku põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2). Kohtule ei ole teada Euroopa Liidu tasandil kehtivast ja täitmiseks kohustuslikust õigusaktist, mis sõnaselgelt või selle tõlgendamise teel keelaks imperatiivselt kehtestada piirangud vanglas kinnipeetavate poolt kingitud esemete kasutamisele. Selle kohta puudub ka vastav Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika. Seega, isegi kui mõned Euroopa Liidu territooriumil olevad vanglad lubavad kinnipeetaval kasutada kingitud esemeid, ei tähenda see seda, et teiste Euroopa Liidu territooriumil olevate vanglate jaoks on analoogne käitumine kohustuslik. 9.6 Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlustatav haldusakt vastab pädevus- ja vorminõuetele ning puuduvad viited sellele, et haldusmenetluse käigus oleks rikutud menetlusnõudeid. Järelikult on Tartu Vangla 06.04.2016 otsus nr 6-29/517-2 nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. 9.7 Lisaks Tartu Vangla 06.04.2016 otsuse nr 6-29/517-2 tühistamisnõudele esitas kaebaja kohtule ka kohustamisnõude, milles taotles kohustada vanglat asendama kambris olev televiisor vangla laos oleva televiisoriga. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on kohtu poolt haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tühistamine, millega haldusorgan keeldus haldusakti väljaandmisest ja sellega õigusvastase haldusaktiga rikutakse kohustamisnõude esitaja õigusi

(RKHKo 3-3-1-28-15, p 32; 3-3-1-62-09, p 11; 3-3-1-77-09, p 11). Kohus tuvastas, et Tartu Vangla 06.04.2016 otsus nr 6-29/517-2 on formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane ning jättis selle haldusakti tühistamata. Järelikult Tartu Vangla 06.04.2016 otsuse nr 6-29/517-2 õiguslik jõud ei ole murtud ning tegemist on kehtiva haldusaktiga, mille täitmine on vastavalt HMS § 60 lg-dele 1 ja 2 kohustuslik muu hulgas ka vastustajale. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kehtiva keelduva otsuse korral, ei ole vastustaja kohustatud andma uut haldusakti. Seega ei ole täidetud kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusi. 9.8 Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses. III

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.