J.R. kaebus Viru Vangla käskkirjade 29.05.2015 nr 6-4/283 ja 29.06.2015 nr 6-4/353 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: J.R. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta J.R. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.09.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.29.05.2015 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkirja nr 6-4/283 (tl 22-23), millega otsustati kohaldada J.R. (edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena erakldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Põhjustena märgiti ära samal kuupäeval koostatud ettekanne toidujagajatega toimunud intsidendi kohta ja vajadus hoida ära edaspidised rasked õiguserikkumised. 29.06.2015 käskkirjaga nr 6-4/353 (tl 33-34) jätkati tagasiulatuvalt alates 26.06.2015 varasema käskkirjaga määratletud julgeolekuabinõude kohaldamist ning lisati neile täiendavalt vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ja kehakultuuriga tegelemise keelamine.
Veel on toimikusse esitatud 01.06.2015 koostatud taotlus haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks (tl 25-26), 08.06.2015 koostatud vaie-teabenõue (tl 27-30), nende kohta 01.07.2015 tehtud vaideotsus nr 6-12/121-2 (tl 31-32), 08.07.2015 taotlus haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks (tl 36-37) ja sellele 31.07.2015 antud vastus nr 6-10/23265-2 (tl 38), kinnipeetavate Aleksei Semjonovi ja Siim Hartšenko selgitused 29.05.2015 toimunu kohta (tl 60-61) ning viienda üksuse valvuri ettekanne (tl 64).
2.12.06.2016 koostatud kaebuses (tl 1-8) palus kaebaja, et kohus tunnistaks käskkirjad 29.05.2015 nr 6-4/283 ja 29.06.2015 nr 6-4/353 õigusvastasteks põhjendades seda nõuet sooviga esitada nendega põhjustatud kannatuste ja hingelise valu tõttu tulevikus kahju hüvitamise taotlus. Ta väitis, et on mõlema käskkirja suhtes käitanud õiguskaitsevahendeid, kuid see oli edutu ja põhjustas üksnes kannatusi. Vaidlustatud käskkirju pidas ta õigusvastasteks ärakuulamise ja põhjendamise kohustuste rikkumise ning kaalutlusvigade ja ebaproportsionaalsuse tõttu. Vastavat seisukohta põhjendas ta väidetega, et 29.05.2015 käskkirjaga seoses ei selgitatud talle vastuväite esitamise õigust ja sooviti üksnes selgitusi juhtunu kohta, 29.06.2015 käskkirja osas pole aga selge, kas tema suulisi selgitusi on üldse arvesse võetud ja nendega mittearvestamist pole ka põhjendatud. Põhjendamise kohustuse osas märkis kaebaja, et 29.05.2015 käskkirjast pole võimalik aru saada, miks oli vajalik abinõude kohaldamine alates 29.05.2014 ja mil moel tagas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine tõhusama järelevalve olukorras, kus ta juba oli ööpäevaringselt suletud kambris. 29.06.2015 käskkirja kohta märkis ta, et selles pole põhjendusi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevate asjaolude jätkuva esinemise kohta, millega on rikutud ka uurimispõhimõtet ning lisas, et kehakultuuriga tegelemise piiramist pole üldse põhjendatud. Veel väitis kaebaja, et käskkirjad polnud kohased, vajalikud ega mõõdukad, arvestatud pole, et intsident ei tekkinud tema süül vaid oli provotseeritud, ei nähtu ka erinevate otsuste vahel kaalumist ning lisas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tinginud vahejuhtum oli juhuslik ja vastustaja saanuks veenduda temast tuleneva ohu puudumises.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 52-53) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti vaidlustatud käskkirju igati õiguspärasteks ja põhjendatuteks, selgitati kinnipeetavate järelevalve ja julgeoleku tagamisega seonduvat ning leiti, et puuduvad asjaolud, millised õigustaksid kaebaja käitumist 29.05.2015 intsidendiga seoses ja võimaldaksid lugeda teda häda- või hädakaitseseisundis olevaks. Seejuures nõustuti küll, et käskkirja nr 6-4/283 resolutsioon sisaldab kuupäeva osas ilmselget trükiviga, kuid ei peetud seda haldusakti kehtivust mõjutavaks, sest täiendavaid julgeolekuabinõusid hakati kohaldama alates 29.05.2015. Veel märgiti, et ärakuulamisõiguse puhul on oluline, et isikul on reaalne võimalus enda seisukohtade avaldamiseks, kuid selle kasutamine ei tähenda, et menetleja peab lõppotsuse tegemisel lähtuma menetlusaluse seisukohtadest. Vanglasisese suhtlemise ja kehakultuuriga tegelemise piirangute lisamist 29.06.2015 käskkirjaga põhjendati sellega, et 29.05.2015 käskkirja andmise ajal oli kaebaja vahistatu staatuses ja tema liikumisvõimalus piiratum ning lisati, et abinõude juba kuu aega kestnud kohaldamine ei tinginud vangla hinnangul võimalust nende kohaldamise lõpetamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimus, kas vastustajal olid olemas piisavad alused selleks, et kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, neid täiendada ja jätkata ning kas vastav menetlus viidi läbi vastavuses kõigi seaduses ette nähtud nõuetega.
5.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvat reguleerib VangS § 69. Selle lõike kaks punktides 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatu võimaldab vanglateenistusel kohaldada kuni asjaolude
äralangemiseni vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise või kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmete kasutamist raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. VangS §-s 103 sätestatust tulenevalt saab eelnimetatud abinõusid kohaldada julgeoleku tagamiseks ka vahistatu suhtes.
6.Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-33-10 ja 3-3-1-63-09 väljendanud seisukohta, et VangS § 69 lg 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal kaalutlusõiguse alusel võimalik otsustada julgeolekuabinõu kohaldamise vajaduse üle ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud abinõudest. Seega on tegemist kaalutlusotsustusega, mille puhul on kohtulik kontroll piiratud. Halduskohus saab hinnata üksnes seda, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle otsustamisel või meetme valikul esines kaalumisvigu või mitte, kuid ei saa seejuures kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust ja hinnata, millist meedet tuli kohaldada ja kas konkreetse meetme rakendamine oli otstarbekas või mitte. Riigikohtu viimasena nimetatud lahendis on leitud veel, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, et seejuures antakse tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele, kahjustuse hilisem tegelik saabumine pole oluline, julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav üksnes see, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ning ta ei saa õigushüve kahjustust ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul ennetavaid meetmeid kasutama.
7.Kaebaja suhtes 29.05.2015 koostatud käskkirjast nr 6-4/283 nähtuvalt põhjustas täiendavate julgeolekuabinõude esmase kohaldamise toidujagajaga selle päeva hommikul toimunud konflikt, mis sai tekitada põhjendatult kahtluse, et tegemist on kergesti ärrituva vahistatuga, kes võib olla teistele kinni peetavatele isikutele ohtlik ja vajab seetõttu edasiste õiguserikkumiste ennetamiseks ja vangla turvalisuse tagamiseks teistest isoleerimist. Täpselt samad järeldused on olnud aluseks ka 29.06.2015 käskkirja nr 6-4/353 puhul. Käskkirjast nähtuvalt põhjustas selle andmise asjaolu, et kaebaja staatus muutus ning alates 26.06.2015 polnud ta enam vahistatu, kelle vanglasisesele liikumisele on seaduseandja kehtestanud piirangud vaid oluliselt suuremaid liikumis- ja suhtlemisvõimalusi omav kinnipeetav. Seetõttu saab igati põhjendatuks pidada, et juba kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises seisnenud abinõudele lisati teiste kinnipeetavatega kokkupuutumise vältimiseks veel ka vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning kehakultuuriga tegelmise keelamine. Mõlema käskkirja põhjendused on küll lakoonilised, kuid võimaldavad siiski kohtul kontrollida, milles seisnes kaebajast tulenev oht vangla julgeolekule ja miks oli teda vaja selle ennetamiseks teistest vanglas kinni peetavatest isikutest eraldada.
8.Kaebaja ise 29.05.2015 toimunut ei eita ning viitab 01.06.2015 taotluses ka eelnevale konfliktile selle teise osapoolega süüdistades vanglat selles, et tal võimaldati temaga edasist kokkupuutumist. Sellega ta sisuliselt tunnistab toimunu ohtlikkust, selle vältimise vajalikkust kui seda, et eraldamine on vajalik. Kaebuses tugineb ta aga väidetele, et tema käitumine oli provotseeritud. Ka sellega kinnitab ta üksnes arvamust, et temast saab tuleneda oht, konfliktid ja võimalik vägivald teiste kinni peetavate isikute suhtes ei ole tema puhul välistatud ning valitud abinõude kohaldamine oli vajalik. Mis puutub kaebaja väitesse, nagu olnuks täiendavate abinõude kohaldamine mõttetu, sest ta oli juba niigi ööpäevaringselt suletud kambris, siis vahistatu peab küll viibima 23 tundi päevas lukustatud kambris, kuid mitte üksinda. Kaebajale kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine tähendas aga seda, et tal ei saanud olla kamrikaaslast ja tuli olla kambris üksi selleks, et vältida uute konfliktide tekkimise võimalust.
9.Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. Antud juhtumi puhul on tegemist ennetavat eesmärki kandvate meetmete rakendamisega. Seega sai vastav hinnang rajaneda vaid varem toimunu ja kaebaja isikust tuleneva analüüsile. Kuna tema ise pole pädev oma käitumist ja sellest tulenevaid ohte hindama, ei saaks ta ametnike poolt antud hinnangut enda väidete ja arvamustega ümber lükata ega kuidagi väita, et nende poolt antud hinnang polnud õige ja alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete rakendamiseks ja täiendamiseks peale tema staatuse muutumist üldse puudusid.
10.Haldusakti õiguspärasuse eeldused sisalduvad HMS §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Täiendavate julgeolekuabinõude puhul piiratakse kinni peetava isiku õigusi, mistõttu peavad nende rakendamiseks esinema olulised põhjused ning meetmete kohaldamine peab toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Kaebaja puhul see nii ka on, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis ta enda konfliktne käitumine, mille tulemuseks oli konkreetne tegu teise kinnipeetava suhtes toime pandud ründe näol. Vaidlustatud käskkirjades sisalduva kohaselt on vangla enne vastavate otsustuse tegemist hinnanud kaebaja käitumist, selle tulemusel on tekkinud veendumus, et valitud abinõud aitavad kõige tõhusamal viisil ära hoida kokkupuuteid teiste isikutega ja välistada seeläbi uusi konflikte teiste kinni peetavate isikutega ning on seetõttu nende elu ja tervise säilitamise huvides igati vajalikud. Seega on toimunud nii asjaolude kontrollimine kui kaalumine ning ei nähtu, et sellejuures oleks ületatud kaalutluse piire. Käskkirja on andnud VangS § 69 lg 4 ja VSkE § 12 lg 1 sätestatud otsustuspädevust järgides ning miski kohtule esitatust ei kinnita ka menetlusnormide või halduse üldiste põhimõtete rikkumist.
11.HMS §-st 40 tulenev õigus vastuväidete ärakuulamisele tähendab haldusorgani kohustust anda menetlusosalisele võimalus esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 01.06.2015 taotlusesse ja hilisemasse vaie-teabenõudesse on kaebaja sõnaselgelt märkinud, et teda teavitati 29.05.2015 hommikul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kavatsusest ja küsiti selgitusi juhtumi kohta. Sellega saab vastava kohustuse täidetuks lugeda ning tähendust ei ole asjaolul, et seejuures ei selgitatud võimalust esitada vastuväiteid ka. Käesoleva asja materjalides olevad kaebaja pöördumised tõendavad, et ta on väga hästi kursis õigusaktides sätestatuga, on teadlik ametnike tegevuse peale vastuväidete esitamise võimalusest ning oskab seda ka teha. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks pole kinnipeetava nõusolek, ei saa ärakuulamisõigusega seonduv tähendada ka kohustust vastuväidete arvestamiseks ja järgimiseks otsustuse tegemisel.
12.29.05.2015 käskkirjas nr 6-4/283 on märgitud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kaebaja suhtes alates 29.05.2014. Kuna niisuguse kuupäeva põhjenduseks ei nähtu käskkirjast endast ega muust kohtule esitatust vähimatki põhjust, saab järeldada, et tegemist on eksitusega kuupäeva kirjutamisel. Seda on möönnud kaebusele antud vastuses ka vastustaja, kelle väidetel kohaldati kaebaja suhtes eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist siiski alles alates 29.05.2016. Vastupidist pole väitnud ka tema ise. Seega ei saa käskkirja vastav viga üksi anda alust kahju hüvitamise nõudele ega ole seetõttu piisavaks huvi põhjenduseks tuvastamisnõude rahuldamisel.
13.Eeltoodud põhjustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Vastustaja oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud pole. Seega jäävad tema võimalikud kulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.