ELMO Rent AS avaldus pankroti väljakuulutamiseks Võlgnik: ELMO Rent AS (registrikood 12994939) Pankrotihaldur: Jüri Sirel (isikukood XXX) Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja võlgniku ELMO Rent AS (registrikood 12994939) pankrot 30.06.2026 kell 17:30.
2.Kohustada võlgniku ELMO Rent AS juhatuse liiget Xd ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtusse (Lubja 4, kohtusaal 4006) 02.09.2026 kell 12:00. X ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida kuni 3200 euroga või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
3.Nimetada ELMO Rent AS pankrotihalduriks Jüri Sirel.
4.Viia ELMO Rent AS pankrotimeentlus läbi avaliku uurimisena.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
9.Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena.
10.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
11.Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Sireli tasuks kokku 3111 eurot (käibemaksuga).
12.Mõista ajutise halduri tasu 3111 eurot (käibemaksuga) välja ELMO Rent AS-ilt. Määrata ajutise halduri tasust 1154,12 euro (käibemaksuga) hüvitamine riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arvelduskontole nr XXXXXXX. Ülejäänud ajutise halduri tasu 1956,88 eurot (käibemaksuga) hüvitada ELMO Rent AS pankrotivarast.
13.Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata (PankrS § 192 11 lg 3). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ELMO Rent AS (võlgnik) esitas 11.02.2026 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 18.02.2026 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Jüri Sireli.
2.Ajutine haldur esitas 23.03.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur selgitas oma aruandes järgmist. Võlgniku kohustuste kogusumma on bilansi kohaselt 3 716 434,61 eurot ning võlanimekirja kohaselt ligikaudu 4 880 783 eurot. Ajutine haldur märkis, et võlgniku varade bilansiline väärtus on 2 937 544,66 eurot, kuid valdava osa varadest moodustavad nõuded, investeeringud ja immateriaalne põhivara, mille realiseerimisväärtus on ebakindel. Likviidsed rahalised vahendid puuduvad. Juhatuse selgitustest lähtudes hindab ajutine haldur võlgniku vara väärtuseks optimistlikult 1 625 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgnik ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning see võimetus ei ole ajutine.
3.24.03.2026 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi, maksmise tähtpäevaga 31.03.2026. Deposiiti ei tasutud, mistõttu tegi kohus PankrS § 30 lg 5 alusel ettepaneku maksejõuetuse teenistusele avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
4.22.06.2026 esitas maksejõuetuse teenistus kohtule avalduse võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuna maksejõuetuse teenistuse hinnangul võib juhatuse liige olla teinud raskeid juhtimisvigu rikkudes talle seadusega pandud kohustusi, mis tulenevad maksukorralduse ja raamatupidamise seadusest ning äriseadustikust. Maksejõuetuse teenistus taotles, et kohus kohustaks juhatuse liiget ilmuma kohtusse ja vandega kinnitama, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus-või kutsetegevuse kohta on õiged, kohtu määratud kuupäeval.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse lahendamine
5.Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
6.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).
7.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 2 ). Võlgnikul on teadaolevat vara 2 937 544,66 eurot ja kohustusi vähemalt 3 716 434,61 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara oma sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks. Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).
8.PankrS § 19211 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 või PankrS § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse
tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 192 11 lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui PankrS § 19211 lg 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud.
9.Kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineb raugemise olukord (PankrS § 29 lg 1), kuulutab kohus pankroti välja, sest kohus peab põhjendatuks maksejõuetuse teenistuse avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 29 lg 3). Maksejõuetuse teenistus tugineb ajutise halduri aruandele märkides, et käesoleval juhul võib olla juhatuse liige teinud raskeid juhtimisvigu rikkudes talle seadusega pandud kohustusi, mis tulenevad maksukorralduse ja raamatupidamise seadusest ning äriseadustikust.
10.Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Jüri Sireli (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
11.Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei märgi kohus kohtumääruse resolutsioonis ega pankrotiteates võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta (PankrS § 33 lg 21, PankrS § 19211 lg 3 teine lause).
12.Kohus kohustab maksejõuetuse teenistuse taotlusel võlgniku juhatuse liiget PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kuivõrd pankrotimenetluses, mida viiakse läbi avaliku uurimisena, võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata, määrab kohus vande andmise ajaks 02.09.2026 kell 12:00.
13.PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust (PankrS § 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
14.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
15.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
16.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot.
17.Ajutine haldur palus määrata oma töötasuks 2550 eurot (lisandub käibemaks, summa käibemaksuga 3111 eurot ). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestused (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu (sh ajaperioodi pikkust) ja keerukust käesolevas asjas, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 170 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning
ei ole ebamõistlikult suur. Kohus mõistab seetõttu võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 2550 eurot (15 × 170), s.o käibemaksuga 3111 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
18.Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
19.PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutatama ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb viidatud sätet analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas, kus kohus kuulutab maksejõuetuse teenistuse avalduse alusel (muidu raugevas pankrotimenetluses) võlgniku pankroti välja. PankrS § 23 lg-st 4 nähtub seadusandja soov tagada, et raugenud menetluses, kus puudub vara isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, saaks ajutine haldur vähemalt mingis ulatuses oma tasu kätte. Selline õigus peab ajutisele haldurile olema tagatud ka praeguses olukorras, kus menetlus ei lõppe raugemisega üksnes seetõttu, et maksejõuetuse teenistus on esitanud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Sellist käsitlust toetab ka PankrS § 31 lg 6 viimane lause, mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Ka PankrS § 31 lg 6 viimasest lausest nähtub seadusandja soov tagada, et ajutine haldur saaks oma tasu ja kulutused hüvitatud viivitamatult pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur ei saa oma tasu ja kulutuste hüvitise nõude osas sattuda kehvemasse positsiooni (võrreldes raugeva menetlusega) põhjusel, et maksejõuetuse teenistus soovis algatada avalikku uurimist.
20.Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul puuduvad likviidsed rahalised vahendid. Võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest, immateriaalsest varast ja tütarettevõtjate osalustest, mille realiseerimisväärtus on ebakindel. Seetõttu ei ole võlgniku varast võimalik käesoleval ajal katta ajutise halduri tasu ja kulutusi. Kohus peab seetõttu PankrS § 23 lg 4 alusel põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
21.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
22.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 15 tunni eest oleks 990 eurot (alustatud pooltunde 30 * 33 eurot). See ületab PankrS § 23 lg 4 teises lauses kehtestatud piirmäära (ühekordset kuupalga alammäära, millele on lisatud käibemaks), mistõttu kuulub riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 946 eurot, s.o käibemaksuga 1154,12 eurot.
23.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 15 tunni eest summas 1154,12 eurot. Ülejäänud ulatuses 1956,88 eurot (3111– 1154,12) tasutakse pankrotivara arvel. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.