Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) hagi OÜ Elorsen (kehtetu ärinimi OÜ ATKO Liinid) vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Elorsen apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
406 620,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu) (registrikood 70001490), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik ja vandeadvokaadi abi Berta Kaleva Kostja OÜ Elorsen (registrikood 10878583), seaduslik esindaja O.N
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt Elorsen Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks välja asendusbusside kulu 47 245,06 eurot, leppetrahvi 12 250 eurot ja 998,58 eurot ning viivise märgitud nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
4.Harju Maakohtu 16.12.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus:
2-22-2389
4.1.võttis vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) nõudes mõista OÜ-lt Elorsen välja busside paranduskulud 29 952,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1122,62 eurot;
4.2.jättis rahuldamata Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) nõuded mõista OÜ-lt Elorsen välja busside paranduskulud 148 404,32 eurot ületavas osas, leppetrahv 9500 eurot, leppetrahv 998,58 eurot ületavas osas ning viivis märgitud nõuetelt.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 16.12.2024 otsus muutmata.
6.1.Võtta vastu Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) loobumine põhinõudest 29 952,91 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest 1122,62 euro ulatuses ning lõpetada loobutud nõuete osas menetlus.
6.2.Hagi rahuldada osaliselt.
6.3.Mõista OÜ-lt Elorsen Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks välja busside paranduskulud 148 404,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5329,20 eurot ja viivis põhivõlalt (148 404,32 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
6.4.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) nõuded mõista OÜ-lt Elorsen välja asendusbusside kulu 47 245,06 eurot, leppetrahv 12 250 eurot ja 998,58 eurot ning viivis märgitud nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
6.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu) esitas 14.02.2022 Harju Maakohtule OÜ Elorsen (kostja) vastu hagi (täiendatud 20.06.2022, 19.05.2023 ja 22.05.2024), milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja busside paranduskulud 196 431,89 eurot, alternatiivselt kahjuhüvitise asja väärtuse vähenemise eest 291 000 eurot, asendusbusside kulu 47 245,06 eurot, leppetrahvi 35 587,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10 466,70 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2-22-2389
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled riigivara kasutusse andmise lepingud 09.01.2013 (nn ida suuna leping) ja 08.03.2013 (nn lääne suuna leping). Kostja sai kasutusse 14 bussi ida suuna lepingu alusel ning 26 bussi lääne suuna lepingu alusel, kokku 40 bussi. Lepingute eesmärk oli anda kostjale üle bussid, millega korraldada reisijate vedu Harju maakonna bussiliinidel vastavalt Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse (ühistranspordikeskus) ja kostja vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingutele. Pooltevaheliste lepingute kehtivus sõltus avaliku teenindamise lepingute kehtivusest.
1.2.Pooltevahelised lepingud lõppesid 2021. a, millele pidi järgnema busside tagastamine. Hageja teavitas 08.01.2021 kostjat, et kõik bussid tuleb enne tagastamist saata ülevaatuspunkti korraliseks ülevaatuseks. Tehnokontroll oli vaid esimene etapp busside seisukorra tuvastamiseks, millele järel pidi hageja teostama kostja juuresolekul busside ülevaatuse. Ajavahemikul 21.01.2021–31.03.2021 toimus busside üleandmine hagejale, mille käigus koostasid pooled busside üleandmise-vastuvõtmise aktid ning riigivara seisukorra kontrollaktid. Aktide järgi olid kõik bussid tehniliste puudustega. Aktides fikseeriti üksnes need puudused, mida ei peeta tavapäraseks kulumiseks. Aktid olid koostatud kostja juuresolekul ning kostja kinnitas oma allkirjaga iga kontrollakti ega vaidlustanud aktides märgitud puudusi. Hageja on tõendanud, et bussidel esinenud puuduste puhul ei ole tegemist normaalsest kulumisest tingitud puudustega. Kostja ei ole tõendanud, et puudused on tingitud tavapärasest kulumisest. Busside ülevaatuse käigus koostatud tehnokontrolli aktid ei tõenda, et bussidel puuduksid vead ja rikked. Tehnokontrolli eesmärk ei olnud asendada tagastamisel tehtavat puuduste ülevaatust. Tehnokontrolli käigus ei tuvastata ebanormaalse kulumisega ja sõiduki ebapiisava hooldusega seotud puudusi. Alusetu on kostja väide, et lepingute mahu suurenemise tõttu ei saanud kostja busse pikaajaliselt remontida. Mahtude suurenemine pidi kostjale olema ettenähtav. Lisaks ei saa mahu suurenemisega vabandada busside hooldus- ja remonttööde tegemata jätmist, sest lepingute alusel oli kostjal õigus kasutada lisabusse.
1.3.Pooltevaheliste lepingute järgi oli kostja kohustatud kasutama vara säästlikult ja heaperemehelikult ning hoidma vara korras. Kuna kostja tagastatud bussid olid puudustega, rikkus kostja eeltoodud lepingulisi kohustusi. Pooltevahelised lepingud nägid ette, et kui vara tagastamisel selgub, et selle seisund ei vasta lepingus sätestatud tingimustele, on hagejal õigus nõuda kostjalt, et ta viiks vara omal kulul lepingus sätestatud tingimustega vastavusse või hüvitaks hagejale vara vastavasse seisu viimise kulud. Hageja andis kostjale võimaluse bussid korda teha ja puudused kõrvaldada. Kostja on küll käinud puudusi kõrvaldamas, kuid on teinud seda valikuliselt.
1.4.Kuna kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, nõuab hageja kostjalt 27 bussi paranduskulude hüvitamist 196 431,89 euro ulatuses. Hageja ei ole küll kulusid kandnud, kuid VÕS § 132 lg 3 annab talle õiguse nõuda kulude hüvitamist ka siis, kui need ei ole tegelikult kantud. Hageja on bussid võõrandanud, kuid see ei võta temalt ära õigust nõuda kahju hüvitamist. Asja võõrandamine ei lõpeta sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõuet. Pooltevaheliste lepingute p 7.6 võimaldab hagejal nõuda kandmata kulude hüvitamist. Lepingupunkt on sõnastatud selgelt ja seda pole vaja tüüptingimuse tõlgendamise reeglite järgi tõlgendada. Isegi kui asuda lepingu viidatud punkti tõlgendama, võimaldab see nõuda kandmata kulude hüvitamist.
1.5.Kostja peab hüvitama paranduskulud, mis on vajalikud selleks, et viia bussid lepingus sätestatud seisu. Hageja nõutavad kulud on vajalikud bussidel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Remonttööde kalkulatsioonid hõlmavad busside üleandmisel koostatud
2-22-2389 aktides toodud puuduste kõrvaldamise kulu. Kalkulatsioonid ei hõlma tavapärasest kulumisest tingitud kulusid. Kulud ei ole ülepaisutatud. Kostja kohustus hüvitada kulud ei sõltu busside turuväärtusest või läbisõidust ega sellest, kas puudused takistavad busside liiklemist. Remondikulude hüvitamise nõuet ei välista asjaolu, kui bussi parandamiskulud ületavad bussi turuväärtust. Hagejal oli kavatsus kasutada busse pärast nende tagastamist. Puuduvad alused kahjuhüvitise vähendamiseks hagejast tulenevate asjaolude tõttu.
1.6.Kui kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda busside paranduskulude hüvitamist, palus hageja mõista kostjalt välja busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju 291 000 euro ulatuses. Hagejale tagastatud busside väärtus oli väiksem, kui see oleks olnud, kui busse oleks kasutatud korrapäraselt vastavalt lepingule ning tagastatud ilma puudusteta. Busside väärtus vähenes kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu ning hagejal on õigus nõuda busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju hüvitamist. Busside võõrandamine ei mõjuta kahjunõuet. Asja väärtuse hüvitamise nõue ei eelda, et asi parandataks või kannatanu kannaks kulutusi asja taastamiseks.
1.7.Hageja palus mõista kostjalt välja asendusbusside kulu. Busside tagastamine järel pidi hageja need üle andma uuele vedajale AS SEBE (SEBE), kellega hageja oli eelnevalt sõlminud riigivara kasutusse andmise lepingu. Samas oli ka ühistranspordikeskus sõlminud SEBE-ga avaliku teenindamise lepingu reisijatele avaliku liiniveo veoteenuste osutamiseks.
1.8.Kostja viivitas ida suuna lepingu busside tagastamisega ning tagastatud 11 bussil olid niivõrd ulatuslikud tehnilised puudused, et SEBE ei saanud nendega reisijatevedu jätkata. SEBE pidi rentima alates 22.01.2021 kuni 31.03.2021 asendusbusse, kandes kulusid 47 245,06 eurot. Hageja hüvitas SEBE-le asendusbusside kulud. Kostja peab hagejale asendusbusside kulud hüvitama.
1.9.Alusetu on kostja väide, et busside tagastamine viibis sellepärast, et hageja nõudis kostjalt bussidele paigaldatud sõidumeerikute asendamist. Hageja andis kostjale üle nõuetele vastavad (sh kohaste sõidumeerikutega) bussid. Lepingute lõppemisel pidi kostja tagastama bussid koos sellele paigaldatud lisaseadmetega (sh nõuetekohaste sõidumeerikutega). Hageja ei nõudnud kostjalt tema poolt bussidele paigaldatud kolmanda põlvkonna sõidumeerikute eemaldamist ega nende asendamist teise põlvkonna sõidumeerikutega, mis olid paigaldatud bussidele nende üleandmisel kostjale. Sõidumeerikute eemaldamisega põhjustas kostja olukorra, kus bussidel ei olnud nende tagastamisel nõuetele vastavat sõidumeerikut. Sõidumeerikute vahetus oleks olnud tehtav ühe tööpäeva jooksul ega saanud olla reaalseks takistuseks busside edasi kasutamisele. Ka busside tegevusloa saamine viibis kostja enda tegevuse tõttu.
1.10.Hageja palus mõista kostjalt välja leppetrahvi. Pooled leppisid kokku, et kui kostja rikub kohustust kasutada vara heaperemehelikult ja hoida seda korras, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 1% vara jääkmaksumusest. Kostja rikkus mainitud kohustust, sest tagastatud 27 bussi olid puudustega. Lepingu järgi loetakse vara jääkmaksumuseks üleandmisevastuvõtmise aktis avaldatud vara maksumust. 27 bussi jääkmaksumuse pealt arvutatud leppetrahvi suuruseks on 13 837,53 eurot. Puudub alus leppetrahvi vähendamiseks. Hageja esitas leppetrahvi mõistliku aja jooksul.
1.11.Lisaks leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 250 eurot iga vara tagastamisega viivitatud päeva eest.
2-22-2389 Ida suuna leping lõppes 21.01.2021 ning kostja pidi lepingu alusel üleantud bussid tagastama hiljemalt 21.01.2021. Lääne suuna lepingus märgitud lepingu lõppemise kuupäev 13.04.2021 kehtis eeldusel, et ühistranspordikeskus ei lõpeta kostjaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingut erakorraliselt varem. Ühistranspordikeskus lõpetas kostja sõlmitud lääne suuna avaliku teenindamise lepingu 31.01.2021. Samas sõlmisid pooled eraldi kokkuleppe, et lääne suuna bussid tuleb tagastada hiljemalt 15.02.2021. Kostja viivitas ida suuna bussi registreerimisnumbriga 196 BHX tagastamisega 49 päeva ning lääne suuna bussi registreerimisnumbriga 107 BJH tagastamisega 38 päeva. Busside tagastamise viivitused olid tingitud üksnes kostjast. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi kahe bussi tagastamisega viivitamise eest kokku 21 750 eurot. Hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi vähendamise alused puuduvad.
1.12.Hageja palus mõista kostjalt välja remondi- ja asendusbusside kuludelt ning leppetrahvilt viivise seaduses sätestatud määras alates 01.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise alternatiivselt asja väärtuse hüvitamise nõudelt seaduses sätestatud määras alates 19.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja väited, justkui oleks hageja enda käitumisega loobunud viivisenõudest, on alusetud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
2.1.Hagejal ei ole õigust nõuda busside remondikulude hüvitamist. Kostja ei ole lepinguid rikkunud. Tagastatud bussid olid tehniliselt korras. Busside korrasolekut kinnitavad bussidele väljastatud tehnokontrolli kaardid. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised puudused igal bussil olid, ega seda, et arvestades busside läbisõite, on tegemist normaalset kulumit ületavate puudustega. Hageja aktides välja toodud tööd ei ole vajalikud ja tegemist on tavapärase kulumiga. Kostja ei vastuta busside tavapärasest kulumisest tulenevate puuduste parandamise eest. Hageja ei ole tõendanud, et bussidel on loomulikku kulumist ületavad puudused. Peab arvestama, et busse anti kasutusele liiniveoks ning lepingute mahtu suurendati ebamõistlikult, kohati üle 40% riigihanke aastasest töömahust.
2.2.Hageja ei ole hagi aluseks olevaid busse parandanud ega kavatse seda teha. Hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna ta ei ole kandnud busside parandamiskulusid, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Hageja on koostöös erasektoriga annetanud osa parandamata busse Ukrainale, millega seoses ei ole hagejale kulusid tekkinud. Hagejale ei ole kahju tekkinud seoses Eestisse jäänud bussidega. Hageja ei ole neid busse parandanud, vaid võõrandas enampakkumisel.
2.3.Hageja nõuab kostjalt hüpoteetiliste kulude hüvitamist. Pooltevahelised lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusena ja lepingud sisaldavad tüüptingimusi. Lepingud ei võimalda nõuda hüpoteetiliste remondikulude hüvitamist, vaid tegemist peab olema reaalselt kantud kuludega. Kostja sai lepingust aru selliselt, et hagejal on õigus nõuda üksnes kantud kulude hüvitamist. Kui hageja väidab, et lepingu alusel saab nõuda hüpoteetiliste kulude hüvitamist, tuleb lepingut tõlgendada hageja kahjuks, kuivõrd hageja oli tüüptingimuste kasutaja ning kandis tingimuse kehtetuse riisikot.
2.4.Paranduskulude maksumus on tõendamata ja selle tõendamiseks esitatud tõendid on ebausaldusväärsed. Hageja esitatud remondikalkulatsioon sisaldab busside loomuliku kulumise likvideerimise kulusid, mille hüvitamise kohustust kostjal ei ole. Nõutavad kulud on ülepaisutatud ega ole reaalsed ja vajalikud, osad puudused (nt invatõistuki
2-22-2389 mittefunktsioneerimine) ei ole fikseeritud ning osad (nt vigastatud aknaklaaside vahetamine) on kostja poolt parandatud. Busside parandamiskulude hüvitamine ei ole põhjendatud, kuna osade busside parandamiskulud ületavad nende väärtust või moodustavad busside väärtusest ebaproportsionaalselt suure osa. Kui asja parandamine ei ole majanduslikult otstarbekas, loetakse asi majanduslikus mõttes hävinuks. Vaidlusaluste busside väärtus ei ole selline, et oleks otstarbekas neid parandada.
2.5.Hagejale ei ole kahju tekkinud ka sellepärast, et ta ei kavatsenud tagastatud busse kasutada. Pärast busside tagastamist sõlmis hageja 2021. a septembris Bronline OÜ-ga busside müügi korraldamise lepingu. Bussid müüdi 2022. a ja 2023. a toimunud enampakkumistel. Hagejale võinuks kahju tekkida üksnes juhul, kui väidetavad puudused oleksid mõjutanud busside müügihinda. Praegu ei mõjutanud väidetavad puudused busside väärtust.
2.6.Hageja on alates 2021. a algusest hoiustanud busse enam kui kaks aastat välitingimustes parklas ega ole neid kasutanud. Seetõttu on bussidel tekkinud täiendavad puudused ja nende seisukord on oluliselt halvenenud. Kuna bussid on 2021. a algusest seisnud välitingimustes, on nende müügihind langenud sõltumata sellest, kas bussidel olid normaalset kulumist ületavad puudused või mitte.
2.7.Kahju ei olnud kostjale ettenähtav. Kahjuhüvitist tuleb vähendada, sest kahju on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Kui hageja väitel ei ole kostja busse heaperemehelikult kasutanud, pidanuks hageja pooltevahelised lepingud üles ütlema, et kahju tekkimine ära hoida. Hageja ei ole seda teinud. Hageja ei esitanud kostjale kohe busside parandamise nõuet ega asunud busse parandama, et vältida busside seisukorra halvenemist.
2.8.Hageja alternatiivne kahjunõue on alusetu. Pooltevahelised lepingud välistavad hageja õiguse nõuda busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju hüvitamist. Hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna hageja ei müünud busse väärtuse vähenemise tõttu odavamalt. Busside parandamine ei mõjutanud busside väärtust. Hageja poolt parandatud bussid ja hagi aluseks olevad parandamata bussid müüdi samaväärsete hindadega. Isegi juhul, kui kahju on tekkinud, on see tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel, sest ta hoiustas busse pikka aega välitingimustes ega kasutanud neid. Väärtuse vähenemise tõendamiseks esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed.
2.9.Hagejal ei ole õigust nõuda asendusbusside tasu 47 245,06 eurot. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja ei ole busside tagastamisega viivitanud. Kostja tagastas lepingute alusel kasutusse saadud 40 bussi perioodil 21.01.2021– 31.03.2021. Kostja käis 08.12.2021, 16.12.2021 ja 13.01.2022 busse üle vaatamas ning remontimas. Bussid läbisid üleandmise-vastuvõtmise ja järelikult puudusid neil puudused, mille eest kostja vastutab.
2.10.SEBE ei saanud busse kasutusele võtta kohaste sõidumeerikute puudumise tõttu, mitte kostja väidetavate rikkumise tõttu. Hageja andis kostjale 2013. a üle bussid, millele olid paigaldatud mittenõuetekohased teise põlvkonna sõidumeerikud. Kostja sai puudusest teada 2019. a, misjärel paigaldas ta bussidele nõuetekohased kolmanda põlvkonna sõidumeerikud. Enne busside tagastamist asendas kostja hageja nõudel paigaldatud kolmanda põlvkonna sõidumeerikud algsete nõuetele mittevastavate teise põlvkonna sõidumeerikutega, millega sõitmine ei olnud lubatud. SEBE-ga lepingut sõlmides pidi hageja olema teadlik, et kostja poolt tagastavaid busse ei ole võimalik kohe kasutada nõuetekohaste sõidumeerikute
2-22-2389 puudumise tõttu. Hageja nõuab kulude hüvitamist ettekäändel, mille ta on ise busside algsete nõuetele mittevastavate sõidumeerikute tagasipaigaldamise nõudmisega põhjustanud.
2.11.Lisaks pidanuks liiniveoks olemas olema ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Hageja ei olnud vastavaid ettevalmistusi busside tagastamise hetkeks teinud, mistõttu ei saanud SEBE kohe pärast busside tagastamist alustada busside kasutamist reisijateveoks.
2.12.Kahju ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Lepingute eesmärgiks ei olnud kaitsta hageja huvi saada hüvitatud busside väidetavate puuduste tõttu tingitud asendusbusside kasutamise kulu. Kahju ei olnud kostjale ettenähtav. Lisaks puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja kahju vahel.
2.13.Asendusbusside kulud on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja tekitas lisakulusid, jättes pikendamata kostjaga sõlmitud lepingu ning sõlmides lepingu SEBE-ga. Kahju tekkimise vältimiseks olnuks hagejal võimalik pikendada kostjaga sõlmitud lepingut.
2.14.Hageja leppetrahvinõue 13 837,54 eurot on alusetu. Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingu rikkumise eest. Leppetrahvi nõudmise eeldused ei ole täidetud.
2.15.Hageja nõuab leppetrahvi 1% vara jääkmaksumusest. Jääkväärtuse tuvastamisel peab arvestama busside amortisatsiooni. Hageja ei ole tõendanud busside jääkmaksumust nende tagastamise hetkel, arvestades busside amortisatsiooni. Busside tagastamisel 2021. a ei olnud nende väärtus rohkem kui 10 000 eurot.
2.16.Hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab leppetrahvi maksimaalses suuruses. Leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur, võttes arvesse, et hageja ei kavatsenud busse kasutada, vaid müüs neid maha. Peab arvestama, et kostja on pooltevahelisi lepinguid täitnud mahus, mis ei olnud lepingute sõlmimisel ettenähtav. Hageja nõuab leppetrahvi väidetavalt busside mitteheaperemeheliku kasutamise eest, mille eest nõuab hageja kostjalt ka parandamiskulude hüvitamist. Leppetrahvi väljanõudmine ei ole põhjendatud, kuna hageja nõuab sisuliselt topelt tasu väljamõistmist. Hageja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi, sest ta esitas nõude pärast lepingute lõppemist ning leppetrahvinõude esitamise mõistliku aja möödumist. Kostja palub vähendada leppetrahvi nullini.
2.17.Hageja leppetrahvinõue 21 750 eurot busside tagastamisega viivitamise eest on alusetu. Leppetrahvi nõudmise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole busside tagastamisega viivitanud. Ida suuna leping lõppes 21.01.2021 ning lääne suuna leping lõppes 13.04.2021. Ebaõige on hageja väide, et pooltevaheliste lepingute kehtivus sõltus kostja ja transpordikeskuse vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtivusest. Lepingute järgi pidi busside tagastamine toimuma hageja poolt näidatud ajal ja kohas. Hageja antud hiliste ja mittekohasete suuniste tõttu ei olnud busse võimalik tagastada. Hageja teavitas 20.01.2021 kostjat, et busside tagastamine toimub 21.01.2021. Hageja kaasas busside tagastamisse õigusvastaselt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), mis venitas tagastamist. Hageja otsustas busside tagastamise katkestada ning jätkata 25.01.2021, kuid taaskord katkestas ta busside vastuvõtmise. Ühtlasi teavitas kostja hagejat, et ida suuna buss registreerimisnumbrga 196 BHX asub alates 23.09.2020 hageja aktsepteeritud garantiitööde järgses remondis. Tööde teostaja venitas ebamõistlikult bussi üleandmisega. Seega venis busside üleandmine hagejast tulenevatel asjaoludel ja ta oli vastuvõtuviivituses.
2-22-2389
2.18.Busside tagastamise viivitamisega kaasnev leppetrahv 250 eurot päevas on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena tühine. Hagejal ei ole väidetava busside tagastamise viivitusse tõttu kahju tekkinud ning hageja ise põhjustas busside üleandmise viivituse. Hageja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi, sest ta ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Kostja palub vähendada leppetrahvi nullini.
2.19.Hageja viivisenõude on põhjendamatu. Hageja käitumine on vastuoluline ning hageja on enda käitumisega loonud kostjale mulje, et ta ei nõua viivist. Hageja ei määranud kostjale tähtaega nõude täitmiseks, mistõttu ei saanud nõue muutuda sissenõutavaks 01.01.2022. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus võttis 16.09.2024 otsusega vastu hageja loobumise põhinõudest 29 952,91 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisest 1122,62 euro ulatuses ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja busside paranduskulude hüvitise 148 404,32 eurot, asendusbusside kulu 47 245,06 eurot, leppetrahvi 13 248,58 eurot, seisuga 20.06.2022 sissenõutavaks muutunud viivise ning põhinõudelt 208 897,96 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda.
3.1.Menetluse kestel on hageja loobunud paranduskulude nõudest 29 952,91 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisest 1122,62 euro ulatuses. Maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse.
3.2.Maakohus leidis, et kostja rikkus pooltevahelisi lepinguid, sest tagastas bussid puudustega, mis ei olnud tingitud tavapärasest kulumisest.
3.2.1.Puudused on tõendatud busside tagastamisel koostatud riigivara seisukorra kontrollaktidega, hageja koostatud tabelitega busside puuduste kohta ja fotodega busside kahjustustest. Tegemist on usaldusväärsete tõenditega. Kostja esindaja viibis kahjustuste tuvastamise juures, mistõttu on tema vastuväited puudusi tõendavate tõendite ja selgituste osas eluliselt ebausutavad. Kostja ei ole tõendanud, et puuduste puhul on tegemist loomulikust kulumisest tulenevate puudustega. Puuduste hindamisel saab kasutada hageja esitatud juhendeid sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise kohta.
3.2.2.Busside loomulikku kulumist ületavate puuduste olemasolu tõendab kohtu määratud ekspertiisi käigus valminud T.F ekspertarvamus. Kõiki tuvastatud puudusi pidas ekspert ebaloomulikeks. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ekspert oli erapoolik. Alusetud on kostja väited eksperdi ebausaldusväärsuse kohta. Seadusest ei tulene, et ekspert ei või arvamuse koostamisel aluseks võtta toimikuväliseid materjale või dokumente, kui need on arvamusele lisatud. Kostja ei kõrvaldanud enamikku puudustest.
3.2.3.Kostja esitatud busside tehnokontrolli kaardid ei tõenda, et tagastatud bussid olid puudusteta. Kaartidel on märgitud, et need ei asenda tehnoülevaatuse kontrolli, tehnokontrolli võib teha osaliselt ja lõppotsused ei ole aluseks sõiduki täieliku tehnoülevaatuse nõuetele. Kaartidest ei nähtu, et ühelgi bussil oleks hinnatud selliste puuduste olemasolu või puudumist, mida on hinnatud riigivara kontrollaktidel. Kostjale väljastatud arved busside ülevaatuse eest ei selgita, mida täpselt tehnilise kontrolli käigus kontrolliti.
2-22-2389
3.2.4.Kostja ei ole tõendanud, et lepingu rikkumine on vabandatav. Kostja väited selle kohta, et pärast busside üleandmist suurenesid liinivedude mahud, ei ole asjakohased ega välista kostja vastutust. Kostja väited, et hageja andis üle mittenõuetekohaste sõidumeerikutega bussid, on asjakohatud. Kostja ei ole tõendanud, et puuduseid ei olnud. Asjakohatud on kostja väited, et ta ei vastuta varjatud puuduste eest ning vastavad lepingu punktid on tühised. Hageja välja toodud puudused ei ole varjatud puudused.
3.3.Maakohus leidis, et busside parandamiskulud on põhjendatud osaliselt.
3.3.1.Kulude hüvitamist reguleerib lepingute p 7.6, mis sätestab, et kui komisjon tuvastab, et vara tagastamisel ei vasta selle seisund käesolevas lepingus ettenähtud tingimustele, on kasutusse andjal omal äranägemisel õigus nõuda kasutajalt lepingu lõppemise tähtajaks või punktis 7.5 kirjeldatud juhul lepingupoolte poolt kokkulepitud tähtajaks vara viimist omal kulul vastavasse seisu või vara vastavasse seisu viimisega seotud kulude hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud objektiivsel põhjusel võimalik puudusi kõrvaldada enne busside üleandmist hagejale.
3.3.2.Puudub vaidlus, et tegu on tüüptingimustel sõlmitud lepingutega. Maakohus leidis, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saanud tüüptingimust tõlgendada viisil, et hageja sai kannatanuna nõude esitada alles siis, kui oli ise kulud kandnud. Tüüptingimust tuleb tõlgendada viisil, et see on kooskõlas VÕS §-ga 132. Viidatud säte ei eelda parandamiskulude kandmist kannatanu poolt ning kannatanu saab nõuda kordategemise kulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et kannatanu on asja parandamise kulud reaalselt kandnud. Oluline on, et asja on kahjustatud ning on võimalik hinnata, millised oleksid asja kordategemise kulud. Sellisel viisil tüüptingimuse tõlgendamine ei kahjusta kostjat, sest on kooskõlas seadusega.
3.3.3.Oluline on VÕS § 127 lg-st 1 tulenev diferentsihüpotees, mille kohaselt tuleb võrrelda isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks eksisteerinud siis, kui sündmust poleks olnud.
3.3.4.Busside parandamiseks vajalike kulude suurus on tõendatud T.F ekspertarvamusega. Ekspert leidis, et kõigi vaidlusaluste busside remondi kogumaksumus on põhjendatud summas 148 404,32 eurot koos käibemaksuga.
3.3.5.Busside puudustest tulenev väärtuse vähenemine on tõendatud T.F ekspertarvamusega. Ekspert leidis, et arvestades busside kõrget amortisatsiooni, tehnilist seisukorda ja kaubandusliku väärtuse puudumist oli iga bussi turuväärtus 2021. a I kvartalis 12 000 eurot. Defektideta busside turuväärtus oleks samal ajal olnud 24 000 eurot. Seega juhul, kui mitte lähtuda busside parandamise kuludest, oleks hagejale samaväärse 27 bussi soetamisest tulenev kahju olnud 324 000 eurot. Kohus ei nõustunud kostjaga, et busside väärtuse hindamisel oleks tulnud lähtuda mitte nende turuväärtusest, vaid oksjonihindadest. Kohtu hinnangul lähtus ekspert busside väärtuse määramisel eseme väärtusest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 tähenduses. Ekspert on põhistanud oma järeldusi turuväärtuse hindamisel. T.F teostatud busside turuväärtuse hindamise õigsust ei muuda asjaolu, mida hageja bussidega hiljem tegi või millises ulatuses ta neid tasuta Ukrainale annetas. Kohus leidis, et kostja esitatud asjatundja Rene Rästa arvamus ei ole asjakohane busside turuväärtuse hindamisel. T.F arvamus busside väärtuse vähenemise kohta tuleb eelistada poolte esitatud muudele tõenditele.
2-22-2389
3.3.6.Kui asja parandamine on väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, on parandamiskulude hüvitamise nõude rahuldamine välistatud ning kahju tekitaja peab hüvitama samaväärse asja soetamise mõistlikud kulud. T.F on küll oma arvamuses leidnud, et majanduslikult ei oleks olnud mõistlik kanda 148 404,32 euro suuruseid busside parandamiskulusid, kuid kohtul tuleb VÕS § 132 lg 3 järgi võrrelda asja kahjustamise korral parandamiskulude suurust asja väärtusega. T.F hinnangul oleks busside väärtuse vähenemisest tulenev kahju hüvitis oluliselt suurem ehk 324 000 eurot. Ühe bussi puudustega turuväärtus oleks olnud 2021. a alguses 12 000 eurot, mis teeb keskmiselt ühe bussi parandamiskulu suuruseks 5496,45 eurot. Kuigi sellises summas busside remontimine võib olla majanduslikult ebamõistlik, peab kohus lähtuma kahju hüvitamise nõude lahendamisel sellest, mis oleks majanduslikult soodsam.
3.3.7.Kui hageja oleks lasknud omal kulul bussid remontida, oleks nende turuväärtus olnud oluliselt suurem. Seega on hagejal tekkinud kahjuks ehk tegelikuks varaliseks diferentsiks see kulu, mida ta oleks pidanud kandma, kui ta oleks bussid remontinud. Sellise kulu suurus on 148 404,52 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude mõista kostjalt välja busside parandamiskulud, ei kuulu rahuldamisele hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja hüvitis busside väärtuse vähenemise eest.
3.4.Maakohus leidis, et asendusbusside kasutamisest tulenev kahjunõue on põhjendatud. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi busside korrashoidmisel. Hageja hüvitas SEBE-le asendusbusside kulud ja esmased hädavajalikud remondikulud 47 245,06 eurot. Kostjale pidi olema ettenähtav, et kui ta busside eest hoolt ei kanna, tuleb sellega seoses kanda remondikulusid ja muid kulusid. Kostja väited selle kohta, et hageja tegevus tõi kaasa SEBE kulude kandmise, ei ole tõendatud.
3.5.Maakohus leidis, et hageja leppetrahvinõuded on põhjendatud osaliselt.
3.5.1.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja leppetrahv 9500 eurot lääne suuna bussi registreerimisnumbriga 107 BJH tagastamisega viivitamise eest. Lääne suuna leping kehtis kuni 01.04.2021. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis 29.01.2021 kokkuleppe busside tagastamise kohta. Viidatud kuupäeval teatas hageja kostjale millal ja kuhu tuli tal tagastada lääne suuna lepingu bussid. 29.01.2021 kirjas teatas hageja, et saab bussi 107 BJH vastu võtta 31.03.2021. Kostja küll nõustus busside varasema tagastamisega, kuid tõendatud ei ole, et kostja oleks nõustunud lepingu muutmisega või sellega, et tema suhtes kohaldatakse leppetrahvi, kui ta hageja soovi vabatahtlikult ei täida.
3.5.2.Maakohus nõustus, et kostja viivitas ida suuna lepingu alusel üleantud bussi registreerimisnumbriga 196 BHX tagastamisega. Mainitud leping lõppes 21.01.2021. Kostjal tuli selleks päevaks bussid tagastada, kuid ta tagastas remondis olnud vaidlusaluse bussi alles 11.03.2021. Seega rikkus kostja lepingulist kohustust anda buss tähtaegselt üle. Vaidlusalune buss oli remondiettevõttes ning sellel puudus kehtiv ülevaatus, mis takistas bussi vastuvõtmist hageja poolt. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ta viivitas bussi remondiettevõttesse viimisega. Bussiga toimunud avarii ega sellest tuleneva remondi vajaduse eest ei vastuta lepingu järgi hageja, vaid kostja. Leppetrahvi suurus ei ole ebamõistlikult suur, mistõttu ei ole leppetrahvi ettenägev lepingutingimus tühine. Kostja on lepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu ei saa ainuüksi leppetrahvi suurus kaasa tuua leppetrahvi tühisust. Kostja ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamist õigustavaid asjaolusid. Maakohus mõistis kostjalt välja leppetrahvi bussi tagastamisega viivitamise eest 12 250 eurot (250 eurot x 49 päeva).
2-22-2389
3.5.3.Hageja leppetrahvinõue seoses lepingujärgse kohustuse – hoida busse heaperemehelikult – rikkumisega on põhjendatud osaliselt. Kuna kostja rikkus kohustust hoida busse heas korras, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 1% vara jääkmaksumusest. Hageja esitas busside jääkmaksumuse tõendamiseks oma finantsosakonna juhataja arvestuse, mille järgi oli busside maksumus tagastamise hetkel 99 858,50 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et busside jääkmaksumus oleks olnud väiksem. Seega on leppetrahv 998,58 eurot (1% summast 99 858,50 euro). Sellises suuruses leppetrahv on mõistlik ega anna alust vähendamiseks. Hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kohus mõistis kostjalt välja leppetrahvi 998,58 eurot.
3.6.Maakohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 busside paranduskuludelt, asendusbusside kuludelt ja leppetrahvidelt kokku 7575,68 eurot. Kohus määras, et alates 21.06.2022 tuleb kostjal maksta viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitas, et hageja alternatiivsed viivisenõuded rahuldamisele ei kuulu, kuna kohus rahuldas osaliselt esmased nõuded.
3.7.Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel hagi rahuldamise ulatusest ning sellest, millises ulatuses hageja oma nõudest loobus. Hageja loobus nõuetest ligikaudu 13% ulatuses, parandamiskulude hüvitamine nõue rahuldatakse 75% ulatuses ning asendusbusside kasutamisest tulenev nõue rahuldatakse 100% ulatuses. Leppetrahvi nõue kuulub rahuldamisele 37% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ning hageja menetluskuludest tuleb jätta 75% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi ning jaotas menetluskulud, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, ja muuta menetluskulude jaotust, jättes kulud täies ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja määrata hageja põhinõudeks 8703,18 eurot ning vähendada seda kohtu äranägemisel.
4.1.Kostja väitel on maakohus kohaldanud busside paranduskulude nõude osalisel rahuldamisel valesti materiaal- ja menetlusõigust. Maakohus on vääralt tuvastanud, et kostja tagastas bussid lepingutele mittevastavas seisukorras. Maakohus ei ole selgitanud, millised normaalset kulumist ületavad puudused kohus iga bussi puhul tuvastas ning millega on need rikkumise tõendatud. T.F on koostanud ekspertarvamuse ebausaldusväärsete andmete põhjal ja tema hinnangu alusel ei ole võimalik tuvastada igal bussil esinevaid puudusi. Maakohus ei ole arvestanud kostja väiteid T.F arvamuse ebausaldusväärsuse kohta. Ebaõige on maakohtu järeldus, et busside tagastamisel koostatud kontrollaktides ei vaielnud kostja seaduslik esindaja vastu puuduste olemasolule, vaid ainult nende tekkepõhjustele. Kosja esindaja vaidles vastu aktides märgitud puuduste olemasolule ja nende tekkepõhjusele. Kohus on alusetult arvestanud hageja esitatud tehnokontrolli väljavõtteid, kuid jätnud kõrvale kostja esitatud samasugused väljavõtted.
4.2.Pooltevahelised lepingud välistavad hageja kandmata ja kalkulatsioonil põhinevate paranduskulude hüvitamise. Lepingute järgi oli hagejal õigus nõuda üksnes tegelikult kantud kulude hüvitamist. Hageja ei ole kulusid kandnud ega ole kavatsenud seda teha.
2-22-2389
4.3.Maakohus on valesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust paranduskulude hüvitamise ulatuse määramisel. Kohus analüüsis kulude hüvitamist nii VÕS § 132 lg 1 kui ka VÕS § 132 lg 3 alusel. Parandamiskulud ei kuulu VÕS § 132 lg 3 alusel hüvitamisele, sest need on ebamõistlikud. Viidatud sätet tuleb kohaldada koos VÕS § 128 lg-ga 3 ning võlausaldaja saab VÕS § 132 lg 3 ja § 128 lg 3 alusel nõuda mõistlikus ulatuses vajalike kulude hüvitamist. Kulude suuruse hindamisel tugines maakohus T.F arvamusele. Ekspert tõi küll välja busside parandamiseks vajalikud kulud, kuid lisaks tuleb analüüsida, kas need kulud on mõistlikud, arvestades busside turuväärtust. Ekspert ise möönis oma arvamuses, et busside suurt amortisatsiooni ja turuväärtust arvestades ei ole majanduslikult otstarbekas teha remonti arvamuses märgitud kuludega. Seega ei saa hageja VÕS § 132 lg 3 alusel nõuda kulude hüvitamist, kui need on ebamõistlikult suured. Ebamõistlike kulude nõudmine ja nende väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega.
4.4.Maakohus hindas alternatiivselt hageja nõude ulatust VÕS § 132 lg 1 alusel. Tuginedes T.F arvamusele, leidis kohus, et puudustega bussid olid väärt 12 000 eurot, ilma puudusteta bussid 24 000 eurot ning kokku oleks VÕS § 132 lg 1 alusel kahju ulatus 324 000 eurot. Seejuures jättis maakohus kõrvale ilmselged vead ekspertarvamuses, mistõttu ei olnud eksperdi vastused asjakohased VÕS § 132 lg 1 kohase nõude ulatuse hindamiseks. Eksperdi kasutatud metoodika turuväärtuse leidmiseks välistab võimaluse arvamusele tugineda, sest ekspert ei arvestanud kohalikku müügihinda. Ekspert jättis arvestamata, et busside puhul oli tegemist riigi varaga, mis tuli võõrandada enampakkumisel. Seetõttu on asjakohatu tugineda müügikuulutustele, kuna nendes kajastub müüja hinnasoov ning tegelik müügihind võib sellest soovist erineda. Praegusel juhul tuli eksperdil ja kohtul arvestada busside tegelikku müügihinda. Kuna T.F metoodika on väär ning vastused ei ole asjakohased, tuleb tema arvamus turuhinna osas kõrvale jätta. VÕS § 132 lg 1 õigeks kohaldamiseks tuleb lähtuda busside oksjonihindade keskmisest tulemusest. Hageja ei müünud oksjonil üksnes hagi esemeks olevaid busse, vaid ka samasuguseid busse, mille puhul ei täheldanud hageja ebaloomulikku kulumist. Seega on võimalik arvutada välja puudustega ja puudusteta busside keskmine müügihind oksjonil, mis ongi mõlemal juhul asjakohane turuhind.
4.5.Hageja käitumise tõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 alusel. Kostja täitis hageja palvel pooltevahelisi lepinguid suuremas mahus, kui oli lepingus kokku lepitud. Busside planeeritust suurem käitamine tõi kaasa lepingute lõppedes äärmiselt suure läbisõidu. Busside suur amortisatsioon on põhjustatud mitte üksnes kostja käitumisest, vaid ka hageja nõudest, et bussid peavad osutama transporditeenust lepingus ettenähtust suuremas mahus. Busside viimine lepingujärgsesse seisukorda ei ole majanduslikult mõistlik.
4.6.Kohus mõistis välja parandamiskulud, mida hageja ei oleks kunagi ise kandnud, sest need on majanduslikult ebaotstarbekad. Hageja oli sellest teadlik, kuna ei teostanud ühtki parandustööd. Tegemist on hageja poolt nõutud ja kohtu rahuldatud lepingust ning seadusest tuleneva õiguse kuritarvitamisega, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist on ka VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitise piiramise alusega.
4.7.Maakohus on aluselt mõistnud välja hüvitise asendusbusside kulu katteks, sest kostja ei ole lepingut rikkunud. Maakohus ei ole analüüsinud, millised puudused esinesid kostja tagastatud bussidel, kas puudused takistasid reisijateveo teostamist ning kas SEBE esitatud asendusbusside kulude suurus on mõistlik ja põhjendatud. Lisaks ei olnud hagejal kavatsust vaidlusaluseid busse transporditeenuse osutamiseks edasi kasutada. Asendusbusside kulu ei olnud lepingu sõlmimisel ettenähtav. Kostja ei saanud 2013. a, sõlmides kaheksaks aastaks lepingu, ette näha, et hageja soovib busse pärast kaheksat aastat intensiivset kasutust ja
2-22-2389 ulatuslikku amortisatsiooni edasi kasutada. Väidetava lepingu rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos.
4.8.Asendusbusside kulu tuleb VÕS § 139 alusel vähendada nullini. Hagejale oli juba enne SEBE-ga reisijaveolepingu sõlmimist teada, et idasuunda teenindanud 14 bussi ei saa hageja tegevuse tõttu lepingu täitmiseks kohe kasutada. Hageja ise nõudis, et kostja asendaks kolmanda põlvkonna sõidumeerikud vanematega. Samuti jättis hageja õigeaegselt taotlemata veoloa koopia. Hageja võinuks kahju tekkimise vältimiseks ajutiselt pikendada reisijaveolepingut kostjaga. Sellisel juhul pidanuks kostja ise reisijaveoteenust osutama, kas parandades busse või osutades teenust teiste bussidega.
4.9.Maakohus kohaldas leppetrahvinõuete rahuldamisel vääralt materiaal- ja menetlusõigusnorme. Leppetrahvinõuded on esitatud hilinenult. Leppetrahvinõude esitas selleks volitamata esindaja. Kuivõrd leppetrahvinõude esitamine on ühepoolne tehing, on leppetrahvinõue tühine.
4.10.Maakohus on üllatuslikult mõistnud välja leppetrahvi bussi registreerimisnumbriga 196 BHX üleandmisega viivitamise eest. Kostja viis bussi garantiikirja järgse hooldus- ja remontööde teostamiseks Iv Pluss AS juurde juba 23.09.2020, kus buss viibis neli kuud. Kostjal ei olnud võimalik viia bussi remonti ühegi teise teenusepakkuja juurde. Kostja ei takistanud remondi ajal bussi üleandmist ning hagejal ei olnud põhjust keelduda bussi vastuvõtmisest töökojas. Seega oli hageja vastuvõtuviivituses VÕS § 119 mõttes.
4.11.Maakohus on põhjendamatult mõistnud välja leppetrahvi 1% ulatuses bussi väärtusest. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda leppetrahvi juhul, kui kostja ei täida mõnda lepingu pdes 3.1–3.5 või 3.7–3.9 nimetatud kohustust. Kohus ei ole tuvastanud viidatud lepingu punktide rikkumist.
4.12.Viivisenõue on põhinõuete alusetuse tõttu põhjendamatu. Alternatiivselt tuleb viivist vähendada vastavalt hagi osalise rahuldamise ulatusele.
4.13.Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud ning hageja menetluskulud on põhjendamatult suured. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja asendusbusside kulu 47 245,06 eurot, leppetrahvi 12 250 eurot bussi registreerimisnumbriga 196 BHX tagastamisega viivitamise eest, leppetrahvi 998,58 eurot lepingute p 3.12 alusel ning viivise märgitud nõuetelt. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2-22-2389
7.Maakohus võttis vaidlustatud otsusega vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse hageja nõudes mõista kostjalt välja busside paranduskulud 29 952,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1122,62 eurot. Maakohus jättis otsusega rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt välja busside paranduskulud 48 027,57 euro (196 431,89 – 148 404,32) ulatuses, leppetrahv 9500 eurot bussi tagastamisega viivitamise eest, leppetrahv lepingu rikkumise eest 12 838,95 euro (13 837,53 – 998,58) ulatuses ning viivis mainitud nõuetelt. Pooled ei ole maakohtu otsust eeltoodud osas vaidlustanud, mistõttu on otsus vaidlustamata osas jõustunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 4 teine lause). Kostja vaidlustas otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja paranduskulude hüvitise 148 404,32 eurot, asendusbusside kulu 47 245,06 eurot, leppetrahvid 13 248,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7575,68 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1).
8.Ringkonnakohus on tuvastanud järgmised asjaolud: – Hageja ja kostja sõlmisid 09.01.2013 ida suuna lepingu, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks üle 14 bussi (I kd, tl 10–19, tl 31–33). Kostja kasutas busse selleks, et teostada tema ja ühistranspordikeskuse vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel reisijate vedu Harju maakonna ida suunal. – Hageja ja kostja sõlmisid 08.03.2013 lääne suuna lepingu, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks üle 26 bussi (I kd, tl 20–30, tl 34–37). Kostja kasutas busse selleks, et teostada tema ja ühistranspordikeskuse vahel sõlmitud avalik teenindamise lepingu alusel reisijate vedu Harju maakonna lääne suunal; – kostja tagastas hagejale 2021. a veebruaris ja märtsis lepingute alusel saadud 40 bussi (14 + 26). Busside tagastamisel koostati vara üleandmise-vastuvõtmise aktid ja riigivara seisukorra kontrollaktid (I kd, tl 55–73, tl 174–179).
9.Hageja väitel rikkus kostja lepinguid, kuna tagastas bussid tavapärast kulumist ületavate puudustega. Kostja rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda busside parandamiskulude või vara väärtuse vähenemisest tekkinud kahju hüvitamist. Lisaks viivitas kostja busside tagastamisega. Kuna kostja ei tagastanud busse tähtaegselt ja tagastatud bussidel esinesid puudused, ei saanud uus vedaja SEBE bussidega reisijatevedu jätkata. Hageja oli sunnitud hüvitama SEBE-le asendusbusside kulud, mille hüvitamist ta nõuab omakorda kostjalt. Lepingute rikkumise tõttu nõuab hageja kostjalt ka leppetrahvi. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ja leppetrahvi tasumist.
10.Kolleegium käsitleb esmalt hageja kahjunõuet (I), seejärel leppetrahvinõuet (II) ja viivisenõuet (III). Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskulud otsustused (IV). I
11.Hageja heidab kostjale ette pooltevaheliste lepingute rikkumist ja loeb rikkumise tulemusena tekitatud kahjuks busside parandamiskulusid, alternatiivselt asja väärtuse vähenemist, ning asendusbusside tasu. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda
2-22-2389 kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt RKTKo 14.03.2019 2-17-1937/52, p 15):
võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 gl 1 esimese lause järgi tõendama hageja (RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 16).
12.Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõuet hüvitada busside parandamiskulud, alternatiivselt asja väärtuse vähenemisest tekkinud kahju (A) ja seejärel asendusbusside tasu hüvitamise nõuet (B) A
13.Hageja nõue hüvitada busside paranduskulud on seotud 27 bussiga: 26 lääne suuna bussi registreerimisnumbriga 101 BJH, 102 BJH, 103 BJH, 104 BJH, 105 BJH, 106 BJH, 107 BJH, 108 BJH, 109 BJH, 110 BJH, 111 BJH, 112 BJH, 113 BJH, 114 BJH, 115 BJH, 116 BJH, 117 BJH, 118 BJH, 119 BJH, 120 BJH, 121 BJH, 122 BJH, 123 BJH, 124 BJH, 125 BJH, 126 BJH (I kd, tl 34–37) ja üks ida suuna buss registreerimisnumbriga 196 BHX (I kd, tl 31–33). Hageja on heitnud kostjale ette lepingute rikkumist, sest kostja ei ole vara kasutanud säästlikult, nõuetekohaselt ja heaperemehelikult. Seetõttu olid tagastatud 27 bussil tavapärast kulumist ületavad puudused. Pooltevahelised ida ja suuna lepingud on identse sisuga. Hageja on heitnud kostjale ette alltoodud punktide rikkumist (I kd, tl 10–30): lepingute p 1.5 sätestab, et vara tuleb kasutada eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult ning üksnes avaliku liiniveo teostamiseks maakonna bussiliinidel vastavalt õigusaktidele ja avaliku teenindamise lepingu tingimustele, nõuetele ja korrale. Vara kasutamisel tuleb täita vara valmistaja poolt kehtestatud nõudeid vara kasutamise, hoolduse ja remondi kohta; lepingute p 3.1 järgi kohustub kasutaja kasutama vara eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult kooskõlas vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud otstarbega ning hoolikalt järgima muid vara tootja poolsetest tehnilise hooldus- ja kasutusjuhenditest tulenevaid nõudeid; lepingute p 3.3 esimese lause kohaselt on kasutaja kohustatud teostama vara tehnilise seisukorra säilitamiseks või tehniliste rikete kõrvaldamiseks teostatavad remonttööd vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldeasutuses; lepingute p 3.4 järgi on kasutaja kohustatud hoidma vara korras, tähtaegselt ja kohaselt tasuma iseseisvalt kõik vara valduse, kasutuse ning säilitamisega seotud kulud, sealhulgas riiklikud ja kohalikud maksud, kindlustusmaksed, ning vara kasutamise käigus põhjustatud seaduserikkumiste korral trahvid ja nõuded;
2-22-2389 lepingute p 7.3 teine lause sätestab, et kasutaja poolt üleantaval varal ei tohi olla kahjustusi, välja arvatud vara heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkiv normaalne kulumine.
14.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja endiselt hageja väidet, et tagastatud bussidel olid tavapärast kulumist ületavad puudused. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja tagastas bussid puudustega. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei saanud esitatud tõendite pinnalt tuvastada iga bussi puhul hageja väidetud lepingurikkumisi.
14.1.Hageja on toonud hagis välja näitliku loetelu bussidel tuvastatud puudustest: rooste, värvikihti läbivad kahjustused, mõlgid jne (I kd, tl 1–8). Hageja 03.06.2022 menetlusdokumendi p-s 11 on toodud tabel 27 vaidlusalusest bussist, milles viidatakse busside tagastamisel 2021. a veebruaris ja märtsis koostatud riigivara seisukorra kontrollaktidele, mis sisaldavad igal bussil tuvastatud puuduste loetelu (III kd, tl 1–17). Kostja seaduslik esindaja allkirjastas aktid (I kd, tl 55, tl 57-58, tl 60-61, tl 63-64, tl 66, tl 68, tl 70, tl 72, tl 174-175, tl 179). Aktide lahtris „märkused busside seisukorra kohta“ on kirjeldatud 40 bussil (sh 27 vaidlusalusel bussil) tuvastatud puudused. Näitena toob ringkonnakohus välja aktides kolmel vaidlusalusel bussil märgitud puudused: buss registreerimisnumbriga 101 BJH: ees kivitäkked roostes, vasakul küljel esiteljele järgneval paneelil mõlk, taga vasakul nurgapaneelil värvikihti läbivad kahjustused, paremal küljel võrega paneelil alumine tagumine nurk roostes, mootorist õlileke karterituulutuse juurest (tihend katki), tuuleklaasi juhipoolne nurk mõrane (I kd, tl 55); buss registreerimisnumbriga 102 BJH: ees kivitäkked roostes, taga vasak nurgapaneel kahjustunud, mõrad, esiklaasis hargnevad mõrad ja kivitäke, ees all parem nurk kahjustunud, õlileke mootorist, õhuleke õhutorustikust, piduriketas ülekuumenenud, esiteljel vasaku stabilisaatorvarda tugivarda alumine puks lõtkuga, istme käetugi puudu (I kd, tl 57); buss registreerimisnumbriga 122 BJH: tagateljel paremal pool õhupadi koordini kahjustatud, konditsioneeripumbal üks rihm puudu, parempoolne ülemine šarniir lõtkuga, esiteljel parempoolsel roolivardal mõlemas kuulliigenditel tuntav lõtk, käigukasti tuulutustoru ühendus lekib (vales mõõdus voolik), ees kivitäkked roostes, vasakul küljel esiteljele järgneval paneelil nurk deformeerunud, paremal küljel taga teljele järgnevatel paneelidel alumine serv deformeerunud, tagumistele ustele järgneval klaasialusel paneelil ja alumisel paneelil servad roostes, vasakpoolne tagumine võrega paneel kahjustunud, taga põrkeraua vasak nurk kahjustunud, tagumises paremas nurgas värvikahjustused, esiukse lukusüdamik puudu, kahel istmel istmekate katki lõigatud, kahel istmel seljatoe reguleerimise kang puudu, ühel istmel tagumine plastik puudu, invatõstuki pult puudu, rooli asendi muutmise nupp ei toimi (I kd, tl 60 pöördel).
14.2.Koos hagiavaldusega esitas hageja vaidlusalustest bussidest tehtud fotod (dtl 261–593). Kohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et fotod on ebausaldusväärne tõend, kuna need olevat tehtud viisil, mis ei võimalda tuvastada, millist bussi on pildistatud. Hagiga esitatud fotode failinimedes sisaldub viide jäädvustatud bussi registreerimisnumbrile ning iga bussi esimene foto kajastab selle registreerimismärki. Failinimedest ja fotode sisust nähtub, millise numbriga bussi on pildistatud ja milliseid igal bussil tuvastatud puudusi on fotodel jäädvustatud. Kostja ei ole maakohtu- ega ringkonnakohtumenetluses toonud esile ühtegi näidet, et hageja oleks üht ja sama puudust ning seda jäädvustavat pilti üritanud mitme bussiga seostada.
2-22-2389
14.3.Hageja esitas ülevaate, mis sisaldab 40 bussil (sh 27-l vaidlusalusel bussil) tuvastatud puuduste kirjeldust koos viitega puudusi fikseerivale kontrollaktile (III kd, tl 46–173). Iga puuduse kirjeldusele on lisatud foto puudusest. Puudused on seostavad kindla bussiga, sest piltidel on jäädvustatud busside numbrid.
14.4.Hageja esitas Exceli tabeli, kus on 27 vaidlusaluse bussi lõikes välja toodud igal bussil tuvastatud ja hageja hinnangul normaalset kulumist ületavad puudused (dtl 206–252). Tabel tugineb riigivara seisukorra kontrollaktidega bussidel tuvastatud puudustele.
14.5.Kolleegiumi hinnangul on puudused 27 vaidlusalusel bussil tõendatud 2021. a veebruaris ja märtsis koostatud riigivara seisukorra kontrollaktidega (I kd, tl 55–73, tl 174– 179) ja bussidest tehtud fotodega (dtl 261–593). Maakohus on hageja esitatud tõendite alusel tuvastanud bussidel esinevad puudused.
14.6.Kolleegium ei nõustu kostjaga, justkui maakohus oleks valesti tuvastanud, et busside tagastamisel koostatud kontrollaktides ei ole kostja seaduslik esindaja vaidlustanud puuduste olemasolu, vaid üksnes nende tekkepõhjuse.
14.6.1.Busside tagastamise juures viibis kostja seaduslik esindaja, kes märkis 21.01.2021, 25.01.2021, 02.02.2021 ja 03.02.2021 riigivara seisukorra kontrollaktidesse ja üleandmise vastuvõtmise aktidesse järgmist: „Üle antud bussid on läbinud ülevaatuspunktis tehnokontrolli. Tehnokontroll on läbitud ülevaatuse mahus. Täiendavad märkused on tingitud loomulikust kulumisest“ (I kd, tl 55–59, tl 174–177). Kostja juhatuse liige märkis 09.02.2021, 10.02.2021, 15.02.2021, 11.03.2021 ja 31.03.2021 riigivara seisukorra kontrollaktidesse ja üleandmise vastuvõtmise aktidesse järgmist: „Üle antud bussid on läbinud ülevaatuspunktis tehnokontrolli. Tehnokontroll on läbitud ülevaatuse mahus. Täiendavad märkused on tingitud loomulikust kulumisest ning nendega ei nõustu“ (I kd, tl 60–73, tl 178–179).
14.6.2.Kostja seaduslik esindaja ei ole 02.02.2021 ja 03.02.2021 kontrollaktides märgitud puuduste olemasolu vaidlustanud. Kostja seadusliku esindaja 09.02.2021, 10.02.2021, 15.02.2021, 11.03.2021 ja 31.03.2021 aktidesse tehtud märkus, et „täiendavad märkused on tingitud loomulikust kulumisest ning nendega ei nõustu“, on vastuoluline. Kostja esindaja tunnistab, et puudused, mille kohta on tehtud märkused, on tingitud loomulikust kulumisest, ja eitab samaaegselt nende olemasolu. Ei ole võimalik, et puudus on tingitud loomulikust kulumisest, kuid tegelikult seda ei esine. Kostja märkust tuleb mõista selliselt, et ta tunnistab puuduse olemasolu, kuid väidab, et see on tekkinud loomuliku kulumise tagajärjel. Isegi juhul, kui kostja oleks puuduste olemasolu vaidlustanud, on hageja esitanud eespool käsitletud tõendid, mis kinnitavad, et vaidlusalustel bussidel esinesid puudused.
14.7.Kostja väitel on maakohus põhjendamatult arvestanud hageja esitatud üheksa bussi tehnokontrolli kaarti ning jätnud arvestamata kostja esitatud tehnokontrolli kaardid.
14.7.1.Esmalt märgib kolleegium, et esitatud kaartidega soovisid pooled tõendada erinevaid asjaolusid. Kostja esitas 27 vaidlusalusest bussist 23 kohta ajavahemikul 26.01.2021– 25.03.2021 koostatud tehnokontrolli aktid (II kd, tl 141–152), tõendamaks oma väidet, et bussid olid tehniliselt korras, neil puudusid sõitmist takistavad asjaolud ja tehnokontrollis ei tuvastatud hageja viidatud puudusi. Hageja esitas üheksa vaidlusaluse bussi tehnokontrolli kaardid muu hulgas selleks, et tõendada kostja esitatud tehnokontrolli väljavõtete ebausaldusväärsust. Nimelt kajastuvad hageja esitatud üheksa bussi tehnokontrolli kaartidel 19.01.2021 seisuga puudused, mis puuduvad kostja esitatud hilisemalt koostatud aktides, kuid mis ilmnesid uuesti busside tagastamisel.
2-22-2389
14.7.2.Teiseks on kolleegium seisukohal, et tehnokontrolli kaardid ei tõenda, et bussid vastasid lepingutega ette nähtud tingimustele. Tehnokontrolli kaardid koostati busside tehnoülevaatuse käigus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 1 lg 4 sätestab, et ülevaatuse eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine, sõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsuse tagamine ning liiklusregistri andmete täpsustamine. Seega ei olnud ülevaatuse eesmärgiks kontrollida busside vastavust pooltevahelistes lepingutes sätestatud tingimustele. Määruse § 8 lg 1 kohaselt kontrollitakse pidurisüsteemi (p 2), juhtimisseadet (p 3), nähtavust (p 4), tulesid, helkureid ja elektriseadmeid (p 5), veermikku ja vedrustust (p 6), raami, keret ja sellele kinnituvaid osasid (p 7), kuid kohtule esitatud tehnokontrolli kaartidest ei nähtu, et busse oleks kontrollitud samas mahus nagu nende tagastamisel. Kostja esitatud kaartide kohaselt tuvastati osal bussidel väheolulisi ja olulisi rikkeid ning puudusi, samas kui teisel osal bussidest puudusi ei esinenud. Mõned ülevaatuse käigus tuvastatud puudused olid olemas ka busside tagastamisel hagejale. Näiteks kostja esitatud vaidlusaluse bussi registreerimisnumbriga 102 BJH tehnokontrolli kaardil on märgitud väheoluliseks puuduseks mõranenud, tuhmunud või halvenenud seisukorras klaas ning mõra allääres (II kd, tl 141 pöördel). Samad puudused tuvastati bussi tagastamisel 03.02.2021 koostatud kontrollaktis. Hageja esitatud dokumentidest nähtub omakorda, et busside tagastamisel tehtud kontroll oli ulatuslikum kui nende seisundi hindamine tehnoülevaatuse käigus. Busside tagastamisel tuvastati puudusi, mida tehnoülevaatuse tegija ei pidanud tehnokontrolli mõistes väheoluliseks ega oluliseks rikkeks, kuid neidsamu puudusi saab lugeda lepingu rikkumiseks. Kokkuvõttes asus maakohus õigesti seisukohale, et tehnokontrolli kaardid ei tõenda kostja väiteid, nagu olnuks tagastatud bussid puudusteta.
15.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et vaidlusalustel bussidel tuvastatud puudused ei ole tingitud loomulikust kulumisest.
15.1.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja esitatud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend (I kd, tl 136–142) ning veokite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend (I kd, tl 143–148) tõendavad igal vaidlusalusel bussil loomulikku kulumist ületavate puuduste olemasolu. Viimati nimetatud juhendis mõistetakse veoki all muu hulgas busse.
15.1.1.Sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendi järgi loetakse ebaloomulikuks kulumiseks muu hulgas järgmist (I kd, tl 136–142): – auto kere osas: üle 1,5 cm läbimõõduga mõlgid või muljumisjäljed, värvikahjustused, pindmised kriimustused, lisavarustuse (katuseraamid, vilkurid) eemaldamisel tekkinud vigastused, rooste; – stangede ja iluliistude osas: katkine või puuduv iluvõre, stanged, porikummid; katkine numbrimärgi alus, tugevalt mõlkis numbrimärgid; mõrad, mõlgid, sügavad kriimustused, iluliistude deformatsioon; – klaaside, tulede, peeglite osas: katkised või rebenenud klaasipuhastajad; mõrad ja tugevad kivitäkked ning tugevad kraapejäljed tuuleklaasil ja teistel akendel; katkised klaasid, tulede kinnitused; katkised või mõranenud tuleklaasid; katkised või kahjustatud peegliklaasid, peegli korpused; toon- või turvakilega kaetud klaaside mehaanilised kahjustused.
2-22-2389 – velgede ja rehvide osas: tugevad kriimustused, mõrad ilukilbil või veljel; deformatsioon (mõra veljel, kõver velg, deformeerunud rehv); puuduvad detailid (veljekapsel, ilukilp, rattamutter/polt, turvamutter, varuvelg ja varurehv); purunenud rehv (k.a varuvelg ja varurehv), katkised rehvid; – salongi osas: põletusaugud; lisavarustuse paigaldamisel või eemaldamisel tekkinud vigastused; auto interjööri detailide (plastik, tekstiil, nahk, puit, jalamatid ja uksetihendid) vigastused või detailide puudumine; raskesti eemaldatavad plekid, ebameeldiv lõhn, loomakarvad, hallitus; niiskuskahjustused.
15.1.2.Veokite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendis loetakse ebaloomulikuks kulumiseks muu hulgas järgmist: – kabiini sisemuse osas: istmekatetes olevad augud, rebendid ja põletusjäljed; rebenenud, määritud või õlikahjustustega kardinad; üksikute detailide eemaldamine kabiinist; kangale sisse kulunud mustus, õliplekid või muud mitte-eemaldatavad mustuse kahjustused; lõhutud kabiini varustus; puuduvad, lõhutud või vigastatud lülitite pesade katted; puuduvad, lõhutud või vigastatud armatuurlaua paneelid; kleebistest puhastamata lülitid ja/või lülitikatted; lõhutud või mõralised armatuurlaua paneelide katted; – välisilme ja kabiini seisukorra osas: suuremad mõlgid kerepaneelidel, sealhulgas iluvõrel; suuremad vigastused, kriimud ja hõõrdumisjäljed värvikihil; kadunud iluvõre paneelid; katkised plastosad, mis viitavad füüsilisele vigastusele; eemaldamata jäljed sõiduki numbritest või värvitud/kleebitud graafikast; tuuleklaasi vigastused, mis ei vasta normaalsele kulumisele ja tehnilise ülevaatuse nõuetele; suuremad vigastused põrkeraudadel ning kadunud udutule pesa kattepaneelid ja iluvõre; ulatuslik värvi koorumine; puuduvad või katkised vedelike täiteavade katted; mõranenud, katkised või puuduvad tulede klaasid; parandatud vigastused peeglite korpustel; lõhutud päikesesirm või muud katkised keredetailid; mõradega, katkised või puuduvad peeglite peegelpinnad; – kere, šassii ja lisadetailide osas: poritiivad on katkised või läbi kulunud; mõradega või katkised akude kattepaneelid; sügavad kriimud või muljumisjäljed sõiduki kerel või lisadetailidel; deformeerunud või puuduvad astmikdetailid; – rehvide osas: tootja nõuetele mittevastavate rehvide kasutamine, rehvide (sh varurehvide) kulumise jääk ei vasta tehnonõuetele, olulised vigastused ja lõikejäljed rehvil, rebendid, tugevad kriimustused või muhud rehvi külgedel.
15.3.Maakohus on põhjendatult leidnud, et vaidlusalustel bussidel loomulikku kulumist ületavaid puudusi tõendab kohtumenetluses koostatud T.F 13.02.2024 ekspertarvamus (V kd, tl 62–200; VI kd, tl 1–199; VII kd, tl 1–200, VIII kd, tl 1–90). Ekspert on asunud seisukohale, et 2021. a koostatud riigivara seisukorra kontrollaktides 40 bussil (sh 27 vaidlusalusel bussil) tuvastatud puudused on käsitatavad ebaloomuliku kulumisena (V kd, tl 62–70). Ekspert on hinnangu andmisel kasutanud hageja esitatud sõidukite ning veokite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendeid. Lisaks tõi ta välja sarnaseid materjale teistest riikidest („The Industry fair wear and tear standard“ (dtl 2878–2901); „Standards for normal wear and tear“ (dtl 2902–2909), mis toetavad eksperdi väitel Eestis hetkel kasutatavat metoodikat. Ekspert on koostanud iga bussi kohta andmekaardi, millesse koondas vaadeldavate busside kaupa asja materjalides oleva informatsiooni. Ekspert on andnud hinnangu 27 vaidlusalusel
2-22-2389 bussil tuvastatud puudustele. Näiteks on ekspert otsuse p-s 14.1 märgitud busside registreerimisnumbriga 101 BJH, 102 BJH, 122 BJH kohta märkinud, et riigivara seisukorra kontrollaktides iga bussi kohta märgitud puudusi ei saa käsitada loomuliku kulumise tagajärjel tekkinud kahjustusena ning bussi ei kasutatud heaperemehelikult. Ekspert on andnud samasisulise hinnangu ka ülejäänud 24 vaidlusalusele bussile. Kokkuvõttes pidas ekspert vaidlusalusel 27 bussil riigivara seisukorra kontrollaktide ja piltidega tuvastatud puudused ebaloomulikeks. Ekspert loetles enimlevinud puudusi bussidel, millisteks olid korrosioon, purunenud klaasid, kõrvaldamata deformatsioonid ja mõrad, värvkatte vigastused, vedelike- ja õhulekked, pidurite rikked, veermiku ja roolimehhanismide ebanormaalne kulumine, istmete defektid (bussil registreerimisnumbriga 102 BJH puudub ühel istmel käetugi, bussil registreerimisnumbriga 104 BJH puudub ühel istmel seljatoe reguleerimise kang), elektrisüsteemi rikked, sõlmed pole töökorras (nt bussil rrg-nr 105 BJH soojendusventilaator ei tööta) ja rehvide defektid.
15.4.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, justkui ei oleks T.F tuvastanud ega põhjendanud, kas iga väidetav puudus esineb ning kas see on tekkinud sõiduki loomuliku või ebaloomuliku kulumise tagajärjel. Ekspertarvamusest nähtub, et puudused vaidlusalustel bussidel on tuvastatud 2021. a riigivara seisukorra kontrollaktide ja hageja esitatud fotodega. Kuigi ekspert ei ole busse isiklikult üle vaadanud, oli tal võimalik anda puudustele hinnang hageja esitatud dokumentide alusel. Ekspert on märkinud, et igal bussil tuvastatud puudused on tekkinud ebaloomuliku kulumise tagajärjel.
15.5.Kostja, tuues apellatsioonkaebuses välja ühe lõigu eksperdi 21.10.2024 täiendavast arvamusest, on üritanud näidata, nagu tunnistaks ekspert ise, et ei suuda esitatud materjalide põhjal iga bussi puhul puuduse olemasolu ja selle olemust tuvastada. Kostja väide ei ole õige. Kostja viidatud 21.10.2024 täiendava arvamuse lõik sisaldab eksperdi selgitust iga bussi väärtuse tuvastamise kohta (X kd, tl 18–32). Selles lõigus ei tunnistanud ekspert, et tal ei oleks olnud võimalik esitatud andmete alusel puuduste olemasolu ja nende olemust tuvastada.
15.6.Kostja kordab apellatsioonkaebuses oma väidet, et ekspertarvamus ei ole usaldusväärne tõend, kuna T.F on erapoolik ning avaldas arvamust asjaolude kohta, mida temalt ei küsitud jms. Maakohus on kostja väidetele vastanud. Vastuseks kostja kaebusele märgib kolleegium järgmist. Kostja väited ei anna alust kahelda eksperdi erapooletuses. Ekspert on oma 13.02.2024 arvamuses selgitanud, kuidas ja milliste andmete alusel on ta jõudnud arvamuses esitatud seisukohtadeni. Eksperdi hinnangute kujunemine on jälgitav. Eksperdil oli õigus kasutada hageja esitatud sõidukite ja veokite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendeid. Ekspert tõi 13.02.2024 arvamuses näitena välja sarnaseid materjale teistest riikidest. Ekspert selgitas 21.10.2024 täiendavas arvamuses, et tavapärase praktika kohaselt tuginevad valdkonna eksperdid sõidukite tagastamisel tekkinud vaidluste korral oma hinnangute andmisel ja ekspertiiside tegemisel erialaliitude väljatöötatud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise materjalidele, millele ta on oma arvamuses ka viidanud (X kd, tl 18–32). Kolleegium on seisukohal, et ekspertarvamus on usaldusväärne tõend.
15.7.Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et bussidel tuvastatud puudused vastavad normaalsele kulumisele.
16.Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja tagastatud vaidlusalustel bussidel olid tavapärast kulumist ületavad puudused. Järelikult ei kasutanud kostja vara säästlikult ja heaperemehelikult, rikkudes pooltevaheliste lepingute p-e 1.5, 3.1, 3.3, 3.4 ja 7.3. Kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust (VÕS § 103) ega seda, et
2-22-2389 lepingu või seaduse alusel oleks tema vastutus välistatud või piiratud. Seega vastutab kostja rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1).
17.Hageja on põhinõudena palunud mõista kostjalt välja busside parandamiskulud. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult rahuldanud hageja kahjunõude. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
18.Kostja väitel ei ole maakohus sõnaselgelt sõnastanud, milline lepingute säte on kahju hüvitamise nõude aluseks. Kolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu otsuse p-dest 277-278 ja 282, et kohus pidas nõude aluseks lepingute p-i 7.6 ning VÕS § 127 lg 1, § 128 lg-d 1–3 ja § 132 lg 3. Lepingute p 7.6 sätestab, et kui komisjon tuvastab, et vara tagastamisel ei vasta selle seisund käesolevas lepingus ettenähtud tingimustele, on kasutusse andjal omal äranägemisel õigus nõuda kasutajalt lepingu lõppemise tähtajaks või punktis 7.5 kirjeldatud juhul lepingupoolte poolt kokkulepitud tähtajaks vara viimist omal kulul vastavasse seisu või vara vastavasse seisu viimisega seotud kulude hüvitamist.
19.Kostja on maakohtus selgitanud, et ta käis busse parandamas ja kõrvaldas osa puuduseid. Sellest hoolimata on tõendatud, et bussidel esinesid ulatuslikud puudused. Maakohus tuvastas, et kostja vahetas kolmel bussil (registreerimisnumbriga 114 BJH, 123 BJH ja 105 BJH) klaasid ning hageja vähendas klaaside vahetuse maksumuse ulatuses parandamiskulude nõuet. Lisaks tuvastas maakohus, et kostja ei ole tõendanud, nagu poleks tal objektiivsel põhjusel olnud võimalik puudusi enne busside hagejale üleandmist kõrvaldada.
20.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt viidatud sättest võrreldakse kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju tekitanud sündmust ei oleks toimunud. Seega loetakse tekkinud kahju suuruseks nimetatud kahe varalise olukorra vahe (RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 14). Hageja soovib, et kostja hüvitaks kulud, mis on vajalikud busside tagastamisel avastatud ja tavapärast kulumist ületavate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja nõuab kulude hüvitamist, mis on vajalikud tagastatud busside viimiseks sellisesse seisukorda (st lepingu mõttes normaalse kulumise seisukorda), milles need oleksid olnud (arvestades nende vanust ja läbisõitu), kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 132 lg 3, mis sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ei ole kulusid kandnud ega kanna neid ka tulevikus, sest 27 vaidlusalusest bussist annetati viis Ukrainale ning 23 bussi müüdi 2022. a ja 2023. a toimunud enampakkumistel (Ukrainasse saadetud ja müüdud busside nimekiri on välja toodud hageja 20.05.2024 menetlusdokumendi p-s 39 (IX kd, tl 92–107). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kandmata kulude hüvitamist.
21.1.VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise
2-22-2389 kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p-d 15-16, RKTKo 08.12.2008, 3-2-1-113-08, p 14).
21.2.Asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16). Ringkonnakohus märgib, et asja kahjustamise korral ei ole kahju kindlaksmääramisel oluline, kas omanik soovib asja endisel kujul taastada või kas see on asja võõrandamise tõttu üldse võimalik. Riigikohus on kinnisasja kahjustamise asjades selgitanud, et kannatanul on tekkinud kahjuks VÕS § 132 lg-s 3 sätestatud kinnisasja parandamise ehk ehitise taastamise mõistlikud kulud sõltumata sellest, kas ehitis taastatakse (RKTKo 08.12.2008, 3-2-1-113-08, p 14). Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada (tulekahjus suures osas hävinud elamut taastada) või mitte või kas elamu taastamine kinnistu võõrandamise tõttu on võimalik või mitte (RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 16).
21.3.Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel õigus nõuda asja parandamise mõistlike kulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole kulusid kandnud
22.Kostja väitel on pooled lepingus kitsendanud VÕS § 132 kohaldamisala selliselt, et hüvitamisele kuuluvad vaid kantud kulud. Kostja hinnangul tuleneb lepingute p-de 7.6 ja 7.3 koosmõjust, et p-s 7.6 märgitud vastavaks seisuks loetakse seis, mis vastab busside normaalsele kulumisele, ning hüvitamisele kuuluvad vaid kulud, mida hageja on kandnud busside parandamiseks. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtumenetluses esitatud väiteid, millele maakohus on juba vastanud. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepingutega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui tõlgendada lepingute p-i 7.6 kooskõlas VÕS § 39 lg 1 esimese lausega, ei saanud kostjaga sarnane mõistlik isik (VÕS § 7) mõista lepingupunkti selliselt, et hageja saab kahjunõude esitada alles siis, kui ta on ise kulud kandnud. Lepingutest ega poolte käitumisest ei nähtu, et poolte tahteks oleks olnud seada kulude hüvitamise eelduseks nende tegelik kandmine. Lepingu p-s 7.6 on kasutatud fraasi „vara vastavasse seisu viimisega seotud kulud“. Väljend „seotud kulud“ sätestab kulude avatud loetelu, seadmata hüvitamist sõltuvusse sellest, kas kulud on tegelikult kantud. Kui pooled oleksid kasutanud mõisteid „tehtud kulud“ või „kantud kulud“, viitaks see nende soovile anda hagejale õigus nõuda üksnes tegelikult kantud kulude hüvitamist. Lepingupunkti tõlgendamine selliselt, et hageja saab nõuda kandmata kulude hüvitamist – mis on kooskõlas VÕS § 132 lg 3 kohaldamispraktikaga –, ei kahjusta kostjat. Kostjale jääb võimalus vaielda nõutavatele kuludele vastu, sõltumata sellest, kas need on kantud või mitte.
23.Kostja väitel peavad VÕS § 132 lg 3 alusel nõutavad kulud olema vajalikud ja mõistlikud. Kostja hinnangul on hageja parandamiskulud ebamõistlikud.
23.1.Riigikohus on otsese varalise kahju hüvitamist reguleeriva VÕS § 128 lg 3 kohta märkinud, et sõna „mõistlikkus“ selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Samuti hõlmab mõistlikkuse nõue kulutuste suurust. See tähendab, et kulutused võivad olla küll selle sätte järgi vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, mõistab kohus hüvitise välja mitte hageja soovitud ulatuses, vaid väiksemas, mõistlikus, s.o põhjendatud ulatuses (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 12). Kolleegium hinnangul saab VÕS § 128 lg-le 3 antud tõlgendust kasutada otsustades VÕS § 132 lg 3 alusel nõutavate parandamiskulude mõistlikkuse üle.
2-22-2389
23.2.Hageja nõuab tavapärast kulumist ületavate puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist. Need kulud on vajalikud ehk mõistlikult võttes paratamatud, et viia vaidlusalused bussid normaalsele kulumisele vastavasse seisukorda. Seega on nõutavad kulud käsitatavad VÕS § 132 lg 3 tähenduses mõistlikena.
23.3.Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei ole T.F tuvastatud kulud VÕS § 132 lg 3 mõttes mõistlikud, kuna need on kostja hinnangul ebamõistlikult kõrged. Ekspert T.F leidis 13.02.2024 ekspertarvamuses, et vaidlusaluste busside remondi maksumus on 148 250,04 eurot (V kd, tl 62–200). T.F märkis 21.10.2024 täiendavas arvamuses, et põhjendatud kulu on ka bussi registreerimisnumbriga 101 BJH eelsüüte relee vahetus (X kd, tl 18–49). Hageja esitatud hinnapakkumise järgi on viidatud töö maksumus 154,27 eurot (I kd, tl 74). Seega pidas ekspert busside remondikulude maksumuseks kokku 148 404,32 eurot (148 250,04 + 154,27).
23.4.Kostja on küll väitnud, et T.F tuvastatud kulud on ebamõistlikult kõrged, kuid ta ei ole esitanud tõendeid, et busside paranduskulud võiksid olla väiksemad. Seega saab kohus tugineda T.F ekspertarvamuses tuvastatud kulude suurusele. Kostja on kritiseerinud T.F seisukohta busside paranduskulude kohta ka põhjusel, et ekspert tuvastas kulude suuruse hageja esitatud remondipakkumiste alusel ega tutvunud ühegi bussiga vahetult. Kolleegiumi hinnangul on kostja kriitika alusetu. Ekspert ei saanud ekspertiisi läbiviimise käigus bussidega vahetult tutvuda, kuna ekspertiisi valmimise ajaks (13.02.2024) saadeti osa busse Ukrainasse ning ülejäänud bussid müüdi enampakkumisel. Eksperdil oli võimalik anda hinnang talle esitatud dokumentide alusel ka bussidega vahetult tutvumata. Ekspert on põhjalikult tutvunud iga bussi kohta kogutud andmetega. Ta on võrrelnud iga bussi puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta esitatud andmeid ning valinud lahendused, mis olid soodsamad. Kostjal oli võimalus võtta puuduste kõrvaldamiseks alternatiivsed hinnapakkumised ning esitada need eksperdile hinnangu saamiseks. Kostja ei ole alternatiivseid hinnapakkumisi esitanud. Samuti ei ole kostja menetluses selgitanud, milline on tema hinnangul parandamiskulude mõistlik suurus.
23.5.Kostja viitab T.F 13.02.2024 arvamuses märgitule, et arvestades busside suurt amortisatsiooni ja võimalikku turuväärtust, pole majanduslikult otstarbekas viia busse tehniliselt ja visuaalselt nii laitmatusse seisukorda (V kd, tl 62–200). Sellest järeldab kostja, et hageja nõutavad kulud on ebamõistlikud. Kohtu hinnangul ei ole eksperdi väide oluline. Kolleegium on seisukohal, et otsustades VÕS § 132 lg 3 alusel asja parandamise kulude väljamõistmise üle, tuleb võrrelda kulude suurust ja asja väärtust. Parandamiskulude väljamõistmine on välistatud juhul, kui parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus asja taastamine on küll tehnilises mõttes võimalik, kuid see ei oleks majanduslikult otstarbekas, kuna parandamise kulud ületaksid parandatud asja väärtuse (VÕS I komm (2016), § 132, p 4.3). Seega ei ole eksperdi väide busside viimisest tehniliselt ja visuaalselt laitmatusse seisukorda VÕS § 132 lg 3 seisukohalt asjakohane.
23.6.Asja väärtuseks VÕS § 132 lg 3 teise lause mõttes tuleb pidada eseme väärtust TsÜS § 65 järgi. Viidatud sätte kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooltevahelised lepingud ei sätesta eseme väärtuse määramist seaduses sätestatust erineval viisil. Ekspert T.F tuvastas 13.02.2024 arvamuses, et arvestades hinnatavate busside kõrget amortisatsiooni, tehnilist seisukorda ja kaubandusliku väärtuse puudumist oli iga bussi turuväärtus 2021. a esimeses kvartalis 12 000 eurot. Samas selgitas ekspert, et juhul, kui hinnatavad bussid on tehniliselt laitmatus seisukorras, neil esineb vaid
2-22-2389 loomuliku kulumise jälgi ja eelduslikult puuduvad välised defektid, oli märkimisväärsete defektideta busside keskmine turuväärtus 2021. a esimeses kvartalis 24 000 eurot (V kd, tl 62–200). T.F tuvastas, et vaidlusalustest bussidest on kõige suuremad bussi registreerimisnumbriga 114 BJH parandamiskulud – 11 508,84 euro (VI kd, tl 36–51). Kõikide teiste busside parandamiskulud on väiksemad (V kd, tl 62–200; VI kd, tl 1–199; VII kd, tl 1–200, VIII kd, tl 1–90). Seega jäävad iga vaidlusaluse bussi parandamiskulud alla bussi väärtuse (12 000 eurot). Paranduskulude tegemine oleks olnud mõistlik, sest parandamise tulemusena oleks busside väärtus olnud suurem kui parandamiseks tehtavad kulud. Ekspert on tuvastanud, et puudusteta bussi väärtus oleks olnud 24 000 eurot, puudustega bussi väärtus on 12 000 eurot. Kõik kulud, mis jäävad alla puudustega bussi väärtuse (12 000 eurot) on majanduslikult mõistlikud. Kuna ühegi bussi parandamiskulud ei ületa asja väärtust, ei saa asja parandamist pidada VÕS § 132 lg 3 teise lause mõttes ebamõistlikult kulukaks. Eeltoodust tulenevalt on iga vaidlusaluse bussi parandamiskulud VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi mõistlikud.
24.Kostja väitel kasutas ekspert T.F busside väärtuse tuvastamisel ebaõigeid lähteandmeid, st ekspert ei omistanud mingisugust kaalu sellele, mis aastal buss oli valminud või kui palju oli bussi läbisõit, busside suur läbisõit tulenes hageja nõudest osutada transporditeenust riigihankelepingus märgitust suuremas mahus, eksperdi metoodika ei vasta TsÜS §-le 65, sest ka kasutas välisriikide müügikuulutusi, turuväärtuse leidmisel ei tohtinud kasutada müügikulutusi, vaid tuli arvestada, et tegemis on riigi varaga, mis tuli võõrandada enampakkumisel ning tuli arvestada vaidlusaluste busside enampakkumisel kujunenud müügihindu.
24.1.Kohtu hinnangul on kostja kriitika põhjendamatu. Ekspert tõi 13.02.2024 arvamuses välja, et lähtudes portaali www.auto24.ee arhiivi väljavõttest pakuti hinnatavate bussidega võrreldavaid busse Eestis 2021. a müügiks vaid ühte. Ekspert vaatles hinnatavate bussidega võrreldavate 2012.–2014. a toodetud busside Irisbus Crossway müügipakkumisi. Ekspert on oma arvamusele lisanud võrdlusbusside müügikuulutused (VIII kd, tl 75–85), mille alusel on ekspert määranud puudusteta busside turuväärtuse. Võrdlusbusside müügikuulutustest nähtuvalt on ekspert kasutanud võrdlusbussidena busse, mille esmaregistreerimise aasta oli 2011–2014 ning läbisõit ligi 410 000–865 000 km. Vaidlusaluste busside esmane registreerimine toimus 2013. a ning nende läbisõit oli ligi 600 000–850 000 km. Seega on ekspert valinud võrdluseks kohased bussid.
24.2.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et vaidlusaluste busside suur läbisõit tulenes transporditeenuse osutamisest avaliku teenindamise lepingus sätestatust suuremas mahus. Hageja nõuab parandamiskulusid selleks, et viia bussid normaalse kulumise seisundisse arvestades tagastatud busside vanust ja läbisõitu. Ekspert tuvastas vaidlusaluste busside väärtuse, võttes arvesse nende vanust ja läbisõitu. Seega ei ole määrav, kas kostja osutas transporditeenust algselt kokkulepitud või suuremas mahus. Lisaks ei ole liiniveo mahtude suurenemine etteheidetav hagejale. Liiniveo mahu määras ühistranspordikeskus, kellega oli kostja sõlminud avaliku teenindamise lepingu (III kd, tl 32–45).
24.3.Eksperdil oli õigus lähtuda välisriigi müügikuulutustest. Riigikohus selgitas, et sõna „kohalik“ TsÜS § 65 tähenduses ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist ka Eesti piirest väljaspool (RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-77-08, p 15). Hageja esitatud 16.11.2022 enampakkumise tulemuste protokolli järgi müüdi osa vaidlusalustest bussidest Saksamaa, Itaalia ja Rootsi äriühingutele (IX kd, tl 87-88), mis näitab, et busside
2-22-2389 müügiturg ulatub Eestist kaugemale. Seega oli eksperdil õigus kasutada busside väärtuse tuvastamisel välisriigi busside müügikuulutusi.
24.4.Kohtu hinnangul on ekspert busside väärtuse tuvastamisel põhjendatult lähtunud nende turuhinnast, mitte avalikul enampakkumisel kujunenud müügihindadest. Kostja viidatud riigivara seaduse (RVS) § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et riigivara võõrandatakse müügi teel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, avalikul enampakkumisel. Mainitud säte ei kehtesta riigivara väärtuse määramise reegleid. RVS § 29 lg 3 järgi võõrandatakse riigivara eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. RVS § 46 lg 3 kohaselt otsustab võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi riigivara valitseja. Eeltoodust sätetest ei tulene, et riigivara väärtuseks loetakse avalikul enampakkumisel kujunenud hinda. Need sätted kasutavad mõistet „harilik väärtus“, mis on kooskõlas TsÜS § 65 sõnastusega. See asjaolu kinnitab, et riigivara väärtusena saab käsitada selle kohalikku keskmist müügihinda (turuhinda) TsÜS § 65 tähenduses. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohalikku keskmist turuhinda ei saa samastada eseme soetamiseks või loomiseks tehtud kulutustega. Eseme kohalik keskmine turuhind ei tarvitse olla see, millega õnnestus kellelgi konkreetsel isikul lähiminevikus analoogne ese võõrandada, sest vastava tehingu asjaolud võisid olla sellised, mis muutsid konkreetse tehingu hinna turuhinnast erinevaks – näiteks n-ö kiirmüük või kiire vajadus esemest vabanemiseks või omandaja oluline huvi eseme vastu vms (TsÜS komm (2023), § 65, p 3.2). Seega võib enampakkumisel kujunenud hind osutuda tavapärasest kõrgemaks või madalamaks näiteks kiirmüügi, ostjate suure huvi või vastupidi, objektiivsetest põhjustest tingitud ostjate vähesuse tõttu. Sellistes olukordades ei ole asja väärtus mitte see üle- või alapakutud hind, millega asi müüdi, vaid eseme kohalik keskmine müügihind (TsÜS § 65). Praegu tuleb arvestada, et busside väärtus tuli tuvastada nende tagastamise ehk 2021. a alguse seisuga. Ekspert tuvastaski asjade väärtuse sellel ajahetkel. Bussid müüdi aga 2022. a ning 2023. a, kui nende hind võis erineda 2021. a alguse turuhinnast. Seega ei ole põhjendatud busside turuhinna määramisel lähtuda nende hilisematest müügihindadest. Viidatud põhjusel on alusetu kostja taotlus määrata busside müügihindade alusel hageja nõude suuruseks 8703,18 eurot.
25.Kohtu hinnangul ei ole olulised väited ja asjaolud, mis puudutavad VÕS § 132 lg-t 1. Praegu ei ole asja parandamine võrreldes selle väärtusega ebamõistlikult kulukas. Seega saab hageja VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel nõuda mõislike paranduskulude hüvitamist. VÕS § 132 lg-t 1 tuleks kohaldada juhul, kui busside parandamine oleks nende väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Sellisel juhul saaks hageja VÕS § 132 lg 3 teise lause alusel nõuda hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Kuna praeguses asjas sellist olukorda ei esine, ei ole VÕS § 132 lg 1 kohaldamine põhjendatud.
26.Kostja palub vähendada kahjuhüvitist hageja käitumise tõttu VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 või § 140 alusel.
26.1.Kostja väitel täitis tema hageja palvel avaliku teenindamise lepingut kokkulepitust suuremas mahus, mis põhjustas busside suure läbisõidu. Kohtu hinnangul ei vastuta hageja liiniveo mahu suurenemise eest. Kostja sõlmis avaliku teenindamise lepingu ühistranspordikeskusega, kes määras liiniveo mahu. Hageja andis kostjale pooltevaheliste lepingute alusel üle bussid, millega kostja pidi teostama liinivedu avaliku teenindamise lepingu kohaselt. Pooltevahelistest lepingutest ei tulene, et hageja oleks määranud liiniveo mahtu. Lisaks nõuab hageja kulusid, mis on vajalikud busside viimiseks normaalse kulumise
2-22-2389 seisukorda, arvestades busside vanust ja läbisõitu. Seetõttu ei ole kostja väide busside suurest läbisõidust asjakohane.
26.2.Kostja väitel on nõutavad paranduskulud majanduslikult ebamõistlikud ning nende väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja hinnangul sunnib kohus teda hüvitama parandamiskulusid, mida hageja ei oleks kunagi kandnud, ning tegemist on lepingust ja seadusest tuleneva õiguse kuritarvitamisega. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 või § 140 alusel. Hageja nõude hindamisel tuleb lähtuda paranduskulude õiguslikust põhjendatusest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõutavad kulud on VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttes mõistlikud. Hagejal on õigus nõuda kulude hüvitamist ka juhul, kui neid ei ole tegelikult kantud. Kahju kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas omanik soovib asja endisel kujul taastada või kas selline taastamine on üldse võimalik. Hageja ei ole kuritarvitanud õigust nõuda kahju hüvitamist, esitades nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis.
27.Kohus leib, et kahju on hõlmatud lepingute kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Maakohus on põhjendatult mõistanud kostjalt välja busside paranduskulud 148 404,32 eurot.
28.Kuna maakohus on rahuldanud hageja põhinõude ja mõistnud välja busside paranduskulud, pole vaja käsitleda hageja alternatiivset nõuet busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju hüvitamiseks. B
29.Hageja palub mõista kostjalt välja asendusbusside tasu 47 245,06 eurot. Hageja selgitas, et kostja sai ida suuna lepingu alusel 14 bussi, mis tuli lepingu lõppemisel tagastada. Pärast kostjaga sõlmitud lepingu lõppemist 21.01.2021 pidi hageja kostjalt saadud 14 bussi üle andma uuele vedajale SEBE, kellega oli hageja juba varem sõlminud riigivara kasutusse andmise lepingu. Kostja tagastas bussid viivitusega ning tehniliste puudustega. Bussid, mille puudused olid sedavõrd olulised, et nendega ei olnud võimalik vedu jätkata, saadeti remonti ja asendati asendusbussidega. Hageja ei saanud 14 bussist 11 bussi SEBE-le üle anda. Seetõttu kasutas SEBE 22.01.2021–31.01.2021 11 asendusbussi, 01.02.2021–28.02.2021 10 asendusbussi ja 01.03.2021–31.03.2021 seitset asendusbussi, kandes kulusid 47 245,06 euro ulatuses. Hageja hüvitas SEBE-le 47 245,06 eurot.
30.Hageja andis ida lepingu alusel kostjale kasutusse 14 bussi registreerimisnumbriga 186 BHX, 187 BHX, 188 BHX, 189 BHX, 190 BHX, 191 BHX, 192 BHX, 193 BHX, 194 BHX, 195 BHX, 196 BHX, 197 BHX, 198 BHX, 199 BHX (I kd, tl 31–33). Hageja asendusbusside kulu hüvitamise nõue on seotud 11 bussiga, millega ei saanud SEBE reisijatevedu jätkata. Hagist nähtuvalt ei ole 11 bussi hulga bussi registreerimisnumbriga 196 BHX, mille osas nõuab hageja üksnes paranduskulusid.
31.Hagiavalduse ja vaidlustatud otsuse järgi sisaldab hageja nõutav summa asendusbusside tasu ja esmaseid hädavajalikke remondikulusid. Hageja hilisematest seisukohtadest ja SEBE arvetest (I kd, tl 187–194) nähtub aga, et nõutav summa sisaldab üksnes asendusbusside tasu ja busside kaskokindlustust. Seega ei sisalda hageja poolt SEBE-le hüvitatud summa remondikulusid.
2-22-2389
32.Kostja apellatsioonkaebuse järgi ei ole maakohus hinnanud seda, millised puudused esinesid 14 bussil, kas tegemist oli puudustega, mis takistasid reisijateveo teostamist. Seega vaidlustab kostja lepingu rikkumist.
32.1.Hageja väitel viivitas kostja busside tagastamisega ning tagastas bussid tehniliste puudustega. Sellega rikkus kostja järgmisi lepingulisi kohustusi: kasutada vara säästlikult ja heaperemehelikult (lepingu p 3.1), hoida vara korras (lepingu p 3.4), tagastada vara komplektsena, koos lisaseadme ja parendustega ning seisus, mis vastab normaalsele kulumisele (lepingu p 7.3),
32.1.1.Hageja väitel tuvastati ida suuna bussidel puudused, mis ei vasta normaalsele kulumisele. Kolleegiumi hinnangul on hageja oma väidet tõendanud. Hageja esitas 21.01.2021 ja 25.01.2021 ning 09.02.2021 koostatud riigivara seisukorra kontrollaktid, milles on välja toodud ida suuna bussidel tuvastatud puudused (I kd, tl 174-175, tl 179). Hageja esitas ülevaate, mis sisaldab bussidel tuvastatud puuduste kirjeldust koos viitega puudusi fikseerivatele kontrollaktile, iga puuduse kirjeldusele on lisatud foto (III kd, tl 46–83). Kontrollaktid ja ülevaade fotodega tõendavad puuduste olemasolu. Hageja esitatud sõidukite ja veokite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendid ning T.F 13.02.2024 ekspertarvamus tõendavad, et bussidel tuvastatud puudused ületavad loomulikku kulumist (I kd, tl 136–148; V kd, tl 62–200; VI kd, tl 1–199; VII kd, tl 1–200, VIII kd, tl 1–90).
32.1.2.Samas nõuab hageja hüvitist asendusbusside eest ajavahemiku eest, millal SEBE ei saanud 11 bussi reisijateveoks kasutada. Seega oli tegemist olukorraga, kus 11 bussi olid teatud ajal sõidukõlbmatud. Kostja vaidlustas maakohtus väite, et ida lepingu alusel tagastatud bussidega ei saanud reisijatevedu jätkata, märkides, et bussidel ei esinenud tehnilisi puudusi (rääkimata olulistest tehnilistest puudustest) ning bussidega oli võimalik jätkata liiklemist pärast sõidumeerikute vahetamist ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia saamist (kostja 18.08.2022 seisukoha p 65 (IV kd, tl 1–9). Kohtu hinnangul ei ole asendusbusside kulu hüvitamiseks piisav asjaolu, et bussidel esinesid normaalset kulumist ületavad puudused. Asja saab eesmärgipäraselt kasutada ka juhul, kui see ei vasta sarnase asja loomulikule kulumisele. Kuna hageja nõuab kahjuhüvitist ajavahemiku eest, millal SEBE ei saanud busse kasutada, ning arvestades eeltoodud kostja vastuväidet, oli hageja kohustuseks tõendada, et 11 bussil esinesid puudused, mis välistasid busside eesmärgipärase kasutamise ehk bussid olid sõidukõlbmatud. Hageja ei ole tõendanud, et ida suuna bussidel esinesid puudused, mis takistasid nendega reisijateveo teostamist. Samuti on tõendamata ajavahemik, mille jooksul iga buss remondis viibis. Seega ei ole kostja kohustuse rikkumine tõendatud (VÕS § 115 lg 1).
32.1.3.Hageja väitel ei tagastanud kostja busse kolmanda põlvkonna sõidumeerikutega, rikkudes sellega kohustust tagastada vara sellele paigaldatud lisaseadmetega (lepingu p 7.3). Pooled ei vaidle, et hageja andis kostjale üle bussid, millele olid paigaldatud teise põlvkonna sõidumeerikud, ning kostja asendas need kolmanda põlvkonna sõidumeerikutega. Kostja tagastas bussid teise põlvkonna sõidumeerikutega. Kostja väitel nõudis hageja busside tagastamisel, et kostja asendaks bussidele paigaldatud kolmanda põlvkonna sõidumeerikud algsete ehk teise põlvkonna sõidumeerikutega. Kohus leib, et bussidele paigaldatud kolmanda põlvkonna sõidumeerikud on varale paigaldatud lisaseadmed lepingu p 7.3 esimese lause mõttes ning kostjal oli viidatud lepingupunkti kohaselt kohustus tagastada bussid koos kolmanda põlvkonna sõidumeerikutega. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõudis busside tagastamist koos esialgsete ehk teise põlvkonna sõidumeerikutega. Vastavat järeldust ei saa teha kostja esitatud
2-22-2389 hageja 11.06.2020 kirja alusel (II kd, tl 21-22). Viidatud kirjas tõi hageja välja bussid, millel on teise põlvkonna sõidumeerik, ning selgitas vastuseks kostja küsimusele, et pooltevaheliste lepingute kohaselt jäävad kolmanda põlvkonna sõidumeerikute paigaldamise kulud kostja kanda ja hageja neid kostjale ei hüvita. Kirjas viitab hageja lepingu p-dele 7.1, 7.3 ja 7.6, mis sätestavad kostja kohustuse tagastada vara lepingute lõppemisel, kohustuse tagastada vara lepingu lisas 1 sätestatud komplektsuses ja koos varaga kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmetega ning hageja õiguse nõuda kostjalt vara viimist omal kulul lepinguga ettenähtud seisundisse või vara vastavasse seisu viimisega seotud kulude hüvitamist. Kohus märgib, et hageja ei ole kirjas nõudnud kostjalt kolmanda põlvkonna sõidumeerikute asendamist teise põlvkonna sõidumeerikutega. Seega ei ole kostja tõendanud oma väidet, et hageja nõudis busside tagastamist koos teise põlvkonna sõidumeerikutega. Kostja rikkus lepingute p-i 7.3, tagastades bussid teise põlvkonna sõidumeerikutega. Samas ei ole see rikkumine põhjustanud hagejale kahju asendusbusside kuluna. Hageja on menetluses selgitanud, et sõidumeeriku vahetusele kulub ligikaudu 45 minutit kuni kaks tundi ning 11 bussi sõidumeerikute vahetamisele oleks maksimaalselt kulunud üks päev. Hageja veonduse järelevalve üksuse järelevalvespetsialisti Ruslan Serovi seletuste kohaselt tagastas kostja 21.01-22.01.2021 kolm bussi, 25.01.2021 seitse bussi ning 09.02.2021 veel kolm bussi (III kd, tl 175–177). Seega oleks olnud võimalik paigaldada bussidele nõuetekohased sõidumeerikud busside tagastamise päeval või sellele järgneval päeval. Hageja ei ole tõendanud, et SEBE ei saanud kostja tagastatud busse kasutusse võtta põhjusel, et nõuetekohaste sõidumeerikute paigaldamine ei olnud võimalik. Hageja selgitas, et sõidumeerikud sai vahetada muude parandustööde tegemise ajal. Sellest nähtub, et asendusbusside kulu oli tingitud eelkõige bussidel esinevatest tehnilistest puudustest, mis takistasid nende eesmärgipärast kasutamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkumine põhjustas asendusbusside kulu (VÕS § 127 lg 4).
32.1.4.Hageja väitel rikkus kostja lepingu p 7.2 esimest lauset, mis sätestab, et kui kasutaja ei täida vara tagastamise kohustust nõuetekohaselt ning kasutusse andja kannab seoses vara valduse ülevõtmisega kasutajalt lisakulusid, on kasutaja kohustatud vastavad kulutused kasutusse andjale hüvitama. Kohtu hinnangul annab lepingupunkt hagejale õiguse nõuda kostjalt vara valduse ülevõtmisega seotud kulude hüvitamist juhul, kui kostja rikub vara tagastamise kohustust. Asendusbusside kulu hüvitamise nõue ei ole seotud valduse taastamisega, mistõttu ei ole hagejal p 7.2 alusel nõudeõigust kostja vastu.
32.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud kahju hüvitamise eelduste täidetust asendusbusside kulude hüvitamise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja asendusbusside kulud ja nendelt arvestatud viivise, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja asendusbusside kulu 47 245,06 eurot. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue mõista põhinõudelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude rahuldamata jätmise tõttu pole vaja käsitleda poolte muid väiteid asendusbusside kulude kohta. III
33.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi bussi registreerimisnumbriga 196 BHX tagastamisega viivitamise eest ning lepingu rikkumise eest lepingute p 3.12 alusel. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (RKTKo 10.05.2017, 3-2-136-17, p 11):
2-22-2389 – poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); – võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); – võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); – võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
34.Poolte vahel on kehtivad lepingud, mis sisaldavad leppetrahvikokkuleppeid. Lepingute p 7.2 teine lause sätestab, et kasutusse andjal on lisa 1 kohase vara ja/või vara dokumentatsiooni tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda kasutajalt trahvi 250 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingute p 3.12 esimene lause näeb ette, et punktide 3.1–3.5 ja 3.7–3.9 mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on kasutusse andjal õigus nõuda kasutajalt trahvi kuni üks protsent vara jääkmaksumusest. Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled enam leppetrahvikokkulepete kehtivuse üle. Järgnevalt käsitleb kolleegium esmalt leppetrahvinõuet seoses ida suuna bussi registreerimisnumbriga 196 BHX tagastamise viivitamisega (A) ning seejärel leppetrahvinõuet lepingute p 3.12 alusel (B). A
35.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi bussi registreerimisnumbriga 196 BHX tagastamisega viivitamise eest, sest hageja oli bussi üleandmisel vastuvõtuviivituses.
36.Vaidlust ei ole, et ida suuna leping lõppes 21.01.2021. Ida suuna lepingu p 7.1 sätestab, et lepingu lõppemisel või selle ülesütlemisel on kasutaja kohustatud vara ja varaga seotud dokumentatsiooni viivitamatult tagastama kasutusse andjale viimase poolt näidatud ajal ja kohas. Koos varaga tuleb tagastada kõik kasutajale üleantu vastavalt lisale 1.
36.1.Asja materjalide alusel tuvastab kohus järgmised asjaolud: – Hageja saatis 08.01.2021 kostjale kirja, milles avaldas, et ta soovib ida suuna lepingu alusel tagastatava vara tehnoseisundi tuvastamiseks kasutada eksperdina ülevaatuspunkti ning palub 21.01.2021 esitada tagastatavad bussid tehnonõuetele vastavuse kontrolli enda poolt valitud ülevaatuspunkti korraliseks ülevaatuseks (II kd, tl 123). – Kostja teavitas 18.01.2021 kirjaga hagejat, et buss registreerimisnumbriga 196 BHX viibib alates 23.09.2020 garantiijärgses remondis ettevõttes AS Iv Pluss (I kd, tl 167). – Hageja avaldas kostjale 20.01.2021 saadetud kirjas, et seoses lepingu lõppemisega soovib hageja läbi viia riigivara üleandmise-vastuvõtmise toiminguid 21.01.2021 aadressil Betooni 6a, Tallinn, ning palub bussid toimetada pärast liinikohustuste täitmist nimetatud aadressile (II kd, tl 126). – Kostja saatis 28.01.2021 hagejale kirja, milles selgitas, et buss registreerimisnumbriga 196 BHX viibib Iv Pluss AS-is remontimisel. Kostja tõi välja, et hageja on sõlminud lepingu Iv Pluss AS-ga ning kostjal puuduvad sellega seoses õigused. Kostjal puudus alternatiiv teenuse osutaja leidmiseks või vahetamiseks. Kostja avaldas, et bussi üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist saab läbi viia hageja määratud hooldeasutuses (Iv Pluss AS, aadressil Pärnu mnt 556, Laagi) hageja näidatud ajal (II kd, tl 136).
2-22-2389 – Kostja saatis 11.02.2021 hagejale päringu bussi vastuvõtmise kohta, märkides, et hageja viib busside üleandmist-vastuvõtmist läbi ettevõttes AS Iv Pluss aadressil Pärnu mnt 556, Laagri. Kostja tõi välja, et ta on korduvalt teavitanud hagejat, et bussi üleandmisevastuvõtmise vormistamist saab teha hageja määratud hooldeasutus AS Iv Pluss. Kostja palus teatada, miks hageja ei ole bussi seisuga 11.02.2021 vastu võtnud (II kd, tl 139). – Hageja vastas 15.02.2021 kostja päringule, selgitades, et riigivara üleandmise komisjon on otsustanud kasutada tagastatava vara tehnoseisundi tuvastamiseks eksperdina ülevaatuspunkti. Hageja palus esitada ida suuna bussid tehnonõuetele vastavuse kontrolli enda poolt valitud ülevaatuspunkti korraliseks ülevaatuseks. Bussil 196BHX puudub hetkel kehtiv korraline ülevaatus. Hageja viib bussi 196 BHX suhtes üleandmise-vastuvõtmise toiminguid läbi juhul, kui üleantaval bussil on kehtiv korraline ülevaatus. Riigivara üleandmise komisjon otsustas, et kehtiva korralise ülevaatuse omandamisel pole täiendav tehnonõuetele vastavuse kontroll nõutav (III kd, tl 202). – Vaidlusaluse bussi üleandmine hagejale toimus 11.03.2021 aadressil Pärnu mnt 556, Laagri (I kd, tl 72).
36.2.Eeltoodust nähtub, et hageja määras 08.01.2021 ja 21.01.2021 kirjadega ida suuna busside tagastamise tähtajaks 21.01.2021 ning tagastamiskohaks Betooni 6a, Tallinn. Samas teavitas kostja hagejat 18.01.2021 kirjaga, et vaidlusalune buss viibib remondis äriühingus Iv Pluss AS. Kostja selgitas, et Iv Pluss AS oli hageja aktsepteeritud garantiitööde teostaja ning kostjal puudus võimalus lasta töid teha muude isikute juures. Hageja ei ole kostja väiteid vaidlustanud. Ida suuna lepingu lisast 2 nähtub ka, et Iv Pluss AS on aktsepteeritud remondija hooldusteenuste osutaja (I kd, tl 15-16), mis kinnitab kostja väidet, et busside remont pidi toimuma ettevõttes Iv Pluss AS.
36.3.Hageja väitel viibis buss remondis sellepärast, et kostja bussijuht tegi sellega 2019. a juulis ränga avarii. Hageja hinnangul vastutab kostja avariist tingitud tagajärgede, sealhulgas avariist tuleneva bussi tagastamisega viivitamise eest. Kohtu hinnangul ei ole avarii toimumine praeguses vaidluses määrava tähtsusega, kuna see ei ole otseselt mõjutanud asja tagastamist. Hageja märkis, et kostja viivitas bussi remonti viimisega enam kui aasta. Kohtule on esitatud 02.03.2020 garantiikiri, mille kohaselt garanteerib kindlustusandja bussi registreerimisnumbriga 196 BHX taastusremondi Iv Pluss AS 02.03.2020 kalkulatsiooni alusel 45 559,20 euro ulatuses. Garantiikiri kehtis kuni 02.03.2021 (II kd, tl 138). Iv Pluss AS väljastas 13.07.2020 garantiikirja alusel ettemaksuarve (IV kd, tl 39). Kohtu hinnangul ei saanud kostja viia bussi remonti enne garantiikirja väljastamist. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et garantiikirja väljastamine oleks viibinud kostjast tulenevatel asjaoludel. Vaidlusalune buss viibis remondis alates 23.09.2020. Kuna garantiikiri kehtis kuni 02.03.2021 ja ida suuna leping pidi lõppema 21.01.2021, mistõttu oli kostjale ettenähtav, et buss peab olema valmis hiljemalt 2021. a jaanuaris, ei saa väita, et bussi remonti viimine 2020. a sügisel oleks kujutanud endast remondiga ebamõistlikku viivitamist.
36.4.Võlasuhtes on lepingupooltel koostöökohustus. VÕS § 23 lg 2 järgi peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuse täitmiseks (VÕS § 23 lg 2). Vaidlusalune buss viibis alates 23.09.2020 remondis hageja poolt aktsepteeritud remondiettevõttes. Kostjal puudus võimalus tehaa remonttöid teise isiku juures. Remondi ajal puudus kostjal kontroll bussi üle, mistõttu ei olnud tal võimalik toimetada bussi ülevaatuspunkti korralise tehnoülevaatuse läbimiseks. Sellises olukorras ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega hageja nõue teha bussile korraline tehnoülevaatus kui bussi vastuvõtmise eeldus. Kostja tegi 28.01.2021 ettepaneku vormistada bussi üleandmine äriühingus Iv Pluss AS. Hageja kinnitas menetluses, et ta võttis lääne suuna bussid vastu Iv Pluss AS asukohas
2-22-2389 (hageja 20.06.2022 menetlusdokumendi p 44.3 (III kd, tl 1–17). Ka vaidlusaluse bussi andis kostja hagejale üle Iv Pluss AS asukohas aadressil Pärnu mnt 556, Laagri (I kd, tl 72). Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et hagejal oli võimalik võtta buss tähtaegselt vastu AS Iv Pluss asukohas. Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hagejal oli õigus keelduda remondis oleva bussi vastuvõtmisest põhjusel, et kostja ei suutnud anda üle töökorras bussi. Ida lepingu p-st 7, mis reguleerib vara tagastamist, ei tulene õigust keelduda busside vastuvõtmisest kuni nende lepinguga ettenähtud seisundisse viimiseni. Lisaks ei olnud kostjal võimalik toimetada buss ülevaatuspunkti tehnoülevaatuse läbimiseks, sest buss oli remondis. Jättes bussi vastu võtmata, ei ole hageja järginud kohustust teha kostjaga koostööd (VÕS § 23 lg 2) ning sattus vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Asja materjalide järgi ei ole kostja rikkunud bussi tagastamise kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 119 lg 2). Kuna hageja oli vastuvõtuviivituses, ei ole kostja lepingulist kohustust rikkunud ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
36.5.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt välja leppetrahvi ja viivise, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja bussi registreerimisnumbriga 196 BHX tagastamisega viivitamise eest leppetrahv 12 250 eurot. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata nõue mõista kostjalt põhinõudelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna nõue jääb rahuldamata, ei ole vaja käsitleda muid leppetrahvi nõudmise eelduseid. B
37.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi lepingute p 3.12 alusel. Lepingute p 3.12 esimene lause sätestab, et punktide 3.1–3.5 ja 3.7–3.9 mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on kasutusse andjal õigus nõuda kasutajalt trahvi kuni üks protsent vara jääkmaksumusest (I kd, tl 10–29). Kohus märgib, et hagist nähtuvalt on hageja leppetrahvinõue seotud sama 27 bussiga (26 lääne suuna bussi ja üks ida suuna buss; vt otsuse p 13), mille osas nõuab hageja paranduskulude hüvitamist.
38.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole lepingute p 3.12 kohaldamise eeldust tuvastanud, sest maakohus ei ole kontrollinud lepingute p-de 3.1–3.5 ja 3.7–3.9 rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus lepingulist kohustust hoida busse korras. Maakohus ei ole küll viidanud rikutud lepingupunktile, kuid lepingute p 3.4 sätestab kostja kohustuse hoida vara korras. Seega tuvastas maakohus, et kostja rikkus lepingute p-i 3.4. Kolleegium on otsuse p-s 16 tuvastanud, et kostja ei kasutanud vara säästlikult ja heaperemehelikult, rikkudes pooltevaheliste lepingute p-e 3.1, 3.3, 3.4. Kostja vastutab rikkumise eest. Kuna kostja rikkus lepingute p-e 3.1, 3.3, 3.4, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingute p-i 3.12 esimese lause alusel.
39.Kostja on apellatsioonimenetluses esmakordselt esitanud väite, et 19.10.2021 leppetrahvinõude esitas hageja nimel Martin Lengi, kuigi lepingu järgi on hageja volitatud esindajaks lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel Ingmar Roos. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses vastuväidet, et leppetrahvinõude esitas selleks volitamata isik. Kolleegium ei ole materjalide alusel tuvastanud, et kostjal ei olnud võimalik seda asjaolu esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel (TsMS § 652 lg 3 p 2). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus ei arvesta kostja väidet, et 19.10.2021 leppetrahvinõude esitas hageja nimel selleks volitamata isik (TsMS § 652 lg 4).
2-22-2389
40.Kostja kordab apellatsioonkaebuses väidet, et hageja ei esitanud leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
41.Selleks, et hinnata, kas hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul, tuleb tuvastada, millal sai hageja lepingu rikkumisest teada ning millal ta esitas leppetrahvinõude.
41.1.Kolleegiumi hinnangul sai hageja lepingu rikkumisest teada busside tagastamise päeval, st 02.02.2021, 03.02.2021, 09.02.2021, 10.02.2021, 15.02.2021, 11.03.2021 ja 31.03.2021 (I kd, tl 55–73). Busside tagastamisel tuvastati riigivara seisukorra kontrollaktides märgitud puudused. Hageja pidi aru saadama, et kuna bussidel tuvastati ulatuslikud puudused, ei ole kostja hoidnud vara nõuetekohaselt korras, mistõttu on ta lepinguid rikkunud.
41.2.Hageja märkis hagis, et ta esitas 19.10.2021 kostjale kirjaliku kahju- ja trahvinõude kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile. Hageja andis kostjale tähtaja kahju- ja trahvinõude täitmiseks kuni 31.12.2021 (I kd, tl 1–7). Kohtule esitatud 19.10.2021 kirjas esitas hageja nõude tasuda lepingu p 3.12 alusel leppetrahv 13 837,53 eurot ning määras tähtaja kahju- ja trahvinõude tasumiseks kuni 31.12.2021 (I kd, tl 38-39). Hageja saatis nimetatud kirja 19.10.2021 e-posti aadressile XXX (I kd, tl 40). Maakohus märkis, et hageja teavitas 19.10.2021 kirjaga kostjat leppetrahvinõudest. Samas märkis kostja maakohtus, et hageja seisukoht, nagu oleks hageja 19.10.2021 andnud kostjale täiendava tähtaja kahju- ja trahvinõude täitmiseks kuni 31.12.2021, on ebaõige. Kostja väitis, et hageja ei olnud varasemalt kostjale nõuet esitanud ega tähtaega määranud. Kostja väitel ei olnud ta 12.11.2021 seisuga mistahes nõuet kätte saanud (vt kostja 13.04.2022 hagivastuse p-i 31 (II kd, tl 4–18). Seega väitis kostja, et ta ei ole 19.10.2021 nõudekirja saatmise päeval kätte saanud. Maakohus ei ole aga tuvastanud, millal jõudis hageja 19.10.2021 nõudekirja kostjani. Riigikohus on selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses saab e-kirja lugeda kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538/82, p 14). Hageja ei ole tõendanud, millal 19.10.2021 e-kiri jõudis kostja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Seega on tõendamata, et kostja oleks 19.10.2021 nõudekirja kätte saanud selle saatmise (19.10.2021) või saatmisele järgneval päeval.
41.3.Hageja saatis 19.10.2021 nõudekirja 15.11.2021 uuesti e-kirjaga kostjale e-posti aadressidel [email protected] ja [email protected] ning kostja lepingulisele esindajale (I kd, tl 40). Kostja seaduslik esindaja vastas 26.11.2021, et kostja sai hageja trahvinõude, ning palus pikendada nõudekirjale vastamise tähtaega (I kd, tl 45). Kolleegiumi hinnangul tõendab kostja juhatuse liikme kiri, et kostja sai hageja 19.10.2021 trahvinõude kätte hiljemalt 15.11.2021.
41.4.Hageja avaldas maakohtus, et 06.10.2021 toimus hageja ruumides kohtumine kostja esindajatega, kus anti ülevaade hageja kahju- ja trahvinõudest. Kostja vaidlustas hageja väite. Hageja esitas koosolekul viibinud oma töötajate Kaido Padari, Karin Victoria KuuskemaaIvanovi ja Martin Lengi kirjalikud seletused, mille kohaselt toimus 06.10.2021 kohtumine, kus viibisid hageja töötajad ning kostja advokaat Margus Reiland, kostja juhatuse liige Arvo Sarapuu ja kostja töötaja Merili Sarapuu. Kohtumisel andis hageja kostjale paberkandjal tutvumiseks kahju- ja trahvinõude, mis esitati kostjale 19.10.2021 ka kirjalikult. Kostja esindajad tutvusid kõikide nõuetega, sh leppetrahviga (III kd, tl 203-204). Hageja töötajate
2-22-2389 kirjalikud seletused tõendavad, et hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 06.10.2021 toimunud koosolekul.
41.5.Eeltoodust nähtuvalt teavitas hageja kostjat leppetrahvist esmalt 06.10.2021 toimunud koosolekul ja kordas leppetrahvi tasumise nõuet 19.10.2021 kirjas, mille kostja sai kätte hiljemalt 15.11.2021.
42.VÕS § 159 lg-s 2 sätestatu järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul. Termin „mõistlik aeg“ tähistab määratlemata õigusmõistet, mida tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo 09.05.2018, 2-16-18005/54, p 13).
42.1.Maakohus on märkinud, et leppetrahvinõude esitamine 2021. a oktoobris ei toimunud hilinemisega, kuid maakohus ei ole otsustanud, kui pikk on praeguse juhtumi asjaolusid arvestades mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse.
42.1.1.Kolleegium nõustub maakohtuga, et mõistliku aja sisustamisel tuleb arvestada lepingulise suhte kestust (ligikaudu kaheksa aastat) ja nõuete suurust. Ringkonnakohus arvestab ka seda, kui keeruline ja aeganõudev oli leppetrahvi suuruse kindlaksmääramine. Hageja nõuab lepingute p-i 3.12 alusel leppetrahvi ühe protsendi ulatuses vara jääkmaksumusest. Hageja selgitas, et leppetrahvi alusena kasutatud jääkmaksumuse arvutamine toimus raamatupidamisliku meetodi järgi (hageja 20.06.2022 menetlusdokumendi p 49 (III kd, tl 1–17), 07.11.2022 menetlusdokumendi p 11 (IV kd, tl 52–60), 20.05.2024 menetlusdokumendi p 67 (IX kd, tl 92–107)). Hageja esitas finantsosakonna juhataja selgituse, mille järgi kujunes jääkmaksumuse arvestus järgnevalt: busside soetusmaksumus jagati busside kasutuseaks valitud aastate arvuga ehk 12,5-ga, mille tulemusel saadi aastaseks amortisatsiooni määraks 8%; jääkmaksumuse määramiseks korrutati soetusmaksumus vastavaks hetkeks kujunenud perioodi amortisatsiooniga ning seejärel lahutati saadud tulem kogu soetusmaksumusest. Selgituse kohaselt oli läänesuuna busside (26 bussi) soetusmaksumus ilma käibemaksuta 142 655 eurot ning aastane amortisatsioonimäär 8%. 2021. a märtsis ehk busside tagastamise hetkeks oli läänesuuna busside jääkmaksumus 51 355,80 eurot. See tulenes sellest, et bussid olid selleks ajaks olnud kasutuses 8 aastat ehk amortisatsioon oli 64% (8 aastat x 8 %). 64% soetusmaksumusest on 91 299,20 eurot, mis tuli lahutada soetusmaksumusest 142 655 eurot (142 655 – 91 299,20 = 51 355,80). Samamoodi arvutati idasuuna bussi 196 BHX jääkmaksumus ning selleks oli 48 502,70 eurot (IV kd, tl 66). Hageja esitas 31.03.2021 seisuga arvutatud busside jääkväärtuse tabeli, mille järgi iga lääne suuna bussi jääkväärtus oli 51 355,80 eurot ja ida suuna bussi jääkväärtus oli 48 502,70 eurot, kokku 1 383 753 eurot (I kd, tl 165). Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 1% viidatud summast ehk 13 837,53 eurot. Eeltoodust nähtub, et busside jääkväärtuse tuvastamise ei nõudnud täiendavate kulude kandmist, busside jääkmaksumuse kohta hinnangute saamist, puuduste kõrvaldamise maksumuse tuvastamist ega ekspertiisi tegemist. Hageja tuvastas raamatupidamisliku meetodi abil busside jääkmaksumuse. Seega ei olnud leppetrahvi suuruse arvutamine hageja jaoks aeganõudev ega keeruline.
2-22-2389
42.2.Kohtupraktika järgi tuleb mõistliku aja leidmiseks arvestada koos teiste vajalike asjaoludega ka nõude aegumistähtaega. Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele (RKTKo 29.04.2008, 3-21-28-08, p 13). Riigikohus on selgitanud, et üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulised nõuded TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 16). Kolleegiumi hinnangul kohalduvad hageja leppetrahvinõudele TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et praegusel juhul kohaldub leppetrahvinõude aegumisele TsÜS § 154. Riigikohus on selgitanud, et perioodilise leppetrahvi nõue, mis muutub sissenõutavaks eelkõige kohustuse täitmisega viivitamisel ja mille suurus sõltub viivitamise ajast, aegub TsÜS § 154 alusel n-ö täisaastate kaupa (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1142-11, p 16). Hageja leppetrahvinõue lepingu rikkumise eest ei ole perioodiline, nõue tekkis lepingu rikkumisel ning selle suurus on lepingus kindlaks määratud ega sõltu viivitamise ajast. Seetõttu ei kohaldu TsÜS § 154 käsitletava leppetrahvinõude aegumisele.
42.3.Olukorras, kus hageja avastas kohustuse rikkumised 2021. a veebruaris ja märtsis ning tuvastas märtsi lõpuks busside jääkmaksumuse, mille alusel arvutati leppetrahvi suurus, ei saa leppetrahvinõudest teatamiseks mõistlikuks ajaks pidada pikemat tähtaega kui kuus kuud alates kohustuse rikkumise avastamisest. Kuuekuuline periood jääb rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kuue kuu jooksul andnud kostjale mõista, et ta kaalub lepingu rikkumise tõttu leppetrahvinõude esitamist. Hageja esitas leppetrahvinõude 06.10.2021, st pärast mõistliku aja möödumist. Hageja on VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi.
42.4.Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on kompleksvaidlusega, mis sisaldab erinevatel asjaoludel põhinevaid nõudeid. Samas on iga leppetrahvinõue eraldi nõue ja iga nõude puhul tuleb selle esitamise mõistlik aeg tuvastada. Seetõttu on võimalik, et mõistlik aeg erinevate leppetrahvinõuete esitamiseks on erinev.
42.5.Hageja väitis, et leppetrahvinõude esitamist ei saa eeldada ajal, millal pooled otsivad läbirääkimiste käigus vaidlusele lahendust. Hageja väitel kinnitab seda Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-142-11. Hageja viidatud lahendis käsitles Riigikohus leppetrahvi, mis oli mõeldud tagama hageja kui müüjapoolset korteri üleandmise kohustuse täitmist. Riigikohus märkis, et leppetrahvinõude esitamine enne kohustuse täitmist ei pruugi olla mõistlik ja täitmist kiirendav, kas või juba põhjusel, et see võib kaasa tuua uue vaidluse. Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 17). Riigikohtu seisukoht puudutab survefunktsiooniga leppetrahvi. Hageja nõuab aga kahju hüvitamiseks mõeldud leppetrahvi. Pooltevahelistest lepingutest nähtuvalt rakendub hageja nõutav leppetrahv juhul, kui kostja rikub kohustust hoida vara korras, kasutada seda säästlikult ja heaperemehelikult. Lisaks ei olnud hagejal praegu, erinevalt Riigikohtu lahendis märgitust, keeruline tuvastada busside jääkmaksumust, mille alusel arvutati leppetrahvi suurust. Jääkmaksumuse tuvastamiseks ei pidanud hageja hankima täiendavat teavet ega koguma andmeid puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta.
42.6.Kohus nõustub hagejaga, et mõistliku aja sisustamisel saab arvestada aegumise peatumise aluseid, sh jätta pooltevaheliste läbirääkimiste aja mõistliku aja hulka lugemata. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et taganemisavalduse esitamise mõistliku aja hindamisel
2-22-2389 saab arvestada, kas pooled on pidanud läbirääkimisi (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p 18.5). Kohtupraktika järgi peatub aegumine läbirääkimiste tõttu eelkõige ajal, millal pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks (RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-21-16, p 14). Läbirääkimiste pidamist aegumise peatumise tähenduses saab järeldada üksnes siis, kui vastaspool väljendab läbirääkimiste pidamise ettepanekule vastates mingitki valmisolekut läbirääkimisteks (RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-54-16, p 14).
42.6.1.Kohtule esitatud andmetest ei nähtu aga, et pooled oleksid 2021. a veebruarist septembrini läbirääkimisi pidanud. Hageja esitas oma töötajate seletused 26.02.2021 koosolekul kostjaga arutatud teemade kohta: kostja andis hagejale üle ulatuslike vigastustega ja remonti vajavad bussid, mille remondikulud kujunevad suureks, ning hageja nõudis busside remontimist; hageja võttis bussid kostjalt vastu koos PPA esindajatega ning politsei tegi kostjale ettekirjutuse, mis solvas kostja esindajaid; arutatid sõidumeerikute küsimust, milles pooled olid erineval arusaamal; samuti käsitleti Narva linna teenindamisega seoses kostja esitatud ebaõigeid aruandeid, milles oli kajastatud rohkem sõidukilomeetreid, kui tegelikult läbiti. Seletusest nähtuvalt toimus ajavahemikul 26.02.2021–06.10.2021 poolte esindajate vahel suhtlus busside remondinõude teemal – hageja nõudis kostja üleantud busside remontimist. Hageja saatis märtsis hinnapäringud busside remontimiseks kolmele teenusepakkujale ning sai märtsist juunini Balti Bussi Group AS-lt ja IV Pluss AS-lt vastused. Pärast kalkulatsioonide saamist selgus orienteeruv remondikulu suurus (III kd, tl 203).
42.6.2.Hageja töötajate seletused tõendavad, et hageja on nõudnud kostjalt busside remontimist ja kogunud andmeid busside remondimaksumuse kohta. Samuti arutasid pooled 26.02.2021 koosolekul sõidumeerikutega seonduvat ja Narva linna teenindamisega seoses esitatud aruandeid. Tõendist ei nähtu aga poolte soovi leida kokkuleppel lahendust. Kostjale busside parandamisnõude esitamist, millele ei järgnenud kostja valmisolek nõuet täita, ei saa pidada läbirääkimisteks. Tõendist ei nähtu, et kostja oleks käsitletaval perioodil väljendanud mingitki valmisolekut läbirääkimisteks. Hageja selgitas, et kostja käis busse üle vaatamas ja neid parandamas. Hageja esitas kostja 03.12.2021 kirja, milles kostja avaldas soovi teha 08.12.2021 busside ülevaatus ja korraldada bussi remonti viimine teatud eraldiseisvate teemade osas. Hageja võimaldas kostjale bussidele juurdepääsu (I kd, tl tl 163-164). Kostja töötajad parandasid 16.12.2021 ühe bussi invatõstukit ning tegid kahele bussile diagnostikat (I kd, tl 163-164). Samas korraldas kostja puuduste kõrvaldamise ja diagnostika pärast 06.10.2021 toimunud koosolekut, kus hageja esitas kostjale kahju- ja trahvinõude (III kd, tl 203). Kostja käitumine 2021. a detsembris ei tõenda, et kostjal oli sama aasta kevadel ja suvel valmisolek hagejaga läbirääkimisi pidada.
42.7.Kolleegium on seisukohal, et pooled ei pidanud 2021. a veebruarist septembrini läbirääkimisi, mistõttu ei ole võimalik seda perioodi mõistliku aja hindamisel arvestada.
42.8.Hageja väitel venis leppetrahvi nõude esitamine kostja enda käitumise tõttu. Pärast kahju ja vajalike parandustööde ulatuse selgekstegemist soovis hageja arutada kostjaga oma nõudeid, kuna kostja esindaja palus kohtumise sügisesse lükata, sest ta viibis Aafrikas. Seejärel leppisid pooled 2021. a septembris kokku kohtumise aja, milleks oli 06.12.2021. Hageja väidet tõendavad tema töötajate kirjalikud seletused, millest nähtuvalt suhtles hageja peadirektor augustikuus telefoni teel kostja esindaja M. Sarapuuga ja soovis kostjaga hageja
2-22-2389 nõude teemal kohtuda. M. Sarapuu palus telefoni teel kohtumise sügisesse edasi lükata, kuna viibis Aafrikas. Septembris jätkasid pooled suhtlust kohtumise aja kokkuleppimiseks. Lõpuks sobis kõigile osapooltele kohtumiseks 06.10.2021 (III kd, tl 203-204). Hageja töötajate seletustest nähtub, et peale M. Sarapuu osales koosolekutel ka kostja juhatuse liige A. Sarapuu. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei saanud leppetrahvinõuet kostja seaduslikule esindajale esitada. Lisaks oli hagejal võimalus esitada oma nõue elektrooniliselt. Asjaolu, et kostja töötaja M. Sarapuu palus lükata kohtumise sügisesse, ei mõjuta mõistlikku aega. Hagejal oli võimalus esitada kostjale nõue ning kostja ei ole oma käitumisega takistanud hagejal nõude esitamist.
43.Kuna hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi lepingute p 3.12 alusel, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja leppetrahv 998,58 eurot. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata nõue mõista kostjalt põhinõudelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude rahuldamata jätmise tõttu pole vaja käsitleda poolte muid väiteid asendusbusside kulude kohta.
III
44.Maakohus mõistis põhjendatult kostjalt välja busside paranduskulud 148 404,32 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt õigesti välja sissenõutavaks muutunud viivise 5329,20 eurot ning viivise põhinõudelt (148 404,32 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 5 on ekslikult jäänud märkimata kuupäev, millest alates edasiulatuv viivis välja mõistetakse. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse.
45.Hageja nõuded mõista kostjalt välja asendusbusside tasu ja leppetrahvid jäävad rahuldamata, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda nendelt nõuetelt viivise tasumist. IV
46.Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, mistõttu tuleb muuta menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Menetluskulude jaotamisel arvestab ringkonnakohus, et hageja on maakohtumenetluse kestel loobunud osaliselt busside paranduskulude nõudest ning menetlusse jäänud nõue rahuldatakse osaliselt. Asendusbusside kulu ja leppetrahvide tasumise nõuded jäävad rahuldamata. Kohtusse esitatud nõuete kogusummast 309 217,39 eurot (paranduskulud 226 384,80 eurot + asendusbusside kulu 47 245,06 eurot + leppetrahvid 35 587,53 eurot) rahuldatakse paranduskulu nõue 148 404,32 euro ulatuses, mis moodustab ligikaudu 48% nõuete kogusummast (. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus maakohtus tekkinud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1, § 168 lg 4). Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1).
47.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2-22-2389
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.