Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Margit Vutt
Kohtuasi
C.P. hagi M.P. vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2023. a otsus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3 376 eurot 65 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.P. kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja C.P., lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Kostja M.P.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-6015. Jätta jõusse Harju Maakohtu 10. oktoobri 2022. a otsus samas tsiviilasjas.
Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud M.P. kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.P. (hageja) esitas 16. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagi M.P. (kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt oli hageja kostja täisealine õppiv laps, kes elas kostjast eraldi. Pärast hageja täisealiseks saamist ei osalenud kostja enam hageja ülalpidamises. 2021. a sügisel alustas hageja õpinguid Ameerika Ühendriikides New Yorgi ülikoolis (NYU) eesmärgiga õppida arstiks. 2022. a alustas hageja õpinguid Hamburgis asuvas Targu Muresi Ülikooli meditsiinikolledžis (UMCH), mis on Targu Muresi Georg Emil Palade nimelise Meditsiini, Farmaatsia, Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooli haru Hamburgi Bahrenfeldi linnaosas.
2-21-6015 Hageja palus, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise 1500 eurot kuus alates 1. augustist 2021 kuni ajani, mil hageja lõpetab kõrghariduse omandamise, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei õppinud hageja kõrgkoolis ega kutseõppe tasemeõppes. Hageja esitatud tõendi kohaselt õppis ta NYU Meyersi õenduskoolis õendust. Kostja arvates ei olnud see kool tõenäoliselt kõrgkool ega kutseõppe tasemeõpet pakkuv kool. Hageja ei tõendanud ka õppimist UMCH-s ega seda, et viidatud õppeasutus oleks akrediteeritud õppeasutus ja kõrgkool Eesti kõrgharidusstandardi kohaselt. Hagejal oli kostja arvates õendust või arstiteadust võimalik õppida ka Eestis, kus õppimisega kaasnevad kulud oleksid tunduvalt väiksemad. Kostja leidis, et täiskasvanud inimene peab ennast eelkõige ise ülal pidama ja teenima selleks raha tööd tehes. Hageja nõue ei olnud kostja arvates põhjendatud mh põhjusel, et hageja eiras kostjat ega suhelnud temaga. Kostja arvates ei olnud tal ka majanduslikult võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda.
3.Harju Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 11 990 eurot 32 senti perioodi 7. september 2021 kuni 6. mai 2022 eest ja elatise 1500 eurot kuus alates 1. septembrist 2022 kuni ajani, mil hageja lõpetab kõrghariduse omandamise, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata aja eest, mil hageja haridust ei omandanud. Maakohus jättis menetluskuludest 79,99% kostja kanda ja 20,01% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1304 eurot ja viivise. Maakohus märkis, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja täisealisest tütrest hageja õppis kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes. Hageja tõi välja, et ta õppis NYU-s
1.septembrist 2021 kuni 6. maini 2022 ning alustas 1. septembril 2022 õpinguid UMCH-s. Nähtuvalt kohtule esitatud lõputunnistusest omandas hageja keskhariduse 10. juunil 2021. Maakohtu arvates oli hageja tõendanud NYU-s õppimist ning seda, et ta asus alates 1. septembrist 2022 õppima UMCH-s. Maakohus leidis, et asjas ei toodud välja asjaolusid, mis annaksid mõistlikku alust arvata, et hageja õpe ei vastanud Eesti kõrgharidusstandardile. Kohus tuvastas, et pärast täisealiseks saamist oli hageja omandanud kõrgharidust alates 7. septembrist 2021 kuni
6.maini 2022 ning alates 1. septembrist 2022 kuni maakohtu otsuse tegemise ajani. Kohus asus seisukohale, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt ülalpidamist PKS § 97 p 2 järgi kõrghariduse omandamise perioodil. Hageja esitatu kohaselt olid tema igakuised kulud õpingute ajal NYU-s kokku 3195 eurot 6 senti ja UMCH-s 3426 eurot 22 senti. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja põhjendatud vajadusteks ei saanud olla välismaal hariduse omandamisega seotud kulud, kuna arstiks saab õppida ka Tartu Ülikoolis tasuta. Hageja tõi välja, et nt väljaande QS World University Rankings hinnangu kohaselt oli NYU 2021. a maailmas 35., samas pingereas oli Tartu Ülikool aga 285. kohal. Asjaoluga, et hageja võeti NYU-sse vastu, oli maakohtu arvates tõendatud, et õppimine NYU-s oli hageja võimetele ja kalduvustele vastav ning sellega seotud kulud olid põhjendatud. Kohus tuvastas hageja tudengikonto väljavõttelt, et hageja õppimisega seotud vajalik kulu kokku oli 40 736 USA dollarit aastas, s.o kuus 3394 dollarit 67 senti ehk 2872 eurot 70 senti (Eesti Panga kurss oli 1. septembri 2021. a seisuga 1,1817), mis hõlmas ka majutust, toitu ja tervisekindlustust. Nähtuvalt hageja esitatud arvest koos maksekorraldusega maksis üks lennupilet New Yorki ja tagasi 955 eurot 12 senti, s.o kulu ühe kuu kohta arvutatuna 79 eurot 59 senti.
2(7)
2-21-6015 Maakohus leidis, et hageja põhjendatud vajaduste ümberhindamist ei tinginud asjaolu, et hageja oli asunud USA asemel õppima Saksamaale. Hageja selgitatu kohaselt tingisid kooli vahetamise majanduslikud põhjused. Kohus tuvastas, et hageja igakuised põhjendatud kulud olid 3027 eurot 29 senti, mis moodustus järgmistest summadest: • õppimine (sh majutus, toit, tervisekindlustus) 2872 eurot 70 senti • transport 79 eurot 59 senti • riided ja jalanõud 50 eurot • hügieenitarbed 10 eurot • ravimid ja vitamiinid 15 eurot Kostja väite peale, et ta ei olnud majanduslikult suuteline hagejale nõutud ulatuses ülalpidamist andma, tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada oma majanduslikku seisundit. Kostja tõendeid ei esitanud. Kostja küll väitis, et tal oli lisaks hagejale veel üks täisealine laps ja ema, kuid ei toonud välja, et nad oleks olnud tema ülalpeetavad, ega esitanud muid andmeid ega tõendeid, mis võimaldanuks tuvastada, et ta ei olnud majanduslikult suuteline nõutud ulatuses ülalpidamist andma. Maakohus leidis, et kostja etteheited hagejale, et hageja kostjaga ei suhtle ja talle ei helista, ei võimalda vähendada ülalpidamiskohustuse ulatust ega muuda ülalpidamisnõuet vastuolus olevaks heade kommetega.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati. Kostja palus jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja arvates on tõendamata, mis haridustasemele Eesti õiguse järgi vastas õppimine NYU Meyersi õenduskolledžis. Maakohus luges põhjendamatult tõendatuks hageja väidetava õppimise ning vastuvõtmise UMCH-sse. Täiskasvanud inimene peab valima kooli, mille kulud ta suudab ise kanda, ning hagejal on võimalik võtta laenu. Maakohus jättis hageja vajadused hindamata ning kohtu põhjendustest ei ole arusaadav, miks ei tingi hageja vajaduste ümberhindamist asjaolu, et hageja asus USA asemel õppima Saksamaale. Kostja ei pea kinni maksma hageja kulukat elustiili olukorras, kus hageja ei soovinud kostjaga suhelda. Maakohus ei arvestanud, et kostja pidi toetama ka oma teist täiskasvanud last ja ema. Kostja arvates tuli muuta ka menetluskulude jaotust.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. oktoobri 2023. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 7. september 2021 kuni 6. mai 2022 eest 2298 eurot 4 senti ületavas osas. Seda summat ületavas osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata. Lisaks tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejale välja elatise 1500 eurot kuus alates 1. septembrist 2022 kuni ajani, mil hageja lõpetab kõrghariduse omandamise, kuid mitte kauem kui 27. veebruarini 2023. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 1. september 2022 kuni 27. veebruar 2023 eest 1714 eurot 79 senti. Ringkonnakohus jaotas eelnevast tulenevalt ka menetluskulud. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1) ning rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). 3(7)
2-21-6015 Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et on tõendatud, et hageja õppis NYU-s ning et ta asus 2022. a sügisest õppima UMCH-s. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et tsiviilasja menetluses ei esitatud asjaolusid, mis oleks andnud aluse arvata, et hageja õpingud NYU-s ja UMCH-s ei vastanud PKS § 97 p-s 2 sätestatud haridustasemele. PKS § 99 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajadusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et õppetöö tõttu ei saanud hagejalt eeldada sissetuleku teenimist ja ta oli PKS § 97 p 2 alusel õigustatud nõudma kostjalt elatist. Täisealine isik saab PKS § 97 p 2 alusel kõrgkoolis õppimise puhul PKS § 99 kohaselt nõuda üldjuhul tavapärast ülalpidamist. Ringkonnakohtu arvates ei saanud praegusel juhul tavapäraseks kuluks lugeda välismaal kõrgkoolis õppimisega kaasnevat kõrget õppemaksu ja muid välismaal õppimisega kaasnevaid suuremaid kulusid. Eestis on kõrgkoolis õppimine üldjuhul tasuta ning hageja valik eelistada õppimist välismaal kõrge õppemaksuga koolis ei anna talle õigust nõuda selliste kulude hüvitamist kostjalt. Eeltoodust tulenevalt arvestas maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendamatult hageja ülalpidamiskulude hulka välismaal õppimisega seotud õppetasu. Kuna Eestis õppimisega ei kaasneks vajadust lepingulise tervisekindlustuse järele, siis on põhjendamatult hageja ülalpidamiskulude hulka arvatud ka lepingulise tervisekindlustuse kulud. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et eluasemekulud tekivad sõltumata sellest, millises riigis hageja õpib. Põhjendatud on kostja seisukoht, et Eestis õppides oleksid eluasemekulud madalamad. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei saa nõuda eluasemekulusid osas, milles need on Eesti eluasemekuludest kõrgemad. Arvestades, et hageja õppis välismaal arstiks, on põhjendatud lähtuda eluasemekulude suurusest, mis hagejal oleksid olnud Tartu Ülikoolis arstiks õppides. Ringkonnakohus pidas ses osas põhjendatuks lähtuda eluasemekuludest 300 eurot kuus. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei saa nõuda toidukulude hüvitamist osas, milles need olid Eestis kantavatest toidukuludest kõrgemad. Ringkonnakohus pidas põhjendatud toidukuluks 200 eurot kuus. Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja põhjendatud ülalpidamiskulude hulka arvata välismaal õppimisega kaasnevaid kulusid, mida tal Eestis õppides ei oleks tekkinud. Eestis õppides ei oleks hagejal lennupiletite kulusid tekkinud, mistõttu need ei kuulu kostja ülalpidamiskohustuse hulka. Kulutused riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele, ravimitele ja vitamiinidele tekkinuks aga sõltumata sellest, millises riigis hageja õppis, mistõttu ei saa neid pidada ülemäärasteks sõltumata sellest, kas nende vajaduste rahuldamiseks tegi hageja kulutusi Ameerika Ühendriikides, Saksamaal või Eestis.
4(7)
2-21-6015 Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks 575 eurot kuus, millest kostjal tuleb tasuda pool ehk 287 eurot 50 senti kuus. Arvestades kohtule esitatud tõendeid kostja majandusliku olukorra kohta, võimaldas kostja majanduslik seis selles ulatuses hagejale ülalpidamist anda. Kostja väide, et ta pidi toetama ka oma ema ja teist täiskasvanud last, seda järeldust ei muuda. Asjaolu, et lapse ja vanema vahel ei olnud välja kujunenud lähedasi suhteid, ei saa olla etteheidetav lapsele. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 7. september 2021 kuni 6. mai 2022 eest elatise 11 990 eurot 32 senti. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt välja elatis 287 eurot 50 senti kuus, ja mõistis kostjalt nimetatud perioodi eest välja 2298 eurot 4 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 1500 eurot kuus alates 1. septembrist 2022 kuni ajani, mil hageja lõpetab kõrghariduse omandamise, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks elatist 287 eurot 50 senti kuus. Arvestades, et hageja sai 21-aastaseks 28. veebruaril 2023 ja kohtule ei esitatud andmeid, et hageja kõrgkooliõpingud oleksid lõppenud enne 21-aastaseks saamist, siis on põhjendatud elatis perioodi 1. september 2022 kuni 27. veebruar 2023 eest 1714 eurot 79 senti. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskuludest 87% hageja kanda ja 13% kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskuludest jättis ringkonnakohus 81% hageja kanda ja 19% kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus vähendas maakohtuga võrreldes väljamõistetava elatise suurust ning muutis menetluskulude jaotust. Ses osas palub hageja jätta kehtima maakohtu otsus või alternatiivselt saata asi selles osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kui Riigikohus leiab, et elatis mõisteti välja õiges määras, palub hageja muuta menetluskulude jaotust ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja arvates kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõigust. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte teise lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulusid. Seadusandja on soovinud, et õppivat last (sh täisealist last) peetakse ülal esmajoones tema soovitud hariduse omandamisest ja sellega seotud tuleviku kujundamisest lähtudes. PKS § 99 lg 1 mõttega on välisõpingute puhul kooskõlas vanema panustamine nii vahetutesse õpingukuludesse (sh õppemaksu) kui ka eluasemekuludesse lähtuvalt nende tegelikust suurusest õppekoha riigis. Maakohus leidis, et NYU-s õppimine oli hageja võimetele ja kalduvustele vastav, mistõttu ei ole asjakohane ringkonnakohtu põhjendus, et arstiks saab õppida õppemaksuvabalt ja väiksemate eluasemekuludega ka Eestis asuvas ülikoolis. Kostja varaline seisund võimaldab vajalikus ulatuses elatist maksta. Taotletud ülalpidamiskohustuse määr moodustab umbes veerandi kostja kuupalgast. Puuduvad PKS §-des 102 ja 103 sätestatud alused, mis võimaldaksid kostja ülalpidamiskohustust vähendada või piirata. Kostja kohustus toetada lapse õpinguid ei kahjusta kostja võimet ennast tavapärasel määral ülal pidada ning on kooskõlas PKS § 99 lg-ga 2. Kassatsioonkaebuse rahuldamise korral palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
5(7)
2-21-6015
8.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu. Kostja nõustub ringkonnakohtu otsusega. Kostja arvates ei ole tal kohustust täiskasvanud hageja kulukat elustiili kinni maksta. Ringkonnakohus leidis õigesti, et valides välisriigis õppimise, pidi hageja arvestama, et sealses õppeasutuses võib õppemaks olla oluliselt kõrgem kui Eesti analoogses õppeasutuses, samuti võivad oluliselt kõrgemad olla eluasemekulud. Selliseid oluliselt kõrgemaid kulusid ei saa sisse nõuda täiskasvanud hageja ülalpidamiskohustuslaselt. PKS § 105 lg 3 mõtte kohaselt tuleb arvestada kohustatud isiku ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja keeldub kostjaga suhtlemast ning on kostja suhtes arrogantne. Kassatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning TsMS § 691 p 5 kohaselt tuleb jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Kolleegiumi hinnangul tõlgendas ringkonnakohus PKS § 99 lg-id 1-2 ebaõigesti. Ringkonnakohtu arvates ei saanud praegusel juhul tavapäraseks kuluks lugeda välismaal kõrgkoolis õppimisega kaasnevat kõrget õppemaksu ja muid välismaal õppimisega kaasnevaid suuremaid kulusid, kuna Eestis on kõrgkoolis õppimine üldjuhul tasuta ning hageja valik eelistada õppimist välismaal kõrge õppemaksuga koolis ei anna talle õigust nõuda selliste kulude hüvitamist kostjalt. Kolleegium selgitab, et juhul, kui laps asub õppima välisriigi kõrgkooli, et omandada tema võimete ja kalduvuste kohast haridust, ei saa ülalpidamiskohustust jätta kõrgemate ülalpidamiskulude ulatuses rahuldamata üksnes põhjendusega, et samaväärsel erialal on võimalik kõrgharidust tasuta või odavamalt omandada ka Eestis. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 tähenduses võimeline ülalpidamist andma, on vanema ülalpidamiskohustuse osaks ka lapse võimetele ja kalduvustele vastava hariduse välisriigis omandamisega seotud mõistlike kulude kandmine.
11.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja põhjendatud vajaduseks ei olnud välismaal hariduse omandamisega seotud kulud. Maakohus hindas hageja abivajaduse ulatust, lähtudes õppimisest NYU-s ning UMCH-s. Maakohus tuvastas, et õppimine NYU-s oli hageja võimetele ja kalduvustele vastav ning et hageja põhjendatud vajaduste ümberhindamist ei tinginud asjaolu, et hageja asus USA asemel õppima Saksamaale. Kolleegium lähtub ses osas maakohtu tuvastatust. TsMS § 688 lg 5 kohaselt Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid (vt nt RKTKm 09.11.2017, 2-16-6354/52, p 13; RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-61-15, p 11). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hariduse omandamine välisriigis ei vastanud hageja võimetele ja kalduvustele. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada, maakohtu otsus hagi rahuldamise osas aga jätta jõusse.
12.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitab kolleegium lisaks, kuidas määratakse käesoleva asjaga sarnastes asjades kindlaks vaidlusele kohalduv õigus. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 lg-st 1 tuleneb, et juhul, kui seaduse, välislepingu, Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt tuleb kohaldada välisriigi õigust, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Asjas kohalduva õiguse kindlaksmääramisel 6(7)
2-21-6015 tuleb lähtuda ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevast 23. novembri 2007. a Haagi protokollist (OJ L 331, 16.12.2009, lk-d 17–23). Selle protokolli art 4 lg 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks (inglise keeles habitual residence) oleva riigi pädeva asutuse poole, selle asutuse asukohariigi õigust. Eelnevast tulenevalt kohaldasid kohtud õigesti asja lahendamisel Eesti materiaalõigust (PKS).
13.Kolleegium rahuldab hageja kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse maakohtu otsuse, millega hagi osaliselt rahuldati. Kuna kostja apellatsioonkaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu otsus tühistatakse, jätab kolleegium TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 3 esimese lause alusel apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse menetlemise kulud kostja kanda. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, märkides, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt määrab hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt ka RKTKo 08.11.2023, 2-21-18920/34, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.