O. Õ ’a kaebus Harku ja Murru Vangla 04.02.2016 käskkirja nr 27-d tühistamiseks
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja- O. Õ Vastustaja- Tallinna Vangla (kuni 31.05.2016 Harku ja Murru Vangla, seaduslik esindaja direktor Kermo Päll)
Resolutsioon
1.Jätta O. Õ ’a kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. august 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Harku ja Murru Vangla 04.02.2016 käskkirjaga nr 27-d (tl 3-3p) tunnistati kinnipeetav O. Õ süüdi VSKE § 82 lg 3 esimese lause nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks. VangS § 65 lg 3 järgi pöörata täitmisele Harku ja Murru vangla 13.12.2015 käskkiri nr 278-d, millega määrati kinnipeetavale 3 ööpäeva kartserit 6 kuulise katseajaga.
11.02.2016 esitas O. Õ Harku ja Murru Vanglale vaide reg 16.02.2016 nr 5-11/16/5-1 (tl 9-9p) Harku ja Murru Vangla 04.02.2016 käskkirja nr 27 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Harku ja Murru Vangla 14.03.2016 vaideotsusega nr 5-11/16/5-2 (tl 4-4p) jäeti O. Õ ’a vaie rahuldamata.
Kaebuse põhjendused ja taotlus
4.11.04.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja O. Õ a kaebus Harku ja Murru Vangla 04.02.2016 käskkirja nr 27-d tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt märkas kaebaja suitsetamisalas pingil istudes ja suitsetades pakki, mis vedeles maas. Kaebaja võttis paki ja pani selle parema jalanõu äärest sisse. Tegemist oli kinnise pakiga ja kilega kaetud. Kaebaja soovis selle pärast suitsetamist valvuritele ära anda, kuid ei tahtnud seda teha teiste kinnipeetavate ees. Kuna kaebajal on mäluprobleemid, siis eluhoones koheselt ei meenunud pakk jalatsi sees enne kui kaebaja läbiotsimise käigus jalatseid ära võttes nägi. Kaebaja jalatsitel on õhukesed tallad ning sinna sisse midagi peita, oleks kaebaja pidanud jalanõu jalast ära võtma. Kaebaja ei näe enda tegevuses süüd, mis vääriks kartserikaristust.
5.28.06.2016 avalduses kohtule teatas kaebaja, et ta on alates 06.06.2016 vanglast vabanenud. Kaebaja soovib vaidlustatud käskkirja tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Vastustaja vastuväited
6.Harku ja Murru Vangla 17.05.2016 vastuses kaebusele (tl 27-28) vangla kaebusega ei nõustu ja vaidleb kaebusele vastu. Puudub vaidlus, et kaebaja pani toime vanglas kehtestatud korra rikkumise. Kaebaja poolt toime pandud rikkumise asjaolud on distsiplinaarmenetluse käigus kontrollitud ning piisaval määral tõendamist leidnud. Keelatud esemete leidmist tema valdusest tunnistab ka kaebaja. Vaidlus käib selle üle, et kaebaja hinnangul ei olnud tegemist tahtliku rikkumisega. Kuna kaebaja valdusest leiti keelatud esemeid ning kaebaja tunnistas, et need esemed olid tema jalatsi sees, on rikkumine faktiliselt tuvastatud. Kuid kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei ole täpsustatud, distsiplinaarkaristuse määramiseks nõutavat süü vormi, võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata ka hooletusest toimepandud rikkumise eest. Seega, on tegemist tahtlikult toimepandud mitte hooletusest tingitud rikkumisega. Harku ja Murru Vangla kodukorra punkti 12.3 kohaselt väljastatakse suitsetada soovivale kinnipeetavale suitsetamise ajaks esimesel võimalusel maksimaalselt kolm sigaretti ilma pakita. 12.4 kohaselt jalutuskäigu (suitsetamise) ajal täiendavalt sigarette ei väljastata. Seega, selleks et saaks sigarette eluosakonda toimetada, teevad kinnipeetavad omavahel koostööd. Harvad pole ka juhud, et suitsetajana registreerib ennast ka kinnipeetav, kes ei suitseta ning läbi sellise koostöö kogutakse sigaretid kokku. Olgugi, et kaamera jälgib suitsetamise ala, ei ole võimalik kõiki korraga jälgida, samuti on kaameratel pimedad nurgad ning kui juba kaks kinnipeetavat seisavad kõrvuti seljaga kaamera poole ei ole võimalik näha, mida nad teevad. Platsil seisev valvur jälgib kinnipeetavaid nii kuidas oskab ja saab kuid nagu öeldud, siis kõike ei saagi märgata ning selliseid olukordi kinnipeetavad ära kasutavadki.
7.Vangla hinnangul on kaebaja süü piisaval määral tõendatud ning kuna kaebaja oli rikkumise toimepanemise hetkel katseajaga, samuti tubakatoodete nõuete rikkumise eest, määratud distsiplinaarkaristus, võis ja pidi sellega karistuse määramisel arvestama. Tubakatoodete ja suitsetamisega seotud rikkumised on rasked rikkumised ning lühikese aja järgi toime pandud samaliigilised rasked rikkumised näitavad, et kinnipeetav ei teinud määratud distsiplinaarkaristusest vajalikke järeldusi. Määratud distsiplinaarkaristused peavad andma kinnipeetavale sõnumi, et toimepandud rikkumistega saabuvad ka tagajärjed. Määratud karistus (saabunud tagajärg) peab aitama kinnipeetavat motiveerida rikkumistest hoiduma ning nagu kogemus näitas, siis leebem katseajaga karistus, kinnipeetavat rikkumisest hoiduma ei motiveerinud. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning palub kaebuse rahuldamata jätta.
Kohtu seisukoht
8.Käesolevas asjas on O. Õ esitanud halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla 04.02.2016 käskkirja nr 27-d tühistamiseks (tühistamiskaebus). Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav O. Õ süüdi VSKE § 82 lg 3 esimese lause nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks. VangS § 65 lg 3 järgi pöörata täitmisele Harku ja Murru vangla 13.12.2015 käskkiri nr 278-d, millega määrati kinnipeetavale 3 ööpäeva kartserit 6 kuulise katseajaga.
9.Alates 01.06.2016 on vastustajaks Tallinna Vangla, kuna Harku ja Murru Vangla liideti Tallinna Vanglaga.
10.Distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks oli vanemavalvuri Alar Lonks’u 10.01.2016 koostatud ettekanne nr 12 (tl 13p), mille kohaselt püüdis kinnipeetav O. Õ pärast suitsetamist 10.01.2016 kell 12:30 eluosakonda tuua kuute sigaretti, mis olid kilekotiga papi vahele panduna parema jala talla all. Läbiotsimise käigus võttis kinnipeetav O. Õ vabatahtlikult peidetud sigaretid välja ning andis ametniku kätte. Eelnevalt oli kinnipeetavale antud seaduslik korraldus suitsukappide juures, et tagastada laekasse tarvitamata jäänud sigaretid. Kinnipeetav O. Õ väitis, et laekasse pole midagi panna.
11.Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskiri (VSKE) § 82 lg 3 kohaselt kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Harku vangistusosakonna kodukorra p 12.5 kohaselt on kinnipeetav kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid vanglateenistuja määratud kohas ja ajal vanglale hoiule andma.
12.Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära kaebajalt keelatud esemed: kolm sigaretti LD; üks sigarett Camel; üks sigarett LM ja üks sigarett Philip Morris. Ühtlasi on esemete leidmise kohta 10.01.2016 koostatud akt 02817 (tl 14). Esemete leidmise kohta on kaebaja 10.01.2016 andnud omapoolseid selgitusi (tl 14p), mille kohaselt läbiotsimisel leiti kaebajalt peidetud 6 sigaretti. Kaebaja kahetseb oma teguviisi.
13.Kohtu hinnangul on eluliselt vähe usutav, et kaebaja mäluprobleemide tõttu kaebajale eluhoones koheselt ei meenunud pakk jalatsi sees enne kui kaebaja läbiotsimise käigus jalatseid ära võttes nägi. Nimelt nähtub, et eelnevalt oli kinnipeetavale antud seaduslik korraldus suitsukappide juures, et tagastada laekasse tarvitamata jäänud sigaretid. Kinnipeetav O. Õ väitis, et laekasse pole midagi panna. Nimetatud asjaolu pigem viitab kaebaja soovile, mitte ära anda jalatsi sisse peidetud pakki. Kaebaja väitel pani ta paki parema jalanõu säärest sisse ning kaebaja kinnitusel on temale kuuluvatel jalatsitel õhukesed tallad ning sinna sisse midagi peita, oleks kaebaja pidanud jalanõu jalast ära võtma ja niimoodi toimetama. Seega kohtu hinnangul oleks kaebaja isegi väidetava unustamise korral pidanud tundma jalatsi sisse peidetud eset.
14.HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
15.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangla kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.
16.Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vangla arvestanud karistuse määramisel asjaoluga, et tubakatoodete ja suitsetamisega seotud rikkumised on vangla mõistes rasked rikkumised ning kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud samalaadse rikkumise eest ning antud
tegu on toime pandud viibides katseajal, sealjuures on uus rikkumine sooritatud vähem kui kuu aja möödudes eelmise karistuse määramisest.
17.Halduskohus on seisukohal, et Harku ja Murru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.
18.Kohus tuvastas, et läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (tl 14p), menetluse käik on protokollitud (tl 12-13) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.
19.Halduskohus lisab veel, et isikul puudub kaebeõigus juhul, kui haldusakti pole küll kehtetuks tunnistatud, kuid regulatsiooni täieliku ammendumise tõttu ei saa tal enam mingit õiguslikku tähendust olla. Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam mingisugust tulu tõusta, ei täida enam õiguste kaitse funktsiooni (K. Merusk, I. Pilving. Kohus. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 53). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muuhulgas tähendab see seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv. Kaebust ei saa esitada olukorras, kus sellega väidetavalt rikutud õigust kuidagi kaitsta ei saa (E. Vene. Kaebus. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 180).
20.Käesoleval juhul on kaebaja alates 06.06.2016 vanglast vabanenud. Isegi juhul, kui kaebaja tühistamiskaebus rahuldada, siis kaebaja ei saavuta oma eesmärki, kuna see ei anna talle mingisugust tulu. Kaebaja pole ka vastustajale esitanud hüvitamisnõuet.
21.Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tulenevalt eeltoodust jääb O. Õ ’a kaebus Harku ja Murru Vangla 04.02.2016 käskkirja nr 27-d tühistamiseks rahuldamata.
22.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 19.04.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.