lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-11108/2

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-11108/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
829
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-11108

Kohtuasi

O.U hagi Z.Q vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja O.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja Z.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta O.U hagi Z.Q vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud O.U kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.O.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Z.Q (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palub ühisvara jagada selliselt, et lõpetada poolte ühisomand kinnisasjadele registriosa numbritega xxxxx ja xxxxx jagades vara järgmiselt: jätta kinnisasjad hageja ainuomandisse hüvitamiskohustuseta kostjale. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused, 1 (3)

mille kohaselt antakse kinnisasjade ainuomand hagejale ja tehakse vastavasisulised kanded kinnistusraamatus. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 09.08.1980 ning abielu on lahutatud 04.07.2019. Alates 1989. aastast elavad pooled eraldi ja poolte abielusuhted lõppesid 1989. aastal. Hageja omandas 18.06.2004 kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx), ning 21.08.2007 korteriomandi aadressil xxxxxxxxxxx–xxxxxxxx (registriosa nr xxxxx). Mõlema kinnisasja ainuomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Alates kinnisasjade soetamisest on kõik kinnisasjadega seotud kulud tasunud hageja. Hagiavalduse esitamise seisuga on pooltel jagamata ühisvara, milleks on eelnimetatud kinnisasjad. Kinnisasjad omandati hageja lahusvara arvelt. Kostja kinnisasjade omandamisse ei panustanud. Kuna kinnisasjad omandati pärast poolte abielusuhete lõppemist üksnes hageja poolt ning kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, tuleb nimetatud vara lugeda hageja lahusvaraks ning jätta see hageja ainuomandisse.

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus selgitab hagejale, et tal on võimalik esitada kohtule tuvastushagi kinnisasjade kuulumise tuvastamiseks hageja lahusvara hulka.
3.TsMS 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab hagejale järgmist. Kuna enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist ja PKS § 18 lg 2 teise lause järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, saab viidatud sätetest järeldada, et abielusuhete lõppemisega lõppes toona kehtinud perekonnaseaduse järgi ka abikaasade varasuhe ühisomandi tekkimise mõttes. Kui abikaasade abielusuhted lõppesid enne 1. juulit 2010, saab abikaasade varasuhte lugeda toona kehtinud seaduse järgi abielusuhete lõppemise ajast lõppenuks (RKTKo, p 10). Hageja tugineb hagis sellele, et hageja omandas kinnisasjad pärast poolte abielusuhete lõppemist, mistõttu tuleb enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 alusel lugeda kinnisasjad hageja lahusvaraks ning jätta need hageja ainuomandisse. Samas on hageja esitanud kohtule nõude ühisvara jagamiseks. Hageja palub ühisvara jagada selliselt, et kinnisasjad jäävad hageja ainuomandisse ja hageja ei pea kostjale hüvitist maksma. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused, mille kohaselt antakse kinnisasjade ainuomand hagejale ja tehakse vastavasisulised kanded kinnistusraamatus. Kohus selgitab hagejale, et ühisvara jagamise eelduseks on see, et vaidlusalune ese kuulub poolte ühisvara hulka. Kui hageja väidab, et kinnisasjad kuuluvad tema lahusvara hulka, kuna need on omandatud pärast abieluliste suhete lõppemist, siis ei ole ühisvara jagamise nõue perspektiivne. Sellisel juhul on hagejal võimalik esitada tuvastushagi, milles palutakse

2 (3)

tuvastada, et kinnisasjad kuuluvad hageja lahusvara hulka. Kinnistusraamatusse kannete tegemine ei ole vajalik, kuna kostja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Kohus jätab ühisvara jagamise hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi, sest ühisvara jagamise hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal on võimalik esitada kohtule tuvastushagi. Hagejal on õigus taotleda hagilt juba tasutud riigilõivu tagastamist.

4.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-24-13430/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium