Korrakaitse › Vanglad

teatise või selles väljatooduga mittenõustumisel on vastavalt KrMS § 207 lg-tele 1 ja 3 õigus esitada kümne päeva jooksul kaebus Viru Ringkonnaprokuratuurile. Veel selgitati kaebajale, et kirjavahetuse registreerimislehel olnud paranduse kohta sai ta informatsiooni 03.05.2016. a vastusest, sama informatsioon kajastati ka kriminaalmenetluse mittealustamise teatises ning juhiti tema tähelepanu sellele, et 21.04.2016 on ta kirjalikult kinnitanud registreerimislehest koopia saamist. 03.06.2016 koostatud vaides Justiitsministeeriumile väitis kaebaja, et vaidlustab tegevusetuse tõstatatud probleemi osas ja nõuab ettekirjutuse tegemist oma 28.04.2016. a märgukirja lahendamiseks vangla direktori poolt. Ta leidis, et 01.06.2016. a vastuses on esitatud valeandmeid ja koheldud teda vastuolus VangS § 41 lg-ga 1 ning märkis, et Viru Ringkonnaprokuratuurile kaebuse esitamise õigus ei võta temalt õigust pöörduda vangla direktori poole asjakohase kaitse saamiseks ega taga tema õigusi peaspetsialisti suhtes, kes on teda teatises väljatooduga ebainimlikult kohelnud ja võib seda valeandmetega vastuseid esitades taas teha. 08.06.2016 koostati vaide puuduste kohta dokument nr 6-12/136-2, milles paluti kaebajal 10 päevase tähtaja jooksul nimetada konkreetne tõend ja valeandmed, mis on tema arvates kunstlikult loodud ja kriminaalmenetluse mittealustamise teatises kajastatud ning selgitada lisaks ka seda, milles seisneb vangla tegevusetus. 17.06.2016. a vastuses teatas kaebaja, et vaie pole koostatud mitte peaspetsialisti tegevusele, vaid 01.06.2016. a vastusele, millega teostati järelevalvemenetlust tema tegevuse üle seoses 28.04.2016. a avaldusega direktorile. Kunstlikult looduks nimetas ta valvur T. Roosimägi ütlust lisades, et vastavad selgitused on olemas avalduses ja seal on nimetatud ka konkreetsed valeandmed. Vangla tegevusetuse väitis ta seostuvat järelevalvemenetluse teostamisega peaspetsialisti suhtes. 29.09.2016. a dokumendiga nr 612/136-4 tagastas vangla vaide põhjusel, et 01.06.2016. a vastuskirjaga ei rikuta kaebaja õigusi vaid antakse selgitusi tema märgukirjale ning selle on koostanud vangla direktori kohustusi täitnud ametnik.

oma õigusi kaitsma. Halduskohus viitas esmalt sellele, et Viru Vanglas koostatud kontoväljavõtte kohaselt oli kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse koostamist 90 eurot. Kui sellest maha arvata nõuete fondi võetud 45 eurot ja vabanemisfondi arvatud 18 eurot ning arvestada lisaks veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses töötasu alammäärast, ei ole kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek piisav, et palgata endale advokaati. See ei ole aga veel piisav alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks, kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta nii kaebused kui määruskaebused üldjuhul iseseisvalt vormistanud ning hakkama saanud ka edasiste kohtumenetlustega. Käesolevas asjas on ta samuti vormistanud iseseisvalt kaebuse, milles on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele ning selgelt väljendatud taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte kehtib ka kohtumääruste peale esitatud määruskaebusi lahendavale ringkonnakohtule ning tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest kohtu ees võrdses seisus. Võimalust piiramatu nõu, kaitse ja esindatuse saamiseks ei tulene ka kaebaja poolt osundatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-st 47, sest seal sätestatu näeb ette tasuta õigusabi andmise vaid sellises ulatuses, mis tagab võimaluse kohtusse pöörduda. Käesolevas asjas esitatud kaebus ning kaebaja varasemad arvukad kaebused ja määruskaebused kinnitavad, et tal on niisugune võimalus olemas ka ilma riigi poolt makstud õigusabita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ning liikmesriikide poolse liidu õiguse kohaldamise. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et vaidlusel, milleks määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotleb, oleks puutumus Euroopa Liidu õigusega. Harta art 51 lg 2 järgi ei laienda harta liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid. Ringkonnakohus lisab, et olenemata eelnevast ei tulene art-st 47, et igaühele peaks olema tagatud tasuta õigusabi, vaid art 47 lg 2 reguleerib isikute õigust esindajale üldiselt. Art 47 lg 3 kohaselt antakse isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Seega on põhiõiguste harta art 47 lg 3 kohaselt tasuta õigusabi saamiseks vajalik, et lisaks piisava sissetuleku puudumisele ei ole isikul võimalik iseseisvalt kohtusse pöörduda. Selline piirang on kooskõlas RÕS § 7 lg 1 pga 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline ka määruskaebemenetluses oma õigusi kaitsma. Seega on halduskohus õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Tiina Pappel

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.