lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-970/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-970/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1033
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 3. august 2016, Tartu

Haldusasi

Kristjan Tarkmeele kaebus Tallinna Vangla elamistingimustega tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju ja T-särgi äravõtmisega tekitatud 120 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 20. juuni 2016. a määrus Kristjan Tarkmeele määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kristjan Tarkmeel Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-16-970

RESOLUTSIOON

Jätta Kristjan Tarkmeele määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kristjan Tarkmeel esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude (registreeritud
23.veebruaril 2016) seoses tema ebainimlikes kinnipidamistingimustes hoidmisega perioodil 24. märts 2015 kuni 1. september 2015 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot ning varalise kahju hüvitamiseks seoses T-särgi äravõtmisega summas 120 eurot. Tallinna Vangla 25. aprilli 2016. a otsusega nr 5-37/16/42-2 rahuldati K. Tarkmeele varalise kahju hüvitamise taotlus osaliselt ja hüvitati kadunud T-särgi maksumus summas 12,60 eurot. K. Tarkmeele mittevaralise kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.K. Tarkmeel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot ning varalise kahju hüvitamiseks summas 120 eurot. Ühtlasi esitas K. Tarkmeel taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning riigi õigusabi määramiseks.
3.Tartu Halduskohtu 20. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti K. Tarkmeele taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt:
3.1.riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-dest 1 ja 3 ning § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema viimase nelja kuu sissetulek enne kaebuse koostamist 742,60 eurot, millest tuleb maha arvata vabanemisfondi arvatud 167,69 eurot ja elektri eest tasutud 12,60 eurot. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-35-15 tulenevalt saab arvestada veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses käesoleval aastal kehtivast 430 euro suurusest töötasu alammäärast ehk 86 euroga. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 238,16 eurot. See ei võimalda küll tasuda nõutavat riigilõivu summas 303,60 eurot ega palgata ka õigusalaste teadmistega esindajat, kuid samas ei ole piisavat alust eeldada, et kaebaja menetlusabi taotlus kuuluks rahuldamisele.
3.2.Kaebust ei saa praeguses järgus pidada perspektiivituks, kuid kohtupraktikas kujunenud seisukohtade valguses ei ole usutav, et kaebajale oleks tekkinud mittevaralist kahju sellises määras nagu ta väidab seda olevat tekkinud. Kaebaja esitatud nõuet ei saa pidada terves ulatuses perspektiivikaks ega vabastada teda selle esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest. Väiksema ulatusega kahjunõude esitamisel on kaebajal aga võimalik ise riigilõiv tasuda.
3.3.Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma või kui abi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Asjas ei nähtu, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks esineks tungiv avalik huvi. Kaebaja on esitanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses asjakohase kahjunõude ja kaebuse. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.K. Tarkmeel esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 20. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja märgib, et tal ei ole piisavalt sissetulekuid riigilõivu tasumiseks ning raha, mis on talle saatnud vanemad ning mis kulub kirjatarvetele, telefoni kõneajale, hügieenitarvetele ning toidule, ei saa lugeda sissetulekuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 20. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneva järeldusega, et K. Tarkmeele vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu 20. juuni 2016. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad kaebaja vabastamata jätmist kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud põhjendustest tulenevalt ei vaidlusta kaebaja talle riigi õigusabi määramata jätmist. Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
7.Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 10 leiti, et HKMS § 112 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt saab analoogia korras kinnipeetava sissetulekutest maha arvata ka kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vt vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad. Nimetatud mahaarvamised on halduskohus õigesti teinud. Kaebaja on leidnud, et tema sissetulekutena ei saa käsitleda laekumisi tema isikukontole, mis tulevad tema vanematelt ning mis kuluvad esmatarbekaupade ja söögi ostmiseks. Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsusega

nr 3-3-1-35-15 tunnistati HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja alates nimetatud otsuse jõustumisest kehtetuks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Nende kulutustena tuleb mõista kulutusi toidule, ravimitele ja hügieenitarvetele, aga ka muid inimväärikuse tagamiseks vajalikke kulutusi (sama otsuse p 23 ja Riigikohtu halduskolleegiumi samas haldusasjas tehtud 16. novembri 2015. a määrus). Riigikohus mainis eelnevalt nimetatud otsuses, et „kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2015. aastal seega 20 eurot) vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata.“ 2016. a aastal on töötasu alammäär 430 eurot ning sellest 5% on 21,50 eurot (nelja kuu puhul 86 eurot). Halduskohus on kaebaja taotluse lahendamisel seda juhtnööri järginud.

8.Lisaks võetakse menetlusabi taotluse lahendamisel sissetulekutena arvesse ka neid laekumisi vanglasisesele isikuarvele, mille on teinud kinnipeetava lähedased ja mis oma loomult ei ole regulaarsed (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Seega ei ole oluline, et kaebaja kontole laekub raha tema vanematelt ning et see kulub valdavalt hügieenitarvete jms soetamiseks, sest seda asjaolu on halduskohus juba taotluse lahendamisel arvestanud.
9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium