lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1092/10

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1092/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.07.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.07.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1092

Haldusasi

XX kaebus Venemaa Föderatsiooni pensioni saamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1092 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 31.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada fakti, et ta elas koos YY-ga kuni viimase surmani ühise majapidamise ja leibkonnana ning YY pension oli perekonna põhiline sissetulekuallikas. Kaebaja abikaasa sai Venemaa Föderatsioonilt igakuuliselt sõjaväepensioni kuni surmani. Kaebaja pöördus 27.04.2016 Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonda taotlusega määrata temale abikaasa surma järgselt lesepension. Kuna abikaasade registrijärgsed elukohad olid erinevad, palus saatkond esitada kohtulahendi, et kaebaja elas ühises leibkonnas koos oma abikaasaga kuni viimase surmani.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 17.06.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruse põhjenduste kohaselt on halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või Eesti kohtule esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvaheliste organisatsioonide või selle organi tegevuse peale. Eesti Vabariigi halduskohtu pädevus piirdub Eesti Vabariigi haldusorganite tegevuse kontrollimisega. Venemaa Föderatsioonilt pensioni saamiseks vajalikud eeldused on sätestatud Venemaa Föderatsiooni seadustes ning nende olemasolu või puudumist peavad kontrollima Venemaa Föderatsiooni ametiasutused, vajadusel kohtud. Eesti kohtul puuduvad teadmised

3-16-1092 Venemaa Föderatsioonis kehtivate seaduste kohta ja pädevus tuvastada Venemaa Föderatsiooni haldusmenetluses vajalikke faktilisi asjaolusid. Seega tuleb kaebajal pöörduda pensioni saamise taotlusega Venemaa Föderatsiooni asutuste poole ja vajadusel Venemaa Föderatsiooni kohtu poole. Venemaa Föderatsiooni ametiasutused peavad ise kontrollima, kas kaebaja esitatavad dokumendid on piisavad pensioni määramiseks või milliseid asjaolusid oleks täiendavalt vaja kontrollida ja tuvastada. Kui Venemaa Föderatsiooni ametivõimud, sh kohtud vajavad seejuures abi Eestis elavate tunnistajate ülekuulamiseks või Eesti Vabariigi ametiasutustelt teabe saamiseks, on neil vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades õigus esitada õigusabitaotlus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile (lepingu art-d 3 ja 4). Pensioniasjades teevad Venemaa Föderatsiooni ametiasutused koostööd Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (edaspidi koostööleping) art 8 järgi.

3.XX esitas määruskaebuse halduskohtu 17.06.2016 määruse peale. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 määrus ja saata asi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Koostöölepingu art 8 p 2 kohaselt teevad lepingupoolte pädevad asutused üksteisega koostööd lepingu kohaldamisega seotud küsimustes ning art 8 p 3 kohaselt osutavad lepingupoolte pädevad võimuorganid ja pädevad asutused üksteisele abi lepingu kohaldamiseks ja edastavad lepingu rakendamiseks teavet oma õigusaktide ja nende muudatuste kohta, samuti vahetavad statistilisi andmeid. Seega võtsid lepingu pooled omale kohustuse teha koostööd ning see laieneb ka isikute abistamisele ja nende õiguslike probleemide lahendamisel riigis, kus isikud viibivad. On mõeldamatu, et nii kõrges eas kaebaja peab sõitma asjaajamiseks Venemaale. Põhiseaduse (PS) § 13 sätestab igaühe õiguse saada riigi ja seaduse kaitset ning Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Tulenevalt PS §-st 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtu 17.06.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
6.Eesti halduskohus ei saa HKMS § 4 lg-te 1 ja 3 kohaselt lahendada probleemi, mis on tekkinud kaebaja ja välisriigi vahelisest õigussuhtest. Riigikohtu erikogu leidis 25.05.2005 määruses asjas nr 3-3-4-1-05 (p 10), et halduskohus ei saa tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu Vene Föderatsiooniga. Ringkonnakohus märgib, et puudub ka välisleping, mis omistaks halduskohtule pädevuse asja lahendada. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ei hõlma haldusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ega täitmist. Kaebaja viidatud koostöölepingu art 8, mis reguleerib pädevate võimuorganite ja pädevate asutuste koostööd, ei laiene kohtumenetlusele. Koostöölepingu art 1 p 1 ap 2 kohaselt on pädevad võimuorganid Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium ning Venemaa Föderatsiooni Tervishoiu ja Sotsiaalarengu Ministeerium. Koostöölepingu täitmiseks 06.10.2011 allkirjastatud rakenduskokkuleppe art 2 kohaselt on 2(3)

3-16-1092 koostöölepingu mõistes pädevad asutused Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet ning Venemaa Föderatsiooni Pensionifond ja selle piirkondlikud asutused.

7.PS §-dest 13 ja 15 ei tulene nõuet, et Eesti kodanikul peaks olema võimalus lahendada välisriigilt pensioni saamisega seotud probleemi Eesti kohtus isegi siis, kui välisriigi kohtusse pöördumine võib olla keeruline. Tallinna Ringkonnakohus leidis analoogilises asjas 27.05.2011 tehtud määruses asjas nr 3-11-882, et Eesti halduskohtule ei anna pädevust ka asjaolu, et kaebaja soovitud fakti tuvastamiseks vajalikud dokumendid asuvad Eesti arhiivides ja tunnistajad elavad Eestis. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja