Kaebaja – BL, esindaja v.adv Ene Mõtte Vastustaja - Maanteeamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.06.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
BL määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta BL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-752 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Harju büroo Maardu osakond registreeris 18.07.2008 sõiduki Mercedes-Benz S350 tehasetähisega WDD2210561A022790, registreerimismärgiga XXX XXX, omanik OÜ Estikson (registreerimistunnistus, tl 11). Samal päeval teostas ARK töötaja sõidukile registreerimiseelse ülevaatuse, mille kohta koostas elektroonilise ülevaatuse akti (Maanteeameti 13.07.2009 kiri, tl 14).
Danske Bank A/S Eesti filiaal (liisinguandja) ja Alnebor OÜ (liisinguvõtja, esindaja juhatuse liige BL) sõlmisid 15.09.2008 kapitalirendilepingu, mille kohaselt oli liisinguvõtja huvides soetatavaks varaks sõiduauto Mercedes-Benz S350 tehasetähisega WDD2210561A022790 (kapitalirendileping, tl 8). Danske Bank A/S Eesti filiaal, Alnebor OÜ ja Estikson OÜ sõlmisid 15.09.2008 ostu-müügilepingu, mille kohaselt Estikson OÜ müüs ja Danske Bank A/S Eesti filiaal ostis Alnebor OÜ huvides kõnealuse sõiduki hinnaga 991 200 krooni (63 349,23 eurot) (ostu-müügileping, tl 9). Danske Bank A/S Eesti filiaal ja BL sõlmisid 15.09.2008 käenduslepingu (tl 10) kapitalirendilepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks käendaja vastutuse piirmääraga 1 030 848 krooni (65 883,19 eurot).
3-16-752
3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.01.2013 otsusega (jõustus 17.04.2013) tsiviilasjas nr 2-10-40740 Danske Bank A/S hagi ja mõistis BL-lt hageja kasuks välja 65 883,13 eurot (sh liisingulepingu põhiosamaksed 36 652,52 eurot (ostuhinna tasumata osa seisuga 15.08.2009), tähtajaks tasumata graafikujärgsed kuumaksed 3321,27 eurot (nelja kuu eest seisuga 15.08.2009), tasumata kindlustusmaksed 3744,23 eurot, kahjuhüvitis 2991,68 eurot ja viivised 19 173,49 eurot). Ringkonnakohtu otsuses kajastatud poolte poolt vaidlustamata asjaoludel anti sõiduauto valdus liisinguvõtjale üle; alates aprillist 2009 ei tasunud liisinguvõtja liisingumakseid; liisinguandja ütles liisingulepingu 11.06.2009 üles; sõiduautot liisinguandjale ei tagastatud (Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2013 otsus, tl 15-19).
4.BL esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2016 (täiendatud 27.05.2016) kaebuse Maanteeameti vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 39 973,79 eurot. Kaebaja müüs 14.04.2009 Alnebor OÜ osad ning läks liisinguvõtja uue seadusliku esindajaga ARK-i, kus võeti kande muutmiseks vajalikud dokumendid vastu. Järgmisel päeval teatas politsei kaebajale, et auto ümberregistreerimine pole võimalik, sest sellist autot pole olemas. AS Silberauto (Mercedese ametlik esindaja) vastas kaebaja 02.06.2009 päringule, et sellist VIN-koodiga autot, mis on liisingulepingu esemeks, ei ole toodetud. Politsei teatas 26.06.2009 kaebajale, et sõiduauto on kuulutatud tagaotsitavaks. Auto asukohta ei ole siiani suudetud tuvastada. Kaebaja pöördus Maanteeameti poole eesmärgiga selgitada, kuidas on võimalik, et registrisse kantud VIN-koodiga autot pole tegelikult olemas. Maanteeamet selgitas 13.07.2009 vastuses, et järelkontrolli käigus on tuvastatud mitmeid rikkumisi registrikannete tegemisel, sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse ning esmase registreerimise teostanud töötajatega on töösuhe lõpetatud ning tuvastatud rikkumiste alusel on alustatud menetlust Põhja Politseiprefektuuris. Vastustaja rikkus registrikannete tegemise korda, mille tulemusena registreeriti sõiduk, mida ei olnud olemas. Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise korra kohaselt teostatakse enne sõiduki registreerimist registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll, mille käigus tuleb sõiduk identifitseerida (identifitseerimisnumber, andmesilt ja tüübikinnituse number). Sama korra kohaselt keeldub Maanteeamet registreeringu tegemisest, kui esitatud andmed on ebaõiged või pädev isik on tuvastanud, et esitatud dokument on võltsitud või võltsimistunnustega. Vastustajal lasus kohustus tuvastada, kas sõiduki tehasetähis (VIN-kood) on õige või mitte. Kõnealuse VIN-koodiga sõidukit ei ole toodetud. Vastustaja ei identifitseerinud sõidukit või teadis, et registreerimistoimingu tegemiseks esitatud andmed on ebaõiged või võltsitud, kuid ei keeldunud registritoimingu tegemisest. Vastustaja on võtnud rikkumise omaks, märkides, et järelkontrollis on tuvastatud mitmed rikkumised registrikannete tegemisel. Sõiduki registreerimiseelne kontroll peab kindlustama, et sõiduki päritolu on kindel, välistades varastatud või võltsitud dokumentidega sõiduki liiklusregistrisse kandmise ning seeläbi heausksele isikule kahju tekkimise. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-11-15). Kaebajale tekkis kahju, kuna ta kohustus käendajana tasuma sõiduki eest, mida tegelikkuses ei eksisteerinud. Ehkki kaebaja pidi hüvitama kahju, mis tekkis liisingulepingu alusel, ei tähenda see, et kahju ei oleks vastustaja tegevusega põhjuslikus seoses. Liisingulepingu objektiks oli sõiduauto, mille vastustaja registreeris õigusvastaselt. Liisida saab ainult Eestis registreeritud autot. Seega sai vaidlusalust autot liisida üksnes seetõttu, et vastustaja selle registreeris ning seda hoolimata asjaolust, et sellist autot tegelikult ei eksisteerinud. Kuna põhivõlgnik ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi, ütles liisinguandja liisingulepingu üles, mille tulemusena pidi kaebaja tasuma käendajana kõik summad VÕS § 367 lg 1 alusel. Kaebaja ei oleks saanud liisingulepingut käendada, kui vastustaja ei oleks sõidukit liiklusregistrisse kandnud. Maanteeamet ei vastuta tõepoolest kaebaja poolt käendus2(6)
3-16-752 lepinguga võetud kohustuste eest, kuid kaebaja ei väidagi, et vastustaja vastutus tekkis kaebaja poolt võetud kohustuste täitmata jätmisega. Kaebajale ei tekitanud kahju mitte põhivõlgnik, kes jättis liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata, vaid vastustaja oma õigusvastase tegevusega. Liisingulepingu ülesütlemise korral on liisinguandjal kohustus liisinguese tagastada. Kaebaja oleks liisingueseme tagastanud, kui see oleks eksisteerinud. Kuna liisinguese eksisteeris aga üksnes õigusvastaselt tehtud registrikandel ning selle kande aluseks oleval vastustaja poolt võltsitud registreerimistunnistusel, ei olnud kaebajal võimalik liisingueset tagastada. Just seetõttu leiab kaebaja, et talle tekkis kahju eelkõige vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena, mitte seetõttu, et põhivõlgnik jättis oma kohustused täitmata. Vastustaja õigusvastasest teost sai alguse sündmuste ahel, mis tekitas kaebajale kahju. Kui vastustaja oleks keeldunud registritoimingu tegemisest, ei oleks liisingulepingu sõlmimine olnud võimalik. Kaebajale tekitatud kahju täpsustatud suuruseks on 39 973,79 eurot, mis moodustub liisingueseme tasumata ostuhinnast 36 652,52 eurot ja tähtajaks tasumata liisingulepingu graafikujärgsetest maksetest 3321,27 eurot.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 09.06.2016 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja oleks käendajana vastutanud käenduslepinguga sõlmitud kohustuste täitmise eest ka juhul, kui registrikanne oleks olnud õige. Vigane registrikanne ei muuda faktiliselt eksisteerivat sõidukit olematuks. Tallinna Ringkonnakohus on 08.01.2013 otsuses neid asjaolusid selgelt ja arusaadavalt põhjendanud. Ringkonnakohus märkis otsuses, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud kahtlusi sõiduki olemasolus. Pangale oli esitatud sõiduki tehniline pass, HAT Auto AS poolt oli 06.08.2008 koostatud sõiduki ülevaatuse akt ning auto oli ka HAT Auto AS poolt faktiliselt üle vaadatud (Danske Bank A/S poolt tsiviilasjas esitatud e-kiri). Lisaks allkirjastas kaebaja üleandmise-vastuvõtmise akti sõiduki Alnebor OÜ kasutusse andmiseks. Halduskohus ei hakka tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid ümber lükkama. Kohtul tuleb arvestada jõustunud kohtulahendis tuvastatud asjaoludega. Kaebajale ei ole tekitatud kahju Maanteeameti ebaõige registrikandega. Kui registrikandes tehti viga, siis oli võimalus registrikannet muuta/parandada, millega oleks olnud võimalik kahju ära hoida. Kaebajalt kui käendajalt tsiviilasjas välja mõistetud võlasumma ning Maanteeameti vigane registrikanne ei ole omavahel seotud. Jõustunud kohtulahendiga kohustati käendajat täitma tsiviilõiguslikust lepingust tulenevat kohustust. Maanteeamet ei vastuta kaebaja poolt käenduslepinguga võetud kohustuste täitmise/täitmata jätmise eest. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kaebusel eduväljavaated ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ja on taotlenud menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
6.BL esitas halduskohtu määruse peale 28.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 06.07.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.BL palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.06.2016 määrus tühistada, võtta uue määrusega kaebus menetlusse, samuti vaadata läbi menetlusabi taotlus ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.
3(6)
3-16-752 Kaebaja ei nõustu kohtu põhjendustega kaebuse perspektiivituse osas. Kaebaja pole väitnud, et tema kui käendaja vastutuse aluseks oleks olnud registrikanne. Kaebaja väitis, et talle tekkis ebaõige registrikande tõttu kahju. Õige on kohtu seisukoht, et kaebaja oleks käendajana vastutanud ka õige registrikande korral, kuid see ei tähenda, et vastutusega oleks talle tekkinud kahju. Kuna liisinguandja nõue ja selle suurus sõltub liisingueseme jääkväärtusest ehk sellest, kas liisinguese tagastatakse või mitte, oleks kaebaja õige registrikande korral liisingueseme liisinguandjale tagastanud (liisingueseme jääkväärtus oleks nõude täielikult täitnud). Kuna aga sellise VIN-koodiga sõidukit ei olnud, ei olnud ka eset, mida tagastada. Seega tekkis kaebajale kahju üksnes ebaõige registrikande tõttu. Õige registrikande korral ei oleks kahju tekkinud, sest õige VIN-koodiga sõiduki oleks kaebaja saanud liisinguandjale tagastada. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et vigane registrikanne ei muuda faktiliselt eksisteerivat sõidukit olematuks. Küsimus pole selles, kas eksisteeris mingi suvaline sõiduk, vaid primaarne on asjaolu, kas eksisteeris konkreetse VIN-koodiga sõiduk. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses tuvastanud, et konkreetse VIN-koodiga sõidukit ei ole tehases toodetud, seega ei saa sellise VIN-koodiga sõidukit ka eksisteerida. Kaebaja oleks liisingulepingu esemeks olnud sõiduki tagastanud (kahju poleks tekkinud), kui lepingule vastav liisinguese oleks eksisteerinud. Kuna lepingule vastav liisinguese eksisteeris ainult õigusvastaselt tehtud registrikandel ning selle kande aluseks oleval vastustaja võltsitud ning ebaõigesti väljastatud registreerimistunnistusel, ei olnud kaebajal võimalik liisingueset tagastada. Kaebaja ei saanud tagastada suvalise VIN-koodiga sõidukit, vaid pidi tagastama sellise VIN-koodiga sõiduki, mis oli märgitud liisingulepingusse, sellist sõidukit aga ei eksisteerinud. Seetõttu ei saa lähtuda asjaolust, et mingi auto võis faktiliselt eksisteerida. Kohus leidis, et kui viga tehti registrikandes, siis oli võimalus registrikannet muuta/parandada. Tegemist ei olnud lihtsalt registrikande veaga, vaid vastustaja poolt teadlikult ebaõige VIN-koodiga auto registreerimisega, millega vastustaja töötaja pani toime kriminaalkorras karistatava teo. Seetõttu ei oleks olnud võimalik registrikannet muuta ega parandada ning ka liisingulepingus määratletud sõidukit liisinguandjale tagastada, kuna sellise VINkoodiga sõidukit ei eksisteerinud. Lisaks on olukorras, kus omandatakse konkreetse VINkoodiga sõiduk, meelevaldne väita, et sõiduki registrikannet ehk VIN-koodi tuleks muuta või parandada. Jääb arusaamatuks, milline VIN-kood ja milliste dokumentide alusel tuleks kande parandamisel märkida. Kuna sõiduki müügilepingus on sama võltsitud VIN-kood mis registris, puudub registrikande parandamiseks alus. Kohus märkis, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud kahtlusi sõiduki olemasolus, pangale esitati tehniline pass, HAT Auto AS oli 06.08.2008 koostanud sõiduki ülevaatuse akti, auto oli HAT Auto AS poolt faktiliselt üle vaadatud, BL allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti sõiduki Alnebor OÜ kasutusse andmiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida kohus eeltooduga mõtles, sest kohus pole oma seisukohta sidunud kaebuses toodud asjaoludega. Samas on õige, et kellelgi ei olnud kahtlusi sõiduki olemasolus, kuid seda üksnes põhjusel, et vastustaja võttis sõiduki õigusvastaselt arvele ning võltsis registreerimistunnistust. On mõistetav, et olukorras, kus sõiduk registreeritakse ja väljastatakse asjakohased dokumendid, ei teki kellelgi kahtlust selliste andmete õigsuses. Kui sõiduk peab enne registreerimist läbima tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mille käigus tuleb sõiduk muu hulgas identifitseerida, ei hakka mõistlik inimene sõidukit uuesti kontrollima ja identifitseerima. Lõpetuseks asus kohus seisukohale, et kaebajalt välja mõistetud võlasumma ja Maanteeameti vigane registrikanne pole omavahel seotud. Kaebaja on kohtule 27.05.2016 menetlusdokumendis põhjalikult selgitanud põhjuslikku seost ega hakka seda määruskaebuses kordama.
4(6)
3-16-752
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Halduskohus leidis õigesti, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ning sellist kaebust ei pea kohus menetlema.
9.Kaebajale on jäänud arusaamatuks halduskohtu seisukoht, et vigane registrikanne ei muuda faktiliselt eksisteerivat sõidukit olematuks; käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud kahtlusi sõiduki olemasolus; pangale esitati tehniline pass, HAT Auto AS oli 06.08.2008 koostanud sõiduki ülevaatuse akti ja auto faktiliselt üle vaadanud ning kaebaja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti sõiduki Alnebor OÜ kasutusse andmiseks.
10.Neid seisukohti ja asjaolusid on määruses kajastatud selgitamaks, et kaebaja poolt nii tsiviilasjas nr 2-10-40740 hagile vastu vaidlemisel kui ka praeguse haldusasja kaebuses esitatud (ning määruskaebuses korratud) väited, et liisingulepingu esemeks olnud sõidukit tegelikkuses ei eksisteerinud, on viidatud tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega juba ümber lükatud. Ringkonnakohtu 08.01.2013 otsuses on loetud tõendatuks, et liisinguese anti OÜ Alnebor kasutusse. Ringkonnakohus on viidatud lahendis kaebajale juba ka selgitanud, et asjaolu, et vaidlusaluse sõiduki VIN-koodi oli tõenäoliselt muudetud, ei tähenda, et konkreetset sõidukit – liisingueset – ei eksisteerinud, ning see, et kõnealuse VIN-koodiga sõidukit ei ole tehases toodetud, ei anna alust väita, et tegemist oli „olematu autoga“.
11.Ringkonnakohus selgitab praeguses asjas täiendavalt, et VIN-koodi muutmise (võltsimise) all tuleb mõista olukorda, kus tehases sõiduki kerele märgitud tehasetähist on pärast sõiduki tehases tootmist muudetud. Väidet, et kõnealuse VIN-koodiga sõidukit ei ole tehases toodetud, ei saa mõista nii, et sõidukit polegi olemas või füüsiliselt eksisteeriv sõiduk ei ole tehases toodetud. Kui tehas ei kinnita sõiduki kerele märgitud VIN-koodiga sõiduki tootmist, saab sellest järeldada, et tegemist on varastatud sõidukiga, mille VIN-koodi on sõiduki kasutamise hõlbustamiseks muudetud. Politsei poolt kaebajale pärast ARK-i pöördumist väidetavalt öeldut, et „sellist autot pole olemas“, ei saa võtta sõnasõnalt. Olematut autot ei ole politseil põhjust taga otsida. Ometi on Põhja Politseiprefektuur 26.06.2009 vastanud kaebaja 02.06.2009 päringule, et sõiduauto MB S350 registreerimismärgiga 899 MKL on kuulutatud tagaotsitavaks, ja keeldunud muudele küsimustele vastamast (tl 13). Kas politsei otsis autot taga kaebaja enda või sõiduki algse omaniku taotlusel, asjast ei nähtu. Suure tõenäosusega on praegusel juhul tegemist varastatud sõidukiga, mille VIN-koodi on muudetud enne Eestis esmakordset registreerimist. Eesti registrisse on sõiduk kantud uue tehasetähisega ning selline tähis kajastub ka registreerimisele järgnenud tehingute dokumentides.
12.Kaebaja ei selgita, millal ja mis asjaoludel Eestis 18.07.2008 esmakordselt registreeritud, HAT Auto AS poolt 06.08.2008 üle vaadatud ja 15.09.2008 ostu-müügilepingu, kapitalirendilepingu ja käenduslepingu esemeks olnud sõiduauto Mercedes-Benz S350 (tõenäoliselt võltsitud) tehasetähisega WDD2210561A022790, mille eest tasuti ca pool aastat ka liisingumakseid, pärast Alnebor OÜ-le üle andmist kaduma läks ja miks liisinguvõtjal tegelikult ei olnud võimalik liisingueset liisinguandjale tagastada, väites selle asemel paljasõnaliselt ja vastuolus jõustunud kohtulahendis tuvastatuga, et sõiduk eksisteeris üksnes registrikandes ja registreerimistunnistusel. On võimalik, et toona Alnebor OÜ osasid omanud ja juhatuse liikmeks olnud kaebaja seda ise täpselt ei tea, sest ringkonnakohtu 08.01.2013 otsusest nähtuvalt on kaebaja näinud sõidukit üksnes fotodelt, allkirjastanud lepingud ning sõiduki üleandmisevastuvõtmise akti (kusjuures ta tsiviilkohtumenetluses algselt eitas ka käenduslepingu ja akti allkirjastamist) ning usaldanud enda asemel toiminguid tegema TS, kes tegi ringkonnakohtu otsuses kajastatud kaebaja väidete kohaselt liisitava auto eest liisinguandjale sissemakse Alnebor OÜ ees oleva võla katteks, leidis vaidlusaluse auto ja tegeles kindlustamisega. Eeldusel, 5(6)
3-16-752 et pärast sõiduki Alnebor OÜ valdusesse andmist VIN-koodi uuesti ei muudetud või sõidukit Alnebor OÜ-lt ei varastatud, oli tal vigases registrikandes ja liisingulepingus märgitud VINkoodiga sõiduk olemas ning väited liisinguesemeks oleva sõiduki tagastamise võimatusest on alusetud.
13.Maanteeameti 13.07.2009 vastuses kaebaja selgitustaotlusele on muu hulgas märgitud, et Maardu osakonna töötajate teostatud toimingute järelkontrolli käigus on tuvastatud mitmed rikkumised registrikannete tegemisel; sõiduki MB S350 kohta esindusse tehtud päringule on Maanteeamet saanud vastuseks, et VIN-koodiga WDD2210561A022790 sõiduki kohta andmed puuduvad; sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse ning esmase registreerimise teostanud töötajatega on töösuhe lõpetatud ning tuvastatud rikkumiste alusel on alustatud menetlust Põhja Politseiprefektuuris. Nimetatud vastuses ei selgitata, milles rikkumised seisnesid. Kõik kaebaja väited vastustaja (ARK töötajate) poolsest võltsimisest või teadmisest, et registreerimistoimingu tegemiseks esitatud andmed on ebaõiged või võltsitud, on paljasõnalised. Maanteeameti kirjas toodud info põhjal eeldab ringkonnakohus kaebuse perspektiivi hindamisel siiski kaebaja väite õigsust, et kõnealuse sõiduki Eestis esmase registreerimise toiming ei olnud õiguspärane. On võimalik, et ARK töötaja ei täitnud oma tööülesandeid kehtestatud nõuete kohaselt ja seetõttu sai võimalikuks võltsitud tehasetähisega varastatud sõiduauto ARK-s registreerimine.
14.Samas on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eelduseks ka põhjusliku seose nõue avaliku võimu kandja õigusvastase teo ja tekitatud kahju vahel. Kaebaja kahju tuleneb sellest, et ta pidi käendajana täitma liisinguandja ees liisinguvõtja rahalised kohustused. Väidetav kahju peab olema ARK õigusvastase teo tagajärjeks. Põhjuslik seos ARK õigusvastase teo ja väidetava kahju vahel puudub, kui ARK registrikanne ei põhjustanud kaebaja kohustust täita liisinguvõtja rahalised kohustused. Kaebajale tekkis kahju seetõttu, et liisinguvõtja ei tasunud lepingujärgseid makseid ega tagastanud liisinguandjale ka liisingulepingu esemeks olevat sõidukit. ARK registreerimistoimingu, olgu see siis õiguspärane või õigusvastane, tagajärjeks ei ole kaebajale kahju tekkimine, sest kui Alnebor OÜ oleks liisingumaksed tasunud või sõiduki pangale tagastanud, ei oleks kaebajale kahju tekkinud. On võimalik, et sõiduki Eesti registrisse kandmata jätmise korral ei oleks krediidiasutus ja Alnebor OÜ kapitalirendilepingut sõlminud, kuid juba sõlmitud lepingu täitmist õigusvastane registrikanne ei takistanud.
15.Riigikohus on lahendis 3-3-1-11-15 (p 12) tõepoolest märkinud, et kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga. Samas on Riigikohus aga selgitanud, et eeltoodu ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Nii on Riigikohus nt lahendis nr 3-3-194-09 (p 16) möönnud ARK seotust sündmuste ahelaga, kuid leidnud, et ARK registreerimiskanne ei tekitanud väidetavat kahju.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.