Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.P (hageja) esitas 27. juulil 2025 Viru Maakohtule hagi S.W (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palus suurendada 15. detsembri 2023 otsusega tsiviilasjas nr 223-11852 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist 500 euroni kuus. 6. augustil 2025 esitatud täpsustatud hagiavalduses taotles hageja elatise suurendamist 450 euroni. Hageja taotles elatise suurendamist tagasiulatuvalt, alates 1. augustist 2024. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja alaealisele hagejale elatist miinimummääras. Lapse vajadused on muutunud ning tema ülalpidamiseks kulub u 900 eurot kuus (eluasemekulud 220 eurot, sidekulud 50 eurot, toidukulud 250 eurot, transpordikulud 50 eurot, juuksur ja hügieenitarbed 60 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot; ravimid, vitamiinid ja ravikosmeetika 80 eurot, õppevahendid 40 eurot, vaba aeg 70 eurot). Lapsel on diagnoositud nahahaigus, mis eeldab eridieeti ja ravikosmeetikat. Kostja sissetulek on märkimisväärselt tõusnud. Kostjal on kinnistu X alevikus ning kaks väljaüüritud korterit Tallinnas. Kostja ostis hiljuti kalli auto. Ta on mitme äriühingu omanik ja juhatuse liige. Kostja varaline seis on tugev ja tal on võimalus hageja ülalpidamises osaleda suuremas ulatuses.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
21.augustil 2023 esitatud eelmise tsiviilasja hagiavalduses väitis hageja, et kulud lapsele on 435 eurot kuus. 6. augustil 2025 esitatud täpsustatud hagis väidab hageja, et tema kulud on 900 eurot kuus. Hageja väited kulude suurenemisest on paljasõnalised ja tõendamata. Hagis on paisutatud hageja terviseprobleeme väitega, et hagejal on diagnoositud eridieeti ja ravikosmeetikat eeldav nahahaigus. Hagejal on diagnoositud harilikud vinnid. Raviks on määratud kreem ja geel, mille hinnaks on mõlema ravimi puhul ca 10–12 eurot. Kostja töötasu on alates 1. aprillist 2025. a 5190 eurot (bruto) ning netotasu suurenes 223 euro võrra. KÜ XXXXXXXX maksab kostjale juhatuse liikme tööga seotud kulude katteks 190 eurot kuus. Kostjal on 2017. a Porsche Panamera liisitud alates 28. veebruarist 2025. Kostjale kuulub Tallinnas üks 1-toaline korter, mille eest ta tasub kodulaenu makseid. 2019. a soetas kostja ka teise korteri, kuid võõrandas selle 27. augustil 2024. Kostjal on osalus ettevõtetes OÜ XXXXX ja XXXXXXXXX OÜ, kuid nendest kostja töötasu ega muud rahalist hüvitist ei saa. OÜ-l XXXXXXXXX puudub majandustegevus. Kostja ei saa korteri väljaüürimisest üüritulu. Kokku moodustavad kostja kulud u 2900 eurot ning järele jääb u 1000 eurot, mille kostja kulutab eramu ehitusele ja poja ülalpidamisele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. detsembri 2025. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus suurendas tsiviilasjas nr 2-23-11852 väljamõistetud elatist ja mõistis kostjalt hageja kasuks alates 1. augustist 2025 igakuise elatisena välja 450 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni
20.augustil 2026. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude suurendada elatist tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2024. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on 15. detsembri 2023 otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
Kostja töötasu on alates varasema kohtuotsuse jõustumisest suurenenud 5,92%. KÜ XXXXXXXX maksab kostjale juhatuse tööga seotud kulude katteks hüvitist 190 eurot kuus. Kostjale kuulub paadiveok TKI (2022), ta on kasutajaks sõiduautodele Lexus (2022) ja Honda HR-V (2024) ning vastutavaks kasutajaks sõiduautole Porsche Panamera (2017). Kostja saab alates hagi esitamisest töötasu 3983 eurot (neto) ja juhatuse liikme tasu 199 eurot (neto), kokku 4182 eurot (neto). Kostja on OÜ XXXXXXXXX osanik ja juhatuse liige, kuid majandusaasta aruande kohaselt pole ettevõttes 2023–2024 majandustegevust toimunud, ettevõte on kahjumis. Kostja on OÜ XXXXX osanik ja juhatuse liige ning 2024. a majandusaasta kasum oli 14 336 eurot. Hageja töötab alates 1. septembrist 2024 SA-s XXXXXXXXX. Tema sissetulek 1. augustist 2024 – 31. augustini 2025 oli kokku 408 eurot 6 senti (keskmiselt 45 eurot 34 senti kuus). Hageja sissetulek tuleb arvestada tema kuludest maha. Hageja emale kuulub eramu XXX alevikus ja sõiduauto Skoda Superb (2016). Hageja ema keskmiseks sissetulekuks ajavahemikul 1. august 2024 – 31. august 2025 oli 2810 eurot kuus. Hageja ema maksab enda ja kostja pojale elatist miinimummääras (301 eurot 74 senti). Kostja sissetulek on hageja ja tema ema sissetulekust 1327 euro võrra suurem. Kostja varaline seis on tunduvalt parem kui hageja ema oma. Seega on kostjal võimalus tasuda elatist seadusega sätestatud miinimumist suuremas määras. Hageja ema eluasemelaenu makse on 528 eurot kuus ning hageja osa sellest on 264 eurot. Hageja esindaja arvutatud kulud hagejale ühe kuu eest on: vesi 10 eurot 90 senti, valve 31 eurot 47 senti, elekter 24 eurot 9 senti, kindlustus 37 eurot 67 senti, küte 46 eurot 72 senti, internet ja telefon 63 eurot 62 senti, kosmeetika 21 eurot 30 senti, juuksur ja hooldus 42 eurot 62 senti, õppevara 21 eurot 41 senti eurot – kokku koos eluasemelaenuga 563 eurot 80 senti. Sellele lisanduvad kulud, millele kostja vastu ei vaielnud – toidukulud 250 eurot, transpordikulud 50 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, vaba aeg 70 eurot. Apteegist tehtavad ostud on tõendatud kokku 72 euro 39 sendi ulatuses. Põhjendatud kulud ravimitele ja vitamiinidele on 20 eurot kuus. Hageja kulud kokku on 1033 eurot 80 senti. Arvestades kostja ülalpidamisvõimet, ei ole elatise väljamõistmine perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatust suuremas määras kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja sissetulek ületab Eesti keskmist palka üle kahe korra. Kostja juures elab tema teine alaealine laps, kuid lapsele on tema emalt väljamõistetud miinimummääras elatis. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on tunduvalt väiksem kostja sissetulekust, kuid tema kulud hageja ülalpidamiseks on oluliselt suuremad miinimumelatisest. Elatise arvestamise aluseks on hageja kulud 1033 eurot, millest tuleb maha arvata hageja keskmine tulu 45 eurot. Vanemad peavad kandma ülejäänud 988 eurot, mis teeb kummagi vanema osaks 494 eurot. Vastavalt hageja nõudele tuleb elatist suurendada 450 euroni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja seadusliku esindaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei sisalda kohtuotsus viiteid tõenditele. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, jättes menetluses ja kohtuistungil selgitamata, milliseid asjaolusid peaksid pooled tõendama. Maakohus on lugenud tõesteks hageja esitatud paljasõnalised valeväited. Väär ja vastuolus korduvate kohustuse osas otsuse muutmise alustega on otsuse p 13 seisukoht, mille kohaselt
eelmises elatise määramise menetluses ei kajastatud ega võetud arvesse 2023. a eluasemekulusid. Maakohus luges põhjendamatult tõendatuks hageja side- ja internetikulud. Hageja ema eramu kindlustusmakse luges kohus tõendatuks ilma tõenditeta. Kohus leidis ekslikult, et kostja palk on alates 2023. a lõpust tõusnud oluliselt. Kostja palgatõus on olnud tagasihoidlik, sest kostja sissetulek ei erine märgatavalt tema 2023. a lõpu sissetulekust. Kohus on vaatamata vanemate sissetulekute kohta teabe kogumisele kohelnud otsuses vanemaid lapse ülalpidamiskohustuse osas ebavõrdselt. Kostja ei ole saanud vanemate sissetulekute andmetega tutvuda, sest andmed on krüpteeritud. Maakohus ei arvestanud sellega, et kui kostjal jäi igakuiselt 1000 eurot palgast üle, siis erinevalt hagejast ja tema emast elas kostja koos ülalpeetava lapsega üüripinnal ja peab samal ajal ehitama maja.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude kostja kanda jätmist.
vastu
ja
taotleb
selle
rahuldamata
ning
Kohtuotsusest nähtuvad asjaolud, millele kohus tugines, ning põhjendused, miks hagi rahuldati osaliselt. Maakohus täitis selgitamiskohustust. Pooltele anti võimalus esitada seisukohti ja tõendeid ning menetluse kulg oli ettenähtav. Kostjat esindas õigusteadmistega esindaja, kellele tõendamiskoormis pidi olema arusaadav. Kostja vastuväited side-, interneti- ja kindlustuskuludele põhinevad üksnes hinnangul nende ebamõistlikkusele. Kohus hindas kulusid tervikuna, lähtudes lapse vajadustest ja elukallidusest. Kostja kindlustusmaksete võrdlus ei ole asjakohane, kuna kostja on seotud mitme kallima väärtusega sõiduvahendiga, samuti muu varaga, mis võib mõjutada kindlustusandjate hinnapoliitikat ning tingida soodsamad kindlustustingimused. Seetõttu ei ole põhjendatud võrrelda kostja varasemat, ligi neli aastat tagasi sõlmitud kindlustuslepingut hageja esindaja praeguste eluasemekindlustuse kuludega. Maakohus hindas kostja sissetulekut ja varalist olukorda õigesti tervikuna. Vanemate sissetuleku andmete dekrüpteerimata jätmine ei rikkunud kostja menetlusõigusi. Kohtuotsuses on vanemate sissetulekud kajastatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Riigikohus on selgitanud, et kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama (RKTKo 22.06.2022, 219-19160/42, p 14.8). Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise
suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9)
9.Hageja palub suurendada 15. detsembri 2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-11852 väljamõistetud elatist 450 euroni kuus. Hagiavalduse esitamise ajal oli PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus 301 eurot 74 senti. Hageja toob eelmise lahendi tegemise ajaga võrreldes muutunud asjaoludena välja kostja suurenenud sissetuleku ning hageja suurenenud kulud.
10.Kostja leiab, et maakohus ei täitnud piisavalt selgituskohustust, jättes kostjale selgitamata, millele peaks kostja enam tähelepanu pöörama ja soovi korral lisatõendeid esitama. Kostja väide ei ole põhjendatud, sest kostjal oli menetluses esindaja, kes tõi juba esimeses menetlusdokumendis vastavuses Riigikohtu praktikale õigesti välja, et elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9). Kohtul ei ole menetluse käigus kohustust pooltele selgitada, millises osas peab kohus hagi põhjendatuks. Kohus võib, kuid ei pea tegema menetlusosalisele ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 230 lg 2 II lause). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, kuidas jäid tal asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud esitamata ja tõendamata selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu. Arvestades, et kostja oli esitanud hageja kuludele vastuväited, pidi kostja määrama ise, kas ja milliste tõenditega ta oma vastuväiteid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
11.Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kajastas ja võttis eelmise otsuse tegemisel arvesse ka eluasemekulusid. Maakohus mõistis 2023. a otsuses elatise välja PKS § 101 alusel arvutatud määras. Miinimumelatise ulatuses ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses vaja tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12). Seetõttu ei võtnud kohus lapse kulusid lahendi tegemisel arvesse. Seda ei muuda asjaolu, kas menetluse käigus toodi eluasemekulud välja. Maakohus ei tuvastanud kõnealuses lahendis hageja kulusid, vaid vastupidiselt selgitas, et hagiavalduses märgitud laste kulusid lahendis ei käsitleta (dtl 10).
12.Hageja ei jätnud maakohtus side- ja internetikulusid tõendamata. Hageja tõendas kulusid pangakonto väljavõttega (dtl 152–153). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selle asjaolu osas tõendite hindamisel menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8) rikkunud. Maakohtu otsuses tuvastatud 63 euro 62 sendi suurune kulu internetile ei ole ebamõistlikult suur. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seetõttu ei pea põhjendatud kulude hindamisel arvestama iga kululiigi juures vähimate võimalike kuludega, nt odavaima võimaliku interneti- ja sidepaketiga, vaid lapse tavalisest elulaadist ja vajadustest lähtuvate kuludega. Arvestades, et hageja mõlema vanema sissetulek on Eesti mediaansissetulekust märgatavalt suurem, on põhjendatud ja eluliselt usutav, et ka hageja tavalisest elulaadist lähtuvad kulutused on mõnevõrra keskmisest kõrgemad.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lugenud kindlustusmakseid tõendatuks ilma tõenditeta. Hageja tõendas maakohtus kindlustusmaksete suurust pangakonto väljavõttega (dtl 149–150). Ringkonnakohus võttis vastu kostja esitatud kodukindlustuse poliisi, mille kohaselt oli hageja elukoha kindlustusmakse suurus 2022. a 158 eurot 41 senti aastas, st 13 eurot 20 senti kuus. Hageja väitel olid kostja maksed väiksemad, kuna kostjal oli rohkem kindlustatavat vara. Ringkonnakohus möönab, et hageja ei tõendanud, millal kindlustusmakse on suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ka eeldus, et kindlustusmakse suuruseks tuleks määrata 13 eurot 20 senti kuus ning hageja osaks 6 eurot 60 senti kuus, ei muudaks asja
lahendamise tulemust. Arvestades kindlustuskuludest 31 eurot 7 senti maha, on hageja kulude suuruseks 1002 eurot 73 senti, mis ületab sellest hageja enda teenitava tulu 45 euro mahaarvamisel endiselt maakohtu otsusega väljamõistetud elatise 450 euro kahekordset suurust.
14.Kostja esitas tõendid, et 1. jaanuaril 2024 suurendati tema töötasu 4900 euroni (bruto) ning alates 1. aprillist 2025 suurendati tema töötasu 5190 eurole (bruto). Elatise suurendamise hagi rahuldamiseks peavad asjaolud olema oluliselt muutunud võrreldes eelmise hagi arutamise lõpetamisega (TsMS § 459), mitte eelmise otsuse jõustumisega, nagu on ekslikult viidanud kostja. Eelmine elatise väljamõistmise otsus tehti 15. detsembril 2023. Kostja töötasu on alates eelmise otsuse tegemisest seetõttu oluliselt muutunud. Maakohus leidis õigesti, et oluliselt on muutunud ka hageja kulud.
15.Arvestades, et maakohtu otsuses tuvastatud kostja sissetulekute suurus oli 4182 eurot (neto) kuus, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostjal 450 euro suuruse elatise maksmine takistatud maja ehitamise või teise ülalpeetava tõttu. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 474 SE seletuskirja kohaselt arvestati seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses, et elatis võiks kahe lapse kohta moodustada 32–33% kohustatud vanema netosissetulekust. Ühe lapse puhul peaks aga olema see protsent veidi kõrgem. Väljamõistetud elatis moodustab kostja sissetulekutest vaid 10,76%.
16.Vanemate sissetuleku andmete digitaalses kohtutoimikus dekrüpteerimata jätmine ei rikkunud kostja menetlusõigusi määral, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamist. Arvestades, et maakohtule olid tõendid kättesaadavad, ei saanud krüpteeritud dokumendid muuta asja lahendamise tulemust.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.