I.Si kaebus Viru Vangla 30.11.2015.a käskkirja nr 63/1550 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja I.S Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.09.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Viru Vangla 30.11.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1550, mida parandati 21.01.2016.a käskkirjaga nr 6-3/63 (tl 17-19, 46-47, edaspidi vaidlustatud käskkiri) määrati I.Sile distsiplinaarkaristus. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei allunud 07. ja 15.11.2015.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana. Kummagi distsipliinirikkumise eest määrati kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks.
2.I.S esitas 28.12.2015.a punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide (tl 20-21). Viru Vangla jättis 27.01.2016.a vaideotsusega (tl 22-23) vaide rahuldamata.
3.I.S esitas 11.02.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-7), milles ta palus vaidlustatud käskkirja tühistada.
Kaebajale antud tööle asumise korraldused olid õigusvastased. Kaebajal puudus vaidlusalustel kuupäevadel liikumisõigus ja töötamise kohustus, kuna kaebaja kandis kartserikaristust. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-3-1-41-11. Töötamine kartseris viibimise ajal on vastuolus selle karistuse olemusega: kui isik saab kartserikaristuse ajal töötada, siis tuleks teda lubada ka kokkusaamistele, seda aga vangla ei tee. Kaebaja keeldus tööst oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal valutas käsi. Kaebajal on parema käe vigastus ehk ebaliiges ja formeerunud kontraktuur ning osteoartroos. Kaebaja ei nõustu vangla arstide hinnanguga, et tema luumurd on hästi paranenud ja käsi ei tohiks valutada. Arst on valesti tunnistanud kaebaja töövõimeliseks. Kaebaja on paremakäeline ja seetõttu on vasaku käega töötamine välistatud. Kaebaja tööle sundimine sellises olukorras alandab kaebaja väärikust. Karistuse määramise kaalutlused ei ole kohased. Kaebaja viibis kambris üksi ja ei saanud tööst keeldumisega näidata negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele. Tööst keeldumine tervislikel põhjustel ei näita kaebaja negatiivset suhtumist õiguskorda ja vangla ametnikesse. Käskkirjas tehtud viga karistuse määramisel näitab, et menetlust ei viidud läbi erapooletult. Vangla ei selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid, kuna ei ole küsitud kaebajale operatsiooni teinud kirurgi seisukohta, sellest oleks vangla teada saanud, et kaebajal on ka osteoartroos. Kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalne.
4.Kaebaja esitas kaebuses taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks vangla toiming, kaebaja sundimine tööle terviseprobleemidega ja karistuse kandmise ajal kartseris ning vangistusseaduse (VangS) § 64 ja vangla sisekorraeeskiri osas, mis ei sätesta distsiplinaarmenetluse läbiviija vanglateenistujat ning distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine ühe ja sama vanglateenistuja poolt.
5.Viru Vangla palus oma seisukohas (tl 33-34) jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajal puudus õiguslik alus töötamisest keelduda. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 19.08.2015.a käskkirjaga nr 6-2/1302. Tööle määramisel arvestas vangla kaebaja tervisliku seisundiga. Viru Vangla meditsiiniosakonna arst Reet Aadamsoo kooskõlastas kaebaja tööle määramise. Arvestades kaebaja terviseseisundiga märkis arst, et kaebaja võib teha tööd kaks tundi päevas, ei tohi tõsta raskusi üle viie kilogrammi, saab töötada vasaku käega, parem käsi abistajaks. Vangla annab hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Vangla osutab kinnipeetavatele pidevalt arstiabi ja seega on vanglal väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist. Vaidlusalustel kuupäevadel kontrollis kaebaja tervist koheselt meditsiiniõde. Kaebaja tõi välja valu paremas küünarliigeses. Mõlemal kuupäeval leidis meedik, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada. Seega ei esinenud kaebajal tervisest tulenevaid takistusi töötamiseks ja seda on kinnitanud tervishoiutöötaja. Vastustaja on seisukohal, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamine on füüsiliselt kerge töö, samasugust tööd teeb kaebaja igapäevaselt oma kambrit koristades. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et oma kambri korrashoidmise kohustust ei täida või et ta ei saa teha muid igapäevaseid toiminguid. Vastustaja ei nõustu sellega, et kartseri karistuse kandmise ajal ei tohtinud kaebajat tööle rakendada. Vangistuse täideviimise eesmärgiks on muuhulgas kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ehk taasühiskonnastamine. Taasühiskonnastamise peamise eesmärgina tuleb kinnipeetavale õpetada teiste inimeste keskel elama ilma õigusrikkumisteta
ning teisi ja ennast kahjustamata. Selleks on vaja omada teatud töökohustusi ja tööharjumust. Töötamise eest makstakse kinnipeetavale töötasu, mis võimaldab kinnipeetaval täita oma varalisi kohustusi ja parandada edaspidist majanduslikku toimetulekut. Kahtlemata on ka kartserikaristuse eesmärgiks suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele, kuid ühte meedet ei saa eelistada teisele ja üks ei välista teist. Vangla peab tarvitusele võtma kõik meetmed, et täita vangistuse täideviimise eesmärki ja suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele. On kinnipeetavaid, kes ei saagi kartserikambrist välja, kuna sooritavad üha uusi ja uusi rikkumisi. Ka nende kinnipeetavate puhul peab vähemalt püüdma tekitada neis tööharjumust, mitte üha süvendada neis mittehakkamasaamist. Kohtu seisukoht
6.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma. Kohtupraktika kohaselt peab tööle määramisel kinnipeetava töövõimelisust hindama arst. Olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid kinnipeetav ootamatu terviserikke tõttu keeldub tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Meditsiiniõde saab kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (Riigikohtu lahend 3-3-1-53-14 p 15-16).
7.Kaebaja määrati tööle üldkasutatavate ruumide koristajana Viru Vangla 19.08.2015.a käskkirjaga nr 6-2/1302 (tl 38 pöördel, edaspidi tööle määramise käskkiri). Käskkirjas on öeldud, et vastavalt arsti ettekirjutusele võib kaebaja töötada kuni 2 tundi päevas, ei või tõsta raskusi üle 5 kg, saab sooritada töid vasaku käega, parem käsi on abistajaks. Käskkirjas toodud hinnangu kaebaja töövõimele andis 03.03.2015.a arst Reet Aadamsoo (tl 40). Käskkirja kohaselt anti kaebajale võimalus seisukoha esitamiseks, kaebaja seda ei kasutanud. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja taotlenud kohtult tööle nimetamise käskkirja tühistamist. Seega on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kuus päeva enne tööle määramise käskkirja andmist, 13.08.2015.a viibis kaebaja ortopeed Marje Uudekülli vastuvõtul (tl 59), sellel antud arsti hinnangu esitas oma vastuse lisana ka vastustaja (tl 39 pöördel). Arst märkis, et kaebaja hoiab kramplikult kätt kangena, samas kui selgeks teha, mis näidustused on implantaadi eemaldamiseks, siis unustab käe ja asetab vabalt sülle. Momendil turse, punetus puudub, metalloosi ei sedasta. Implantaadi eemaldamiseks pole näidustust ega vajadust. Valutama see käsi ei peaks, pole põhjust. 24.09.2015.a viibis kaebaja taas ortopeed Marje Uudekülli vastuvõtul (tl 43, 60), arst eelmist hinnangut ei muutnud.
28.10.2015.a hindas kaebaja töövõimet arst Elle Elberg (tl 61 - 61 pöördel), arsti hinnang kattus täielikult tööle määramise käskkirjas märgituga.
8.07. ja 15.11.2015.a keeldus kaebaja tööle asumise korralduste täitmisest, tuues põhjuseks oma tervisliku seisukorra. Kaebajale tööle asumise korralduse andnud vanglaametnike ettekannete kohaselt ütles kaebaja mõlemal korral, et tal valutab käsi (tl 36 pöördel, 37 pöördel). Kaebajat üle vaatama kutsutud meditsiiniõe Ivi Kasvandiku märkmete kohaselt väitis kaebaja valu paremas küünarliigeses (tl 40 pöördel, 41 pöördel, tervisekaardil tl 62). Ka kaebuses tugineb kaebaja sellele, et tal valutas käsi. Mingeid muid terviseprobleeme kaebaja välja toonud ei ole. Eelmises lõigus viidatud tõendite põhjal leidis meditsiiniõde mõlemal korral, et kaebaja tööst vabastamiseks põhjust ei ole. Meditsiiniõde märkis, et kaebaja ei pöördunud päeva jooksul arsti poole ja oli manustanud valuvaigisti.
9.Eeltoodust tuleneb, et kaebaja tööle määramisel tugines vastustaja arsti hinnangule kaebaja töövõime kohta. Vastustaja kehtestas kaebaja tööle määramisel arsti poolt ette kirjutatud piirangud. Kaebaja parema käe seisundit on kaebaja tööle määramisel arvestatud. 13.08.2015.a ja 28.10.2015.a kanded tervisekaardil tõendavad, et kaebaja parema käe seisund ei olnud pärast tööle määramist muutunud. Seda arvestades sai hinnangu kaebaja töövõimele
07.ja 15.11.2015.a anda meditsiiniõde ning õe hinnangu järgi oli kaebaja töövõimeline.
10.Kaebaja väitel ei nõustu ta Viru Vangla arstide hinnangutega selle kohta, et kaebaja on võimeline töötama. Esiteks saab kohus otsuse teha kohtule esitatud tõendite alusel. Kohtu käsutuses olevad tõendid, sh kaebaja taotlusel välja nõutud tõendid ei viita sellele, et kaebaja töövõime hindamisel oleks tehtud viga. Kaebaja tervisekaardi (tl 49-63) kannete, sh otsuse punktis 7 kirjeldatud kannete põhjal on Viru Vangla meditsiinitöötajad läbivalt olnud seisukohal, et kaebaja parema käe seisund võimaldab tal töötada, arvestades tööle määramise käskkirjas kehtestatud piiranguid. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis (tl 44-45) kajastab andmeid kaebajale 25.10.2013.a tehtud operatsiooni kohta ja ei anna mingeid andmeid kaebaja töövõime kohta praegu. Kohus ei nõustu sellega, et hinnangut kaebaja tervisele oleks muutnud täiendavate andmete küsimine kaebajat tookord ravinud arstilt. Kaebaja ei ole põhistanud, et sellel arstil oleks olnud kokkupuuteid kaebajaga pärast operatsiooni tegemist.
11.Teiseks on tööle määramise käskkirjas ette nähtud, et kaebaja saab teha töid vasaku käega, parem käsi on abistajaks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks tema tervislik seisund oleks takistanud tal teha selliseid töid. Kaebaja tugines sellele, et tal valutab parem käsi. Valu esinemist ei saa objektiivselt kindlaks teha, kuid arvestades seda, et arsti hinnangul puudub põhjus, miks kaebaja käsi peaks valutama, kaebaja oli manustanud valuvaigisti ja kaebajale sai anda ainult selliseid töid, kus koormus langeb põhiosas vasakule käele, siis ei ole usutav sellise valu esinemine, mis oleks välistanud igasuguse liikumise ja tegutsemise üleüldse. Vastustaja tõi välja, et kaebajal ei ole esinenud takistusi oma kambri korrastamisel või muude igapäevaste toimingute tegemisel ning kaebaja ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud. Sellele, et kaebaja parema käe valu tõttu üldse ei oleks saanud liikuda ja tegutseda, räägib vastu ka see, et samal ajal tööst keeldumisega on kaebaja tervisekaardi andmetel soovinud tegeleda ravivõimlemisega (tl 61 pöördel). Kaebaja tõi välja, et ta on paremakäeline ja ei saa seepärast töötada vasaku käega. Kohtu hinnangul ei saa see väide õigustada kaebaja tööst keeldumist. Vastustaja ülesanne oli leida kaebajale sellised tööülesanded, mida kaebaja sai täita tööle määramise käskkirjas toodud
piiranguid arvestades. Tavaliselt kasutab inimene igapäevaelus mõlemat kätt ning igapäevaste kergete olmetööde, sh koristamise puhul on võimalik leida töid, mida hea tahte olemasolul saab teha paremakäeline isik, kes põhikoormuse peab jagama vasakule käele. Kohus leiab, et üldjoontes ei saa selline töö alandada kaebaja väärikust. Kohus ei saa võtta selles küsimuses täpsemat seisukohta, kuna kaebaja keeldus tööle asumast ja seetõttu ei ole teada, millised tööülesanded oleks vastustaja kaebajale andnud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetava töötamine omab suurt tähtsust tema taasühiskonnastamisel ning seetõttu peab vangla püüdma leida jõukohast tööd võimalikult paljudele kinnipeetavatele.
12.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlusalustel päevadel ei saanud töötamine eluosakonna koristajana, arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, kahjustada kaebaja tervist.
13.Kaebaja arvates olid talle antud tööle asumise korraldused õigusvastased, kuna kaebaja kandis distsiplinaarkaristust kartseis ja seetõttu puudus tal liikumisõigus. Kohus sellega ei nõustu. VangS § 651 lg 3 kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda kinnise vangla territooriumil VangS § 8 sätestatud korras. VangS § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 ja 4 kohaselt ei ole kinnipeetav kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Eelkirjeldatud liikumisõigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib kartseris. VangS § 8 lg 1 esimese lausega kinnipeetavale antud voli liikuda päevaajal vangla territooriumi kindlates osades on vaadeldav kinnipeetava subjektiivset õigusena, millele vastab vangla juhtkonna kohustus seda võimaldada (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014. Lk 45). Tulenevalt VangS § 651 lg 3 ei ole kartseris viibival kinnipeetaval eeltoodud subjektiivset õigust. See aga ei tähenda, et kinnipeetaval ei ole kohustust töötada või täita vanglaametnike korraldusi, sh sellised korraldusi, mille täitmine eeldab liikumist väljaspool kartserit. VangS § 37 lg 2 on toodud juhud, mil kinnipeetav ei ole kohustatud töötama. Kartseris viibimist nende seas nimetatud ei ole. Ka vangistusseaduse muudest sätetest või muudest õigusaktidest ei tulene keeldu rakendada vangla majandustöödele kinnipeetavat, kes viibib kartseris.
14.VangS § 651 lg 4 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata VangS § 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-41-11 ongi käsitletud selliste piirangute õiguspärasuse küsimust, mitte seda, kas kartseris viibivat kinnipeetavat võib rakendada vangla majandustöödel. Sellepärast ei ole eeltoodud lahendi seisukohad praeguse vaidluse lahendamisel üks-üheselt kohaldatavad. Lahendist tuleneb, et kui vangla soovib piirata kartseris viibiva kinnipeetava tööle rakendamist, siis ei ole vajalik seda piirangut distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas eraldi välja tuua ja põhjendada. Lahendis ei ole öeldud, et kartseris viibiv kinnipeetav võib keelduda töökohustuse täitmisest. Hilisema lahendi 3‐3‐1‐44‐12 p 19 leidis Riigikohus, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad liikumispiirangud.
Õige ei ole kaebaja seisukoht, et kui kinnipeetaval tuleb kartseris viibimise ajal töötada, siis tuleks teda lubada ka kokkusaamistele. Lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste kohta sätestavad VangS § 24 lg 4 ja § 25 lg 3 selge sõnaga, et distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale neid ei võimaldata.
15.Isegi kui vanglaametnike korraldused kaebajale oleksid olnud õigusvastased, oleks kaebajal siiski tulnud need täita. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu lahendid 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. Sh ei saanud kaebaja otsuse punktis 13-14 toodud põhjustel pidada ilmselgeks, et kartseris viibival kinnipeetaval töötamise kohustust ei ole. See tähendab, et kaebajal oleks tulnud täita talle antud korraldused ja soovi korral vaidlustada need hiljem.
16.Kaebaja väitel on talle määratud karistus ebaproportsionaalne, kuna vangistuse eesmärgid on saavutatavad ka teiste vahenditega. Kohtu hinnangul on vastustaja on vaidlustatud käskkirja punktis 3 piisavalt põhjendanud karistuse liigi ja määra valikut. Kohus nõustub haldusakti põhjendustega ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid otsuses. Kaebaja hinnangul ei ole karistuse määramise kaalutlused kohased, kuna kaebaja viibis kambris üksi ja ei saanud tööst keeldumisega näidata negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele. Kohus sellega ei nõustu. Negatiivse eeskuju näitamiseks ei ole vaja, et teised kinnipeetavad oleksid korralduse täitmisest keeldumise vahetud pealtnägijad. Vaidlustatud käskkirjas sisaldus tõesti esmalt viga, kuid vastustaja on selle hiljem parandanud. Asjaolust, et käskkirja esimene redaktsioon sisaldas viga, ei saa teha järeldusi käskkirja kui terviku õiguspärasuse kohta.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
18.Kaebaja esitas kaebuses taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. 15.03.2016.a kohtumääruses kohustas kohus kaebajat esitama seitsme päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest kohtule täpsustatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus. Kaebaja hinnangul on põhiseadusega vastuolus VangS § 64 ja vangla sisekorraeeskiri osas, mis ei sätesta distsiplinaarmenetluse läbiviija vanglateenistujat ning distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine ühe ja sama vanglateenistuja poolt. Kohus selgitas 15.03.2016.a kohtumääruses kaebajale, et VangS § 64 lg 1 ja 4 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus ning distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. See tähendab, et distsiplinaarmenetluse viis läbi ja karistuse määras mitte konkreetne ametnik, vaid haldusorgan Viru Vangla. Käskkirjale alla kirjutanud vanglaametniku volitus tuleneb
vanglaametniku ametisse nimetamisest ja tema teenistuskohustustest. Seetõttu ei ole kohtule arusaadav, milles seisneb kaebaja viidatud õigusnormide vastuolu põhiseadusega. Kaebaja teise taotluse osas selgitas kohus, et taotlus tunnistada vastustaja toiming põhiseadusega vastuolus olevaks ei ole lubatav, kuna kohus saab tuvastada ainult seaduse või muu õigustloova akti vastuolu põhiseadusega. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 16.03.2016.a (tl 31), kuid ei täitnud kohtu nõuet. Kuna kaebaja taotlus on osaliselt arusaamatu ja osaliselt lubamatu, siis ei saa kohus puuduste kõrvaldamata jätmise korral seda menetleda. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus ei pea vajalikuks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust omal algatusel. HMS § 10 sätestab juhud, mil haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta ja peab ennast taandama. Eeltoodud säte ega ükski muu õigusakt ei keela seda, et vaide lahendab haldusorgani nimel sama ametnik, kes andis vaidlustatud haldusakti. Selline piirang ei ole ka vajalik, kuna vaidemenetlus kujutab endast eeskätt halduse enesekontrolli ehk tehtud otsuse õiguspärasuse ja otstarbekuse veelkordset kontrollimist. HMS § 87 lg 1 näeb isikule, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, ette õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse.
Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 08.06.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 27.06.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.