R.H.i kaebus Tallinna Vangla 02.03.2016 käskkirja nr 5-2/244 ja 22.03.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/130-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: R.H. Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.H.i kaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Vangla 02.03.2016 käskkirja nr 5-2/244 resolutsiooni osas, millega karistati kaebajat kahe ööpäeva pikkuse kartserikaristusega ning Tallinna Vangla 22.03.2016 vaideotsus nr 5-15/16/130-2 osas, millega ei rahuldatud vaiet eelnimetatud karistuse kehtetuks tunnistamise osas.
3.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.09.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.02.03.2016 on Tallinna Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkirja nr 5-2/244 (tl 21-22), millega karistati kinnipeetav R.H.i (edaspidi kaebaja) VSkE § 64’ p 1 rikkumise eest kümneks ööpäevaks ja VSkE § 60 lg 1 rikkumise eest kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja
kohaselt seisnes rikkumine selles, et 10.02.2016 võeti temalt enne läbiotsimist ära torkeriist pikkusega 75 mm ja kolm Sony AA patareid, millised olid peidetud aluspükste sisse. 22.03.2016 vaideotsustega nr 5-15/16/130-2 (tl 2-3) jäeti selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks 04.03.2016 koostatud vaie (tl 35) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud 10.02.2016 toimunu kohta koostatud ettekanne (tl 43), akt esemete äravõtmise kohta (tl 44), distsiplinaarmenetluse alustamise teade (tl 42), kaebaja 23.02.2016 seletus, milles ta tunnistas rikkumist ja palus leebet karistust (tl 45), distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 4041).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.20.04.2016 Tallinna Halduskohtule edastatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema karistamise kohta 02.03.2016 antud käskkirja nr 5-2/244 ja 22-03.2016 vaideotsuse nr 515/16/130-2. Kaebaja leidis, et ehkki ta hoidis enda juures keelatud esemeid, oli tegemist ühe intsidendiga, tema tegu ei saanud olla karistatav kahe karistusega ning seejuures ei oma tähendust, millise sätte alusel luges menetleja rikkumise toimepanemise täidetuks. 16.06.2016 saabus kaebus Tallinna Halduskohtu 17.05.2016 määruse (tl 7 ja 11) järgselt Tartu Halduskohtu Jõhvi kotumajja kohtualluvuse kohasele lahendamisele.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 33-34) ei nõustutud kaebusega ning teatati, et jäädakse vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ega peeta vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgiti siiski, et kaebaja hoidis enda juures kahte liiki keelatud esemeid – eset, mida tal ei tohtinud üldse olla ja eset, mida ei tohtinud olla kartseris viibival kinnipeetaval ja kuna need olid keelatud erinevatel õiguslikel alustel põhjustel, on ta toime pannud ka kaks süütegu. Veel märgiti, et distsiplinaarmenetlus ja vaidemenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning paluti jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust rikkumise toimumise üle ning lahendamist vajab üksnes küsimus, kas vangla on toiminud kaebajale VSkE kahe erineva sätte üheaegse rikkumise eest eraldi kartserikaristusi määrates õiguspäraselt.
5.VangS § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirjaga süüdistati kaebajat VSkE § 60 lg 1 ja § 64’ p 1 alusel. Esimesena nimetatud sätte kohaselt võib kinnipeetaval kartseris kaasas olla ainult pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid, abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, süüdistuskokkuvõtteid, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval ka hügieenisidemed. Teine säte aga keelab kinnipeetavale vanglas kõik esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid.
6.Kaebaja juurest võeti enne läbiotsimist ta enda poolt välja antuna ära kolm patareid, millised pole kartseris lubatud ning torkeriist, mida ei tohi kinnipeetaval vanglas üldse olla. Seega ei saa vaidlust olla selles, et ta on rikkunud keelde, millised tulenevad kahest erinevast VSkE sättest. Kaebaja on süü ise ka omaks võtnud ja ei pea kaebusest nähtuvalt õiguspäraseks ainult seda, et toimunu eest määrati kaks kartserikaristust. Selle seisukohaga tuleb paraku nõustuda ning seda põhjusel, et rikkumise sisuks ei saa antud juhtumi puhul selle asjaoludest lähtuvalt olla esemete keelamise
konkreetne õiguslik alus, põhjus või keelu täpne mõjupiirkond, vaid ainult see, et kinnipeetav valdas üheaegselt esemeid, millised olid talle keelatud. Selles osas on käesoleval asjal olemas analoogia kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-62-15 käsitletud juhtumiga, kuigi selles oli tegemist teistele kinnipeetavatele kuulunud asjade üheaegse valdamisega.
7.VangS § 63 lg 3 kohaselt võib ühe ja sama distsiplinaarrikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kuivõrd kaebaja ei pannud VSkE erinevate sätetega keelatuks tunnistatud esemete üheaegse valdamisega toime kahte iseseisvat distsipliinirikkumist, on õigusvastane vaidlustatud käskkirja resolutsiooni see osa, millega karistati teda kahe ööpäeva pikkuse kartserikaristusega. Samal põhjusel on õigusvastane 22.03.2016 vaideotsus nr 5-15/16/130-2 osas, millega ei rahuldatud vaiet eelnimetatud karistuse kehtetuks tunnistamise osas.
8.Muus osas on nii käskkiri kui vaideotsus õiguspärased, sest kaebaja süü keelatud esemete valdamises seisnenud vangistusalase õigusakti nõuete rikkumises on 10.02.2016 ettekande ja süü omaksvõtuga tõendatud. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on tema puhul järgitud kõik VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ja antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSkE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt ning karistus on määratud VSkE § 17 lg-s 1 inspektor-kontaktisikule antud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid, kaebaja seletusi kui seda, miks üldse ja millise konkreetse karistusega on vaja teda karistada. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Kuna VangS § 63 lg 1 neljas punktis sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale mitut liiki karistust, sealhulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, pole põhjust pidada kümne ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist kaebaja puhul ülemäära rangeks. Selline karistus saab arvestada nii keelatud esemete valdamises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule kui varasemate rikkumiste olemasolu kaebajal ning võib võrreldes teist liiki karistusvahenditega kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele tema suhtes. Miski kohtule edastatust ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse käigus.
9.Eeltoodud järeldustel tuleb vaidlustatud käskkirja resolutsiooni see osa, millega karistati kaebajat kahe ööpäeva pikkuse kartserikaristusega tühistada. Samal põhjusel kuulub tühistamisele ka 22.03.2016 vaideotsus nr 5-15/16/130-2 osas, millega ei rahuldatud vaiet eelnimetatud karistuse kehtetuks tunnistamiseks. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Oma muude menetluskulude kohta ta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.