2.Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks põhivõlgnevus 87,81 eurot ja viivis 58,44 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks alates 10.03.2016 viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude (87,81 euro) tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 29,37 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda.
5.Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 75,00 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXX tasuda Aktsiaseltsile XXXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Menetluse käik
1.XXXXesitas 21.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX169,44 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte ning, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Tartu Maakohus. 18.02.2016 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Tartu Maakohtule.
2.22.02.2016 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
3.09.03.2016 esitas XXXXkohtule hagi XXXXvastu võla saamiseks.
4.11.03.2016 kohtumäärusega jäeti XXXXhagi XXXXvastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja anti tsiviilasi kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.
5.13.04.2016 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus XXXXhagi XXXXvastu võla nõudes menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 87,81 eurot ja viivised 58,44 eurot, alates 10.03.2016 viivise 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude (87,81 euro) tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 29,37 eurot ning menetluskulud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
7.Kostja on sõlminud Aktsiaseltsiga XXXX liitumise- ja teenuseosutamise lepingud nr. XXXXja XXXX, mille alusel osutas XXXX kostjale ZUUMtv ja Kodu Kolmikpakett teenust aadressil XXXX ja sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tähtaegselt tasunud. Kostja on jätnud tasumata arved kokku summas 87,81 eurot. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel.
8.Arvetel märgitud võla tõttu on teenuse piiramise tasu suurus sätestatud hageja hinnakirjas. Hinnakiri on kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja millega tutvumist ning nõustumist kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arved.
9.Arvetel kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Nimetatud hinnakiri on kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja millega tutvumist ning nõustumist kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Aktsiaseltsi XXXX üldtingimuste punkti 11.6 alusel lahendatakse vaidlused kohtuvälise kokkuleppeni mittejõudmise korral seadusjärgses kohtus.
10.Hageja ütles lepingud üles 22.07.2012 ja 30.07.2012 kostjapoolse võlgnevuse tõttu.
11.Hageja arvestab viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 09.03.2016.a, valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x 0,05% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 58,44 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja väidab, et hageja ei ole talle teenust osutanud, mistõttu ei saanud talle arveid esitada. Kostja palub asja menetlus aegumise tõttu lõpetada. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
14.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
18.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub selle osas, et hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2010, 24.09.2010 ja 27.09.2010 liitumise- ja teenuseosutamise lepingud nr. XXXXja XXXX, mille alusel pidi XXXXosutama kostjale ZUUMtv ja Kodu Kolmikpakett teenust aadressil XXXXja sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (tl 223
24). Vaidlus puudub selles, et, lepingute lahutamatuks osaks on AS XXXX üldtingimused (tl 3143). Seega kohustus kostja VÕS § 76 lg 1 ja 3 järgi tasuma teenuste eest hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel kooskõlas lepingu tingimustega.
20.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalused lepingud öeldi üles (tl 109 pöördel). 21.Kohtu hinnangul ei ole kostja oma vastuväidete osas (erinevates menetlusdokumentides ja kohtuistungil antud seletustes) arvete mittetasumise põhjuste kohta, olnud järjepidev. Kostja väidab, et hageja ei ole talle teenust osutanud, mistõttu ei olnud hagejal õigus talle arveid esitada. Kohtuistungil selgitas kostja (tlk 109), et tal ei olnudki võimalik XXXX kaablit korterisse panna. Kostja väidab, et lõpetas seetõttu hagejaga lepingu telefoni teel 31.07.2012. Hageja esitatud tõendist tuleneb, et hageja ütles kostjaga lepingud üles juba enne seda, 22.07.2012 ja 30.07.2012 (tl 109 pöördel). Kohus leiab, et hageja on kostjale vaidlusalusel vahemikul teenust osutanud ning asjaolu, et kostja teenust ei kasutanud, ei vabasta teda teenuse eest tasumise kohustusest.
23.Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Aktsiaseltsi XXXX üldtingimuste punkti 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma ka arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kohus loeb tõendatuks tasumata võlanõude järgmised arvetega (tl 25-30), mille suurust kostja ei vaidlustanud: A-18990913 01.05.2012 summas 20,35 eurot A-19314506 01.06.2012 summas 24,98 eurot A-19319394 01.07.2012 summas 19,98 eurot A-19656158 01.08.2012 summas 21,66 eurot A-19667772 01.09.2012 summas 1,49 eurot A-20002583 01.10.2012 summas -0,65 eurot (tagasiarvestus) Kokku summas 87,81 eurot VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
24.Kuivõrd kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma teenuse eest tasumise kohustuse täitnud, siis rikub kostja lepingust tulenevat teenuse tasumise kohustust p 5.2.1 ja 12.4 ning VÕS § 100 mõttes. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust ja VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 ning lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 9.9, 9.11 ja 12.4 tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 87,81 eurot. Kuna kostja ei ole teenuse ja seadme eest tasunud vastavalt arvetele märgitu ajal, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Hageja on taotlenud viivise 0,05% päevas tasumata summalt väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista 09.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 58,44 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 10.03.2016 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja nõuab edasiulatuva viivise tasumist vaid kuni summani 29,37 eurot.
VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste punkti 10.1. kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Kostja ei vaidle vastu hageja viiviste arvestusele ega suurusele (tl 109 pöördel). Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 09.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 58,44 eurot ning alates 10.03.2016 edasiulatuv viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui 29,37 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94, § 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p-st 10.1 tulenevalt.
25.Kostja leiab, et tema vastu suunatud nõuded on aegunud. Kohus leiab, et hageja nõue kostja suhtes ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Vastavalt hageja poolt kostjale 2012.a esitatud arvetele hakkas aegumine nende arvete osas TsÜS § 147 lg 3 kohaselt 01.01.2013. Seega oli hagejal TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aega oma nõue esitada kostja vastu kuni 31.12.2015 kell 24.00. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 21.12.2015 ehk tähtaegselt, mistõttu ei ole eeltoodust ja TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3, § 160 lg 1, § 160 lg 2 p-st 3 tulenevalt hageja nõue kostja suhtes aegunud. Menetluskulud
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
29.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 75,00 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskulude arvestusele ega suurusele (tl 109 pöördel).
31.Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid 75 euro ulatuses riigilõivule.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 159,78 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu ning hageja esindaja tehtud tööd. Kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajaliku ning tõendatud kuludega, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
33.Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 234,78 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (234,78 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.