Xxx kaebus Tartu Vangla 18. detsembri 2015 käskkirja nr 62/1837 ja 18. veebruari 2016 vaideotsuse nr 1-11/20-2 tühistamiseks.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – xxx Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Jätta Xxx kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. september 2016.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1837 karistati Xxx Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 8.2.4 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt tuvastas Tartu vangla 18.11.2015 kella 11.34 paiku Xxx distsipliinirikkumise: kasutas teisele isikule väljastatud telefonikaardi koode. 16.01.2016 esitas xxx vaide Tartu Vanglale 18.12.2015 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide 18.02.2016 vaideotsusega nr 1-11/20-2 rahuldamata.
Xxx esitas 24.02.2016 kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 6-2/64 ja 18.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/20-2 tühistamist.
3.19.05.2016 määrusega määras halduskohus asja läbi vaatamisele kirjalikus menetluses, andes sama määrusega menetlusosalistele aega täiendavate menetlusdokumentide, menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks.
4.Kaebaja märgib kaebuses, et vastustaja poolt on rikutud menetlusnorme nii haldusmenetluses kui vaidemenetluses:
4.1.ei võimaldatud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga, vaid nõuti allkirja lubadusega koopia kambrisse saata, mida aga ei tehtud. Seetõttu ei osanud ta vastuväiteid ega selgitusi esitada. Enne distsiplinaarmenetluse protokolli välja andmist koostatud dokumendid on 17.12.2015 kätte saanud, kuid protokolli mitte. Allkirja andis ta arusaamisega, et saab protokolli kätte, mitte, et on selle sisuga tutvunud ja lisaselgitusi ei soovi anda; 4.2 selgitusi ja vastuväiteid oli tal võimalik koostada ainult 7 tunni jooksul, mille jooksul ei oleks ta suutnud selgitust valmis kirjutada. Soovi vastuväiteid esitada tõendab 17.12.2015 õhtul esitatud taotlus. Käskkirja kätteandmise ajal ootas ta alles protokolli koopiat; 4.3 distsiplinaarmenetluse algatamisest ja sellest, et tal on õigus seletus kirjutada sai ta teada 16.12.2015. Ettekande koostamisest ta ei olnud teadlik, seda talle ei tutvustatud. Ettekandest sai ta teada alles 17.12.2015 menetlusdokumentidest koopiate saamisel. Seega ei olnud tal kuud aega seletuse andmiseks; 4.4 vestlus TUO spetsialistiga viidi läbi muu konflikti teemal, mitte seoses kodukorra rikkumisega. Ka kirjutas ta kirjaliku selgituse enne vestlust, mitte pärast vestlust; 4.5 kõnekaardi koodid andis xxx ise. xxx ähvarduste tõttu oli ta sunnitud kirjutama, et nägi pealt tema kõnekaardi koode. xxx andis ise oma kõnekaardi talle, kõnekaart on igal helistamisel olnud tema käes, mida on näha ka kaamera lindilt. Ka kõnekaardi laadimise numbrid andis talle xxx; 4.6 teise isiku kõnekaardi kasutamise keelust ei olnud ta teadlik; 4.7 arvestades uusi asjaolusid, on mõistetud karistus liialt karm. Isegi kui uusi asjaolusid mitte arvestada, on kahju hüvitamine ise juba süüd kergendav asjaolu, ning arvestada tuleb, et tegemist on esimese ja siiani viimase distsipliini rikkumisega; 4.8 vaide menetluses rikuti HMS § 84 lg-t 1 ja lg-t 2, kuna 10 päeva jooksul vaiet ei rahuldatud ega teavitatud tähtaja pikendamisest.
5.Vastustaja jääb oma 18.02.2016 vaideotsuses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist: 5.1 kuna Xxx ei ole kordagi eitanud xxx kõnekaardi kasutamist, on kodukorra p 8.2.4 rikkumise koosseis täidetud; 5.2 vangla hinnangul pani kaebaja teo toime vähemalt hooletusest. Kaebaja tutvus vangla kodukorraga 01.10.2015, ka muul ajal oli võimalik õigusaktidega tutvuda; 5.3 inspektor-kontaktisiku T. Tulviku 18.11.2015 ettekandest ja TUO-spetsialist H. Looritsa ettekande juurde koostatud õiendist tuleneb üheselt, et kaebajat teavitati ettekande koostamisest ning et kaebaja lubas seletuse kirjutada; 5.4 kaebaja väited, et tal ei võimaldatud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvuda on ebaõige. Inspektor- kontaktisik R. Adari tutvustas protokolli 17.12.2015. Protokolliga tutvumist tõendab valveruumi videokaamera salvestis. Ei ole usutav, et kui kaebaja kirjutab distsiplinaarmenetluse protokollile oma allkirja ja kuupäeva, ei märka ta otse allkirja kohal paiknevat ning muust tekstist eraldatud märget;
5.5.vastustaja ei ole ärakuulamisõigust rikkunud. Võimalusest juhtunu kohta selgitusi anda sai kaebaja teada 18.11.2015. Samal päeval vestles kaebaja spetsialist H. Looritsaga ning esitas oma kirjalikud selgitused. Kaebajale pidi peale vestlust H. Looritsaga ja ettekandest teada saamist ja peale oma kirjalike selgituste andmist olema arusaadav, millise sisuga haldusakt võidakse anda ning mis on haldusakti andmise põhjused. Kaebajal oli rikkumise ilmsiks tulekust ja ettekande koostamisest kuni distsiplinaarkaristuse mõistmiseni selgituste andmiseks piisavalt võimalusi;
5.6 Kaebaja ei ole suuliselt ega ka kirjalikult distsiplinaarmenetluse protokollist koopa väljastamist taotlenud. Distsiplinaarmenetluse protokolli väljastamise kohustust ei tulene ei HMS §-st 37 ega ühestki eriseadusest; 5.7 kaebajale mõistetud karistus ei ole liiga karm. Kuivõrd kaebaja kasutas teisele isikule kuuluvat kõnekaarti novembrikuu jooksul korduvalt ning kokku 75,5 minuti vältel, seega on tegemist tõsise rikkumisega, millele ei saa reageerida noomitusega, hoolimata sellest, et kaebajal varasemad rikkumised puudusid. Arvestades rikkumise asjaolusid, vangistuse täideviimise eesmärki ning VangS § 29 lg 21 ning kodukorra p 8.2.2 eesmärki, on kaebajale kolmeööpäevalise kartserikaristuse määramine põhjendatud, olenemata sellest, kas kaebajal oli kõnekaardi kasutamiseks xxx kokkulepe või mitte. 5.8 Vaie lahendati vastavalt VangS § 11 lõikes sätestatud tähtajale.
6.Kaebuse täiendustes märgib kaebaja, et karistuse määramisel peeti oluliseks ja heideti ette seda et ta pani toime kõnekaarti varguse. Vastuse järgi aga see enam oluline ei ole. Ettekande koostamine ei tähenda alati distsiplinaarmenetlust. Ettekannet talle ei tutvustatud ega näidatud. Kaebaja märgib, et tal on lugemispuue düsleksia näol ja ta ei ole pingelises olukorras võimeline kiiresti lugema. Vastupidiselt vastustajale märgib kaebaja, et 1 ööpäeva vastuväidete esitamiseks talle ei antud. Protokolli tutvustati kell 15:50, käskkiri toodi järgmisel päeval kell 11:00. Ärakuulamisõiguse rikkumine ise toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Ka koopia mittetoomine raskendas oluliselt lisaselgituste/vastuväidete andmist.
7.Vastustaja jääb täiendavas vastuses oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebajale määratud karistus on toimepandud rikkumisega kooskõlas. Menetluse ajal ei avaldanud kaebaja kordagi, et tal oleks olnud xxx kokkulepe kõnekaardi kasutamises. Samuti sai kaebaja tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga. Kuna kaebaja kinnitas allkirjaga, et ta ei soovi selgitusi anda, puudus menetlejal põhjus teistsugusele seisukohale asuda. Tegemist ei olnud kerge rikkumisega, seega ei saanud noomitust määrata. Karistuse määramisel arvestati, et karistus omaks preventiivset mõju ning ennetaks samalaadsete rikkumiste korduvust ja käitumise levimist teistele kinnipeetavatele. Kohtu otsus ja põhjendused
8.xxx on vaidlustanud Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja, millega karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra süülise rikkumise eest 3 ööpäevase kartserikaristusega. Käskkirja kohaselt tuvastati 18.11.2015, et xxx kasutas kaaskinnipeetavale xxx väljastatud telefonikaardi koode. Xxx vaidlustab käskkirja menetlusnõuete rikkumise alusel, samuti leiab kaebaja, et määratud karistus on liialt karm.
9.Kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtule esitatud kaebuses eitanud, et ta kasutas teisele kinnipeetavale kuulunud kõnekaarti. Seega puudub vaidlus selles, et kaebaja rikkus kodukorra p 8.2.4 nõudeid. Kodukorra p 8.2.4 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode ning anda telefonikaarti või koode teiste kinnipeetavate kasutusse. Kaebaja hilisemad väited, et ta ei teadnud, et teise isiku kõnekaardi kasutamine on keelatud, ei ole kodukorra p 8.2.4 rikkumise puhul oluline ega anna alust käskkirja tühistamiseks. Kaebajale on vanglasse saabumisel tutvustatud vangla kodukorda, samuti on vangla kinnitusel vajadusel ka muul ajal võimalik sellega tutvuda. Samas ei pea kohus ka usutavaks, et kaebaja ei olnud ka reaalselt vangla igapäevase olukorraga tuttav ja reeglitest teadlik, sealhulgas sellega, et teiste isikute telefonikaartide kasutamine on keelatud.
Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et teo koosseis on täidetud ka juhul, kui teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamine toimus kas kokkuleppel või teise kinnipeetava teadmisel. Oluline on fakt, et kaebaja kasutas teisele isikule kuuluvat kõnekaardi.
10.Kaebaja toob käskkirja ja vaideotsuse tühistamise peamise asjaoluna välja, et distsiplinaarmenetluses rikuti oluliselt menetlusnõudeid: kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumine, distsiplinaarmenetluse protokolli mitteväljastamine, sellega tutvumise mittevõimaldamine, tema seisukohtade esitamiseks piisava aja mitteandmine.
11.Kohus leiab, et kuigi vastustaja on rikkunud kaebaja suhtes ärakuulamisõigust, ei too see antud juhul kaasa käskkirja tühistamist. Kohtu arvates ei andnud vastustaja piisavalt peale distsiplinaarmenetluse protokolli tutvumiseks esitamist kaebajale aega oma seisukohtade esitamiseks. Esitatud materjalidest nähtub, et distsiplinaarmenetluse alustamisest kodukorra p 8.2.4 rikkumise osas on kaebajat teavitatud alles 16.12.2015 (tlk.8), kuigi vanglaametniku ettekanne, mis oli aluseks distsiplinaarmenetluse algatamiseks, on koostatud ja esitatud vanglale 18.11.2015.a . Distsiplinaarmenetluse algatamise teatisega on kaebaja tutvunud samal päeval, ehk 16.12.2015, teatisele on kaebaja 17.12.2015 andnud allkirja, et koopiad sai kätte. Distsiplinaarmenetluse protokoll kannab 17.12.2015 kuupäeva, samal päeval on kaebaja protokollile andnud allkirja, et on tutvunud protokolliga ja lisaselgitusi anda ei soovi. Eelneva alusel saab nõustuda kaebajaga, et oma selgituste andmiseks ja vastuväidete esitamiseks ei olnud kaebajale sisuliselt piisavalt aega antud, kuna käskkiri karistuse määramiseks on tehtud juba 18.12.2015, ehk järgmisel päeval pärast protokolli kaebajale tutvumiseks esitamist ning menetluse dokumentidest koopiate esitamist. Oluline on siin ka see, et distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitati kaebajat samuti alles 16.12.2015.a. Sellise ebapiisava aja omapoolsete selgituste või vastuväidete esitamiseks andmisega on vastustaja sisuliselt võtnud kaebajalt selgituste esitamise võimaluse. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kaebaja oli tema suhtes 18.11.2015 esitatud ettekandest teadlik ning ta oli telefoni kasutamise kohta 18.11.2015 oma kirjaliku seletuse teabe-ja uurimisosakonna spetsialistile esitanud. Asjaolu, et kaebaja on protokollile allkirja andes kinnitanud, et ta ei soovi lisaselgitusi anda, ei saa isikult ära võtta õigust selgituse esitamiseks. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse protokollist, ei ole isikule antudki muud võimalust allkirja andmisel, kuna protokollis on allkirja andmiseks ainult lahter „Olen tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga ja lisaselgitusi anda ei soovi“. Kuna poolte kinnitusel kaebajal varem distsiplinaarüleastumisi ei ole olnud, siis ei pidanudki kaebaja protokolli lugemisel aru saama, millega ta allkirja andes nõustub. Protokollis tuuakse välja kogu senine distsiplinaarmenetluse käik ning sellega paariminutilise tutvumise järel ei saa isikul koheselt kujuneda kindlat seisukohta, kas ta soovib lisaselgitusi anda või mitte. Seega loeb kohus sellist vastustaja tegevust, kus isikule distsiplinaarmenetluse käigus ei antud võimalust selgituste esitamiseks, ja kus isikule protokolli ei väljastata, õigusvastaseks.
12.Kohus, vaatamata eelnevale, jääb seisukoha juurde, et selline menetlusnõuete rikkumine, ei too antud juhul kaasa käskkirja tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Nimelt nähtub inspektorkontaktisiku 18.11.2015 ettekandest, et kinnipeetavat teavitati koheselt ettekande koostamisest ning võimalususest anda juhtumi kohta seletus. Kaebaja on samal päeval TUO spetsialistile (tlk.11) kirjaliku seletuse andnud, kas see seletus anti kontaktisiku kabinetis või teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti kabinetis, kas enne või pärast teabe- ja uurimisosakonna spetsialistiga vestlust, ei ole määrava tähtsusega. Selles seletuses on kaebaja andnud selgituse just xxx telefonikoodide kasutamise suhtes. Lisaks on kaebaja saanud oma täiendavad selgituse ja vastuväited esitada nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses, millist õigust on kaebaja ka kasutanud. Samas nähtub, et ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud selliseid asjaolusid või tõendeid, millede esitamine enne käskkirja tegemist oleks pidanud kaasa
tooma teistsuguse otsustuse. Kaebaja täiendavad seisukohad ei ole jäänud seega tähelepanuta. Ainult väide, et teda ei ole ära kuulatud, ei anna antud juhtumil alust kaebuse rahuldamiseks.
13.Väite, et kaebajal esineb lugemispuue (düsleksia), on kaebaja esitanud alles kohtu menetluses. Ei protokolliga tutvudes ega vaides ei ole kaebaja sellist asjaolu välja toonud. Samuti pole millegagi tõendatud, et kaebajal lugemispuue on.
14.Xxx on kaebuses leidnud, et talle määratud karistus - kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks, on uute asjaolude pinnalt, samuti tulenevalt sellest, et kaebaja pole varem distsiplinaarüleastumisi toime pannud, liialt karm. Seega on kaebaja vaidlustanud käskkirja ka karistuse osas. Käskkirjas on välja toodud, milliseid asjaolusid arvestati ja millistest eesmärkidest karistuse määramisel lähtuti. Noomituse määramist ei ole peetud põhjendatuks, kuna asjaolude pinnalt on rikkumist peetud raskeks – pani toime vargusele vastava süüteo, omandades õigusvastaselt teisele isikule kuulunud kõnekaardi andmed ning kasutades sellel olnud rahalisi vahendeid enda hüvesid silmas pidades, seda 75,5 minuti vältel. Seejuures on kõnekaardi kasutatud mitmel erineval korral. Uute asjaoludena peab kaebaja silmas seda, et teise isiku kõnekaardi kasutamine toimus selle omanikuga kokkuleppel, ehk et mingit vargust ei olnud. Antud seisukohta on vastustaja vaideotsuse järgi vaidemenetluses kontrollinud ning nende asjaolude tõepärasus ei ole leidnud kinnitust. Samuti on vastustaja märkinud, et karistust ei muudaks ebaproportsionaalseks ka see, kui kaebajal oleks olnud xxx eelnev kokkulepe kõnekardi kasutamises. Kuigi kartserikaristus on üks rangemaid distsiplinaarkaristusi, ei saa 3 ööpäevast kartserikaristust lugeda liialt karmiks karistuseks, kuna VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kartserisse isikut paigutada kuni 45 ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjas karistuse määramine on diskretsiooniotsus, milles kohtulik sekkumine on piiratud. Kohus on seisukohal, et karistuse määramisel on vastustaja karistuse liiki valides analüüsinud kõiki asjaolusid, kaalutulusnõuete rikkumist kohus ei ole tuvastanud.
14.Eelneva alusel jätab kohus Xxx kaebuse Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 6-2/1837 tühistamise nõude osas rahuldamata. Ükski kaebaja väide ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist.
15.Xxx palub ka Tartu Vangla 18.02.2016 vaideotsuse nr 1-11/20-3 tühistamist. Vaideotsuse tühistamise nõude põhjendustes on kaebaja toonud välja, et vastustaja rikkus HMS § 84 lõikeid 1 ja 2, kuna vaiet ei lahendatud 10 päeva jooksul ja ei teavitatud tähtaja pikendamisest. Kohus kaebaja väitega, et vastustaja rikkus vaide läbivaatamisel HMS § 84 lg 1 ja 2 nõudeid, ei nõustu. VangS § 11 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. VangS § 11 lg 1 näeb ette, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega on vangistusseaduses kui eriseaduses haldusmenetluse seaduse suhtes, sätestatud vaide läbivaatamise erinev tähtaeg. Vangistusseaduse järgi haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide läbivaatamise üldine tähtaeg kohaldamisele ei tule. Seega ei saanud vastustaja ka HMS § 84 lõiget 1 (vaide lahendamine 10 päeva jooksul) ja lõiget 2 (vaide lahendamise tähtaja pikendamine) rikkuda. Samas kohus märgib, et vastustaja on vaide lahendamisel rikkunud VangS § 11 lõikes 7 sätestatud 30 päevalist vaide lahendamise tähtaega. Nimelt nähtub esitatud materjalidest, et Xxx vaie on vanglas registreeritud 18.01.2016. Seega tuli Tartu Vanglas, kui vaiet läbivaatavas organis kaebaja vaie lahendada hiljemalt 17.02.2016.a. Vaideotsus kannab aga 18.02.2016 kuupäeva.
Kohus on aga vaatamata vaide lahendamise tähtaja ületamisele, seisukohal, et selline ühepäevaline tähtaja ületamine iseenesest kaebaja õigusi ei riku. Kaebaja on vaatamata sellele õigeaegselt saanud kohtusse kaebust esitada, samuti ei tooks vaideotsuse tühistamine menetlusnõude rikkumise tõttu automaatselt kaasa käskkirja tühistamist. Antud juhul vaideotsuse tegemine ühepäevalise hilinemisega ei muuda käskkirja õiguspärasust ega kehtivust ega ole mõjutanud kaebaja õigusi vaidlustatud käskkirjast tulenevalt. Seega jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtu 29.02.2016 määrusega kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Muude kulude kandmise osas kaebaja taotlust ega tõendeid esitanud ei ole. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.