K. T kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 7000 euro hüvitamise nõudes
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – K. T Vastustaja-Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskuluna kantud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. august 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.K. T esitas 13.01.2016 Tallinna Vanglale taotluse reg nr 5-37/16/6-1 (tl 6-6p) mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt 19.11.2015 toimus kambris nr 122 läbiotsimine, mille käigus võeti ära kambrist „ähvarduskiri“, mis edastati ametnike poolt teabe- ja uurimisosakonnale. Taotleja hinnangul on vangla rikkunud sõnumisaladust ning taotleb talle tekitatud mittevaralise kahu hüvitamist summas 7000 eurot.
2.Tallinna Vangla 14.03.2016 vastusega nr 5-37/16/6-2 (tl 7-7p) jäeti K. T kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Tallinna Vangla asus seisukohale, et K. T le ei ole tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamise nõue oleks põhjendatud. Kaebuse põhjendused ja taotlus
3.13.04.2016 saabus Tartu Halduskohtule K. T kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 7000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt võeti 19.11.2015 kambrist ära kiri, mis oli kaebaja väitel koostatud kaebaja emale, mitte ähvarduskiri nagu väidab vangla. Vangla ei ole põhjendanud kirja äravõtmist, mistõttu oli vangla tegu õigusvastane. Kaebaja on püüdnud kirja tagasi saada, kuid kiri on kadunud. Vangla ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et äravõetud kirja puhul on tegemist ähvarduskirjaga. Samuti ei ole kiri edastatud TVO ametnikele. Kaebaja hinnangul on eluliselt mitte usutav, et ähvarduskiri, mis ära võetakse ei jõua TVO ametnikele. Kaebaja on vangla tegevuses pettunud ning kaebaja kirja emale ja tüdruksõbrale on lugenud teised ametnikud, millega on rikutud sõnumi saladust ja eraelu puutumatust. Eraelu puutumatust on rikutud sellega, et kirja sisus oli eraelulistest suhetest ja perekonnaelust juttu ja kaks valvurit said seda lugeda.
4.17.04.2016 kohtule esitatud kaebuse täienduse kohaselt, märgib kaebaja, et äravõetud kirja pärast on kaebajal suur kaotusvalu. Kaebajal ei ole võimalik kaotusvalu tõestada, kuid Tallinna Vangla TVO ametnik nägi, et kaebaja käitus meeleheitlikult ja kaotusvalu oli suur. Kaebajalt ära võetud kirja pärast on kaebaja pidanud pooleteise kuu vältel ajama meeleheitlikult taga ebaseaduslikult ära võetud kirja ning antud intsident on tekitanud kaebajale masendust ja kaotusvalu.
5.Kaebaja on vanglast vabanenud 24.05.2016. Vastustaja vastuväited
6.Tallinna Vangla poolt 19.05.2016 kohtule esitatud vastuses kaebusele (tl 31-32) Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja kambrist 19.11.2015 ähvarduskirjana ära võetud paberilehe osas ei olnud teinud mingeid toiminguid, millest võinuks järeldada, et see on kolmandate isikute eest varjatud – ähvarduskiri asus varjamatult kambris laua peal ning vanglaametnikel polnud põhjust eeldada, et tegemist on saladusega. Seega kuivõrd kaeabaja ei olnud võtnud tarvitusele mingeid meetmeid takistamaks kõrvalistel isikutel paberil kirjutatu teadasaamist, ei saanud niisama laual vedeleva paberilehe näol olla tegemist saladusega ning vanglaametnikud ei saanud sõnumisaladust rikkuda. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja tegi kõik endast oleneva, et sõnumisaladust kaitsta, oli tegemist ähvardusi sisaldava sõnumiga, mis vangla kontekstis ning arvestades kaebaja eelnevat agressiivset käitumist vanglas võis olla reaalseks ohuks julgeolekule. Vanglaametnikel on kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek ning selle eesmärgi tagamiseks ja ohuolukordade ennetamiseks tuleb vanglaametnikel võimalikesse ohumärkidesse suhtuda täie tõsidusega ning nendele koheselt reageerida. Seega võimaliku julgeolekuohu kõrvaldamiseks ei võinud vanglaametnikud ähvarduskirja tähelepanuta jätta. Kaaludes isiku õigust sõnumisaladuse kaitsele õigusega elule ja tervisele (mis on samuti PS §-de 16 ja 28 alusel kaitstavad isiku põhiõigused), ei ole kahtlust, et õigus elu ja tervise kaitsele kaalub üles isiku õiguse sõnumisaladuse kaitsele. Seega isegi kui pidada vanglaametnike tegevust sõnumisaladust riivavaks, on selle eesmärgiks olnud sõnumisaladusest veelgi olulisemate põhiõiguste – elu ja tervis - kaitse.
7.Vastustaja möönab, et käesolevaks hetkeks ei suuda vangla välja selgitada kaebaja kambrist äravõetud ähvarduskirja asukohta, kuid kaebaja kahtlus, et kirja ära võtnud ametnikud on sõnumisaladuse rikkumise vastu eksimise varjamiseks kirja juba ära võtmisel hävitanud, on alusetu. Seda kinnitab Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja, kes mäletab 2015. aasta novembris eelmärgitud kirja nägemist, mis aga kirja kohese hävitamise puhul olnuks ilmselgelt võimatu. Seda, et kambrist ähvarduskirja ära võtnud vanglaametnikel puudus vajadus sõnumisaladuse rikkumise varjamiseks kiri
hävitada, tõendab juba ainuüksi asjaolu, et kambri läbiotsimise ajal kaebajat kambris ei olnud, mistõttu ei saanuks kaebaja ka väidetavast sõnumisaladuse rikkumisest (kirja lugemisest) teada – seega võimaliku õigusvastase tegevuse varjamise eesmärgil polnud vanglaametnikel tarvidust kirja üldse ära võtta, kuna sõnumisaladuse rikkumist polnuks ilmselgelt võimalik tuvastada. Vastustaja hinnangul ähvarduskirja ära võtmine selliseid kannatusi isikule ei tekita ning vanglaametnike tegevus ei ole käsitatav sõnumi saladuse rikkumise või kaebaja väärikuse alandamisena. Vastustaja leiab, et kaebaja vastupidine seisukoht põhineb ebaõigel arusaamal, nagu kujutaks igasugune vangla administratsiooni poolt kaebaja jaoks ebasobiv tegevus endast kaebaja õiguste rikkumist. Asjaolu, et kaebajal võis tekkida pinge ja ebameeldivus, ei ole käsitletav olukorrana, kus vangla oleks tegutsenud eesmärgiga tekitada kaebajas hirmu, ahastust ja alaväärsustunnet, rikkunud intensiivselt tema põhilisi inimõigusi. Iga kahjunõude puhul tuleb arvestada sündmuse asjaolusid ning et rahalist hüvitist ei määrata vangla karistamiseks, vaid see peab hüvitama kannatanule tekkinud kahju. Antud juhul ei ole vastustaja hinnangul täidetud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tingimused. Kohtu põhjendused
8.K. T on halduskohtule esitanud kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 7000 euro hüvitamise nõudes.
9.Käesoleval juhul poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.11.2015 võeti valvurite poolt läbiotsimise käigus kambrist 122 ära kaebajale kuulunud kiri. Vaidlusaluse kirja äravõtmise kohta on koostatud akt 19.11.2015 (tl 8). Akti kohaselt on tehtud ettepanek edasta kiri TVO ametnikele kontrollimiseks.
10.Samuti puudub vaidlus selles, et käesolevaks hetkeks ei ole vangla välja suutnud selgitada kaebaja kambrist äravõetud ähvarduskirja asukohta. Samas vangla kinnitusel on alusetud kaebaja väited selle kohta, et kirja ära võtnud ametnikud on sõnumisaladuse rikkumise vastu eksimuse varjamiseks kirja juba ära võtmisel hävitanud. Nimetaud asjaolu tõendab ka Tallinna Vangla teabe-ja uurimisosakonna juhataja R. K’e kinnitus, mille kohaselt (tl 35) toodi ametnike poolt vaidlusalune kiri teabe-ja uurmisosakonda. TVO juhataja väidetavalt ei suuda meenutada kirja sisu ning mis selles kirjast edasi sai.
11.PS § 43 kohaselt igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.
12.VangS § 41 lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.
13.RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani
õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
14.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
15.Kaebaja väitel seisneb mittevaraline kahju kaotusvalus temalt ära võetud kirja pärast on kaebaja pidanud pooleteise kuu vältel ajama meeleheitlikult taga ebaseaduslikult ära võetud kirja ning antud intsident on tekitanud kaebajale masendust ja kaotusvalu.
16.Seega käesoleval juhul taotleb kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 7000 eurot, mis seisneb kirja äravõtmisega kaebajale põhjustatud kaotusvalus.
17.Kohus möönab, et kaebajale kuulunud kirja äravõtmine võis kaebajale põhjustada teatud ebameeldivust, kuid kohtu hinnangul ei saanud kirja äravõtmine põhjustada selliseid hingelisi kannatusi, mis oleksid aluseks mittevaralise kahju hüvitamiseks RVastS § 9 lg 1 mõttes. Seega, kuna kaebuse esitaja kaebuses märgitud õigusi ei ole vangla rikkunud, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda talle tekitatud hingeliste üleelamiste rahalist hüvitamist. Kirjeldatu alusel jääb hüvitamiskaebus rahuldamata.
18.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 21.04.2016 määrusega (tl 25-26). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.