Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 11. juuni 2026 2-25-15159 J.H hagi P.H vastu täisealise õppiva lapse elatise saamiseks 4986 eurot Hageja J.H (isikukood XXX, elukoht XXX-i , e-post XXX), lepinguline esindaja Feliks Luiksaar Kostja P.H (isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J.H 13.09.2025 hagi P.H vastu täisealisele õppivale lapsele elatise saamiseks osaliselt.
2.Mõista P.H-lt J.H kasuks välja igakuine elatis 312 eurot 96 senti alates J.H täisealiseks saamisest (06.02.2025) kuni põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamise või kutseõppe tasemeõppes õppimise lõppemiseni, kuid mitte kauem kui J.H 21-aastaseks saamiseni (06.02.2028).
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada kohtuotsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada TsMS § 630 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.J.H (hageja) esitas 13.09.2025 P.H (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista täisealisele õppiva lapse elatis perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 kohaselt. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja põhielukoht Võrumaal, kuid kuna hageja käib Tartus gümnaasiumis, siis selleks on hagejale üüritud Tartus kööktoaga korter. Hageja sõidab sageli, sh ka nädala sees koju Võru maakonda, kuna seal vajavad abi ema ja puudega vend. Hagejal ei ole õppimise kõrvalt aega tööl käia. Hageja abistab kodus kodu- ja talutöödes ja käib gümnaasiumi kõrvalt ka muusikakoolis ja osaleb bändis. Hageja esitas loetelu enda ühe kuu vajaduste kohta ning vastavad tõendid. Ühe kuu keskmised kulutused on 1471 eurot 10 senti. Hageja saab osalise töövõimekaotuse toetust 363 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 554 eurot (1471 – 363) : 2) alates hageja täisealiseks saamisest 06.02.2025 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 22.06.2026. Hageja esitas kohtule ka Haridus- ja Teadusministeeriumi tõendi, millest nähtuvalt õpib ta alates 01.09.2023 Tartu Jaan Poska gümnaasiumis.
2.Kostja esitas 31.10.2025 kohtule vastuse, milles märkis, et ta ei vaidle sellele vastu, et hageja on tema täisealine laps, kuid vaidleb vastu nõude suurusele. Kostja leidis, et hageja igakuised vältimatud kulud 1108 eurot ei ole eluliselt usutavad. Hageja väidab, et tema sissetulek on osalise töövõimekaotuse toetus 363 eurot, kuid ei ole põhjendanud, kuidas ta on sellest seni saanud kanda igakuised kulud 1108 eurot, ta ei ole tõendanud ka seda, et hageja ema oleks sellises ulatuses tema kulusid kandnud ega esitanud andmeid hageja ema sissetulekute kohta. Seega leiab kostja, et hagiavalduses esitatud ülalpidamiskulud on ülepaisutatud ning tõendamata. Hageja ei ole enda abivajaduse ulatust ega tavalist elulaadi tõendanud. Täisealiseks saanud lapse puhul võib eeldada, et tal on võimalik hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei suuda õpinguid kahjustamata endale ülalpidamist hankida ega ka asjaolu, et hagejal puuduks vara enda ülalpidamiseks. Kostjale teadaolevalt võib olla hagejal sissetulek. Kuivõrd kostjal ei ole võimalik esitada hageja tegelike sissetulekute ja varandusliku seisundi kohta andmeid, taotleb kostja andmete kogumist kohtult. Kostja majanduslik seisund on raske ja tal ei ole võimalik maksta hagejale elatist. Vanem vabaneb PKS § 102 lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Erinevalt alaealise lapse ülalpidamisest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal.
3.Hageja leidis oma 16.01.2026 arvamuses kostja vastuväitele, et hageja hinnangul on kostja vastus hagiavaldusele sisutühi. Kostja on kogu vastust läbivalt esitanud ebaõigeid faktiväiteid ja hinnanguid. Samas jättis tõendamata enda väite, et kostja majanduslik seisund on raske ja tal ei ole võimalik maksta hagejale elatist. Kostja ei ole oma vastuses hagile esitanud ei andmeid oma sissetulekute kohta ega ka andmeid oma varalise seisu kohta. Hageja rõhutab, et ta on hagiavalduse lisana (137 lisa) esitanud kohtule kõik tema kulusid kinnitavad tõendid ja esitanud hagiavalduses ka faktilised asjaolud ja nõutava elatise suuruse põhjendused, arvutamise alused ja käigu. Kulud on valdavalt kantud tema ema poolt ja leiab, et nii tema kulude suurus kui ka ema poolt kulude kandmine on tõendatud. Hageja on seisukohal, et tema nõue kostjalt nn baassummast suurema elatise saamiseks on põhjendatud – hagejal on diagnoositud autism, depressioon ja sotsiaalärevus. Hageja õpib gümnaasiumis statsionaarselt osalise individuaalõppega, kuna on nn HEV-laps (haridusliku
erivajadusega laps). Töötukassa poolt on novembris 2025 hageja suhtes koostatud uued otsused, millistes on tuvastatud hagejal osaline töövõime ja määratud toetus kuni 03.11.2030.
4.Kohus tegi pooltele 17.02.2026 kirja, kus selgitas pooltele tõendamiskoormist ning tegi ettepaneku, et kohus kogub hageja majandusliku seisundi kohta tõendid TsMS § 230 lg-te 3-5 kohaselt. Lisaks tegi kohus hagejale ettepaneku esitada tõendid ülalpidamisnõude eelduste kohta selliselt, et kohtule on selgelt välja toodud nõude kujunemine ja selle aluseks olevad asjaolud selliselt, et asjaolud on tõenditega seostatud (TsMS § 363 lg 1 p 3). Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada enda majandusliku seisundi sissetuleku ja kohustuste kohta kohtule andmed ja tõendid, kuna PKS § 102 lg 1 eeldused on kostja tõendada. Kohus hoiatas, et võib TsMS § 230 lg 3–5 kohaselt kostja majandusliku seisundi kohta tõendid ise koguda ja järelpärimise teha. Kohus tegi 17.02.2026 päringud kostja osas nii krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile kui ka Sotsiaalkindlustusametile ning 15.04.2026 ka hageja osas.
5.Tartu Maakohus andis 10.03.2026 hagejale tähtaja, et esitada tõendid ülalpidamisnõude eelduste kohta selliselt, et kohtule on selgelt välja toodud nõude kujunemine ja selle aluseks olevad asjaolud selliselt, et asjaolud on tõenditega seostatud (TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi). Kohus andis ka kostjale tähtaja, et esitada enda majandusliku seisundi sissetuleku ja kohustuste kohta kohtule andmed ja tõendid. Kohus selgitas, et PKS § 102 lg 1 eeldused on kostja tõendada.
6.Kostja saatis kohtule 20.03.2026 e-kirja, milles märkis, et tal puudub kaitsja, kuid ta võib ise mingid dokumendid saata (soomekeelsed). Kostja selgitas, et ta elab Soomes juba 12a ja on hetkel töötu. Kohus edastas kostjale 08.04.2026 selgitava kirja, milles märkis, et kui hageja tõendab ära, mis on tema igakuised kulud, siis kostjal on võimalik omakorda esitada tõendeid selle kohta, et kostja nii palju maksta ei suuda. Kui kostja ei esita asjaolusid koos tõenditega enda makseraskuste kohta ja kui hageja on enda kulud on ära tõendanud, rahuldab kohus hagi. 6.1 Kostja esitas 08.04.2026 kohtule dokumendid oma majandusliku seisundi tõendamiseks (soomekeelsed dokumendid). Täiendavalt selgitas kostja, et hageja taotletud utoopilist summat 554 eurot kuus ei ole kostjal hetkel võimalik maksta, kuna lastele on niigi elatis välja mõistetud, mille maksmine on hetkel aastas 2012, sest needki summad on käinud üle jõu (summa jääk on üle 40 tuhande euro). Kostja selgitab, et tal on kokku neli last, kellest kolm on täisealised, ka nendel on igapäevased kulud. Kostja on nüüdseks kaks kuud töötu olnud. 6.2 Kostja edastas tähtajatu töölepingu (plaatija, tunnitasuga) ning tõendi, et hetkel on kostja sundpuhkusel kuni tööandja leiab uue objekti. Niikaua peaks makstama töötu abiraha 80% keskmisest palgast, kuid hetke seisuga pole kostja saanud veel midagi. Kostja saatis ka oma viimase palgalehe, kust nähtub varasemalt teenitu ning kohtutäituri kaudu lastele makstud elatist. Seejärel jäi kostjale kuus kätte 1586 eurot, mis siis maksti kostja Soome panga kontole (teisi kontosid kostjalt ei ole). Kostja saatis kohtule oma igakuise üüriarve. Lisaks selgitas kostja, et tema telefoni arve ca 100 eurot kuus, bensiin ca 150 eurot kuus, söögi-joogi peale kulub ca 300 eurot kuus. Kuna kostja ei saa Soomes ühtegi liisingut, ega korterit üürida, siis on kõik kostja naise nimel.
7.Hageja saatis kohtule 24.03.2026 täiendused vastavalt kohtu 10.03.2026 kirjale. Hageja jäi kõikide faktiliste asjaolude ja nende kohta esitatud tõendite juurde. Hageja kordab, et on hagiavalduse lisana (137 lisa) esitanud kohtule kõik tema kulusid kinnitavad tõendid ja esitanud hagiavalduses ka faktilised asjaolud ja nõutava elatise suuruse põhjendused, arvutamise alused ja käigu. Hagiavalduse täpsustamiseks esitab hageja siinkohal tema poolt varem hagiavalduse lisana esitatud tõendite n.ö. spetsifikatsiooni, millisest nähtub, millise tõendiga ja milliseid faktilisi asjaolusid hageja tõendada soovib.
7.1.Hageja leidis, et põhjendatud on muuhulgas tema sagedane sõitmine Võrumaal asuva kodu ja gümnaasiumi asukohalinna Tartu vahel. Hageja on haridusliku erivajadusega õpilane, mis põhjendab samuti tavapärasest suuremat sideme vajadust koduga. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka tema kahe elukoha elektrikulude ja autokütuse kulude arvesse võtmine elatise suuruse arvestamisel. Kuna hageja õpib statsionaarse õppetöö tõttu gümnaasiumis, mis asub väljaspool tema elukoha maakonda, ei saa temalt eeldada sissetuleku teenimist ja ta on õigustatud kostjalt elatist nõudma PKS § 97 p 2 alusel ning selle ulatus on tema vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuv, jäädes selle raamidesse, st ei ole neid kriteeriumeid ületav ning on kooskõlas PKS §-s 99 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga.
7.2.Hageja märkis, et kuna kostja on viimastel aastatel elanud Soomes, siis on vähe tõenäoline, et tal oleks Eestis aktiivseid pangakontosid. Hageja palus kohtul teha päring ka Soome pankadele ja KELA-le (sotsiaalkindlustusasutus). Ka palus kohustada kostjat andma kohtule käesolevas tsiviilasjas andmed temale Soomes kuuluva kinnisvara ja mootorsõidukite kohta.
7.3.Tartu Maakohus oli teinud 17.02.2026 päringud kostja majandusliku seisundi kohta. Kohus tegi 15.04.2026 päringud hageja majandusliku seisundi kohta Eestis asuvatele krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile.
7.4.Tartu Maakohus määras 20.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 30.04.2026 (k.a), et esitada kohtule soovi korral täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Kohus selgitas, et pärast nimetatud kuupäeva kohtule uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Kohus määrab pooltele tähtaja kuni 06.05.2026 (k.a), et esitada soovi korral vastus vastaspoole arvamusele, lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri ning tähtaja kuni 07.05.2026 (k.a), et menetluskulude nimekirjale vastata.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu täisealise õppiva lapse elatise saamiseks on põhjendatud ja tuleb PKS § 96, § 97 p 2 ja § 99 kohaselt rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.
9.Kohus selgitab, et PKS § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Ülalpidamist on kohustatud PKS § 96 lg 1 kohaselt andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Sealjuures on PKS § 97 p 2 järgi ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuine elatis 554 eurot alates hageja täisealiseks saamisest 06.02.2025 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 22.06.2026. Hagejal on õigus nõuda kostjalt täisealise õppiva lapse elatist PKS § 96, § 97 p 2 ja § 99 kohaselt tingimusel, et täidetud on järgmised eeldused: poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes hageja on noorem kui 21-aastane hageja ülalpidamisnõude ulatuse määravad tema kõik eluvajadused, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutused.
11.Kohus tuvastab ja pooled selle üle ka ei vaidle, et rahvastikuregistri andmetel põlvneb hageja kostjast, hageja sai täisealiseks 06.02.2025, ta on noorem kui 21-aastane ning ta omandab praegu keskharidust. Hageja esitas kohtule Haridus- ja Teadusministeeriumi tõendi,
millest nähtuvalt õpib ta alates 01.09.2023 Tartu Jaan Poska gümnaasiumis (dtl 267–268). Hageja on palunud elatise välja mõista kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 22.06.2026. Kohus lisab, et erinevalt täisealisest abivajavast alanejast sugulasest PKS § 97 p 3 mõttes, eeldatakse õppiva täisealise lapse abivajadust PKS § 97 p 2 järgi sarnaselt alaealisele lapsele. Nii nagu alaealine laps ei pea ka täisealine õppiv laps ülalpidamisnõude rahuldamise eeldusena enda abivajadust tõendama, sest PKS § 97 p-des 1 ja 2 ei ole erinevalt p-st 3 abivajadusele nõude eeldusena viidatud. Kohus lisab, et küll aga peab hageja ära tõendama, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, samuti peab hageja ära tõendama enda igakuiste vajaduste suuruse. Kohus tuvastab ja pooled ka ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud hagejale alates tema täisealiseks saamisest elatist. Hageja kostja vastu esitatava ülalpidamisnõude üldised eeldused on täidetud, kuid eraldi tuleb hinnata poolte ülalpidamisnõude ulatust.
12.Hageja on hagis välja toonud, et tema ühe kuu keskmised kulutused on 1471 eurot 10 senti. Hageja märkis, et saab kuni novembrini 2025 osalise töövõimekaotuse toetust 363 eurot. Hageja esitas hiljem tõendid, millest nähtuvalt on hagejale ka pärast nimetatud kuupäeva määratud osaline töövõime ja töövõimetoetus (dtl 297–303). Töövõimetoetust arvestades on hageja palunud kostjalt välja mõista igakuine elatis 554 eurot ((1471 – 363) : 2). Kostja leidis, et igakuised kulud on ülepaisutatud ja tõendamata.
12.1.Kohus leiab, et täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse igakuiste vajaduste ulatus tuleb kindlaks määrata PKS § 99 kohaselt. Ülalpidamise ulatus määratakse ka täisealise õppiva lapse puhul PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajaduste juures tuleb PKS § 99 lg 2 järgi arvestada kõiki tema eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Kohtu hinnangul ei hõlma täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse vajadused üksnes hädavajalikke kulutusi. Selline lähenemine ei põhineks seadusel ega oleks kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
12.2.Ka täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatus tuleb kindlaks määrata, arvestades õppiva lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Eelnevat kinnitab nii varasem Riigikohtu praktika (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10–13) kui ka hiljutised suunised, kus Riigikohus keskendus sellele, kas tegemist on tavapärase kuluga ning pidas põhjendatud kuluks ka tasulise õppe kulu välismaal, kuigi Eestis saab tasuta õppida, eeldusel, et tasuline õpe välismaal vastab tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse omandamisele (RKTKo 30.04.2024, 2-21-6015/36, p 10 ja 11). Eeltoodut arvestades tuleb ülalpidamise ulatuse välja selgitamiseks hinnata, millised on PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt hageja igakuised vajadused,
12.3.Elatisenõude eripära on, et olevikus olemasolevate tõenditega tuleb proovida tõendada tulevikus tekkivate kulude ligikaudset suurust. Kuivõrd tulevikus tekkivad kulusid ei ole võimalik täie kindlusega tõendada, on tõendid paratamatult kaudsed, eeldus on, et praegune elustandard jätkub ka tulevikus ning tulevikus tekkivad kulud jäävad samasse suurusjärku. Kohus leiab, et hageja on enda igakuiste vajaduste ulatuse tõendanud osaliselt. Hageja ei ole kõigi nõutavate kulutuste kohta tõendeid esitanud ning osad maksekorraldused on esitatud topelt. Lisaks ei leia kohus, et hageja meelelahutuskulud on põhjendatud ja vajalikud hageja poolt märgitud ulatuses.
13.Kohus tuvastab, et hageja vajadused hõlmavad järgmisi komponente, millele on lisatud viidatud tõendid. Kohus analüüsib täpsemalt erinevaid kulukomponente ja nende kujunemist pärast loetelu. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et tema igakuised ülalpidamiskulud on 1471 eurot (1471 eurot 10 senti). Hagiavalduse ja tõendite järgi koosnevad kulud järgnevast:
523 eurot 60 senti eluasemekulud kokku Tartus ja Võrumaal, sh elekter kodus 213 eurot 10 senti (dtl 8–29 elekter maal, dtl 30-40 kommunaalkulud Tartus)
128 eurot 70 senti transport (automaks, tehnoülevaatus, kindlustus, kütus; sisse pole arvestatud auto ostu ega remonti; suvised kütusekulud on jagatud kolmega, kuna hageja veetis aega sõpradega (dtl 41–74 bolt, dtl 75–146 kütus, dtl 147 liikluskindlustus)
471 eurot 60 senti toit ja esmatarbekaup, nii linnas kui maal (dtl 148–149)
14.Kohus analüüsib esiteks hageja eluasemekulusid ja kommunaalkulusid. Hageja selgitas, et nii maal kui linnas on elektriküte ning aastase elektrikulude ja korteri kommunaalkulude tõendamiseks esitanud arved ja maksekorraldused, millelt on näha, et hageja ema tasub maakodu Sarve, Võru maakonnas igakuiseid elektriarveid, kui ka Tartus hageja üürikorteri igakuiseid rendi- ja kommunaalarveid.
14.1.Kohus leiab, et olukorras, kus täisealine keskharidust omandav laps elab vanematekodus, kuid peab koolis käima teises linnas, hõlmavad eluasemekulud kolmandikku vanematekodu kommunaalkuludest (peres on kolm liiget), millele lisanduvad üürikulud, sest nädala sees koolis olles on hagejal samuti vaja kuskil elada. Riigikohtu praktikas on peetud põhjendatud ülalpidamiskuluks ka välismaal õppimise ja elamisega seotud kulusid, mida ei saa kõrvale jätta argumendiga, et Eestis saab tasuta õppida (RKTKo 30.04.2024, 2-216015/36, p 10 ja 11)
14.2.Kohus tuvastab, et hageja vanematekodu elektrikulud 11 kuu peale kokku olid 2557 eurot 91 senti (dtl 8–29), mis teeb ühe kuu kohta keskmiselt 232 eurot 54 senti (2557,91 ÷ 11). Kohus leiab, et kuivõrd vanematekodus elab kolm pereliiget, tuleb elektrikulud jagada kolme isiku peale ning hageja osa igakuistest elektrikuludest on seega keskmiselt 77 eurot 51 senti. Hageja on eraldi välja toonud ka prügile kuluva summa, viidates ka tõendile (dtl 261), kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist tõendiga, mis kinnitaks prügikulusid. Hageja ei ole ka kohtule selgitanud, millist rida peaks kohus vaatama või kuidas hageja summa 7 eurot 10 eurot kuus sai. Seega jätab kohus selle summa põhjendatud kulude hulka arvestamata.
14.3.Kohus tuvastab, et hageja kulud Tartu üürikorterile, et siin gümnaasiumis õppida olid kümne kuu peale kokku 2845 eurot 32 senti (dtl 30–40). Kohus leiab, et seda arvestades on hageja ühe kuu keskmised kulud üürikorterile Tartus 284 eurot 53 senti (2845,32 ÷ 10). Eeltoodut arvestades on hageja igakuised eluasemekulud põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud eluasemekulu 362 eurot 4 senti (77,51 + 284,53). Hageja ei ole ülejäänud väidetavaid eluasemekulusid tõendanud, tõendid olid esitatud vanematekodu elektri ja Tartu üürikorteri kohta.
15.Kohus ksäitleb järgmisena hageja sõidu- ja transpordikulusid. Hageja on igakuiste sõiduja transpordikulude hulka hõlmanud kulud automaksule, tehnilisele ülevaatusele,
kindlustusele ja kütust, kuid auto ostu ja remondikulusid arvesse võetud ei ole. Transpordikulude tõendamiseks esitas hageja Bolt.ee ja tankla ostude maksekorraldused ning liikluskindlustuse arve. Eraldi on hageja välja toonud transpordi- ja kütusekulud kooliajal ning suvel, mil ta veetis aega sõpradega ning seega jagas kütusekulu kolmega.
15.1.Hageja on esitanud transpordikulu tõendamiseks aastase liikluskindlustusarve 104 eurot 69 senti (dtl 147). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on kohsutusliku kulutusega, on tegemist põhjendatud kuluga, igakuise transpordikuluna tuleb seega keskmiselt arvesse võtta ka ühe kuu kulu 8 eurot 72 senti (104,69 ÷ 12). Kohus leiab, et põhjendatud on hageja transpordikulud septembrist 2024 veebruarini 2025, kui hagejal juhilubasid veel ei olnud. Kohtu hinnangul on kuue kuu transpordikuludena põhjendatud 320 eurot 90 senti, mille kohta hageja esitas tõendina Bolti arved (dtl 41–74).
15.2.Kohus tuvastab, et hageja kütusekulud kooliperioodil 2025. aasta veebruarist juunini ja augusti lõpus olid 579 eurot 27 senti, mille kohta esitas hageja tõendina maksekorraldused (dtl 75–112). Hageja on tõendanud, et suveperioodil olid tema kütusekulud 545 eurot 72 senti (dtl 113–146), millest hageja osana on põhjendatud kolmandik, sest autot kasutati sõpradega kolmekesi. Kohus leiab, et hageja põhjendatud osa suvistest kütusekuludest on 181 eurot 91 senti (545,72 ÷ 3).
15.3.Kohus tuvastab, et hageja aastane sõidu- ja transpordikulu oli kokku 1186 eurot 77 senti (320,90 + 104,69 + 579,27 + 181,91). Kohus leiab, et hageja sõidu- ja transpordikulud on seega põhjendatud osaliselt. Hageja ei ole tõendanud automaksu ja tehnilisele ülevaatuse kulusid. Kohus leiab, et hageja igakuised keskmised põhjendatud sõidu- ja transpordikulud on 98 eurot 89 senti (1186,77 : 12).
16.Kohus käsitleb järgmisena hageja toidukaupade ja esmatarbekaupade kulusid. Hageja on esitanud arvutuskäigu ja tõendid eraldi nii vanematekodu kui ka Tartus gümnaasiumis elamise kohta. Kohus tuvastab, et vanematekodus on pereliikmete peale kokku kulutused aastas keskmiselt 8149 eurot 50 senti (dtl 149), millest hageja osa võiks olla kolmandik, kuid arvestada tuleb, et hageja on nädala sees enamasti koolis teises linna ning analoogselt Riigikohtu praktikale alaealise lapse elatise kohta saab eeldada, et kulud tekivad keskmiselt sama suures määras ajal, kui hageja vanematekodus on.
16.1.Kohus leiab, et kuivõrd aasta on keskmiselt 365 päeva, milles nädalavahetuse päevi on keskmiselt 105, tuleb samas proportsioonis lugeda põhjendatud toidu- ja esmatarbekaupade kulud hagejale vanematekodus. Vanematekodus on põhjendatud kulud aastas 781 eurot 46 senti (2716,5 × 105 ÷ 365), mis teeb keskmisteks kuludeks iga kuu 65 eurot 12 senti (781,46 ÷ 12).
16.2.Kohtu hinnangul on hageja enda arvelduskonto väljavõttega tõendanud, et tal kulus linnas elades kooliaja perioodil toidule ja esmatarvekaupadele aastas kokku 2942 eurot 72 senti (dtl 148). Keskmiselt on kulud ühe kuu kohta 245 eurot 23 senti (2942,72 ÷ 12). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud igakuised kultuused toidule ja esmatarbekaupadele nii vanematekodus kui linnas kokku 310 eurot 35 senti (65,12 + 245,23)
17.Hageja on sidekulude kohta esitanud tõenditena nii Telia Eesti AS (dtl 150–179) kui ka Elisa Eesti AS (dtl 180–203) arvete maksekorraldused. Elisa Eesti AS arved iga kuu olid keskmiselt 29 eurot 16 senti, mis on hageja telefoni- ja internetipakett. Kohus leiab, et Telia Eesti AS arvetest nähtuvad sidekulud on põhjendatud osaliselt, sest need on kogu pere kulud sideteenustele, telerile ja internetile. Kohus leiab, et kuivõrd peres on kolm liiget, on kogu pere Telia Eesti AS sideteenuse kuludest võtta hageja osana arvesse kolmandik ehk 74 eurot.
Kohus märgib, et hageja on palunud igakuiste keskmiste sideteenuse kuludena arvesse võtta sideteenuse kulusid väiksemas mahus. Kohus loeb eeltoodud tõenditega sideteenuse kulud tõendatuks ja põhjendatuks hageja taotletud ulatuses 57 eurot 70 senti.
18.Kohus käsitleb järgmisena hageja kulusid seoses haridusega. Hageja kulud haridusele koosnevad ostudest koolitarvetele ja raamatutele, sh elektroonikavahendid. Rahva Raamatust on tehtud oste kokku 36 eurot 43 senti (dtl 204–211). Lisaks on hageja konto väljavõttel read „ostlemine ja teenused (muu)“ 256 eurot 83 senti ning „elektroonika ja arvutid“ 193 eurot 20 senti (dtl 212), mis hageja väitel on samuti seotud haridusega.
18.1.Kohus nendib, et terve kooliaasta koolitarvete ja raamatute kulu vaid 36 eurot 43 senti on ilmselgelt vähene ning ka eelnevad read saavad olla seotud samuti haridusega. Seega oli hageja aastakulu koolitarvetele kokku 486 eurot 46 senti (36,43+256,83+193,20 senti), mis teeb ühes kuus põhjendatud kuluks seega 40 eurot 54 senti.
18.2.Haridusega seotud kulu on hagejal veel ka muusikakool 494 eurot 50 senti (dtl 241), mis ühe kuu kohta teeb 41 eurot 21 senti. Ka käis hageja autokoolis kuluga kokku 640 eurot (dtl 242-253) ning tasunud Tartu Ülikoolile 11 eurot (dtl 254) ning OÜ-le TEOORIA 16 eurot (dtl 256). Kulud õppemaksuks kokku seega 667 eurot, mis teeb ühes kuus 55 eurot 58 senti. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja tõendanud, et tema igakuised keskmised põhjendatud kulud haridusele on 137 euro 33 senti (40,54 + 41,21 + 55,58).
19.Kohus käsitleb järgmisena hageja igakuiseid keskmiseid kulusid riietele ja jalatsitele. Hageja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja riietele ja jalatsitele kulutanud aasta kokku 522 eurot 87 senti (205,67 + 317,20), mille kohta on esitatud arvelduskonto väljavõte (kokkuvõte) (dtl 212–213). Hageja tõendite järgi oleks igakuine keskmine kulu seega 43 eurot 57 senti (522,87 ÷ 12). Kuivõrd hageja on palunud määrata igakuiseks keskmiseks kuluks riietele ja jalatsitele 26 eurot, lähtub kohus sellest. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tema keskmised igakuised kulud riietele ja jalatsitele on vähemalt 26 eurot.
20.Kohus analüüsib järgmisena tervishoikulusid. Hageja esitas tervisega seotud kulude kohta tõendina nii arvelduskonto väljavõtte kui ka mitmeid maksekorraldusi erinevatest apteekidest tehtud ostude kohta, kokku 450 eurot 8 senti (dtl 214–240), mis ühe kuu kohta aastas teeb 37 eurot 51 senti. Kuivõrd hageja on palunud määrata igakuise tervishoiukuluna 19 eurot 80 senti, lähtub kohus sellest. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et tema igakuine tervishoiukulu on vähemasti 19 eurot 80 senti.
21.Kohus hindab järgmisena hageja kulutusi vabale ajale ja meelelahutusele. Hageja esitas vaba aja veetmise ja meelelahutuse kohta (reisimine, sport, hobid, kino jne) tõenditena arvelduskonto väljavõtted (dtl 258–260), mille järgi on aastane kulu 1185 eurot 40 senti (330,34 + 672,14 + 182,92), mis teeks ühe kuu kohta keskmiseks kuluks 98 eurot 78 senti.
21.1.Kohus leiab, et hageja kulud meelelahutusele ja vaba aja veetmisele on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on iseenesest ka vaba aja veetmise ja meelelahutuse kulud hõlmatud igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kuludena PKS § 99 lg-te 1 ja 2 mõttes ülalpidamiskulude hulka. Riigikohus on leidnud, et ülalpidamiskulud hõlmavad lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist, et tagada tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, sõltuvalt tema elulaadist (RKTKm 24.10.2012, nr 3-2-1-118-12, p 15).
21.2.Kohtu hinnangul hõlmavad ülalpidamiskulud kulusid kulutuste tegemist vaba aja veetmisele ja meelelahutusele, nagu näiteks sport, hobid, kultuur, mille igakordne suurus sõltub sellest, milliste kulutuste tegemine vastab tavapärasele elulaadile. Kohtu hinnangul ei hõlma ülalpidamiskulud PKS § 99 lg-te 1 ja 2 mõttes praegusel juhul siiski näiteks kulutusi välismaisetele reisipakettidele
21.3.Kohtu hinnangul on hageja vaba aja veetmise ja meelelahutuse kulud 100 eurot põhjendamatult suured. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse hulka ei ole majanduslikku seisundit arvestades põhjendatud praeguses asjas arvestada kulutusi, mis on seotud reisimisega. Kohus arvab välja reisimisega seotud kulud 503 eurot 76 senti (182,92 + 167 + 30,77 + 123,07). Kohus leiab, et ülejäänud vaba aja veetmise ja meelelahutuse kulud nagu näiteks muuseumi külastus, kino ja teater, suustamine, käsitöö, muusika ja vaba aeg on põhjendatud kulud, mis toetavad täisealise õppiva lapse arengut.
21.4.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on vajalikud ja põhjendatud kulud vaba aja veetmisele ja meelelahutusele 681 eurot 64 senti aastas (1185,40 – 503,76). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on keskmine põhjendatud kulu ühe kuu kohta seega 56 eurot 80 senti.
22.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kulukomponente arvestades on hageja keskmised igakuised vajadused eeltoodud komponentide jaoks kokku 1068 eurot 91 senti (56,8 + 19,8 + 26 + 137,33 + 57,7 + 310,35 + 98,89 + 362,04).
22.1.Kohus leiab, et analoogselt alaealise lapse elatisele PKS § 101 lg 5 mõttes on põhjendatud ülalpidamiskuludest maha arvata toetused, mille arvel saab lugeda hageja vajadused kaetuks. Selliselt on ülalpidamis taotlenud ka hageja ise. Hageja esitas ka menetluse käigus tõendi, et tema töövõimetoetust on pikendatud ning ta saab 363 eurot kuus (dtl 297–303). Hageja eest on makstud tema emale ka õppiva lapse lapsetoetust 80 eurot (dtl 435), mis tuleb samuti kostjalt välja mõistetavast elatisest maha arvata, sest selles ulatuses on vajadused kaetud toetustega.
22.2.Kostja leidis, et hagejal on ka enda sissetulekud või ta peaks ka ise suutma teenida igakuist sissetulekut. Kohus märgib, et täisealise õppiva lapse abivajadust PKS § 97 p 2 kohaselt eeldatakse, mistõttu ei eelda ülalpidamisnõude rahuldamine, et hageja peaks tõendama, et ta ei saa gümnaasiumis käimise kõrvalt tööl käia ja sissetulekut teenida. Kohus tegi kostja väite kontrollimiseks päringud hageja sissetulekute kohta ning Swedbank AS saadetud konto väljavõttest nähtub, et hageja ainukeseks sissetulekuks on tema töövõimetoetus ning ema Jaanika Naaberi ülekantud summad (dtl 439-445). Muid sissetulekuid hagejal ei ole, mida tõendab ka Maksu- ja Tolliameti tõend (dtl 419-420). Seega ei ole alust öelda, et hageja ei ole abivajav või suudaks end ise enda sissetuleku või vara arvel ülal pidada.
22.3.Kostja on tuginenud sellele, et teda tuleks raske majandusliku seisundi tõttu elatise tasumise kohustusest vabastada PKS § 102 lg 1 järgi, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist muuhulgas kirjaliku menetluse määruses ning tõi välja, et kui kostja soovib välja, et elatise tasumine kahjustaks tema enese tavapärast ülalpidamist, peab ta seda väidet tõendama. Kostja esitas kohtule tõendina soomekeelsed dokumendid: tähtajatu töölepingu (dtl 397-398), sundpuhkuse tõendi (dtl 393) viimase palgalehe (dtl 391), üüriarve (dtl 389) ning väljavõtte võla jäägist (dtl 387).
22.4.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 järgi võimeline elatist tasuma. Pigem on kostja enda esitatud tõenditega kinnitanud seda, et ta on töövõimeline, tal on tööandjaga tähtajatu tööleping ning kuni uue obekti tulekuni on ta sundpuhkusel. Kostja on ka ise märkinud, et ta peaks saama varsti Soomest ka töötu abirahasid (80% palgast). Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saa töötada (tervise tõttu) ega seda, et ta hetkel ei tööta ja ei saa mingisugust sissetulekut. Palgaleht on esitatud jaanuar 2026 kohta. Kostja igakuise elukoha makse on küll suur võrreldes kostja 2026 jaanuarikuus kättesaadava palgaga (peale mahaarvamisi (sh kohtutäiturit)), kuid kostja sõnul maksavad nad eluasemekulusid koos elukaaslasega. Lisaks on rahvastikuregistri andmetel kostjal veel vaid
üks alaealine laps, kõik ülejäänud on juba täisealised. Eeltoodu ei anna alust elatisenõuet rahuldamata jätta.
23.Kohus leiab, et eelnevat arvestades tuvastab kohus, et hageja ülalpidamisnõude arvutamise aluseks olevad igakuised vajadused on 625 eurot 91 senti (1068,91 – 363 – 80). Kuivõrd vanemad on PKS § 105 lg 3 kohaselt osavõlgnikud, kuid peavad eelduslikult kandma kulusid võrdsetes osades ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt peaks ülalpidamiskulude jaotus olema eelnevast erinev, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis, mis vastab poolele hageja vajadustest ehk 312 eurot 96 senti.
23.1.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hageja täisealiseks saamisest 06.02.2025 kuni õppimise lõpetamiseni (eeldatavalt 22.06.2026), kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
23.2.Õigustatud isik võib PKS § 108 järgi nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Viidatud säte annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tagasiulatuva nõude rahuldamiseks peab laps üldjuhul tõendama, et ta õppis vastaval perioodil, et tal olid tegelikud kulud ja et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust. Käesoleval on hageja esitanud tõendi, et ta õpib juba alates 01.09.2023 (dtl 268) ning hageja esitatud tõendid igakuiste kulude kohta on esitatud juba alates 2024 septembrist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud perioodil hagejale ülalpidamist andnud. Seega tuleb rahuldada ka hageja nõue tagasiulatuva elatise saamiseks alates 06.02.2025
24.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kohus märgib eeltoodut arvestades, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.