Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosaline
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Kersti Kerstna-Vaks, Madis Ernits 14.07.2016, Tartu 3-16-856 Martin Villemsi kaebus Justiitsministeeriumi vastu seoses Euroopa vahistamismääruse täitmisega Tartu Halduskohtu 03.06.2016. a määrus Martin Villemsi määruskaebus Määruskaebuse esitaja Martin Villems
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.06.2016. a määrus muutmata, täiendades selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Hispaania Kuningriigi Riikliku Ülemkohtu Keskkriminaalkohus nr 5 koostas 09.07.2012 määruskaebuse esitaja suhtes Euroopa vahistamismääruse (EAW; tl 37-39p, tõlge 40-41p). Vahistamismäärusest nähtub, et määruskaebuse esitajat kahtlustatakse aastal 2007 fiktiivsete krediitkaartide tootmises, kasutuselevõtus ja kasutamises läbi kõrgetasemeliste ja kõrgehinnaliste kaupade (elektroonikaseadmed, arvutitehnik) ostude erinevates ostukeskustes erinevates maakondades.
Harju Maakohus otsustas 22.05.2013. a määrusega nr 1-13-2041 (tl 12-14) loovutada määruskaebuse esitaja EAW alusel Hispaania Kuningriigile (Hispaania). Maakohus märkis, et kuna määruskaebuse esitaja kannab Harju Maakohtu 03.08.2012. a otsusega mõistetud karistust, siis kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 506 võimaldab Justiitsministeeriumil korraldada määruskaebuse esitaja ajutine loovutamine Hispaaniale.
Justiitsministeerium teatas 16.09.2013. a kirjaga nr 12-1/13-2591-5 (tl 15) EAW koostajale, et määruskaebuse esitaja otsustati loovutada Hispaaniale, kuid arvestades, et ta kannab temale Eestis mõistetud karistust (6 aastat ja 6 kuud, karistuse kandmise algus 04.05.2011), siis lükkas
Justiitsministeerium KrMS § 506 lg 1 kohaselt tema loovutamise kuni karistuse ärakandmiseni edasi. Samas andis Justiitsministeerium teada, et kahepoolse kokkuleppe alusel Hispaania pädeva asutuse ja Eesti Justiitsministeeriumi vahel on siiski võimalik isiku ajutine loovutamine. Sellele Hispaania ei vastanud. Justiitsministeerium esitas 19.11.2013 Hispaania Kuningriigi Riikliku Ülemkohtu Keskkriminaalkohtule nr 5 järgmise päringu (tl 16) märkega „kiireloomuline“. Hispaaniast saabus 30.12.2013 vastus (tl 17), milles sooviti ajutist loovutamist.
Justiitsministeerium esitas 08.01.2014 loovutamise taotlejale allkirjastatud määruskaebuse esitaja ajutise loovutamise kokkuleppe teksti eesti ja hispaania keeles (tl 18-19), paludes saata mõlemas keeles alla kirjutatud kokkulepe tagasi. Sellele Hispaania vastust ei järgnenud.
Tartu Maakohus tunnistas 04.09.2014. a otsusega nr 1-14-2410 (tl 20-28) määruskaebuse esitaja süüdi ning arvestades ka Harju Maakohtu 03.08.2012. a otsusega mõistetud karistust, määras lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 9 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.09.2014. Kinnipeeturegistri kohaselt saab karistus kantud 04.06.2021.
Määruskaebuse esitaja esitas 10.01.2016 Justiitsministeeriumile taotluse lõpetada tema loovutamismenetlus (tl 53p). Justiitsministeerium vastas sellele 09.02.2016. a kirjaga nr 121/414 (tl 53), et kuigi Hispaania ei ole alustanud ajutiseks loovutamiseks üleviimist, ei tähenda see seda, et Hispaania oleks oma EAW tühistanud või loovutamine Hispaaniale oleks mingil muul moel muutunud õigustühiseks.
Määruskaebuse esitaja esitas 09.03.2016 Justiitsministeeriumile vaide (tl 54-55), sest välja andmine 14 aastat hiljem on vastuolus seadusega ja rikub inimõigusi. Määruskaebuse esitaja soovis tühistada väljaandmise või anda Hispaaniale mõistlik aeg ajutise loovutamise läbiviimiseks. Justiitsministeerium vastas vaidele 12.04.2016. a kirjaga nr 12-1/41-6 (tl 54), et Eestil ei ole pädevust EAW-d tühistada ega Harju Maakohtu loovutamisotsust õigustühiseks tunnistada ning õiguslikke otsustusi on võimalik kujundada vastavalt Hispaaniast tulevale informatsioonile.
Justiitsministeerium esitas 12.04.2016 Hispaaniale järjekordse päringu märkega „väga kiire“, küsides kas 09.07.2012 koostatud ja Harju Maakohtu poolt rahuldatud EAW on jätkuvalt kehtiv või on vahepealsel ajal Hispaania võtnud määruskaebuse esitaja loovutamise taotluse osas muu seisukoha. 25.04.2016 saabus läbi politsei SIRENE kanalite kinnitus, et Hispaania EAW on jätkuvalt jõus ning isiku loovutamisest ollakse huvitatud. Vastava informatsiooni saatis Justiitsministeerium ka 28.04.2016. a kirjaga nr 12-1/41-8 määruskaebuse esitajale.
Määruskaebuse esitaja esitas 03.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse kohustada Justiitsministeeriumit tühistama otsus, millega loovutati kaebaja Hispaaniale, või alternatiivselt kohustada Justiitsministeeriumit läbi viima loovutamine mõistliku aja jooksul. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna Harju Maakohtu 22.05.2013. a määrusega otsustatud loovutamist kriminaalmenetluse jätkamiseks ei ole mõistliku aja jooksul täidetud ning isiku ajutist loovutamist pole suudetud läbi viia, siis rikub tema õigusi Justiitsministeeriumi väidetav otsus loovutada määruskaebuse esitaja Hispaaniale 2021. aastal kui lõpeb tema Eestis mõistetud karistuse kandmise aeg.
Justiitsministeerium on halduskohtule esitatud vastuses seisukohal, et ei ole olemas sellist akti, mille tühistamist määruskaebuse esitaja saaks nõuda ja seda on Justiitsministeerium oma 05.01.2016. a, 09.02.2016. a, 12.04.2016. a kirjades määruskaebuse esitajale ka selgitanud.
Kuna Hispaania ei ole teavitanud 09.07.2012 koostatud EAW tühistamisest, vaid on kinnitanud, et EAW on jätkuvalt kehtiv, siis on ka Harju Maakohtu 22.05.2013. a määrus loovutamise kohta jätkuvalt jõus. Justiitsministeerium jätkab määruskaebuse esitaja ajutise loovutamise menetlust, püüdes saavutada erinevaid justiitskanaleid kasutades Hispaania pädevate asutustega vajalikku kontakti ajutise loovutamise ajavahemiku kindlaksmääramiseks ning määruskaebuse esitaja reaalseks ajutiseks loovutamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 03.06.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub käesolevas haldusasjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna isikule ei tulene kehtivatest õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda enda ajutist loovutamist või muul moel õiguslikku alust nõuda loovutamismenetluse kiirendamist. Kaebaja suhtes tehti loovutamisotsus 22.05.2013 Harju Maakohtu määrusega, mida kaebaja ei vaidlustanud. Kaebaja nõustus enda loovutamisega. Kuna kaebaja kandis määruse tegemise hetkel Eestis kohtuotsusega mõistetud karistust ja on ka praegu karistust kandmas Tartu Vanglas, siis on Justiitsministeeriumil KrMS § 506 lg 1 alusel õigus loovutamismääruse täitmine edasi lükata. Sellisest otsustusest andis Justiitsministeerium kaebajale teada 16.09.2013. a kirjaga nr 121/132591-5. Käesoleval hetkel tehakse Justiitsministeeriumi poolt jätkuvalt menetlustoiminguid ning õiguslikke otsustusi kaebaja suhtes on võimalik teha, kui Hispaania Kuningriigi pädevalt asutuselt saabub asjakohast teavet. Praegusel ajahetkel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nõuda Justiitsministeeriumilt ajutise loovutamise otsustuse tühistamist või kohustamist loovutamismenetlust kiirendada. Seaduses puudub vastav regulatsioon. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et loovutamismääruse täitmine kujutab kohtu hinnangul endast haldustoimingut, mis haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 kohaselt peab olema kooskõlas õigusaktidega ning see võib piirata õigusi ja vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Isiku loovutamine kui haldustoiming on õigusvastane, kui isiku välisriigile loovutamine ei ole õiguslikult enam lubatud muutunud asjaolusid arvesse võttes (selguvad KrMS § 492 loovutamist välistavad või piiravad asjaolud). Halduskohtu hinnangul puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks, sest puuduvad igasugused indikatsioonid, et Justiitsministeerium või Eesti organite tegevus või tegevusetus riivaks kaebaja õigusi sõltumata sellest, et objektiivses õiguses ei ole kaebaja juhtumile regulatsiooni. Ebamõistlikult pika menetlusaja küsimus saab tõusetuda siis, kui Justiitsministeeriumil on alus kaebaja subjektiivsete õiguste suhtes mingitekski otsustusteks, mille täitmist saaks halduskohtumenetluses keelata (määruse p 7). Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu 03.06.2016. a määrusele määruskaebuse, milles ta palub Tartu Halduskohtu määruse tühistada ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks halduskohtu määruses väljendatud seisukoht, et Justiitsministeeriumi otsusega ei rikuta määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Justiitsministeeriumi otsus loovutamise edasilükkamiseks muutus põhiõigusi rikkuvaks peale poolelioleva kriminaalasja lõppemist, mil määruskaebuse esitajale mõistetud karistusaeg pikenes 2021. aastani. Määruskaebuse esitaja on ka praegu nõus enda loovutamisega Hispaaniale, kuid ta ei nõustu loovutamisega 2021. aastal, sest see rikub põhiseaduslikku ja EIÕK art-st 6 tulenevaid õigusi õiglasele kohtumenetluse mõistliku menetlusaja mõttes. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta viitas kaebuses loovutamist välistavatele asjaoludele KrMS § 492 mõttes, mis on seaduslikuks aluseks Justiitsministeeriumi haldustoimingu vaidlustamisel.
Määruskaebus jääb rahuldamata.
Määruskaebuse esitaja soovib halduskohtule esitatud kaebuses kohustada Justiitsministeeriumit tühistama otsus, millega loovutati kaebaja Hispaaniale, või alternatiivselt kohustada Justiitsministeeriumit läbi viima loovutamine mõistliku aja jooksul.
KrMS § 506 lg 1 järgi võib Justiitsministeerium lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui isiku suhtes viiakse Eestis läbi kriminaalmenetlust või täidetakse tema kohta tehtud kohtuotsust. Euroopa Liidu õiguses vastab sellele Nõukogu 13.06.2002. a raamotsuse Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK; raamotsus) art 24 lg 1, mille järgi võib vahistamismäärust täitev õigusasutus, olles otsustanud Euroopa vahistamismääruse täita, lükata tagaotsitava üleandmine edasi, et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kohtu alla anda teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses, või kui talle on juba karistus sellise teo eest määratud, et ta saaks karistust kanda selle liikmesriigi territooriumil. Ringkonnakohus märgib, et ei kriminaalmenetluse seadustikus ega raamotsuses ei ole määratud kindlaks tähtaega, kui kaua võib loovutamismääruse täitmist edasi lükata. Kuna mõlemas normis on juttu kohtuotsuse täitmisest, mis võib karistusõiguse valdkonnas kesta aastaid või isegi aastakümneid, siis ilmselt on normi loojad arvestanudki võimalusega, et vahistamismääruse täitmine võib teatud juhtudel võtta palju aega. Kriminaalkohtu otsuse täitmine ongi olemuslikult kaua kestev menetlus.
KrMS § 506 lg 2 järgi võidakse isik kirjalikul kokkuleppel taotleva riigiga, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutada taotlevale riigile ajutiselt. Selle sätte aluseks võib pidada raamotsuse art 24 lg-t 2, mille kohaselt võib vahistamismäärust täitev õigusasutus üleandmise edasilükkamise asemel anda tagaotsitava vahistamismääruse teinud liikmesriigile ajutiselt üle tingimustel, mille vastastikusel kokkuleppel määravad kindlaks vahistamismäärust täitev ja vahistamismääruse teinud õigusasutus; kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning selle tingimused on vahistamismääruse teinud liikmesriigi kõigile asutustele siduvad. Kummaski sättes ei ole ette nähtud tähtaega, mille jooksul on võimalik isik ajutiselt loovutada. Sellist tähtaega ei tulene ka ühestki muust normist. Selle asemel on mõlema normi järgi ajutise loovutamise eelduseks kahe riigi õigusasutuste vaheline kokkulepe. Olukorras, kus teise riigi õigusasutus ei näita üles huvi vastava kokkuleppe sõlmimiseks, ei ole võimalik kohustada loovutava riigi õigusasutust läbi viima menetlust ajutiseks loovutamiseks.
Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus seega halduskohtu järeldustega. Eeltoodust nähtuvalt puudub norm, millest tuleneks kaebaja subjektiivne õigus. Halduskohus on määruskaebuse esitaja kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.