Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-2389
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Transpordiameti kaudu OÜ ATKO Liinid vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
406 620,44 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Vabariik Transpordiameti kaudu (registrikood esindajad 70001490, Valge tn 4, Lasnamäe linnaosa, Tallinn 11413); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Raiko Lipstok ja vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post xxx, xxx); Kostja: OÜ ATKO Liinid (registrikood 10878583, Ahtri tn 6a, Tallinn 10151); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Diana Minumets ja vandeadvokaat Kadi Saluste (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post: xxx, xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 06.11.2024 Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Erko-Andreas Kohtuistungil osalesid Roosik, advokaat Berta Kaleva; Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Diana Minumets, advokaat Kadi Saluste.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 29 952,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 1122,62 eurot ning lõpetada loobunud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt ATKO Liinid (registrikood 10878583) hageja Eesti Vabariigi kasuks Transpordiameti kaudu (registrikood 70001490) välja 208 897,96 (kakssada kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja 96 senti) eurot, millest 148 404,32 eurot on parandamiskulude hüvitis, 47 245,06 eurot on asendusbusside kasutamisest tulenev hüvitis ning 13 248,58 eurot on leppetrahvid.
4.Mõista kostjalt OÜ-lt ATKO Liinid (registrikood 10878583) hageja Eesti Vabariigi kasuks Transpordiameti kaudu (registrikood 70001490) välja seisuga 20.06.2022 sissenõutavaks
muutunud viivisena 7 575,68 (seitse tuhat viissada seitsekümmend viis eurot ja 68 senti) eurot.
5.Mõista kostjalt OÜ-lt ATKO Liinid (registrikood 10878583) hageja Eesti Vabariigi kasuks Transpordiameti kaudu (registrikood 70001490) välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuete summalt 208 897,96 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskuludest 75% kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja vahel 09.01.2013 sõlmitud riigivara kasutusse andmise leping nr 13-00134/004 ja 08.03.2013 riigivara kasutusse andmise leping nr 1300134/070. Mõlema riigivara kasutusse andmise lepingu juurde koostati vara üleandmisevastuvõtmise aktid, mille kohaselt anti kostjale üle kokku 40 bussi. Mõlemas riigivara kasutusse andmise lepingus olid samasisulised punktid.
2.Kostja tagastas tema kasutuses olnud bussid hagejale, mille käigus koostati perioodil 21.01.2021 – 31.03.2021 poolte vahel tagastamise kohta üleandmise-vastuvõtmise aktid ning riigivara seisukorra kontrollaktid. Aktidest nähtuvalt esines kõikidel bussidel tagastamise hetkel hulgaliselt tehnilisi puudusi. Balti Bussi Grupp AS 18.06.2021 ja 21.06.2021 esitatud remondikalkulatsioonide kohaselt on 27 remontimata bussist tuleneva kahjunõude summaks koos käibemaksuga 226 384,80 eurot.
3.Hageja on arvutanud lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi suuruseks kokku 35 587,53 eurot. Harjumaa ida suuna avaliku teenindamise leping lõppes 21.01.2021. Kostja kasutuses olnud riigi omandis olevad bussid tuli seejärel üle anda sama suuna uuele vedajale AS-le SEBE. Busside tagastamise ajaks oli selge, et 14 bussist enamusega ei saa teenindamist jätkata. Bussidel esines selliseid vigu, millega reisijatevedu teostada ei saanud. Seetõttu pidi AS SEBE alustama avaliku teenindamise lepingut üleandmise-vastuvõtmise läbinud bussidega ning ülejäänud osas tooma ise sobivad bussid liinile. Hageja hüvitas AS-le SEBE asendusbusside kulud ja esmased hädavajalikud remondikulud kokku 47 245,06 eurot. Hageja nõudis kostjalt selle kulu hüvitamist. Hageja esindajad teatasid kostja esindajale kahju- ja trahvinõudest suuliselt Transpordiametis 26.02.2021 ja 06.10.2021 toimunud pooltevahelistel kohtumistel.
4.19.10.2021 esitas hageja kostjale kirjaliku kahju- ja trahvinõude e-posti teel. Kahju- ja
trahvinõudega andis hageja kostjale täiendava tähtaja nõude täitmiseks 31.12.2021. Kostja sellele ei vastanud, mistõttu edastas hageja kostjale 09.11.2021 meeldetuletuse. Teist korda esitas hageja kostjale kahjunõude 19.10.2021. Kostja soovis saada nõude kohta täiendavat teavet. Kostja on käinud korduvalt (08.12.2021, 16.12.2021 ja 13.01.2022) busse üle vaatamas ja üritas neid osaliselt kohapeal remontida. 28.12.2021 esitas hageja täiendavad tõendid ja selgitused.
5.Lepingu punkti 1.5. kohaselt tuli vara kasutada eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult. Lepingu punkti 3.1. kohaselt kohustus kasutaja kasutama vara eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult kooskõlas vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud otstarbega ning hoolikalt järgima muid vara tootja poolsetest tehnilise hooldus- ja kasutusjuhenditest tulenevaid nõudeid. Lepingu punkti 3.4. kohaselt kohustus kasutaja hoidma vara korras. Lepingu punkti 7.3. teise lause kohaselt ei tohtinud tagastataval varal olla kahjustusi välja arvatud vara heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkiv normaalne kulumine.
6.Lepingu punkti 3.12. esimese lause kohaselt punktide 3.1.-3.5. ja 3.7.-3.9. mittetäitmise või mittekohase täitmise korral oli hagejal õigus nõuda kasutajalt trahvi kuni üks protsent vara jääkmaksumusest. Lepingu punkti 7.2. nägi ette, et kui kasutaja ei täida vara tagastamise kohustust nõuetekohaselt ning kasutusse andja kannab seoses vara valduse ülevõtmisega kasutajalt lisakulusid, siis on kasutaja kohustatud vastavad kulutused kasutusse andjale hüvitama. Lisaks on kasutusse andjal lisa 1 kohase vara ja/või vara dokumentatsiooni tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda kasutajalt trahvi 250 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. Nimetatud trahvi maksmine ei vabasta kasutajat vara tagastamise kohustusest. Kahju hüvitamise kohustuse näeb ka ette riigivaraseaduse § 25 lg 2.
7.Kostja tagastas hagejale 27 bussi, milliste tagastamise kohta koostati 02.02.2021 kuni 31.03.2021 tagastamise aktid ning riigivara seisukorra kontrollaktid. Kontrollaktide kohaselt esines bussidel tagastamise hetkel hulgaliselt tehnilisi puudusi. Hageja koostööpartner IV Pluss AS vaatas tagastatava vara üle perioodil 02.02.2021 - 31.03.2021, mille kohta esitati 30.03.2021 ja 13.04.2021 remondikalkulatsioonid. Lisaks viis hageja läbi lihthanke, et saada võrdlev pakkumine, mille tulemusena osutus edukaks pakkujaks Balti Bussi Grupp AS. Balti Bussi Grupp AS 18.06.2021 ja 21.06.2021 esitatud remondikalkulatsioonide pakkumiste kohaselt oli 27 bussist tuleneva kahjunõude summaks 226 384,80 eurot.
8.Lepingu punkti 3.1. kohaselt kohustus kasutaja kasutama vara eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult kooskõlas vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud otstarbega ning hoolikalt järgima muid vara tootja poolsetest tehnilise hooldus- ja kasutusjuhenditest tulenevaid nõudeid. Lepingu punkti 3.4. kohaselt kohustus kasutaja hoidma vara korras. Kostja rikkus oluliselt lepingu punktides 3.1, 3.4 ja 7.3 nimetatud kohustusi ega kasutanud busse säästlikult ja heaperemehelikult, ei hoidnud vara korras ning tagastas kõik bussid suurte kahjustustega.
9.Kostja seaduslik esindaja on kõikidele üleandmise-vastuvõtmise aktidele ja kontrollaktidele peale kirjutanud märkuse, et 23.04.2021 edastati kolmele ettevõttele ettepanek riigile kuuluvate busside remondikalkulatsiooni esitamiseks tähtajaga 10.05.2021. Märkused näitavad, et bussidel esinesid kahjustused ja rikked, mida ei saa pidada heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkivaks normaalseks kulumiseks.
10.Tehnokontrollis ei tuvastata kõiki ebanormaalse kulumisega ja sõiduki ebapiisava hooldusega seotud puudusi ning see ei ole tehnokontrolli eesmärgiks. Eesti Liisingühingute Liit ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit on välja töötanud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendi ja veokite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendi, mis annavad orientiirid selle kohta, mida saab asjatundjate hinnangul pidada
sõiduki loomulikuks või ebaloomulikuks kulumiseks.
11.Hageja on koostanud kokkuvõtliku puuduste tabeli, kus on busside lõikes välja toodud kontrollaktide märkuste lahtrites kirjeldatud puudused, mida võib nimetada ebaloomulikuks kulumiseks sest, et need on tekkinud ebapiisava hoolduse tõttu ning nende likvideerimata jätmisel võivad rikked suureneda või seatakse ohtu liiklusohutus. Enamike puuduste kohta on fotod, kokku 335 fotot.
12.Puuduste tabelist nähtub, et puuduste põhjusteks on rooste, värvikihti läbivad kahjustused, erinevad mõlgid ja deformeerumised sh värvikahjustusega, erinevad lekked ja lõtkud, katkised detailid või detailide puudumine, mõrad klaasis, värvikahjustusega mõlgid jms. Tabelis on toodud ainult need puudused, mida hageja loeb ebaloomulikuks kulumiseks. Kontrollaktides toodud info ja fotode põhjal on igal bussil mitmeid puudusi, mis on tekkinud ebaloomuliku kulumise tulemusena. Nii on kõikidel bussidel värvikihti läbivaid täkkeid, kriime, mõlke, roostet, katkiseid või puuduvaid detaile ehk puudusi, mis on tekkinud ja kogunenud pikema aja jooksul. Samuti esines bussidel erinevaid lekkeid ja katkiseid detaile, mis puudutavad muuhulgas busside ohutust liiklemisel.
13.Paljusid täkkeid, mõlke, kriimustusi, mõrasid ja katkiseid detaile ei olegi püütud parandada ja mitmel juhul on parandused tehtud ebakvaliteetselt. Kostja pidi teadma ja aru saama, et jättes puudused likvideerimata tavapärase hooldamise käigus, võivad puudused suureneda. Nii on tabelist näha, et osad tagastamisel fikseeritud puudused olid ilmnenud juba aastaid enne busside tagastamist ning osad on ajas suurenenud.
14.Kontrollaktidest nähtub, et suur osa puudusi esines juba 2020 aasta suvel või varem. Kostja oli teadlik puudustest ja kohustusest tagastada bussid 2021 aasta alguses, kuid siiski otsustas kostja jätta puudused kõrvaldamata. Hageja leidis, et see viitab tahtlikule lepingu rikkumisele.
15.08.12.2021 tegi kostja busside ülevaatuse. Midagi korda teha ei suudetud, väidetavalt suudeti tuvastada invatõstukite vigade põhjused. 16.12.2021 prooviti uuesti invatõstukeid remontida. Bussi r/m XXX invatõstuki rike kõrvaldati ning kõik funktsioonid saadi toimima ning selle ulatuses on hageja kahjusummat vähendanud. 13.01.2022 ülejäänud invatõstukite remont ebaõnnestus. Seekord oli kostja tellinud kohale remondiettevõtte IV Pluss AS, kes proovis teostada kahel bussil mootoridiagnostikat. Mõlemal juhul diagnostika ebaõnnestus. Rohkem remondikatseid kostja ei teinud, sest parkla operaator ei soovinud, et remonttöid tehtaks kohapeal parkimisplatsil. Remontimiseks oleks kostja pidanud laskma sõidukid viia remonditöökotta, mida ta ei teinud.
16.Kooskõlas lepingu punktidega 7.5 ja 7.6 andis hageja kostjale täiendava tähtaja bussid ise korda teha ehk tellida enda kulul vajalikud remonditööd Lepingu alusel kasutusse antud bussidele vastavalt Balti Bussi Grupp AS poolt koostatud remondikalkulatsioonidele hiljemalt 31.12.2021, mida hageja pikendas hiljem kuni 24.01.2022. Kuna kostja busse ise korda ei ole teinud, peab hageja nõudma kahju hüvitamist. Kuna kostja on rikkunud lepingu punkte 3.1, 3.4 ja 7.3, on hagejale tekkinud kahju 226 384,80 eurot busside seisukorra halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ehk parandamise mõistlike kulude näol.
17.Lepingu punkti 3.12. esimese lause kohaselt on muuhulgas punktide 3.1. ja 3.4 mittetäitmise või mittekohase täitmise korral kasutusse andjal õigus nõuda kasutajalt trahvi kuni 1% vara jääkmaksumusest. Kuna bussid ei olnud tagastamisel korras, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. 27 bussi tagastati Transpordiametile 02.02.2021 – 31.03.2021. Kuna vara jääkmaksumus oli 31.03.2021 seisuga 1 383 753 eurot, on Transpordiametil õigus nõuda lepingu punkti 3.12. alusel trahvi 13 837,53 eurot (1 % 1 383 753 eurost).
18.Lepingu punkti 7.2. teise lause kohaselt on hagejal õigus nõuda trahvi 250 eurot iga vara tagastamisega viivitatud päeva eest. Kostja viivitas kahe bussi tagastamisega. Kostja viivitas 09.01.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/004 alusel bussi r/m XXX tagastamisega 49 päeva. Riigivara kasutusse andmise leping bussi XXX puhul lõppes 21.01.2021. Hageja saatis kostjale kirja 08.01.2021 nr 4-9/21/45-1, kus andis teada, et komisjon on otsustanud kasutada tagastatava vara tehnoseisundi tuvastamiseks eksperdina ülevaatuspunkti. Hageja palus esitada kostjal 21.01.2021 tagastatavad bussid enda valitud ülevaatuspunkti korraliseks ülevaatuseks. Buss r/m XXX oli remondis ja tagastati alles 11.03.2021. See teeb hilinemiseks 49 päeva (22.01.2021 – 11.03.2021) ja trahvi suuruseks 12 250 eurot (49 päeva x 250 eur).
19.Kostja viivitas 08.03.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/070 alusel bussi r/m XXX tagastamisega 38 päeva. Lepingu nr 13-00134/070 p-i 1.2 kohaselt anti vara kasutusse 18.12.2012 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nr 2-8.1/25 kehtivuse ajaks. Riigivara kasutusse andmise leping bussi XXX puhul lõppes 31.01.2021. Hageja leppis kostjaga kokku busside üleandmise graafiku. Graafiku kohaselt oleks kostja pidanud viimased bussid üle andma
15.02.202.Tegelikkuses toimus viimase bussi üleandmine 31.03.2021.
20.Kostja teatas 25.03.2021, et on valmis viimast bussi üle andma, aga hagejal ei olnud võimalik bussi vastu võtta, sest IV Pluss AS-s polnud vaba aega. See teeb hilinemiseks 38 päeva (16.02.2021 – 25.03.2021) ja trahvi suuruseks 9500 eurot (38 päeva x 250 eur). Tuginedes vara tagastamisega viivitamisele, on hagejal õigus nõuda lepingu punkti 7.2. alusel trahvi kogusummas 21 750 eurot (12 250 + 9 500). Kokku nõudis hageja kostjalt trahvina 35 587,53 eurot (13 837,53 eurot + 21 750 eurot).
21.Lisaks eelnimetatud 27 bussile tagastas kostja veel 13 bussi, mille kohta koostati üleandmisevastuvõtmise aktid ning riigivara seisukorra kontrollaktid. Kontrollaktide kohaselt esines bussidel tagastamisel hulgaliselt tehnilisi puudusi. Kostja rikkus oluliselt lepingu punktides 3.1, 3.4 ja 7.3 nimetatud kohustusi ega ole kasutanud busse säästlikult ja heaperemehelikult. Kostja seaduslik esindaja on ka nende 13 bussi puhul üleandmise-vastuvõtmise aktidele ja kontrollaktidele käsitsi peale kirjutanud märkustena, et bussid on läbinud ülevaatuspunktis tehnokontrolli. Hageja aga leidis, et märkustest on näha, et puudused ei ole tekkinud normaalse kulumise käigus. Samas ei nõudnud hageja kostjalt nende 13 bussi remondikahju hüvitamist.
22.AS Sebe ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vahel oli 12.11.2020 sõlmitud avaliku teenindamise leping nr 2-8/2002811, mille punkti 1.1 kohaselt on selle lahutamatuks osaks hageja ja AS SEBE vahel sõlmitud riigivara kasutusse andmise leping, mille alusel anti AS SEBE kasutusse 14 IVECO IRISBUS Crossway F2B (nimetatud 13 bussi + XXX). Lepingu p 2.3 kohaselt pidid bussid olema kasutuses hiljemalt 22.01.2021 ja lepingu kohaselt pidi AS SEBE alustama liinivedu Harju maakonna ida suunal. Varasem leping kostjaga lõppes 21.01.2021.
23.Busside tagastamise ajaks oli selge, et 14 bussist ainult üksikutega on võimalik teenindamist jätkata. Ülejäänud bussidel esines selliseid vigu, millega reisijate vedu teostada ei saanud. Seetõttu pidi AS SEBE hankima bussid ise. MTÜ-l Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus oli vaja tagada sõitjate veoteenus alates 22.01.2021, mille jaoks kostja ei olnud busse üle andnud või ei olnud need tehniliselt korras. Kuna tegemist oli olukorraga, mis oli nii vedajast kui tellijast sõltumatu, hüvitas hageja AS-le SEBE kahju. Otsesteks kuludeks olid asendusbusside rendi- ja kindlustuskulud ning AS SEBE esitas hagejale kolm arvet koos lisadega. Arve nr M21-02010 järgi oli perioodil 22.01.-31.01.2021 kokku 11 asendusbussi kasutamise kogukuluks 10 030,79 eurot. Arve nr M21-02050 järgi oli perioodil 01.02.-28.02.2021 10 asendusbussi kasutamise kogukuluks 26 855,04 eurot. Arve nr M21-03033 järgi oli perioodil 01.03.-31.03.2021 7 asendusbussi kasutamise kogukuluks 10 359,23 eurot. Asendusbusse kasutati ajavahemikul
22.01.- 31.03.2021 ehk ajal, mil kostja ei olnud busse üle andnud või toimusid remonditööd.
24.Kostja ei hoidnud talle usaldatud vara heaperemehelikult ja korras, mistõttu ei saanud hageja rikkis ja kahjustatud busse uuele vedajale kohe üle anda. Hageja kompenseeris esitatud asendusbusside rendiarved, sest ühistranspordikeskusel oli vaja koheselt tagada sõitjate veoteenus. Kuna asendusbusside kasutamise vajadus oli tingitud kostja tegevusetusest, nõuab hageja asendusbussidele tehtud otseste kulutuste hüvitamist kogusummas 47 245,06 eurot.
25.20.06.2022 seisukohas palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 11 589,30 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 309 217,41 eurolt.
26.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja hilines busside tagastamisega. Ida suuna leping lõppes 21.01.2021. Hageja nõudis, et kostja tagastaks ida suuna bussid 21.01.2021 viivitamata peale liinikohustuste täitmise lõppemist. Lääne suuna leping lõppes 31.01.2021. Hageja nõudis, et kostja tagastaks lääne suuna bussid vastavalt kostjaga kokkulepitud graafikule, mille järgi tuli viimane buss tagastada 15.02.2021. Kostja tagastas viimase ida suuna bussi (XXX) 11.03.2021 ning hilines seega 49 päeva. Kostjal oli valmis tagastama viimase lääne suuna bussi (XXX) alles 25.03.2021. Kostja hilines lääne suuna viimase bussi tagastamisega 38 päeva.
27.Tagastatud bussid olid puudustega. Ida suuna bussid pidid juba 22.01.2021 minema üle sama suuna uuele operaatorile AS-le SEBE. Seetõttu pidi kostja ida suuna bussid hagejale üle andma AS SEBE bussipargis asukohaga Betooni 6a, Tallinn. Seal kontrolliti poolte esindajate juuresolekul busse ja tuvastati hulgaliselt puudusi. Ida suuna bussidel teostati hädavajalik remont ehk kõrvaldati puudused, mille tulemusel sai bussidega nii kiiresti kui võimalik uuesti reisijate vedu teostada. Lääne suuna bussid tuli tagastada viie bussi kaupa alates 02.02.2021 kuni 15.02.2021, mil kostja pidi tagastama viimased kuus lääne suuna bussi. Kuna ida suuna bussidel oli tuvastatud hulgaliselt puudusi, nõudis hageja, et kostja tagastaks bussid lepingutes kokku lepitud professionaalse remondi- ja hooldusteenuse pakkuja töökotta. Bussid kontrolliti ning puudused fikseeriti riigivara seisukorra kontrollaktides.
28.Ida suuna bussidest ei olnud 11 bussi puuduste tõttu võimalik üle anda uuele operaatorile ning hageja pidi seetõttu kandma asendusbusside kulu. Kuna kostja viivitas busside üleandmisega ning bussid olid oluliste puudustega, ei olnud hagejal võimalik busse enne hädavajalike remontööde teostamist AS-le SEBE üle anda. See omakorda tõi kaasa selle, et AS SEBE pidi kasutama asendusbusse. Kuna hageja rikkus sellega AS-ga SEBE sõlmitud lepingut, pidi hageja hüvitama AS-le SEBE 47 245,06 eurot asendusbusside kulu. Hageja nõudis kostjalt busside parandamiskulude hüvitamist summas 226 384,80 eurot.
29.Hageja nõuab ka leppetrahvi üks protsent busside jääkmaksumusest. Lääne suuna busside jääkmaksumus oli 31.03.2021 seisuga 51 355,80 eurot ning leppetrahvi summa seega 513,56 eurot bussi kohta. Ida suuna bussi (XXX) jääkmaksumus oli 48 502,70 eurot ning leppetrahvi summa 485,03 eurot. Kokku on viidatud 27 bussi jääkmaksumuse pealt arvutatud leppetrahvi suuruseks 13 837,54 eurot.
30.Busside tagastamisega viivitamise eest leppetrahvi nõue 21 750 eurot. Lepingute p 7.2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 250 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja viivitas lääne suuna bussi XXX tagastamisega 38 päeva ja ida suuna bussi XXX tagastamisega 49 päeva, nõuab hageja lepingute p 7.2 alusel leppetrahvi vastavalt 9500 eurot ja 12 250 eurot ehk kokku 21 750 eurot.
31.Asendusbusside kulu hüvitis on 47 245,06 eurot. Ida suuna lepingu p 7.2 alusel pidi kostja
hüvitama hagejale lisakulud, mis hageja kannab seetõttu, et kostja ei täida busside tagastamise kohustust nõuetekohaselt. Kuna kostja ei tagastanud hagejale õigeaegselt ida suuna busse ega tagastanud neid lepingu järgi nõutud seisundis, pidi hageja kandma asendusbusside kulu 47 245,06 eurot. Hageja nõudis kostjalt ka viivist eeltoodud põhinõuetelt alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022. Sissenõutavaks muutunud viivis on 11 589,30 eurot. Hageja nõudis ka sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt 309 217,41 eurolt alates 21.06.2022.
32.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Paranduskulude hüvitamise nõue ei eelda, et kulud oleksid kantud. Hageja asendusbusside kulu hüvitamise nõue on põhjuslikus seoses kostja kohustuste rikkumisega. Hageja võttis tootjalt vastu nõuetekohaste sõidumeerikutega bussid. Hageja andis kostjale üle vastava pädevusega isiku poolt kontrollitud ja taadeldud sõidumeerikud. Hagejal puudus kahtlus selles, et sõidukile enne 01.10.2012 paigaldatud sõidumeerikud vastasid sel ajal kehtinud õigusaktidele. Kolmanda versiooni sõidumeeriku paigaldamise kohustus tekkis alates 01.10.2012 ning kuna sõidumeerikud olid bussidesse paigaldatud enne 01.10.2012, oli hageja võtnud vastu nõuetekohaste sõidumeerikutega bussid. Samale erandile on tuginenud ka kostja. Lisaks võimaldasid busside üleandmise hetkel kehtinud õigusaktid jätta alla 50 km pikkuste bussiveo liinide puhul teise versiooni sõidumeerik asendamata kolmanda versiooni sõidumeerikuga.
33.Kostjal oli kohustus busside vastavust kontrollida. Pärast busside üleandmist oli kostja vastutav selle eest, et bussid vastaksid nõuetele ning neid oleks võimalik reisijateveo jaoks kasutada. Paigaldatud kolmanda versiooni sõidumeerikute eemaldamisega rikkus kostja lepinguid ning põhjustas sellega kostja enda väidetud olukorra, kus bussidel ei olnud nõuetekohast sõidumeerikut. Lepingute p 7.3 järgi pidi tagastatav buss sisaldama sellele paigaldatud lisaseadmeid. Kolmanda versiooni sõidumeerikute puhul oli tegemist bussidele paigaldatud lisaseadmetega, mis kuulusid koos bussiga tagastamisele. Kostja oli teadlik, et bussid lähevad kohe pärast üleandmist sama ida suuna liine teenindama teise operaatori juhtimisel. Seega pidid olema bussid tehnilises seisundis ja olukorras, kus neid oleks saanud kasutada kohe samal liinil reisijateveo jätkamiseks. Kostjal oli lepingutest tulenev kohustus vastutada puuduste eest ja kanda käitamiseks vajalikke kulusid.
34.Bussid vajasid remonti ning olid nii kaua sõiduvõimetud kui remonttöödele aega kulus. Seega oli puuduste ja asendusbusside kulu vahel põhjuslik seos. Lisaks oli kolmanda versiooni sõidumeerikuid võimalik tagasi paigaldada remonttööde ajal. Sõidumeeriku paigaldamiseks kulub maksimaalselt kaks tundi ning seda oleks saanud teha parandustööde ajal mitmele bussile korraga. Veoloa puudumine ei välista põhjuslikku seost kostjast tingitud viivituse ja põhjustatud puuduste ning nendest tingitud asendusbusside kulu vahel. Kostja viivitas busside üleandmisega ja akti allkirjastamisega.
35.Hageja on kontrollaktidega, fotodega ja puuduste kokkuvõtliku tabeliga piisavalt tõendanud ja põhjendanud iga bussi konkreetset puudust. Hagis ei ole mõistlik ega ökonoomne korrata kogu infot, mis on kokkuvõtlikult olemas viidatud tõendites. Kostja esindajale tutvustati kõiki puudusi. Kostja kinnitas oma allkirjaga iga kontrollakti. Kostja ei vaielnud vastu, et aktis toodud asjaolud tuvastati. Kostja käis kolmel korral koos spetsialistidega busse üle vaatamas ning hageja toodud puudustega tegelemas. Kuna kostja käis puudusi kõrvaldamas, on arusaamatu kostja väide, et puudusi ei esine ning tegemist on tavapärase kulumisega, mille eest kostja ei vastuta.
36.Kostja kõrvaldasvarasemalt tuvastatud puudusi vaid valikuliselt ning jätnud suures osas varasematel aastatel tuvastatud puudused endiselt kõrvaldamata. Kostja möönab busside remondi hooldus- ja remondikohustuse rikkumist, väites, et hankelepingu mahtude tõttu ei olnud võimalik busse pikaajaliselt remontida. Tehnokontrolli eesmärk ei olnud asendada tagastamisel tehtavat puuduste ülevaatust. Tehnokontrolli mahu otsustab tellija ehk praegusel juhul kostja, mis võimaldab tehnokontrolli kaardiga jätta ekslikku muljet sõidukite tehnilisest seisukorrast. Kostja
esitatud tehnokontrolli kaartidelt ei ole tuvastatav, millises ulatuses kontrolliti korduvas tehnokontrollis busside tehnilist seisundit.
37.Kontrollaktides ei kajastatud puudujääke, mis olid tingitud tavapärasest kulumisest. Kostja kohustus hüvitada puuduste kõrvaldamise kulud ei sõltu sellest, kas puudus takistab busside liiklemist ega busside turuväärtusest või läbisõidust. Pooled ei välistanud lepingutes kostja vastutust kahjustuste ja puuduste eest, mis ei takista bussidel liiklemist. Kulude hüvitamise kohustuse eesmärk on võimaldada hagejal taastada busside seisund vastavalt lepingutes kokkulepitud tingimustele. Hüvitamise kohustuse eesmärk ei olnud hüvitada busside turuväärtust või väärtust sõltuvalt busside läbisõidust.
38.Kostja oli teadlik, et ida suuna bussid tuleb tagastada 21.01.2021 ning tagastada tuleb kõik bussid. Sellele vaatamata tagastas kostja 21.01.2021 üksnes kolm bussi. Ka 25.01.2021 ega 09.02.2021 ei suutnud kostja anda kõiki ida suuna busse hagejale üle. Viimase ida suuna bussi XXX tagastamise viivitus oli tingitud kostjast, mitte hagejast. Kostja ei olnud bussile XXX teinud ülevaatust, mistõttu polnud kostja täitnud tagastamise eeltingimust. PPA kaasamine oli tingitud esimeste tehnokontrollide tulemustest ning kaasamine ei venitanud tagastamise protsessi. Kuna kostja ei tagastanud 21.01.2022 ülejäänud 11 ida suuna bussi, ei saanud PPA kaasamine olla põhjuseks, miks kostja ei suutnud kõiki 14 bussi korraga 21.01.2022 tagastada. PPA teostas oma kontrolli kiiresti ning lubas seejärel bussid koheselt garaaži, et hageja saaks koos kostjaga alustada ülevaatust.
39.Leppetrahvi nõue esitati mõistliku aja jooksul. Kostja kohustuste rikkumised lõppesid alles 2021. a märtsikuus. Leppetrahvinõude aegumistähtaeg algas 2022. aastal. Hageja esitas leppetrahvinõude isegi enne aegumistähtaja algust. Ei saa eeldada leppetrahvi nõude esitamist ajal, mil pooled pidasid läbirääkimisi. 2021. a kevadel ei olnud veel lõplikult selge busside puuduste ja remondivajaduse ulatus. Lisaks venis leppetrahvi nõude esitamine kostja enda käitumise tõttu. Kostjal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et hageja ei esita leppetrahvi nõuet. Pärast kahju ja vajalike parandustööde ulatuse selgeks tegemist soovis hageja arutada kostjaga hageja nõudeid, kuid kostja esindaja palus lükata kohtumist edasi sügisesse. Seejärel pärast trahvinõude esitamist koosolekul, palus kostja, et hageja esitaks nõudekirja kirjalikult pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi, mida hageja tegi.
40.Kostja viited korruptiivsele tegevusele on asjakohatud, neil puudub seos hagi aluse ja eesmärgiga. Paranduskulude hüvitise nõue ei eelda kulude kantust. Samamoodi ei näe kulude kandmise eeldust ette lepingute p 7.6. Vastasel juhul oleks lepingus kokku lepitud sõnaselgelt kantud kulude hüvitamine. Samuti ei sõltu paranduskulude hüvitise nõue sellest, mida hageja kavatseb bussidega edasi teha. Hageja nõuab ka hüvitist asendusbusside kulude eest, mida hageja juba kandis.
41.Seoses sõidumeerikutega on kostja seisukohad vastuolulised. Kostja on haldusasjas märkinud kohtule, et busside sõidumeerikud vastasid nõuetele. Kostja on tõendina esitanud Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 otsuse, mille otsuse p-s 2.2 on kostja asunud seisukohale, et ta ei pidanud vahetama bussidele paigaldatud teise versiooni sõidumeerikud kolmanda versiooni sõidumeerikute vastu. Käesolevas menetluses väidab kostja sootuks vastupidist. Hageja võttis tootjalt vastu nõuetekohaste sõidumeerikutega bussid. Kostja väidab alusetult, et hageja võttis tootjalt vastu nõuetele mittevastavate sõidumeerikutega bussid. Kolmanda versiooni sõidumeeriku paigaldamise kohustuslikkus hakkas kehtima 01.10.2012 ehk pärast sõidumeerikute paigaldamist bussidele. Euroopa Komisjoni määrus nr 1266/2009 põhjenduste p 7 kohaselt ei nähtud enne määruse kohaldamise kuupäeva paigaldatud toimivate digitaalsete sõidumeerikute väljavahetamist. Kolmanda versiooni sõidumeeriku paigaldamise kohustus tekkis alates 01.10.2012 ning kuna sõidumeerikud olid bussidesse paigaldatud enne 01.10.2012 oli hageja võtnud vastu nõuetekohaste sõidumeerikutega bussid. Samale erandile on tuginenud
kostja ise.
42.Kolmanda versiooni sõidumeeriku paigaldamise kohustus sõltus ka reisijateveo liinide pikkusest. Euroopa Komisjoni määruse nr 1266/2009 kohaldamisalast jäid välja samad sõidukid, mis jäid välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 561/2006.21 Määruse nr 561/2006 art 3 lit a kohaselt ei kohaldatud määrust vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km. Kostja asus busse kasutama reisijateveoks liinidel, mis valdavas osas ei ületanud 50 km. Seega on eksitav kostja väide, et hageja andis kostjale üle seadusele mittevastavad sõidumeerikud. Busside üleandmise ajal kehtis liini pikkusest tulenev erand, mis ei näinud ette kolmanda versiooni sõidumeeriku paigaldamise kohustust.
43.Vaidlus puudub selles, et hageja andis kostjale üle bussid, mis olid läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrollid. Enne busside üleandmist taadeldi sõidumeerikud ning selle raames kontrolliti veel kord nende nõuetele vastavust. Seega ei saanud hagejal olla mingit kahtlust selles, et sõidukile enne 01.10.2012 paigaldatud sõidumeerikud vastasid sel ajal kehtinud õigusaktidele. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja andis teadlikult üle bussid, mille sõidumeerikud ei vastanud õigusaktile. Lisaks oleks kostja pidanud lepingute p 2.1 alusel busside vastuvõtmisel fikseerida busside puudused, kuid ühtegi puudust ei fikseeritud.
44.Lepingute p-de 2.7 ja 2.8 alusel läks kostjale üle busside valdus ja juhusliku hävimise riisiko ning varaga seotud puuduste vastutus. Seega oli kostja pärast busside üleandmist vastutav selle eest, et bussid vastaksid nõuetele ning neid oleks võimalik reisijateveo jaoks kasutada. Kostjal oli kohustus kanda sellega seotud kulusid.
45.Kostja väidab ebaõigesti, et hageja käskis tal eemaldada paigaldatud kolmanda versiooni sõidumeerikud. Pärast seda, kui PPA asus kontrollima kostja kasutuses olevate busside sõidumeerikute vastavust, nõudis kostja hagejalt sõidumeerikute väljavahetamise eest hüvitist. Hageja sellist nõudmist ei esitanud. Oma kirjas juhtis hageja tähelepanu sellele, et lepingute pdest 1.4 ja 3.4 tuli kostjale kohustus kanda kõik kulud, mis tulenevad mh busside käitamisest, hooldamisest ja korrashoiust ning kulud, mis seonduvad busside valduse, kasutuse ning säilitamisega. Kostja oli teadlik, et bussid võetakse koheselt uuesti kasutusele ning alates 2020. aastast jõustus seaduse muudatus, mille kohaselt oli sõidumeerik kohustuslik sõltumata liini pikkusest.
46.Kostja kohustuse rikkumisel on ilmselge põhjuslik seos asendusbusside kuluga. Lisaks oleks saanud asendatud bussidele kolmanda versiooni sõidumeerikud paigaldada ühe päevaga. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostjal oli õigus kolmanda versiooni sõidumeerikud eemaldada enne busside tagastamist, on ebaõige kostja väide, et mittevastavate sõidumeerikute tõttu puudub asendusbusside kulu ja kostja kohustuse rikkumise vahel põhjuslik seos. Hageja on tõendanud, et asendatud bussid said lõplikult remonditud alles 31.03.2021. Sealjuures sai hageja viimase ida suuna bussi tagasi alles 11.03.2021. Sõidumeeriku vahetusele kulub see-eest ca 45 minutit kuni 2 tundi ning sõidumeerikuid oleks saanud vahetada muude parandustööde ajal. Hageja esitas selle kinnituseks sõidumeerikute paigaldaja vastuse. AS SEBE broneeris kolmele bussile sõidumeeriku vahetuse 22.01.2021 (reede) ning töö sai tehtud 25.01.2021 ehk broneerimisele järgnenud tööpäeval.
47.Kostja viivitas busside üleandmisega ning üleandmise akti allkirjastamisega. Akti allkirjastamine oli vajalik, et saaks registris muuta kostja asemel vastutavaks kasutajaks AS SEBE. Kostja enda tõttu ei olnud võimalik vastuvõtuakte allkirjastada enne 25.01.2021. Lisaks eeldab tegevusloa tõestatud koopia saamine kehtivat korralist ülevaatust. Kostja tagastatud bussidest osa ei omanud kehtivat korralist ülevaatust, mistõttu see venitas tegevusloa tõestatud koopia saamist.
48.Paranduskulusid saab nõuda ka siis, kui neid ei ole kantud. Hageja on selgitanud, milles kulud seisnevad ja kostja on sellele detailselt vastanud, seega olid kostjale hageja väited arusaadavad. Hageja ei nõudnud hagis 13 ida suuna bussi paranduskulusid, mistõttu ei koostanud hageja nende osas puuduste kokkuvõtvat tabelit. Hageja esitas täiendavad ülevaated. Kostja on kinnitanud, et kontrollaktis toodud asjaolud on õigesti tuvastatud. Kõik bussid vaadati üle kostja esindaja juuresolekul. Ida suuna busside ülevaatamise juures oli AS SEBE esindaja ning lääne suuna busside seisukord vaadati üle ka Iveco busside professionaalse remondi- ja hooldustööde teenuse pakkuja Iv Plussi töökojas. Kostja esindajale tutvustati kõiki tuvastatud puudusi. Kostja kinnitas oma allkirjaga iga kontrollakti. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et aktis toodud asjaolud tuvastati. Kostja kirjutas märkusena vaid juurde, et bussid läbisid enne hagejale tagastamist tehnokontrolli ja kontrollaktis toodu on tingitud loomulikust kulumisest.
49.Kostja ei ole tõendanud, et kõik puudused olid tingitud tavapärasest kulumisest. Hageja on tõendanud kontrollaktide, fotode ja remonditööde kirjeldustega, et bussidel esinesid olulised puudused. Kontrollaktides fikseeritigi just sellised puudused, mida ei peeta tavapäraseks kulumiseks. Kostja väidab ebaõigesti, et ta on busside XXX ja XXX osas juba 2018. a puudused kõrvaldanud. Kostja on puudusi kõrvaldanud valikuliselt. Ei vasta tõele kostja väide, et ATL mahu suurendamine polnud ettenähtav. Lepingute p-s 3.24 on sõnaselgelt mahu suurenemise tingimus eraldi reguleeritud. Lisaks ei ole usutav, et kostja ei andnud nõusolekut suurendada mahte väidetavalt üle 40%. Veelgi enam ei ole mahu suurendamine tõsiseltvõetav vabandus hooldus- ja remonttööde teostamata jätmisele, sest p 3.4 alusel oli kostjal õigus kasutada lisabusse, kui talle ei piisanud hageja antud bussidest.
50.Tehnokontrolli kaardid ei tõenda, et bussidel ei olnud kontrollaktides tuvastatud puudusi. Tehnokontrolli nõudmise eesmärkideks olid: 1) tagada, et tagastamisele ei toodaks busse, mis ei tohi liikluses osaleda; 2) et bussid läbiksid hiljem korralise ülevaatuse, mis ootasid bussidel ees mõned kuud hiljem; 3) hõlbustada tagastamise protsessi, avastades varakult rikked ja puudused ning 4) võimaldada kostjal tegeleda tehnokontrollis tuvastatud puudustega. Sellest tulenevalt teavitas hageja kostjat 08.01.2021, et kõik bussid tuleb enne tagastamist saata ülevaatuspunkti korraliseks ülevaatuseks. Tehnokontrolli eesmärk ei olnud asendada tagastamisel tehtavat puuduste ülevaatust. Tehnokontroll, mida hageja palus kostjal enne tagastamist teha, oli vaid esimene etapp busside seisukorra tuvastamiseks ja hindamiseks. Pärast tehnokontrolli pidi hageja teostama kostja juuresolekul ülevaatuse bussidele. Tagastamisel koostatud kontrollaktid peegeldasid tegelikke puudusi.
51.Esimese tehnokontrolli tulemused näitasid, et bussidel esinevad ohtlikud rikked ja vead. Hageja avastas, et 19.01.2021 seisuga oli kostja poolt tehnokontrolli saadetud bussidel olulised vead ja rikked. Hageja lisas tehnokontrolli väljavõtted autoregistri infosüsteemist, mis kinnitavad, et ida suuna bussidel tuvastati esimeses tehnokontrollis olulisi vigu ja rikkeid. Kostja korduva tehnokontrolli tulemused ei näidanud enam neid rikkeid ja vigu, mis tuvastati esimeses tehnokontrollis. Tehnokontrolli teostamise maht sõltub täielikult tellijast, st sõltub sellest, mida tellija on palunud ülevaatuse punktil kontrollida. Selliselt on võimalik korduva tehnokontrolliga jätta mulje, et sõidukil pole puudusi.
52.Kostja esitatud tehnokontrolli kaartidelt ei ole tuvastatav, millises ulatuses kontrolliti korduvas tehnokontrollis busside tehnilist seisundit. Esiteks ei ole kostja esitatud korduva tehnokontrolli kaardilt tuvastatav, millises mahus tehnokontrolli teostati. Teiseks on tuvastatav, et kontrollkaartides on sõnaselgelt märgitud, et tehnokontrolli võib olla teostatud sõidukile osaliselt. Seega ei saa tehnokontrolli kaardid tõendada ega lükata ümber kontrollaktidega tuvastatud kahjustusi ja puudusi.
53.Remonttööde kalkulatsioonid ei hõlma tavapärasest kulumisest tingitud kulusid. Kui kostja
väidab, et arvetel sisalduvad tavapärasest kulumisest tingitud tööd, peab ta seda tõendama või põhistama. Kostja suutis vaid ühe bussi invatõstuki parandada. Bussi invatõstuki parandamine ei kõrvaldanud bussi teisi puudusi. Busside XXX ja XXX puhul ei olnud võimalik neid puudusi kõrvaldada nii nagu XXX puhul. Kostja üritas kolmel korral nende busside puudusi kõrvaldada, kuid kostjal ei õnnestunud teiste busside invatõstukite puudusi kõrvaldada. Hageja ei keelanud parandamist, vaid juhtis tähelepanu, et parkimisplatsi operaator ei luba enam teha parandustöid parkimisplatsil.
54.Mootori diagnostikat ei olnud võimalik teha kostjast tulenevatel põhjustel. Kostja heidab ette, et hageja nõuab busside XXX ja XXX puhul mootori vahetamise kulu, sest mootori diagnostikat ei olnud võimalik teha mittekohase sõidumeeriku kasutamise tõttu. Esiteks rikkus kostja sõidumeeriku väljavahetamisega kohustust tagastada bussid koos nendele paigaldatud lisaseadmetega. Teiseks jättis kostja pärast vahetamist nende busside sõidumeerikud bussi üldajuga paaritamata. Mootori diagnostika tegemise eeltingimuseks on, et sõidumeerik oleks paaritatud. Kolmandaks ei saa kostja väita, et mootori diagnostikat ei olnud võimalik teha, sest ta ei tohtinudki paaritada teise versiooni sõidumeerikut. Seda põhjusel, et teistel bussidel oli sõidumeerikud paaritatud ning nendele oli võimalik teha mootori diagnostikat. Samas esines ka olukordi, kus sõidumeerik oli paaritatud, kuid mootori diagnostikat polnud endiselt võimalik teha. Selle tõendamiseks esitab hageja busside seisukorra tuvastamiseks moodustatud komisjoni esimehe selgituse.
55.Klaasi vahetamist kinnitavaid dokumente pole hagejale esitatud. Lepingute p 3.3 alusel oli kostja kohustatud teostama remonttööd busside valmistajatehase või hageja määratud hooldeasutuses. Vastava kinnituse esitamisel on hageja nõus nende busside klaasivahetamise kuludest loobuma. Ida suuna bussidele tehti vaid hädavajalikud remonttööd, et AS SEBE saaks võimalikult kiiresti need bussid kasutusele võtta.
56.Lepingutes ei lepitud kokku, et paranduskulude hüvitamise kohustus sõltub busside turuväärtusest või läbisõidust. Hüvitamise kohustuse eesmärk ei olnud hüvitada busside turuväärtust või väärtust sõltuvalt busside läbisõidust. Lepingute p 7.3 järgi ei tohtinud bussidel nende tagastamisel olla kahjustusi, välja arvatud busside heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkiv normaalne kulumine. Seega on kostja vastutav kõikide kulude eest, mis on vajalikud, et viia bussid sellisesse seisu, mis on kirjeldatud lepingute p-s 7.3. Lepingud olid sõlmitud tähtajaliselt ligikaudu kaheksaks aastaks ning eesmärgiga, et kostja saaks teenindada ida ja lääne suuna bussiliine. Lisaks olid lepingutes välja toodud, et kostja saab bussid harilikust madalama tasu eest ning kohustub seetõttu tasuma kõik kulud, mis tulenevad busside käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist ja busside säilimiseks tehtavatest toimingutest. Seega oli leping sõlmitud arvestades asjaolu, et bussid läbivad kaheksa aasta jooksul pika vahemaa.
57.Paranduskulud ei kuulu vähendamisele seetõttu, et hageja ei öelnud kostjaga lepingut erakorraliselt üles. Kostja heidab hagejale ette, et ta ei öelnud lepingut erakorraliselt üles juba pärast 2016. aasta kontrolli ning selliselt oleks kahju ära hoitud. Kostja selline vastuväide on vastuoluline. Paranduskulude hüvitamise nõuet tuleks sellisel juhul vähendada seetõttu, et kostja rikkus oluliselt lepingut ning hageja lasi kostjal busse edasi kahjustada.
58.Hageja on tõendanud ja põhistanud, et kostja pidi lääne suuna bussid tagastama vastavalt kokkulepitud graafikule hiljemalt 15.02.2021. Lääne suuna leping lõpetati ennetähtaegselt 31.01.2021. Kostja väidab põhjendamatult, et ta ei olnud busside tagastamisega viivituses, sest lääne suuna RVKA lepingu sõnastuse järgi pidi see kehtima kuni 13.04.2021 ning hageja pole lepingut ennetähtaegselt lõpetanud. See väide on ebaõige, sest lepingute kehtivus sõltus vastava suuna ATL kehtivusest. Pooled leppisid lääne busside tagastamise graafiku kokku juba 29.01.2021. Selle kokkulepe põhjal koostas hageja kostjale 29.01.2021 kirja, millega fikseeriti
graafiku kokkuleppe kirjalikult. Sealjuures arvestati graafiku kokku leppimisel sellega, et kostjal ei pruugi olla võimalik tagastada isegi viit bussi korraga. Hageja on tõendanud, et kostja tagastas viimase ida suuna bussi 11.03.2021 ning lääne suuna bussi 31.03.2021. Hageja tõendas 11.03.2021 allkirjastatud üleandmise aktiga, et kostja tagastas viimase ida suuna bussi (XXX) 11.03.2021.
59.Viivitused busside tagastamisel olid tingitud kostjast. Kostja esindaja teatas, et tal ei ole võimalik rohkem busse kohale tuua ning kostjaga lepiti hiljem kokku, et ta toob ülejäänud bussid 25.01.2021. Seega on vale kostja väide, et busside vastuvõtmine katkestati hageja tõttu. Ka 25.01.2021 ei suutnud kostja kõiki ülejäänud ida suuna busse hagejale üle anda ning sama kordus 09.02.2021. Alles 09.02.2021, kui kostja tagastas parasjagu lääne suuna busse Iv Plussi töökojas, pakkus ta hagejale välja, et ta saaks samal päeval ehk 09.02.2021 tagastada kolm ida suuna bussi.
60.Viimase, ida suuna bussi XXX tagastamise viivitus oli tingitud kostjast, mitte hagejast. Kostja väidab, et bussi XXX tagastamine viibis seetõttu, et buss oli remondis Iv Plussi remonditöökojas ning Iv Pluss venitas remonditööde teostamisega. Buss oli remondis seetõttu, et kostja tegi sellega ränga avarii. Avariist tingitud tagajärjed, sh sellest põhjustatud bussi tagastamisega viivitamine, olid lepingu punktide 2.7 ja 2.8 järgi kostja riisiko. Kostja viivitas enam kui aasta bussi XXX remonti viimisega, mistõttu on kostja väited remondi venimise kohta põhjendamatud ega õigusta bussi õigeaegset tagastamata jätmist. Hagejal oli lepingute punktide 7.4 ja 3.8 alusel kaasata eksperte ning nõuda kostjalt teavet. Seetõttu teatas hageja kostjale, et bussid tuleb enne tagastamist saata ülevaatuspunkti korraliseks ülevaatuseks. Kostja ei olnud bussile XXX teinud nõutud ülevaatust, mistõttu polnud kostja täitnud tagastamise eeltingimust.
61.Hageja on esitanud tehnokontrolli väljavõtted autoregistri infosüsteemist, mis kinnitavad, et ida suuna bussidel tuvastati esimeses tehnokontrollis olulisi vigu ja rikkeid. Seetõttu otsustas hageja kaasata 21.01.2021 tagastamisele PPA, sest üksnes PPA-l on pädevus saata ohtlike vigade tuvastamisel bussid erakorralisele ülevaatusele. PPA tuvastas, et bussidel olid olulised puudused. PPA kaasamine ei venitanud busside tagastamist 21.01.2021. PPA oli kaasatud üksnes 21.01.2021 tagastamisel, mil kostja oli suuteline tagastama kolm bussi. PPA kaasamine ja busside tagastamine kostja poolt ei olnud seega põhjuslikus seoses, sest kostja ei suutnud kõiki busse tagastada 21.01.2021. PPA tegi kontrolli kiiresti ning lubas seejärel bussid koheselt garaaži. Tallinna Halduskohus ei leidnud, et PPA kaasamine oli ebaseaduslik.
62.Kostja leidis, et kuna rikkumised leidsid aset 22.01.2021 ja 16.02.2021, pidi hageja kostjat teavitama leppetrahvi nõudmise kavatsusest vähemalt ühe nädala jooksul. Rikkumised lõppesid tegelikult alles 2021. a märtsis. Leppetrahvinõude aegumistähtaeg algas 2022. aastal. Hageja esitas leppetrahvinõude enne aegumistähtaja algust. Hageja on tõendanud, et kostja tagastas viimase ida suuna bussi 11.03.2021 ning lääne suuna bussi 31.03.2021. Tegemist oli kestva rikkumisega. Leppetrahvi nõue esitati kostjale 06.10.2021. 2021. a kevadel ei olnud veel lõplikult selge busside puuduste ja remondivajaduse ulatus.
63.Hageja esitas 26.02.2021 pooltevahelise kohtumise juures olnud isikute kirjalikud selgitused, millest nähtub, et koosolekul oli teemaks mh üleantud busside seni tuvastatud puudused ning busside parandamine. Samamoodi oli busside remontimine teemaks erinevate suhtluste ajal perioodil 26.02.2021 – 06.10.2021. Seda, et pooled rääkisid läbi puuduste kõrvaldamise teemal, tõendab asjaolu, et kostja käis korduvalt puudusi kõrvaldamas. Varasem leppetrahvinõude esitamine oleks toonud kaasa läbirääkimiste lõppemise.
64.Leppetrahvi nõude vähendamise alused puuduvad. Kostja on rikkunud lepingute p-dest 3.13.4 tulenevaid kohustusi. Kostja on jätnud puudused parandamata. Hageja on tõendanud busside jääkmaksumust ning leppetrahvi suuruse. Jääkmaksumus on arvestatud raamatupidamisliku
meetodi järgi, arvestades 8%-list aastast amortisatsiooni määra. Leppetrahv seoti lepingus busside jääkmaksumusega, sest hoolduse kohustuse rikkumisel võib busside turuväärtus langeda.
65.Hagejal on õigus nõuda viivist kulude hüvitiste ja leppetrahvi nõuetelt alates 01.01.2022. Hageja andis kostjale tähtaja kõrvaldada puudused või tasuda hüvitised hiljemalt 31.12.2021. Seega oli hageja kulude hüvitis- ja leppetrahvi nõuded hiljemalt 01.01.2022 seisuga muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2022.
66.Hageja nõuab 20.06.2022 sissenõutavaks muutunud viivist summas 11 589,30 eurot. Hageja nõuab viivist remondikulude hüvitise nõudelt 226 384,80 eurolt alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 summas 8484,78 eurot. Hageja nõuab viivist asendusbusside kulu hüvitise nõudelt 47 245,06 eurolt (alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 summas 1770,72,68 eurot. Hageja nõuab busside tagastamisega viivitamise leppetrahvi nõudelt 21 750 eurolt viivist alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 summas 815,18 eurot ja lepingute p 3.12 alusel leppetrahvi nõudelt 13 837,55 eurolt viivist alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 summas 518,62 eurot.
67.Hageja nõuab viivist alates 21.06.2022 kuni põhinõuete kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 palub hageja kohtul mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis arvestatuna põhinõuetelt summas 309 217,41 eurot alates 21.06.2022 kuni nõude kohase täitmiseni.
68.07.11.2022 seisukohas selgitas hageja, et tal ei ole Ukrainasse saadetud busside parandamiskulude arveid. Bussid läbisid erasektori toel vajaliku remondi ja hoolduse ning hageja neid busse ei remontinud ega kandnud kulusid. Hagejale teadaolevalt pole parandamise eest kellelegi arveid väljastatud. Erasektorilt tuli initsiatiiv saata Ukrainasse busse, milleks paluti hagejalt busse. Hageja andis bussid üle välisministeeriumile. Kolmas isik remontis bussid ise ning kellelegi arveid ei esitatud. Hagejale teadaolevalt kandis kolmas isik kõik kulud, mis seondusid busside Ukrainasse saatmisega.
69.Lepingute punktides 7.4 ja 7.6 viidatud komisjon loodi 03.11.2020. Hageja esitab tõendina 03.11.2020 siseakti nr 27-5/20/43535-2, mille kohaselt loodi lepingute busside üleandmiseks komisjon, kuhu kuulusid K. J. (esimees), R. S. ja V. O. . Sellele komisjonile on viidatud hageja 08.01.2021 kirjas.
70.Jääkmaksumusest sõltub vaid lepingute punkti 3.12 leppetrahvi suurus. Lepingute punktides 6.11-6.13 ja 6.18-6.19 on samuti mainitud jääkmaksumust, kuid need punktid reguleerivad busside vargust, hävimist jmt ning kindlustuslepinguga seonduvalt. Paranduskulude suurus või muu kahju nõudmine lepingute või seaduse alusel ei sõltu busside jääkmaksumusest. Hageja esitas jääkmaksumuse täiendavaks tõendamiseks finantsosakonna juhataja selgituse jääkmaksumuse arvestuse kohta. Finantsosakonna juhataja selgitus on dokumentaalne tõend. Alternatiivselt tuleb käsitada seda hageja põhistusena. Jääkmaksumuse arvestuse seletuse on koostanud ja allkirjastanud hageja finantsosakonna juhataja.
71.Hageja paranduskulude hüvitise nõude rahuldamine ei eelda, et ta peab tõendama, mida ta bussidega edasi kavatses või kavatseb teha. Hageja kavatses busse kasutada edasi pärast nende tagasisaamist kostjalt. Jääkmaksumuse arvestamisel võeti busside amortisatsiooni määra kindlaksmääramisel arvesse, et hankelepingu järgi, mille alusel bussid soetati, pidi busside eeldatav kasutusaeg olema 15 aastat. Seega pidi busse olema võimalik kasutada avaliku teenindamise lepingu alusel 15 aastat. Hageja lähtus amortisatsiooni määra määramisel konservatiivsemast arvust ja pidas busside eeldatavaks kasutuseaks 12,5 aastat. Hagejal ei olnud kavas busse maha kanda pärast nende 8 aastast kasutamist, vaid plaanis busse veel mitu aastat kasutada. Ida suuna bussid olidki mõeldud AS-le SEBE üleandmiseks.
72.Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on asendanud paaril bussil klaasid. Kostja esitas AS Balti Bussi Grupp arved, mis kinnitab, et klaasid on vahetatud sobiva remondi- ja hooldusteenuse pakkuja juures. Hageja nõustus, et need puudused on kõrvaldatud. Hageja on tõendanud, et tegemist ei ole normaalsest kulumisest tingitud puudustega. Kostja ei ole vaielnud vastu, et aktsiaselts Balti Bussi Grupp ei ole sobiv asjatundja. Kostja on ise kasutanud busside parandamiseks sama asjatundjat. Seega on pädev erapooletu kolmas isik andnud hinnangu ning leidnud, et kostja tagastatud bussidel, mille suhtes küsis hageja remondikalkulatsiooni, olid puudused, mis ei ole käsitatavad normaalse kulumisena.
73.Hageja leidis jätkuvalt, et ta ei pea tõendama remondikulude kandmist. Paranduskulude hüvitise nõue ei eelda kulude kandmist. Kohtupraktika järgi saab nõuda asja puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel.4 Paranduskulude hüvitamise nõude esitamise jaoks ei ole vajalik, et kulud oleksid kantud. Kohtupraktika järgi on õigus nõuda paranduskulude hüvitamist ka juhul, kui kahjustatud asi on edasi võõrandatud. Paranduskulude hüvitise nõue ei eelda ka kulude kandmise kohustuse tekkimist.
74.Puuduste olemasolu on tõendatud. Kostja on allkirjastanud kontrollaktid, milles fikseeriti puudused. Kostja esindaja kinnitas allkirjaga igat kontrollakti. Ülevaatamise ajal ei vaielnud kostja vastu sellele, et aktis toodud asjaolud tuvastati ega esitanud vastuväiteid sellele, kuidas neid tuvastati. Aktide lõppu märkis kostja märkusena vaid, et bussid läbisid enne hagejale tagastamist tehnokontrolli ja kontrollaktis toodu on tingitud loomulikust kulumisest. Kostja käis puudusi fikseerimas ja parandamas. Arusaamatu on kostja väide, mille kohaselt ta justkui käis õigusrahu ja -selguse huvides näitamas hagejale, et puuduseid tegelikult ei eksisteeri. Tõendid näitavad vastupidist.
75.Kostja väidab ekslikult, et ta täitis hooldus- ja remondikohustust ning hagejal ei olnud kostjale pretensioone. Hageja kohustas kostjat iga busside seisukorra kontrollimise järel kõrvaldama puudusi. Seda tõendab iga kontrollaktis lõpus olev märkus, et kontrollaktis toodud kahjud (kahjustused) tuleb kõrvaldada hooldus-või remonttööde käigus. Bussidel XXX ja XXX 2019. aastal tuvastatud puudused kordusid ka 2020. ja 2021. aastatel. Selliseid busse, millel varasematel aastatel tuvastatud puudused kordusid järgnevatel aastatel või isegi busside tagastamiseni, on mitmeid. Hageja tõi veel näiteid korduvatest puudustest.
76.Kostja heidab hagejale ette seda, et ta andis kostjale võimalust puudusi jooksvalt kõrvaldada ega öelnud lepingut üles. Hageja leidis, et selline vastuväide ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Poolele ei saa heita ette, et ta soovis hoida lepingut jõus. Vastasel juhul ei oleks õiguskaitsevahenditena täitmisnõuded ja heastamisvõimalused üldse vajalikud.
77.Tehnokontrolli kaardid ei tõenda puuduste puudumist. Tehnokontrolli kaartidel on sõnaselgelt märgitud, et tehnokontrolli võib olla teostatud sõidukile osaliselt. Selline märkus on igal kontrollkaardil. Teiste operaatorite tagastatud sama tüüpi bussid olid sisuliselt puudusteta.
78.Puuduste kõrvaldamise kulud ei ole üle paisutatud. Kostja väited invatõstuki parandamise osas ei ole asjakohased. Kostja suutis vaid ühe bussi invatõstuki parandada. XXX bussil esines hulgaliselt ka muid vigu. XXX bussi mootori puudusi kostja kõrvaldada ei suutnud ja see vajas endiselt remonti. Kostja on kõrvaldanud kolme bussi klaaside puudused, millega hageja nõustus. Kostja väide fotode topelt esitamise kohta on alusetu ja eksitav. Väide, et busse ei olnud enam mõistlik liigutada, sest sellega kaasnes täiendavaid riske, on alusetu ja vastuoluline. Kostja oli busse eelnevalt liigutanud ja miski ei takistanud kostjal asuda busse varem parandama.
79.Puudub vaidlus, et ida suuna leping lõppes 21.01.2021. Lääne suuna ATL lõppes 31.01.2021.
ATL lõpetati erakorraliselt ning uus lääne suuna ATL uue operaatoriga sõlmiti 17.09.2020. Uus lääne suuna operaator pidi alustama teenindamist alates 01.02.2021. Lääne suuna lepingu p 1.2 nägi ette, et bussid antakse kasutusse vastava suuna ATL-i kehtivuse ajaks. Ei ole vaidlust, et ATL nr 2-8.1/25 lõppes ennetähtaegselt 31.01.2021. Samuti on lääne suuna lepingu p-st 1.2 ilmne, et lepingu kehtivus sõltus sama suuna ATL kehtivusest. Seda ei väära asjaolu, et lepingu p-s 9.1 oli lõppemise kuupäevana kajastatud 13.04.2021. See kuupäev kehtis eeldusel, et ATL ei lõpetata erakorraliselt varem. Kostja ei vaidlusta seda, et RVKA leping oli olemuslikult seotud sama suuna ATL-ga ning et ilma ATL-ta puudus hagejal ja kostjal soov üldse sõlmida sama suuna lepingut.
80.Kui kostja leidis, et tal oli õigus tagastada busse alles 13.04.2021, jääb arusaamatuks, miks ta oli nõus tagastama busse juba 2021. a veebruaris. Lisaks sõlmisid pooled eraldi kokkuleppe, et bussid tuleb tagastada hiljemalt 15.02.2021. See lepiti kokku 29.01.2021. Seega olid pooled kokku leppinud, et lääne suuna bussid tuleb tagastada enne lääne suuna RVKA-s ettenähtud tähtaega. Kui kostja eitab graafiku kokkuleppe sõlmimist, on tema käitumisest tuvastatav vähemalt konkludentne kokkulepe tagastada lääne suuna bussid hiljemalt 15.02.2021. Kui kostja ei soovinud, et leping lõppeks ennetähtaegselt, oleks ta pidanud väljendama, et busside tagastamise graafiku nõustumisega või järgimisega ei ole ta nõus vastutama, kui busside tagastamine kestab kauem ning ületab kokkulepitud tagastamise kuupäeva.
81.Bussi XXX hilinenud tagastamist ei saa põhjendada Iv Plussi parandamise kiirusega. Tegu oli bussiga, millega kostja bussijuht tegi ränga avarii juba 2019. a juulis, kuid mille kostja viis parandusse alles 23.09.2020 ehk enam kui aasta hiljem. Kostjal oli rohkem kui aasta aega viia buss parandusse, kuid ta ei teinud seda. Kui kostja oleks viinud XXX bussi parandusse 2019. a sügisel, poleks see buss ilmselgelt olnud veel paranduses 2021. a märtsis.
82.Hageja tõendas 06.10.2021 kohtumisel osalenud isikute kirjalike selgitustega, et sellel koosolekul esitati kostjale leppetrahvinõue. Kostja ei ole seda ühegi tõendiga ümberlükanud. Vastupidise väitmine on hea usu põhimõttega vastuolus, sest kostja palus lükata igasuguste nõuete esitamine edasi kuni 2021. a KOV-i valimised on lõppenud. Hageja tõendas, et puuduste kõrvaldamise arutelu oli juba 2021. a veebruaris ning need pidi jätkuma, kuid kostja palus lükata kohtumisi edasi.
83.Kostja väited AS-ga SEBE otselepingu sõlmimise kohta on asjakohatud. PÜTK lõpetas kostjaga lepingu erakorraliselt kostja rikkumiste tõttu ning sõlmis uue ATL teise operaatoriga. Seega on vale kostja väide, justkui oleks hageja sõlminud uue ATL AS-ga SEBE. Teiseks poleks kostjaga RVKA lepingu pikendamine toonud mingit mõju kostjale, sest ta poleks tohtinud neid busse enam kasutada. Lepingute järgi tohtis kostja kasutada busse vaid sama suuna ATL teenindamiseks.
84.Asendusbusside kulu tekkimine oli ettenähtav. Kostja ei ole väitnud, et talle antud busse saab kasutada vaid 8 aastat ehk vaid nii kaua, kui tema neid kasutas. Hageja on tõendanud, et bussid olid mõeldud kasutuseks 15 aastat ning igal juhul vähemalt 12,5 aastat. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik, et busse kasutatakse vastava suuna ATL täitmiseks. See oli lepingutes kirjas. Lisaks pole ettenähtavus oluline, kui kostja rikkus kohustusi vähemalt raskelt hooletult (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikkus läbivalt busside hooldus- ja remondikohustust ning tagastas bussid ilmselgete oluliste puudustega. Kostja ei saanud seda teha ettevaatamatusest või hooletusest, sest ta kasutas neid busse aastaid ja oli täielikult teadlik nende seisukorrast.
85.Kostja väited justkui oleks hageja enda käitumisega loobunud viivisenõudest on alusetud. Pelgalt asjaolu, et hageja ei nõudnud viivist oma 06.10.2021 ja 19.10.2021 nõudekirjas ei võta hagejalt õigust nõuda viivist. Kostja viide saldoteatisele pole asjakohane. Hageja ei ole esitanud kostjale jooksvalt arveid või saldoteatisi.
86.19.04.2023 seisukohas kinnitas hageja, et tal ei ole busside parandamiskulude arveid. Hageja võõrandas ülejäänud bussid sellises seisukorras nagu need olid ilma parandustöid tegemata. Lepingute punkti 7.6 alusel saab nõuda paranduskulude hüvitamist sõltumata sellest, et hageja ei ole kulusid kandnud ning on bussid võõrandanud. Leping annab hagejale õiguse nõuda kas täitmist või kahju hüvitamist. See punkt ei näe ette, et hageja peab olema busside parandamisega seonduvad kulud kandnud või et hageja võib nõuda busside parandamiskulusid üksnes juhul, kui hageja ei võõranda busse kolmandale isikule.
87.Hageja nõue on abstraktne kahju VÕS § 132 lg 3 kohaselt. Teatud juhtudel tuleb jaatada kahju olemasolu ka siis, kui kannatanul diferentsihüpoteesi järgi varalist kahju tekkinud ei olegi. Sellisel juhul on tegemist nn normatiivse kahjuga. Juba sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõuet ei lõpeta asjaolu, et asjad on võõrandatud. Ei saa olla vaidlust selles, et pärast busside tagastamist oli hagejal õigus nõuda busside parandamiskulude hüvitamist eeldusel, et on tuvastatud puudused, mille eest kostja vastutab. Hageja nõue oli seega muutunud sissenõutavaks alates hetkest, mil hageja sai teada, et tagastatud asjadel on puudused, mille parandamist või mille kõrvaldamise kulude hüvitamist on tal õigus nõuda. Kui nõue on juba tekkinud, ei saa ta ära kaduda. Kahju tekitaja ei pea kasu saama sellest, et muutuvad asjaolud, mis tema tekitatud kahju ei mõjuta.
88.19.05.2023 vähendas hageja paranduskulude hüvitamise nõuet 3329,40 euro võrra ja sellest tulenevalt viivisenõuet 124,79 euro võrra. Lisaks esitas hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude summas 291 000 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista paranduskulude hüvitise 223 055,40 eurot. Alternatiivselt sellele nõudele palus hageja kostjalt välja mõista busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahjuhüvitis summas 291 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista asendusbusside kulust tuleneva kahjuhüvitise 47 245e 06 eurot, leppetrahvi 35 587,53 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 11 464,51 eurot. Hageja palus välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt summas 305 888 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas alates 21.06.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja juhuks, kui kohus ei rahulda tema paranduskulude hüvitise nõuet, mõista kostjalt välja põhinõuetelt kogusummas 82 832,59 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 3104,52 eurot, sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 82 832,59 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas alates 21.06.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni ja viivise põhinõudelt 291 000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas alates 19.05.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni.
89.Hageja jäi selle juurde, et parandamiskulude nõude rahuldamise eelduseks ei pea hageja neid kulusid kandma. Alternatiivsena nõudena palus hageja välja mõista busside väärtuse vähenemisest tuleneva kahju VÕS § 115 lg 2 alusel. Hageja on andnud kostjale võimaluse busside parandamiseks. Hageja nõudis 19.10.2021 kahjunõudes kostjalt vajalike remonditööde teostamist ning andis selleks täiendava tähtaja kuni 31.12.2021. Alternatiivselt nõudis hageja kahju hüvitamist ja leppetrahvide tasumist. Kostja käis küll busse parandamas, kuid suutis kõrvaldada vaid üksikud puudused. Hageja on tõendanud busside puudused. Hagejale on tekkinud kahju, mille hüvitamist on tal õigus nõuda kostjalt. Diferentsihüpotees seisneb pärast kahju tekitanud sündmust oleva varalise olukorra võrdluses selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust poleks toimunud.
90.Hagejale tagastatud busside väärtus oli puuduste tõttu madalam. Busside korrapärase kasutamise ja hooldamise korral ei oleks saanud bussidel esineda kontrollaktides tuvastatud kahjustusi. Hageja vara ehk busside väärtus vähenes kostja kohustuse rikkumise tõttu ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju hüvitamist. Asjade võõrandamine ei mõjuta juba sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõuet. Kui nõue on juba tekkinud, ei saa see enam ära kaduda. Hageja nõue muutus
sissenõutavaks hetkel, mil ta sai teada, et tagastatud bussidel on puudused.
91.Asjatundja arvamuse kohaselt on busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju suurus 291 000 eurot. Asjatundja hindas turuväärtust esiteks juhul, kui vaidlusalustel bussidel ei oleks esinenud nendel tegelikult esinenud puudusi ning võttis eelduseks hüpoteetilise olukorra, milles bussidel oleksid olnud vaid tavapärasest kulumisest tingitud vead ja puudused. Selliselt leidis asjatundja, et busside väärtused oleksid ajavahemikus 2021. a veebruar kuni 2021. a mai olnud 22 500 eurot kuni 30 000 eurot ning kokku oleks vaidlusaluse busside väärtus olnud 723 000 eurot. Asjatundja leidis, et puuduste tõttu oli kõikide busside turuväärtus kokku vähenenud 291 000 eurot.
92.Alternatiivse nõude esitamist ei saa käsitada hagi muutmisena. Hageja ei ole muutnud hagi eset ega hagi alust. Hageja peamine nõue on kahju hüvitamise nõue ja nõude aluseks on endiselt asjaolu, et kostja tagastas kahjustatud ja puudustega bussid. Asja lahendamisel ei oma tähendust see, et hageja on alternatiivse nõude esitanud busside väärtuse vähenemise, mitte remondikalkulatsioonide alusel. Hageja on tuginenud nõuete esitamisel samale kahjule (otsene varaline kahju) ning nõude aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.
93.Hageja nõuab esmase nõudena paranduskulude hüvitamist. Hagiavalduses on hageja nõudnud paranduskulude hüvitamist summas 226 384,80 eurot. Seda nõuet on hageja vähendanud kostja esitatud arvetes toodud 3329,40 eurot võrra. Seega nõuab hageja kostjalt esmase nõudena paranduskulude hüvitamist summas 223 055,40 eurot. Alternatiivselt paranduskulude nõudele nõuab hageja busside väärtuse vähenemisest tulenevat kahju hüvitamist 291 000 eurot. Hageja nõuab ka asendusbusside kulu hüvitamist summas 47 245,06 eurot, leppetrahvi 35 587,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 11 464,51 eurot ja sissenõutavaks muutuvat viivist. Seoses paranduskulude nõude vähendamisega vähenes sissenõutavaks muutunud viivis 124,79 euro võrra, mistõttu on sissenõutavaks muutunud viivise nõue nüüd 11 464,51 eurot
94.Alternatiivselt kui kohus ei rahulda paranduskulude hüvitamise nõuet, nõuab hageja asendusbusside kulu hüvitamise ja leppetrahvi nõuetelt kogusummas 82 832,59 eurot sissenõutavaks muutunud viivist alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 3104,52 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhinõuetelt summas 82 832,59 eurot alates 21.06.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni. Lisaks nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kahju hüvitamise nõudelt summas 291 000 eurot alates 19.05.2023 kuni nõude kohase täitmiseni.
95.Hagejal finantsosakonna juhataja on pädev andma seisukohta lepingujärgse jääkmaksumuse suuruse kohta. Hageja esitas pädevuse kinnitamiseks finantsosakonna juhi CV, kust nähtub, et ta on alates 20.05.2014 vandeaudiitor ja alates 02.06.2014 avaliku sektori vandeaudiitor. Tal on magistrikraad majandusteaduses. Ta on töötanud vanemaudiitorina ja auditijuhina. Hageja hinnangul ei saa finantsosakonna juhi haridust ja töökogemust arvestades tekkida kahtlust tema pädevuses hinnata jääkmaksumust.
96.Jääkmaksumuse määramine ja arvestamine on lepingutes kokkulepitud. Lepingute p-s 6.11.1 on pooled kokku leppinud, et vara (busside) jääkmaksumuseks loevad pooled aktis avaldatud vara maksumuse, millest on maha arvatud vara amortisatsioon. Akti all on silmas peetud busside üleandmis-vastuvõtmisakti, mis allkirjastati busside kostjale üle andmisel ning milles oli välja toodud ka amortisatsiooni määr. Sellele vastavalt oli määratud busside jääkmaksumus 2021. a märtsi seisuga.
97.21.08.2023 vähendas hageja paranduskulude hüvitamise nõuet 3 329,40 euro asemel 3 401,40 euro võrra ja sellest tulenevalt viivisenõuet 124,79 euro asemel 127,48 euro võrra.
Kostja on märkinud, et kuigi hageja on vähendanud nõuet klaaside parandamise arvete alusel, on tegelik kulu suurem. Kostja 18.08.2022 menetlusdokumendi lisadest 5-7 tuleneb, et busside XXX, XXX ning XXX klaaside vahetamise kulu oli kokku 3 329,40 eurot. Hagiavalduses esitatud remondikalkulatsioonidest nähtub, et busside klaaside vahetusega seotud kulu on 3 401,4 eurot. Seega on kostja ja hageja poolt esitatud dokumentide alusel klaaside vahetuse kulu erinevus 72 eurot ning selles ulatuses on hageja nõus oma nõuet vähendama. Seega palus hageja vähendada oma esialgset nõuet mitte 3 329,40 euro, vaid 3 401,40 euro ulatuses. Sellest tulenevalt palub hageja vähendada põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist 124,79 euro asemel 127,48 euro võrra. Kostja ei teavitanud hagejat nende busside klaaside vahetamisest.
98.Hageja tõendid busside kahjustuste osas on usaldusväärsed. Kostja etteheited on spekulatiivsed. Hageja on kõiki puudusi pildistanud. Hagejale jääb arusaamatuks, millisel muul viisil oleks võimalik bussidel lasuvaid kahjustusi jäädvustada. Kontrollaktides on toodud välja puudused, mida ei saa keskmine mõistlik isik pidada loomulikuks kulumiseks. Bussidel oli palju mehaanilisi kriime ja värvikahjustusi, suuri mõlke, katkiseid aknaid ja korpuseid, roostet jmt. Selliseid puudusi on juhendites kirjeldatud kui ebaloomulikku kulumist. Loomuliku kulumise puhul ei ole mõeldav, et sõidukid vajavad nii ulatuslikku remonti. Tavalisi kulumisjälgi saab pisiparanduste (nt poleerimine) ja hooldamisega kõrvaldada.
99.Kostja etteheited busside parandamiskulude ja busside väärtuse ebaproportsionaalsuse osas ei ole põhjendatud. Kostja on ise viidanud Saksa kohtupraktikale, mille kohaselt peetakse ebamõistlikult kulukaks selliste auto remondikulude hüvitamist, mis ületavad uue samaväärse auto väärtuse 30% võrra. Seega ei välista remondikulude hüvitamise nõuet asjaolu, kui busside parandamiskulud ületavad bussi turuväärtuse. Hageja lisab, et parandamiskulusid tuleb võrrelda uue samaväärse sõiduki soetamiskuludega ning sellele lisada veel kuni 30%. Kõige kallimate busside turuväärtus oli asjatundja arvamuse kohaselt 30 000 eurot ning kui sellele summale lisada 30%, saab nende mõistlikuks pidada kuni 39 000 euro ulatuses remondikulusid.
100.Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus busside parandamiskulud ületaksid nende turuväärtust. Ainult bussi XXX parandamiskulud ületasid selle turuväärtust. Samas jäävad ka selle bussi parandamiskulud 30% piiresse võrreldes bussi turuväärtusega, mida kostja viidatud praktika kohaselt peetakse mõistlikeks paranduskuludeks. Samuti ei võimalda asjaolu, et mõne üksiku bussi parandamiskulud moodustasid poole bussi kahjustamise eelsest väärtusest, järeldada, et asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Keskmine busside paranduskulu oli 8 565 eurot, mis on võrreldes samaväärsete uute busside turuväärtusega mõistlik. Üksiku bussi suuremad paranduskulud, mis on tingitud kostjapoolsest kohustuse rikkumisest, ei anna alust pidada hageja nõuet lubamatuks. Hageja on varasemalt juba selgitanud, et kostja kasutuses olnud bussid tuli vahetult pärast lepingu lõppemist anda üle sama suuna uuele vedajale AS-le SEBE, kellega MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus sõlmis 12.11.2020 avaliku teenindamise lepingu. Uute samaväärsete busside otsimine ning ostmine oleks muutunud parandamisest kulukamaks ning asendusbusside kulud oleksid veelgi suuremad.
101.05.10.2023 seisukohas rõhutas hageja, et ta ei ole busside parandamiskulusid kandnud. Busside asukoht ja omandiõigus vaidluse lahendamisel tähtsuust ei oma. Hagejal ei pea olema kavatsust kahjustatud busse parandada. See ei ole kahju hüvitamise eeldus. Hageja alternatiivne asja väärtuse vähenemisest tingitud kahju hüvitamise nõue ei eelda samuti, et asi parandatakse või et isik, kellele kahju tekitati, peaks kandma mistahes kulutusi asja taastamiseks. Väärtuse vähenemine kuulub hüvitamisele ka juhul, kui kahju kannatanud isik vara vähenemist reaalse varalise kahjuna ei taju.
102.Lepingute punkt 7.6 on sõnastatud arusaadavalt ning puudub vajadus lepingut tõlgendada. Lepingu tõlgendamise vajadus tekib juhul, kui mõne tingimuse sõnastus on ebaselge või mõni sõna võib konkreetses kontekstis viidata samal ajal erinevatele asjadele. Käesoleval juhul sellist
olukorda ei esine. Kostja ei saa tõlgendamise teel oma kohustustest vabaneda. Lepingute punkt 7.6 annab hagejale õiguse nõuda omal äranägemisel kostjalt kas busside viimist lepinguga ettenähtud tingimustele vastavasse seisu või vastavasse seisu viimisega seotud kulude hüvitamist. Seejuures ei ole kahju hüvitamise nõudmist piiratud teatud liiki kahjuga. Hageja pidas ilmseks, et leping võimaldab nõuda kahju hüvitamist kulutusi kandmata. Kohtueelselt ei ole kostja väitnud, et hageja peaks nõude esitamiseks parandamiskulud kandma.
103.Sissenõutavaks muutunud nõue ei lõppe asjade võõrandamisel. Juba sissenõutavaks muutunud nõue ei saa lihtsalt kaduda. See kehtib nii remondikulude kui ka busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju hüvitamise nõude puhul. Poolte vahel toimus 26.02.2021 kohtumine, kus hageja palus kostjalt busside remontimist. Hageja nõudis ka 19.10.2021 kahjunõudes kostjalt vajalike remonditööde teostamist ning andis selleks täiendava tähtaja kuni 31.12.2021, kuid kostja sellele ei vastanud. Seega ei täitnud kostja täiendava tähtaja jooksul oma kohustusi ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
104.Kostja ei ole eitanud, et on tagastanud puudustega bussid. Oma käitumisega, sh busside osalise parandamisega, on kostja tunnistanud kohustuse rikkumist. Seda enam ei ole põhjendatud seisukoht, et kuivõrd hageja on bussid võõrandanud, ei ole hageja sissenõutavaks muutunud nõuet enam olemas. Hageja asjatundja on busside turuväärtuse hindamisel lähtunud õigetest eeldustest. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et busside kahjustused tulenesid loomulikust kulumisest.
105.25.02.2024 vähendas hageja uuesti paranduskulude nõuet 26 551,51 euro võrra ja sellest tulenevalt viivisenõuet 995,14 euro võrra. Hageja palus kostjalt välja mõista paranduskulude hüvitise 196 431,89 eurot. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahjuhüvitise 291 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista asendusbusside kulust tulenev kahjuhüvitis summas 47 245,06 eurot ja leppetrahvid kogusummas 35 587,53 eurot.
106.Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 10 466,70 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 279 264,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022. Kui kohus ei rahulda hageja paranduskulude hüvitise nõuet, palus hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista põhinõuete kogusummalt 82 832,59 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise 3104,52 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 82 832,59 eurolt seadusjärgses määras alates 21.06.2022 ja põhinõudelt 291 000 eurolt seadusjärgses määras alates 19.05.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni.
107.Hageja nõustus üldjoontes kohtule esitatud eksperdi järeldustega. Küll aga leidis hageja, et ekspert on alusetult lugenud mõnesid kulusid ebavajalikeks. Hageja leidis, et puuduste kõrvaldamise kulu on endiselt põhjendatud vähemalt 196 431,89 euro ulatuses. Kõiki remondikalkulatsioonide aluseks olevaid puudusi saab käsitada harilikku kulumist ületavate puudustena. Ekspert on leidnud ekslikult, et osad puudused avastati hiljem diagnostika käigus. Ekspert on sellest tulenevalt asunud ebaõigele seisukohale, et teatud puuduse ei ole tõendatud, sest neid ei ole kajastatud kontrollaktides.
108.Iv Plussi kalkulatsioonis välja toodud diagnostika tulemused põhinevad busside tagastamisel tehtud diagnostikal ning kajastavad harilikku kulumist ületavaid puudusi. Hageja selgitas, et busside diagnostika viidi läbi busside vastuvõtmise ajal ning need genereeriti ja salvestati tsentraalsesse IVECO diagnostika andmebaasi. Diagnostikat viis läbi Iv Plussi esindaja. Õige ei ole väide, et diagnostika käigus avastatud puudused on avastatud hiljem, sest diagnostika teostati täies ulatuses busside vastuvõtmisel ning täiendavat diagnostikat hagejale teadaolevalt ei tehtud. Diagnostika ja selle tulemusel tehtud raportid/protokollid tehti riigivara seisukorra kontrolli aktide vormistamise ajal kostja esindaja kohalolekul või oli kostja esindaja
juuresolek võimaldatud. Hageja esitas selle väite tõendamiseks veonduse järelevalve spetsialisti R. S. kirjalikud selgitused. Iv Plussil paluti saata diagnostika elektroonilised raportid tervikuna pärast kõikide busside tagastamist. Seetõttu ei olnud need raportid kontrollaktide juures. Diagnostika alusel avastatud puudustest teavitati suuliselt busside seisukorra hindamise ajal ning kostja oli neist teadlik.
109.Kontrollaktid koostati vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 7712 lisas 413 toodud mõistetest, puuduste ja rikete ning nende tagajärgede kirjeldusest ning olulisusest. Samuti lähtuti majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 4214 lisas 1 toodud nõuetest. Hageja esitas ka väljavõtted diagnostika raportitest.
110.Hageja rõhutab, et ekspert on kinnitanud, et kõik kontrollaktides tuvastatud puudused on ebaloomulik kulumine. AdBlue süsteemi juures tehtud viide „ei ole võimalik teha diagnostikat“ ei tähenda, et puudust ei tuvastatud ning sõlme (AdBlue pumba) vahetus pole põhjendatud. R. S. on selgitaud, et AdBlue funktsiooni ja süsteemi eripärast tulenevalt viitab diagnostika tegemise võimatus sellele, et AdBlue süsteemi korrasolekus ei ole võimalik veenduda. Kuna kostja oli AdBlue süsteemi manipuleerinud (vahetanud juhtmestikku), tuli välja vahetada kogu AdBlue sõlm (juhtplokk) selleks, et oleks võimalik teha diagnostikat.
111.Hageja ei nõustunud ka eksperdi järeldustega osade parandamiskulude mõistlikkuse osas. Hageja osundas, et hagiavalduse hetkel oli BBG remondikalkulatsioon tervikuna soodsam Iv Plussi remondikalkulatsioonist ning eelduslikult oleks hagejal olnud võimalik viia bussid ühe remonditeenuse pakkuja poole, seetõttu oli hagiavalduses paranduskulude nõude esitamisel lähtutud BBG remondikalkulatsioonist. Hageja nõustus eksperdi järeldustega ning vähendas oma nõuet 11 618,35 euro võrra.
112.Invatõstuki kulu mahaarvamisega nõustus hageja samuti. Hagiavalduses on ekslikult maha arvanud vaid 180 eurot, mis oli BBG arve järgi üksnes invatõstuki vea tuvastamise kulu. Invatõstuki vahetamise kulu on täiendavalt 12 360 eurot, mille mahaarvamisega on hageja nõus, sest bussi XXX invatõstuki sai kostja korda. Seega on hageja nõus üksnes invatõstuki täiendava kulu mahaarvamisega ning vähendab selles osas oma nõuet 12 360 euro võrra.
113.Ekspert ei ole tähele pannud, et hageja on hagiavalduses maha arvanud piduriketta remondi kulu, mistõttu on hageja nõutud hüvitiseks selles osas endiselt 5444,04 eurot, mitte 5674,20 eurot nagu ekspert ekslikult viitab. Bussi XXX osas nõustus hageja, et mõistlik on lähtuda Iv Plussi soodsamast kalkulatsioonist. Hageja vähendab selles osas nõuet 3189,96 euro võrra.
114.Hageja vähendas kokku paranduskulude nõuet 26 551,51 euro võrra. Hageja paranduskulude nõude suurus on pärast vähendamist 196 431,89 eurot. Samas on ekspert pidanud põhjendatuks bussi XXX paranduskulude maksumuse suurendamist invatõstuki puldi maksumuse 616,80 euro võrra. Selles osas suurendab hageja oma nõuet. Seetõttu vähendab hageja oma nõuet kokku 26 551,51 euro võrra. Pärast nõude vähendamist nõuab hageja paranduskulude hüvitiselt 196 431,89 eurolt sissenõutavaks muutunud viivist alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 kokku 7362,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt vähendab hageja põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist 995,14 euro võrra. Pärast vähendamist on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuded kokku 10 466,70 eurot.
115.Alternatiivse nõude osas on ekspert hinnanud busside väärtuse madalamaks hageja esitatud asjatundja arvamusest. Sellest tulenevalt peaks vastav hageja nõue olema esitatust suurem, kuid hageja oma nõuet ei muuda. Täiendava tõendina esitas hageja IV Pluss töötaja A. P. vastused hageja küsimustele seoses diagnostika läbiviimisega.
116.20.05.2024 seisukohas leidis hageja, et kostja asjatundja arvamus ei ole tõend. Asjatundja
on esitanud arvamuse õiguslike küsimuste osas, mitte asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Eseme väärtuse määramise viis on õiguslik küsimus. Asjatundja arvamusega tuleb jätta seetõttu vastu võtmata või alternatiivselt arvestamata, sest asjatundja ei ole analüüsinud vaidluse all olevaid faktilisi küsimusi, vaid tugineb üksnes enda ebaõigele õiguslikule hinnangule ning esitab paljasõnalist kriitikat eksperdi arvamuse osas.
117.Hageja alternatiivse nõude ehk asja väärtuse vähenemisel põhineva kahju hüvitamise nõude puhul ei saa lähtuda üksnes asja müügihinnast, vaid on vaja välja selgitada eseme turuväärtus ilma kahjustusteta. Seda saab teha üksnes hüpoteetiliselt. Seega on hüpoteetilise väärtuse määramine seaduse kohaselt võimalik ja kohustuslik. Kostja asjatundja ei andnud hinnangut sellele, kas bussidel lasuvate puuduste mõju busside väärtusele on hinnatud õigesti, vaid leidis, et puuduste mõju on hinnatud ebaõigele väärtustele (turuväärtusele). Kostja asjatundja arvamus on asjakohatu ning tuleb jätta tõendina vastu võtmata või arvestamata.
118.Kostja väide, et heas seisukorras puudusteta bussid müüdi sama hinnaga, mis puudustega bussid, on eksitav. Nende busside, millel hageja lasi teha hädavajalikke remonttöid enne AS-le SEBE andmist, oli keskmine oksjonihind keskmiselt kõrgem nende busside oksjonihinnast, mida ei parandatud üldse. Samuti olid bussid oksjoni hetkeks seisnud üle 1,5 aasta (2022. a lõpu oksjoni puhul) ning kohati üle 2,5 aasta (2023. a lõpu oksjoni puhul) ning bussid müüdi kogumis, mis tingis selle, et busside hinnad ühtlustusid teatud ulatuses. Seetõttu pole 2022. a ja 2023. a lõpu oksjonite hinnast lähtumine adekvaatne.
119.Ekspert on nõuetekohaselt hinnanud busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju. Ekspert on valinud võrdluseks kohased bussid. Ekspert on vaadelnud Irisbus Crossway 2012.-2014. aastatel toodetud busside müügikuulutusi. Hagi aluseks olevad bussid vastavad võrdlusbussidele. Kostja paljasõnalised väited busside võrreldamatuse kohta on alusetud ning tuleb jätta tähelepanuta. Busside väärtuse vähenemise määramine ei eelda kõikide busside eraldi hindamist. Hageja asjatundjad jõudsid samaväärsele tulemusele nagu ekspert.
120.Kostja väited eksperdi erapoolikuse ning ekspertiisi usaldusväärsuse kohta ei ole põhjendatud. Kostja ei ole nõudnud eksperdi taandamist ning on minetanud õiguse taotleda taandamist. Asjaolu, et ekspert oli osaühingu X juhatuse liige, oli kostjale teada juba eksperdi määramise ajal, kuid kostja ei esitanud avaldust eksperdi taandamiseks. Eksperdi taandamiseks puudus alus. Bussi XXX avariijärgse ülevaatuse teostamisel ei olnud ekspert seotud menetlusosalistega ning ta hindas bussi sõltumatu eksperdina. Samuti puuduvad mistahes viited sellele, et eksperdi erapooletust oleks mõjutanud tema seotus ühinguga, kellel oli kostjaga aastaid tagasi kokkupuude.
121.Kostja vastuväited seoses busside puuduste ja parandamiskulude hindamisega ei ole asjakohased, sest ekspert on lähtunud asjakohastest eeldustest. Asjaolu, et hageja on oma nõuet vähendanud, ei tähenda, et hageja tuvastatud puudusi ei esinenud. Puudub alus leppetrahvi vähendamiseks, kuna lepingu kohaselt saab leppetrahvi nõuda lähtuvalt busside jääkväärtusest, mitte busside müügihindadest. Samuti on hageja niigi tulnud kostjale vastu ega ole nõudnud ida suuna busside paranduskulude hüvitamist ega nende väärtuse vähenemisest tingitud kahju hüvitamist.
122.Kostja asjatundja arvamus on asjakohatu, sest asjatundja on lahendanud õiguslikku küsimust. Kostja asjatundja on asunud lahendama küsimust, kas busside väärtuse hindamisel saab lähtuda TsÜS §-st 65, kuid see on õigusküsimus, mille osas ei ole kostja asjatundja pädev andma seisukohta (TsMS § 293 lg 1). Õiguslikku hinnangut eksperdid ning asjatundjad praeguses asjas esitada ei saa. Kostja asjatundja on leidnud, et busside turuväärtus tulnuks määrata oksjoni tulemusel kujuneva hinnana, mitte TsÜS § 65 alusel. Järgmistes küsimustes on asjatundja hinnanud puuduste mõju busside väärtusele oksjoni tingimustes. Seega ei ole kostja
asjatundja arvamusel asja tähtsust, sest kostja asjatundja on asunud lahendama õigusküsimust ning rajanud sellele õigusküsimuse järeldusele kogu arvamuse. Lisaks on kostja ka asjatundjat suunanud.
123.Asjatundja hinnangul määrab RVS § 30 lõige 1 riigivara väärtuse määramise alused. Selline seisukoht ei ole põhjendatud. RVS § 30 eesmärk ei ole anda vaidlusaluste busside kui riigivara väärtuse määramise kohta juhiseid, vaid üksnes sätestada riigivara müümise viisid. Riigivara müümine enampakkumisel ei tähenda, et asja keskmist väärtust peab määrama vastavalt enampakkumisel kujunevale müügihinnale. RVS § 30 lõikes 2 on selgitatud, et riigivara valitseja võib võõrandada vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, üksnes avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel. Seejuures tuleb avalikul enampakkumisel müüa üksnes see riigivara, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, ehk ka riigivara puhul, mille väärtus on alla 30 000 euro ning mis müüakse tavalise müügi korras, tuleb eelduslikult lähtuda harilikust turuväärtusest. RVS § 29 lg 3 kohaselt võõrandatakse riigivara eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
124.Busside oksjonil kujunev tehinguhind ei saa olla busside turuväärtuse määramise aluseks ka seepärast, et busside väärtust puudustega tuleb hinnata nende tagastamise ehk 2021. aasta alguse seisuga. Bussid müüdi alles 2022. a ning 2023. a lõpus. Seega ei kajasta busside 2022. a müügihind nende turuväärtust, kuna busside väärtust tuleb hinnata nende tagastamise aja seisuga. Isegi juhul, kui lähtuda oksjoni käigus kujunenud müügihinnast, on eksperdi ja hageja asjatundjate arvamused busside väärtuse kohta endiselt asjakohased. Hageja on varasemalt selgitanud, et hinnaga 10 500 eurot müüdi 11 bussi, hinnaga 11 000 eurot müüdi 1 buss, hinnaga 11 500 eurot müüdi 3 bussi, hinnaga 12 500 eurot müüdi 3 bussi, hinnaga 14 500 eurot müüdi 1 buss, hinnaga 16 000 eurot müüdi 1 buss, hinnaga 16 500 eurot müüdi 1 buss ja hinnaga 18 500 eurot müüdi 1 buss. Seega tegelik keskmine ostuhind ca 1,5 aastat pärast busside tagastamist oli 12 000 eurot bussi kohta. Eksperdi hinnangu kohaselt oli puudustega busside keskmine turuväärtus 12 000 eurot ning asjatundjate hinnangul 16 000 eurot. Eeltoodust nähtub, et ekspert ja asjatundjad on oma arvamustes hinnanud busside turuväärtust vastavalt tegelikule olukorrale ning suuri erinevusi busside tegeliku müügihinnaga ei esine. Kui lähtuda tegelikest müügihindadest, oleks hageja väärtuse vähenemisel põhinev nõue isegi suurem.
125.Remondikulude nõudmisel on oluline, kui suur on puuduste kõrvaldamise kulu võrreldes uue samaväärse asja soetamisega. Väärtuse vähenemise nõude puhul ei ole oluline tuvastada puuduste kõrvaldamise kulu suurust, vaid on vaja tuvastada asja väärtus puudustega ja puudusteta. Kostja asjatundja ei andnud hinnangut sellele, kas bussidel lasuvate puuduste mõju busside väärtusele on hinnatud õigesti. Busside väärtust mõjutavad nendel lasuvad puudused. Hageja hinnangul on üldtuntud asjaolu (TsMS § 231 lg 1), et müüdava objekti seisukord on üks hinna kujunemise alus. Kuivõrd bussidel olid ulatuslikud puudused, ei saa selliste busside väärtus olla samaväärsete puudusteta busside väärtusega võrdväärne, kuivõrd ostjal tekib vajadus teha pärast puudustega asja soetamist lisakulutusi asja remontimisele. Remondikulude ja müügihindade võrdlemine ei ole asjakohane, sest sellest ei nähtu puuduste mõju busside väärtusele. Busside müügihind ei kujune vastavalt eeldatavate remondikulude maksumusele.
126.Hageja ka osundas, et oli suurema remondikuluga busse, mis müüdi maja madalama hinnaga, kui väiksema remondikuluga bussid. Nende busside keskmine hind, mida hageja enne AS-le SEBE andmist ise lasi parandada, oli keskmiselt 4 321,25 eurot kõrgem parandamata busside hinnast. Kostja on soovinud luua hinnavahemike esitamisega ekslikku muljet, justkui olnuks puudustega ning puudusteta busside hind sama, kuid see ei vasta tõele. Parandatud busside keskmine hind oli kõrgem parandamata busside hinnast. Kuigi bussid XXX, XXX, XXX ning XXX müüdi 2022. a lõpus oksjonil Saksa äriühingule X, ei tulnud ostja bussidele järgi ning hageja lõpetas müügilepingu. 15.12.2023, mil busside tagastamisest oli möödunud peaaegu kolm aastat, müüdi bussid oksjonil odavamate hindadega. Asjaolud, et busside müümine esimesel
oksjonil ebaõnnestus ning bussid olid kordusoksjoni toimumise ajaks pikalt seisnud ning juba üle 10 aasta vanad, mõjutasid busside hindu ning tingisid selle, et need müüdi kordusoksjonil odavamalt. Praktikas soetatakse bussiveo teostamiseks busse, mis on kuni 8-10 aasta vanused. Hageja pidi bussid tulenevalt nende kõrgest kasutuseast maha müüma ning oli sunnitud määrama madalama hinna.
127.Kostja on teinud järelduse, et kuna AS GoBus tagastud bussid XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX müüdi sarnaste hindadega, nagu kostja tagastatud puudustega bussid, ei mõjutanud kostja tagastatud busside puudused nende müügihinda. Selline järeldus on meelevaldne. AS GoBusi tagastatud bussid müüdi 16.11.2022 toimunud oksjonil. Kõik nimetatud bussid tagastati hagejale 01.04.2021. Bussid olid oksjoni toimumise ajaks seisnud ligi poolteist aastat. Kostja nõustus, et seismise ajal nende väärtus vähenes. Kuna bussid seisid 1,5 aastat, nende väärtus ikkagi vähenes.
128.Kostja etteheited eksperdile busside väärtuse hindamisel on alusetud. Ekspert on toonud välja näitajad, mis võivad mõjutada busside turuväärtust. Ekspert on toonud arvamuse lisades välja kõikide busside kohta käivad andmed. Järelikult on ekspert toonud välja näitajad, mis mõjutavad busside turuväärtust. Asjaolu, et ekspert on kasutanud neid andmeid ka paranduskulude ning busside seisukorra hindamiseks, ei välista nendele tuginemist busside turuväärtuse hindamisel. Ekspert on valinud võrdluseks kohased bussid. Kõik võrdlusbussid ning hagi aluseks oleva bussid vastavad samadele kriteeriumitele. Busside väärtuse vähenemise määramine ei eelda kõikide busside eraldi hindamist.
129.Pooled ei pea olema lepingus kokku leppinud, et bussidel lasuvaid puudusi tuleb hinnata vastavalt hageja viidatud juhenditele, kuna ekspert ei ole seotud poolte lepingus kokkulepituga, vaid peab juhinduma üldistest valdkonna standarditest ning oma erialastest teadmistest. Kui ekspert oleks oma arvamuse koostamisel seotud üksnes tsiviilasja materjalidega, ei oleks eksperdil võimalik kasutada näiteks erialast kirjandust. Sellist piirangut aga eksperdile seadusest ei tulene. Busside puuduste hindamine eeldab eriteadmisi. Ekspert ei ole väljunud ekspertiisi piiridest. Odomeetri näitudega seotud anomaaliad on olulised busside seisukorra hindamise tähenduses. Odomeeter näitab auto läbisõitu, mis on bussi kulumise hindamise puhul oluline näitaja. Kostja soovis odomeetri näitude manipuleerimisega busside puudusi ebaausate võtetega varjata. Pooled palusid eksperdile esitada küsimusi seoses ida suuna busside puudustega ja ka selles osas ei ole ekspert väljunud ekspertiisi piiridest. Kostja on pidanud eksperdi järeldusi põhjendatuteks samas osas, kus need kostja väiteid toetavad.
130.Kohtuvaidlustes jäi hageja oma nõuete ja väidete juurde. Kostja pidi talle üle antud busse kasutama vastavalt lepingule ning leping oli seotud avaliku teenindamise lepinguga. Kostja tagastas puudustega bussid ning ekspertiis tuvastas, et puudused ei olnud tingitud normaalsest kulumisest. Hageja vähendas oma nõuet pärast eksperdi esimest arvamust ja hageja jääb selle juurde.
131.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 76 975,86 eurot ilma käibemaksuta, millest 61 441,40 eurot on lepinguliste esindajate kulu ja 15 534,46 eurot on asja läbivaatamise kulud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. AS Balti Buss Grupp remondikalkulatsiooni koostamise kulu oli 2600 eurot, ekspertiisi kul 11 000 eurot, täiendava ekspertiisi kulu 1250 eurot ning tõlkekulud 684,46 eurot. Lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada menetluse kestvust ja keerukust. Kokku esitas kostja 9 menetluslikku taotlust seoses tõenditega ja nende kogumisega. Sealjuures kordas kostja oma taotlust neljal korral pärast 10.10.2022 istungit. Kostja taotles hageja 19.05.2023 esitatud alternatiivse nõude ja tõendite vastu võtmata jätmist. Samuti nõudis kostja hageja 25.02.2024 esitatud tõendite tagastamist ning enda asjatundja ülekuulamist. Need taotlused jättis kohus rahuldamata. Nende taotlustega seotud kulud tuleb jätta igal juhul kostja kanda (TsMS § 169 lg
3). Asjas keerukust kinnitab dokumentide hulk, digitoimiku maht on kokku 3479 lehekülge.
132.Kui kohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse kasvõi osaliselt, tuleb kulusid vähendada vähemalt 2659,65 euro ulatuses. Kui kostja ei esita tõended asjatundja kulude kohta, tuleb kulusid vähendada 3620,45 euro ulatuses. Kostja taotlused tõendite nõudmiseks ei olnud põhjendatud, sest hageja selgias juba 10.10.2022 istungil, et tal ei ole busside parandamiskulude tõendeid. Paranduskulude kandmisega seonduvate tõendite taotlused esitas kostja 18.08.2022, 28.03.2023, 14.04.2023, 18.09.2023, 22.04.2024. Maha tuleks arvestada vähemalt 5 töötundi ehk 680 eurot.
133.29.09.2022 esitas kostja taotluse lubada tema asjatundjal teha busside ülevaatus, kuigi ülevaatuse sai kostja teha juba busside üleandmisel ning kostja käis busse koos asjatundjaga üle vaatamas kolmel korral. Seega tuleb maha arvata 1,8 tundi ehk 198,90 eurot. Kostja 19.06.2023 taotluse jätta vastu võtmata hageja alternatiivne nõue ning tõendid jättis kohus rahuldamata. Maha tuleb arvestada 5 töötundi ehk 637,50 eurot. Ka kostja 22.04.2024 taotlus jäi rahuldamata ning maha tuleb arvestada 3 töötundi ehk 408 eurot.
134.Kostja esitas koos hvastusega hulganisti tõendeid seoses hageja töötaja K. W. korruptsioonikahtlusega. Selle taotluse koostamise kulu on eraldi tuvastatav kostja menetluskulude nimekirjast. Kohus tagastas need tõendid. Seega tuleb maha arvata 4 töötundi ehk 544 eurot. Kostja esitas 26.05.2024 taotluse kuulata üle enda asjatundja R. R.. Kuna kohus taotlust ei rahuldanud, tuleb maha arvata 1,5 töötundi ehk 191,25 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta kostja menetluskuludega arvestamata 2 659,65 euro ulatuses, kuna need kulud on seotud taotlustega, mille kohus jättis rahuldamata.
135.Kostja ei ole esitanud tõendeid asjatundja kulude kohta. Kostja on lisaks lepingulise esindaja kulule nõudnud asjatundjate kulude hüvitamist kokku summas 960,80 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks nimetatud kulude suurust. Hageja palub kohtul kohustada kostjat esitama tõendid asjatundja kulude osas ning juhul, kui kostja neid tõendeid ei esita, palub hageja jätta kostja asjatundja kuludega summas 960,80 eurot arvestamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
136.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema kasutuses olid 2013-2021 aastal 40 hagejale kuuluvat bussi, mida kostja kasutas avaliku teenindamise lepingute kohaselt liinivedude teostamiseks. Hageja andis teadlikult kostjale 2013. aastal üle bussid, millel puudusid nõuetekohased sõidumeerikud. Hageja ei teavitanud kostjat sellest busside üleandmisel ega busside garantiiperioodi jooksul, kui kostja oleks saanud meerikud tasuta tootjalt välja vahetada. 2019. aastal avastas hageja töötaja PPA järelevalvetoimingu käigus busside sõidumeerikute mittevastavuse ning alles seejärel sai kostja meerikute mittevastavusest teadlikuks. Kostja oli kohustatud vahetama sõidumeerikud välja enda kulul. Hageja keeldus kostjale sõidumeerikute vahetamise kulusid hüvitamast.
137.Busside tagastamisel nõudis hageja, et kostja asendaks enda paigaldatud sõidumeerikud algsetega. Sellele vaatamata ei teinud hageja enne busside tagastamist ühtegi toimingut (nt sõidumeerikute tellimine), kuid nõuab kostjalt asendusbusside rendikulude hüvitamist põhjusel, et pärast busside tagastamist polnud võimalik üleantud busse koheselt liiniveol kasutada. Busside tagastamise hetkeks (2021. aasta alguses) oli busside läbisõiduks 700 000–900 000 km ning busside turuväärtus polnud rohkem kui 10 000 eurot. Kuigi busside kasutusse andmise lepingute kohaselt pidi hageja määrama busside vastuvõtmise aja ja koha, viivitas hageja busside vastuvõtmisega, kaasates busside vastuvõtmisele ebaseaduslikult Politsei- ja Piirivalveameti.
138.Hageja nõutavad remondikulud on ülepaisutatud ega ole vajalikud. Hagejal ei ole lepingu kohaselt õigus nõuda selliste remondikulude hüvitamist, mida hageja ei ole reaalselt kandnud. Bussid on tehniliselt korras ja liikluses kasutatavad. 700 000-900 000 km läbinud bussidele ca 8500 euro ulatuses parandustööde tegemine ei ole vajalik ega põhjendatud. Hageja ei plaani reaalselt busse kasutada ega remontida, vaid on juba sõlminud kolmanda isikuga edasimüügilepingu busside müümiseks. Lisaks on bussid enam kui aasta seisnud välitingimustes, mistõttu on nende seisukord oluliselt halvenenud ning busside parandamine ei ole igal juhul mõistlik. Hageja remondikalkulatsioon sisaldab busside loomuliku kulumise likvideerimise kulusid, mille hüvitamise kohustust ei ole kostjal seaduse ega lepingu alusel.
139.Hageja ei ole välja toonud hagiavalduses, millised puudused igal bussil olid ning millise tõendiga on puudus tõendatud. Hageja ei ole välja toonud, milline on iga bussi parandamise kulu ning mille alusel on kostja kohustatud kulu hüvitama. Hagis ei ole loetletud puudusi, milliste remontimiseks on pakkumised teinud AS IV Pluss ja Balti Bussi Grupp AS. Kostja lepingu rikkumine on põhistamata.
140.Hageja ei ole tõendanud, et busside puudused ületasid normaalsest kasutamisest tuleneva. Hageja ei ole selgitanud, milliseid puudusi on kostja ebaõnnestunult püüdnud parandada. Kostja ei pea asjaolusid otsima hagi lisadest. Hagiavaldus ei sisalda ühtegi viidet konkreetsele tõendile.
141.Kostja nõustus, et 09.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/004, mis kehtis kuni 21.01.2021, kuna seda ei olnud ennetähtaegselt üles öeldud. Lepingu alusel kostjale üle antud 14 bussi osas allkirjastati perioodil 21.01.2013-25.01.2013 viis vara üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja kasutas saadud busse Harjumaa ida suuna avaliku teenindamise lepingu nr 2-8.1/23 täitmisel, mis lõppes 21.01.2021.
142.08.03.2013 sõlmisid hageja ja kostja riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/070, mis kehtis kuni 13.04.2021, kuna seda ei olnud ennetähtaegselt üles öeldud. Lepingu alusel kostjale üle antud 26 bussi osas allkirjastati perioodil 27.03.2013-05.04.2013 seitse vara üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja kasutas busse Harjumaa lääne suuna avaliku teenindamise lepingu nr 2-8.1/25 täitmisel. Lääne leping lõppes 31.01.2021.
143.Mõlema lepingu alusel kostjale üle antud bussidel puudusid nõuetekohased sõidumeerikud. Kostja oli kohustatud enda kulul paigaldama bussidele nõuetekohased sõidumeerikud. Busside tagastamisel hagejale oli kostja kohustatud eemaldama bussidelt enda paigaldatud sõidumeerikud ja asendama need algsetega.
144.Kostja tagastas hagejale lepingute alusel saadud 40 bussi perioodil 21.01.2021-31.03.2021. Kostja käis 08.12.2021, 16.12.2021 ja 13.01.2022 busse üle vaatamas ning remontimas. Vastupidiselt hagis märgitule ei antud 06.10.2021 toimunud kohtumisel kostjale ülevaadet, milles seisneb hageja kahju- ja trahvinõue. Seega on ebaõige hageja väide, et 19.10.2021 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kahju- ja trahvinõude täitmiseks kuni 31.12.2021. Hageja ei olnud varasemalt esitanud kostjale nõuet, liiatigi määranud nõude täitmiseks tähtaega. Kostja ei olnud 12.11.2021 seisuga mistahes nõuet kätte saanud. Hageja teavitas 24.01.2022 kostjat, et viimasel ei ole võimalik enam busse kohapeal remontida, vaid busse tuleb remondiks transportida. Kuivõrd bussid olid selleks ajaks ca aasta välitingimustes seisnud, ei olnud nende transportimine mõeldav.
145.Hageja oli AS-ga SEBE otselepingut sõlmides teadlik, et kostja üleantavates bussides olevad sõidumeerikud ei vasta nõuetele ja uus vedaja ei saa busse koheselt kasutada. Seega oli hageja teadlik, et seoses bussidega tekib lisakulutusi ning viivituseta sõitude jätkumine liinidel ei ole võimalik. AS SEBE ise ning MTÜ Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus on selgitanud, et viivituse alustada liinidel teenindamist kostja tagastatud bussidega põhjustasid just mittekohased
sõidumeerikud.
146.Hageja ostis 31.05.2011 hanke raames Iveco Czech Republic a.s. bussitootjaga sõlmitud lepingu alusel 109 bussi IVECO IRISBUS Crossway F2B. Nendest 40 bussi anti lepingute alusel kostja kasutusse ning ülejäänud bussid teiste vedajate kasutusse. Saabunud bussidest 58 võeti arvele 2013. aastal, kuid bussitootja oli paigaldanud II põlvkonna sõidumeerikud. Bussidel pidid olema III põlvkonna sõidumeerikud tulenevalt Euroopa Komisjoni 16.12.2009 määrusest nr 1266/2009. Uue ehk III põlvkonna meerikud olid nõutavad, sest busside esmane registreerimine toimus hiljem kui 01.10.2012.
147.Seega võttis hageja vastu bussid, mis ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele ning bussidega ei olnud lubatud teostada vedusid. Hageja teostas enne kostjale busside üleandmist registreerimiseelsed tehnonõuetele vastavuse kontrollid ja tuvastas busside nõuetele vastavuse. Hagejale pidi olema registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise hetkel ja hilisemalt busside registreerimisel ilmne, et busside sõidumeerikud ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Vahetult enne busside üleandmist aktiveeris IV Pluss hageja käsul busside sõidumeerikud. Seega andis hageja teadliku käsu aktiveerida nõuetele mittevastavad sõidumeerikud.
148.Hageja ei teavitanud kostjat busside sõidumeerikute nõuetele mittevastavusest. Kostjal puudus alus ja võimalus kontrollida sõidumeerikute vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Hageja käitumine mittekohaste busside üleandmisel oli õigusvastane. Garantiiperioodi jooksul oleks kostja saanud meerikud tasuta välja vahetada uuemate meerikute vastu. Lisaks teostati bussidele iga-aastased ülevaatused, mille käigus ei pööratud hageja korraldusel sõidumeerikute puudusele tähelepanu ja bussid läbisid ülevaatuse. Alles pärast garantiiperioodi lõppu 2019. aasta alguses alustas PPA koos hageja esindajaga kontrollreide ja tuvastas, et bussidel olid peal vanad ehk II põlvkonna sõidumeerikud.
149.22.04.2020 esitas kostja hagejale järelepärimise, milles selgitas, et vanad sõidumeerikud tuleb hageja kuludega välja vahetada või kulud hüvitada. Hageja leidis 11.06.2020 vastuses, et kõigil bussidel peavad olema III põlvkonna sõidumeerikud, kuid need tuleb välja vahetada kostja enda kulul. Hiljem teatas hageja, et bussid tuleb tagastada samade meerikutega, millistega need kostjale üle anti. Hageja käitus pahauskselt. Viivituse busside tagastamisel põhjustasid sõidumeerikud.
150.Hagejal oleks võimalik olnud lisakulu ära hoida, kui ta oleks õigeaegselt teinud ettevalmistusi bussidele ühenduse tegevusloa tõestatud koopia saamiseks. ÜTS § 39 lg 2 tulenevalt on ühenduse tegevusloa tõestatud koopia dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1073/2009 artiklist 4 ja mis tõendab ühenduse tegevusloa omaja õigust kasutada ühenduse tegevusloa tõestatud koopiale kantud registreerimisnumbriga sõidukit ühenduse tegevusloaga lubatud sõitjateveol. ÜTS § 41 lg 1 kohaselt, tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga on ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud. Vedude teostamine ilma ühenduse tegevusloa tõestatud koopiateta on karistatav väärteomenetluse korras (ÜTS § 87). Kumbagi nimetatust hageja ei teinud.
151.Hageja ei ole tõendanud asendusbusside kahju hüvitamise nõude 47 245,06 euro rahuldamise eeldusi. Kostja ei ole rikkunud lepingutes sätestatud kohustusi. Hageja nõutav kahju ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga ega olnud ettenähtav. Samuti puudub kostja väidetava rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Hageja väited on vastuolulised. Kui bussid läbisid üleandmise-vastuvõtmise, siis puudusid bussidel puudused, mille eest kostja vastutab ning mille parandamine oleks olnud vajalik. AS-l SEBE ei olnud busse võimalik kasutusele võtta kohaste sõidumeerikute puudumise tõttu.
152.Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi 21 750 euro nõude rahuldamise eeldusi. Kostja ei ole lepinguid rikkunud. Hageja ei saa leppetrahvi nõuda, kuivõrd leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja taotleb VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendamist nullini.
153.Kostja ei ole busside tagastamisega viivitanud. Lepingute punkti 7.1 järgi tuli kostjal bussid tagastada hageja näidatud ajal ja kohas. Seega toimus busside tagastamine hageja nimetatud ajal ja kohas ega sõltunud kostjast. Leping 2 lõppes tähtaja saabumisel ehk 13.04.2021, kuna hageja ei öelnud lepingut ennetähtaegselt üles. Hageja tugines üksnes sellele, et Lääne leping, millest tuleneva teenuse osutamiseks busse kasutati, lõppes ennetähtaegselt ehk 31.01.2021. Samas busside üleandmise ning kasutamise seotud õigussuhteid reguleeris üksnes leping 2. Lepingus 2 ei ole ette nähtud Lepingu 2 automaatset lõppemist seoses Lääne lepingu ennetähtaegse lõppemisega. Seega 25.03.2021 seisuga ei olnud kostja bussi XXX tagastamisega viivituses, kuna leping 2 veel kehtis.
154.08.01.2021 teatas hageja, et seoses Ida lepingu lõppemisega 21.01.2021 soovib ta saada vara tehnilise seisukorra ülevaadet. 18.01.2021 edastas kostja busside tehnoseisundi andmed. 20.01.2021 teatas hageja, et seoses Ida lepingu lõppemisega soovib hageja teostada riigivara üleandmise-vastuvõtmise toiminguid 21.01.2021 aadressil Betooni 6a, Tallinn, ning palus bussid toimetada viivitamata peale liinikohustuste täitmise lõppemist eelpool nimetatud aadressile. 21.01.2021 toimus busside üleandmine, kuhu hageja oli kaasanud üllatuslikult ja õigusvastaselt PPA. Samas kontrolliti busside seisukorda ning koostati kontrollkaardid, kuhu märgiti III põlvkonna sõidumeeriku puudumine.
155.PPA kaasamine oli ebaseaduslik, mida tõendab Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 otsus. Tallinna Halduskohus tühistas PPA 21.01.2021 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardid nr th-2021-00521/2 ja th-2021- 00523/1 ning 22.01.2021 koostatud kontrollkaardi nr th-2021-00524/1. Halduskohtu otsus jõustus 27.08.2021.
156.22.01.2021 kell 2 öösel otsustas hageja busside vastuvõtmise katkestada ning jätkata busside vastuvõtmisega hiljem. Seega oli busside üleandmise graafiku venimine ning edasilükkamine tingitud hageja tegevusest, sh PPA õigusvastasest kaasamisest. 22.01.2021 pöördus kostja hageja poole ning teatas, et on valmis lepingu 1 kohaselt busside üleandmist jätkama, kuid hageja teatas, et jätkab 21.01.2021 pooleli jäänud vastuvõtmise-üleandmise toimingutega 25.01.2021 kell 10:00.
157.25.01.2021 toimus osaline busside üleandmine, kuid hageja otsustas taas jätkata ülejäänud busside üleandmise-vastuvõtmisega hiljem, millest lubas kostjale teatada. 26.01.2021 pöördus kostja hageja poole ning teatas, et on valmis busside üleandmisega jätkama. Hageja vastas samal päeval, et ei ole valmis 26.01.2021 busside vastuvõtmisega jätkama ning lubas täiendavalt teatada, millal toimingutega jätkatakse. 27.01.2021 pöördus kostja taas hageja poole ja palus teatada, millal hageja jätkab 21.01.2021 alustatud busside vastuvõtmist. 28.01.2021 edastas kostja kirja, milles palus teatada, millal saab toimuda bussi XXX üleandmine. Ühtlasi teavitas kostja, et buss XXX asus kindlustuse garantiikirjaga üleandmise-vastuvõtmise asukohas (IV Pluss) avariijärgses remondis. IV Pluss venitas remonditööde teostamisega. IV Plussiga sõlmitud garantiilepingu pooleks oli hageja, mitte kostja.
158.Lisaks edastas kostja hagejale 11.02.2021 päringu bussi XXX üleandmise-vastuvõtmise vormistamise kohta. Seega ei viivitanud kostja busside üleandmisega. Hageja ei määranud uut aega busside vastuvõtmiseks. Hageja oli ise vastuvõtuviivituses.
159.Hageja ei ole leppetrahvi nõudnud mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et ta on leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud. Hageja väidete kohaselt leidsid rikkumised aset 22.01.2021 ja 16.02.2021. 12.11.2021 seisuga
(enam kui 7 kuud) ei olnud nõudeid kostjale esitatud ega kätte toimetatud. Võttes arvesse hageja ja kostja pikaajalist koostööd, leppetrahvi eesmärki (täitmisele sundimine) ja suurust (250 eurot päevas), oleks hageja pidanud vähemalt ühe nädala jooksul väidetava rikkumise esinemisest (s.t alates 22.01.2021 ja 16.02.2021) leppetrahvi nõudmise kavatsusest kostjale teatama. Vastasel juhul ei ole võimalik, et leppetrahvi nõudmine kannaks lepingutes sätestatud eesmärki.
160.Kostja taotles leppetrahvi vähendamist nullini. Hageja nõuab kostjalt asendusbusside kulude hüvitamist ebamõistlikus mahus ning võttes arvesse lepingupoolte õigustatud huvi, ei ole täiendava leppetrahvi nõudmine põhjendatud. Hageja on kogu lepingute kehtivuse jooksul kasutanud enda õigusi pahauskselt ning tekitanud kostjale kahju. Kostja on hageja rikkumise tõttu kandnud ebamõistlikke kulusid (sõidumeerikute vahetus, korduvad busside ülevaatused pärast busside üleandmist, et lahendada asi kompromissiga) ning täiendavalt leppetrahvi väljanõudmine kostjalt ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
161.Remondikulude hüvitamise nõue on alusetu. Lepingute p 7.6 ei võimalda nõuda hüpoteetiliste remondikulude hüvitamist, vaid tegemist peab olema reaalselt kantud kuludega. Hageja ei ole nõude aluseks olevat remondikulu reaalselt kandnud ega kavatsegi seda tegelikult kanda. Kostja ei vastuta väidetavate rikkumiste eest. Hageja ei ole tõendanud, et bussidel on puudused, mis ei ole heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkiv normaalne kulumine. Hagiavalduses nimetatud remondikulud on ebamõistlikud ega ole vajalikud busside igapäevase liiklemise jätkamiseks. Bussid on tehniliselt korras.
162.Hageja soovib alusetult rikastuda. Kostja viitas VÕS § 139 lõikele 2. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on aastaid rikkunud busside heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise nõuet, kuid hageja ei öelnud lepinguid üles. Hageja ei ole kostjalt nõudnud puuduste parandamist ega keelanud busside kasutamast. Bussid on iga-aastaselt läbinud tehnilise ülevaatuse.
163.Remondikulud peavad olema reaalselt kantud. Lepingute p 7.6 ei võimalda nõuda hüpoteetiliste remondikulude hüvitamist, vaid tegemist peab olema reaalselt kantud kuludega. Hageja on esitanud kostja vastu pahauskselt ülepaisutatud remondikulude hüvitamise nõude. Hageja on juba sõlminud busside edasimüügiks lepingud edasimüüjaga (KB Auto). Kostja ei vastuta tavapärasest busside kulumisest tulenevate puuduste parandamise eest.
164.Kostja oli kõik XXX bussi puudused kõrvaldanud juba 2019. aastaks. XXX bussi osas on 2019. aasta aktis selgitatud, et märkusi ei ole. 2018. aasta aktis oli märge, et vajalik on avariijärgne remont IV Plussis. Seega oli kostja kõrvaldanud kõik XXX bussi puudused 2019. aastaks. Tegemist on heaperemeheliku käitumisega. Kostja heaperemehelikku käitumist tõendab asjaolu, et alates 23.09.2020 asus bussi XXX hooldus- ja remonditöödes IV Pluss. Seega kostja tagas bussi remondi ja hooldusteenuse osutamise pakkumuses esitatud asukohas ja tingimustel, mida teostab hageja poolt määratud hooldeasutus IV Pluss.
165.Bussidel tavapärasest kasutamisest mittetingitud puuduste mitteesinemist tõendab ka asjaolu, et hageja on andnud 13 kostja tagastatud bussi AS-le SEBE liiklemiseks, kuid ei nõua nende paranduskulude hüvitamist. Hagis ei ole välja toodud millised olid hädavajalikud esmased tehnilised puudused, mis tuli nendel bussidel parandada, millele vaatamata bussid läbisid üleandmise-vastuvõtmise. Nende 13 bussi paranduskulud sisaldusid hageja kohtuvälises nõudekirjas.
166.Kostja leidis, et kõigi busside ainus liiklemist takistav puudus seondus sõidumeerikuga. Selle eest vastutas hageja ise. Busside korrasolekut tõendavad tehnokontrolli kaardid, mille kohaselt ei olnud bussidel eriti ohtlikke rikkeid ega puudusi. Ainus puudus lisaks sõidumeerikutele oli bussi XXX klaasi seisund.
167.Busse anti kasutusele liiniveoks ning ida lepingu ja lääne lepingu mahte suurendati ebamõistlikult, kohati üle 40% riigihanke aastasest töömahust. Lepingute suurenemine ei olnud riigihankes osalemise ajal pakkujatele (sh kostjale) ettenähtav. Seejuures eriti drastiliselt suurenesid mahud pärast tasuta ühistranspordi kehtestamist. Tegelikult teenindati 32%-41% rohkem. Seetõttu pidi buss teenindama liine igapäevaselt ning pikemaajalist remonttööd ei olnud võimalik koheselt teha, kuid kostja hoidis bussid tehniliselt korras. Seda tõendavad bussidele väljastatud tehnokontrolli aktid. Hageja ei ole aga busside väärtuse ning kulumi hindamisel busside läbisõitu ja lepingute suurenenud mahtu arvesse võtnud. Hagiavalduses kirjeldatud mahus parandustööde tegemine ei ole vajalik busside liiklemise jätkamiseks.
168.Hageja ei ole tõendanud tegelikku busside jääkväärtust nende tagastamise hetkel. Hageja enda koostatud tabel busside jääkväärtust ei tõenda. Hagis on esitatud 27 bussi remonttööde kulude hüvitamise nõude kokku summas 226 384,80 eurot. See teeb keskmiselt ühe bussi remondikulude hinnaks ca 8500 eurot, mis on juba busside turuväärtuseks, arvestades busside suurt läbisõitu ja vanust. Seega antud summa nõudmine busside remontimiseks ei ole vajalik ega põhjendatud. Osade busside remondikulu on ca 30 000 eurot. Hageja soovib 8 aastat intensiivses kasutuses olnud ja amortiseerunud bussidele teha kapitaalremondi, mille tulemusena kostja arvelt alusetult rikastuda.
169.27 bussi, mille keskmine turuväärtus ongi ca 10 000 eurot, parandamine keskmiselt 8500 euro eest ei ole põhjendatud. Samadel tingimustel kasutatud busse on hageja parandanud üksnes 2100 euro eest. Lisaks on asjatundjad kostjale selgitanud, et paranduskulude mõistlikkuse osas tuleb arvesse võtta ühe kilomeetri hinda busside sõitmise jätkamisel. Hagiavalduses kirjeldatud ulatuses parandustööde tegemine ei ole optimaalne ning põhjustab ebamõistlikult kõrge kilomeetri hinna iga bussi kohta. Selline kahju ei olnud kostjale ettenähtav. Kostja tagastatud busside läbisõit on 700 000 - 900 000 kilomeetrit, kuid hagi kohaselt oleks busse justkui võimalik veel mitukümmend aastat igapäevaseks reisijateveoks kasutada. Busside intensiivset kasutamist tõendab asjaolu, et 2020. aastal korraldatuud uutes riigihangetes ei soovitud enam teenuse oustamist riigile kuuluvate bussidega.
170.Hageja remondikalkulatsioon üle paisutatud ega kajasta bussidele vajalike remonttööde kulusid. Mootori diagnostika võimatus oli seotud mittekohaste sõidumeerikute kasutamisega. Nimetatu tõttu mootori väljavahetamine ning kostjalt vastavate kulude hüvitamise nõudmine ei ole põhjendatud, kuivõrd tegemist on hagejaga seotud puudusega. Sellele vaatamata nõuab hageja 10 000 euro suuruste kulude kandmist busside XXX ja XXX mootori vahetuseks. Samuti ei ole põhjendatud busside klaasivahetuse kulude nõudmine, sest puudused ei ole tõendatud ja tegemist on tavapärasele ekspluatatsioonile iseloomuliku kulumisega. Klaaside puuduste osas oli bussidele väljastatud garantiikirjad ning osadel bussidel oli klaas vahetatud.
171.Invatõstukite puudused ei ole nõuetekohaselt fikseeritud ning invatõstukite vahetuse kulud ei ole põhjendatud. 03.12.2021 hageja e-kirja edastamise seisuga ega hagis ei ole hageja tõendanud, et invatõstukitel on puudused, millest tulenevalt on vajalik kogu invatõstuki vahetus ning ca 10 000 euro suuruse kulu kandmine. Hageja kasutataval parkimisplatsil asetsevad bussid selliselt, et busside invatõstukite töötamist ei ole võimalik kontrollida.
172.XXX bussi invatõstukite ja mootori diagnostika kohta on aktis märkus, et mootori diagnostikat pole võimalik teha, invatõstuk ei toimi. Remondikalkulatsiooni on arvestatud invatõstuki täisvahetus, mille kohaselt on invatõstuki puuduse parandamise kulu 12 540 eurot ja mootori vahetuse kulu 11 760 eurot (käibemaksuga). 16.12.2021 ülevaatamisel oli võimalik XXX bussi invatõstuki viga kohe kõrvaldada. Seega puudus, mille eest hageja nõudis summa 11 760 euro tasumist, kõrvaldati bussil XXX parkimisplatsil ning ilma hageja väidetava vajaliku kuluta. Mootori diagnostikat ei saanud bussidele teha, kuna puudus kohane sõidumeerik. Seega kahe väidetava puuduse (invatõstuk ning mootor) remondikulu kogumaksumusega 24 300 eurot
on põhjendamatu. Hageja on bussi XXX invatõstuki rikke parandamise omaks võtnud, kuid nõuet selles osas vähendatud ei ole.
173.Sarnaselt XXX bussile on XXX buusi kalkulatsioonist mootoridiagnostika osas maha arvatud üksnes summa 420 eurot, kuigi kalkulatsiooni kohaselt kostja kohustatud hüvitama 11 340 eurot. Invatõstuki puudus on märgitud ka busside XXX ja busside XXX osas, kuid hageja ei ole tõendanud, et puudus esines ega ole kõrvaldatav sarnaselt bussi XXX invatõstukiga. 24.01.2021 andis hageja teada, et kostjal ei ole võimalik teisi sõidukeid parkimisplatsil parandada.
174.Samuti esineb remondikalkulatsioonides klaasivahetusi, mis hagejaga kooskõlastatult on vahetatud. Näiteks bussi XXX remondikalkulatsiooni kohaselt oli algne kalkulatsioon 6654,60 eurot. Hageja on esitanud seoses bussiga XXX kahju hüvitamise nõude summas 6424,44 eurot. Kalkulatsioonist on maha arvestatud esisilla piduriketas ja remonttööd kokku summas 230,16 eurot (käibemaksuga). Samas ei ole arvestatud bussi klaasivahetusega Balti Bussi Grupp AS poolt 14.12.2021 summas 980,40 eurot (käibemaksuga), kuigi garantiikiri oli hagejale edastatud ning hageja oli klaasivahetusest teadlik. Samuti pildistas kostja parkimisplatsil bussi XXX esiklaasi. Pilt tõendab, et bussi XXX esiklaas on puudusteta.
175.Sarnaselt XXX bussile vahetati bussi XXX klaas Balti Bussi Grupp AS poolt 07.07.2021, kuid hageja nõudes sisaldub endiselt remondikulu 1368,60 eurot. Samuti vahetati bussi XXX esiklaas, kuid see sisaldub endiselt hageja nõudes.
176.Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et kostja ei ole heaperemehelikult busse kasutanud juba 2016. aastast. Bussid on läbinud iga-aastaselt tehnilised ülevaatused. Kui hageja väide oleks a tõene, oleks hagejal olnud kooskõlas lepingute p-dega 3.12 (II lause) ja 9.3 (I lause) ning VÕS § 139 lg-ga 2 kohustus öelda lepingud üles ning hoida ära väidetava kahju tekkimine. Kuna hageja lepinguid üles ei öelnud, ei ole kostja kahju tekitanud.
177.Kostja ei ole lepinguid rikkunud, mistõttu puudub hagejal kostja vastu leppetrahvinõue 13 837,54 eurot. Hageja ei saa leppetrahvi nõuda, kuivõrd leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja tugineb väitele, et rikkumised on aset leidnud alates 2016. aastast. Hageja ei ole tõendanud busside jääkväärtust ehk hageja ei ole tõendanud leppetrahvi suurust. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on kostja rikkunud lepingute p-des 3.1-3.5 või 3.7-3.9 sätestatud kohustusi ning millest tulenevalt kostja väidetava rikkumise eest vastutab.
178.Hageja ei ole tõendanud busside jääkmaksumust. Üksnes hageja enda koostatud tabel ei ole piisav tõend. Hageja ei ole busside jääkmaksumuse arvestamisel võtnud arvesse läbisõitu ja vanust. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks on põhjendatud 1% ulatuses leppetrahvi nõudmine. Leppetrahvi eesmärk oli täitmisele sundida, kuid hageja ei esitanud leppetrahvinõuet koheselt pärast väidetavat rikkumist rikkumise kõrvaldamiseks. Põhjendamatu on maksimaalse leppetrahvi (s.t 1% ulatuses) nõudmine.
179.18.08.2022 seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Kuivõrd hageja ei ole reaalselt remondikulusid kandnud, ei saa ta nõuda kostjalt kulude hüvitamist. Hageja nõue ei ole kooskõlas lepingute p 7.6 sisu ja eesmärgiga. Bussid on tehniliselt korras ja liikluses kasutatavad. Hageja ei kavatse busse liikluses kasutada ega neid parandada. Bussid on enam kui aasta seisnud välitingimustes. Busside edasimüügiks anti juba õigus KB Autole. Seega ei ole busside parandamine vajalik ega hagejal kordagi olnud plaanis. Hageja ei ole tõendanud puuduste parandamise maksumust bussidel, mis on viidud Ukrainasse.
180.Hageja tekitas teadlikult lisakulusid, jättes pikendamata kostjaga sõlmitud lepingu ning sõlmides otselepingu AS-ga SEBE. Asendusbusside kulu ei ole ülevõtmisega seotud kulu ning
see kulu ei olnud kostjale ettenähtav.
181.Hageja väide, et mistahes väidetav bussi puudus on tavapärast kulumit ületav puudus, on tõendamata. Tegemist on hageja subjektiivse arvamusega, mis ei ole hagi rahuldamise aluseks. Bussi normaalse kulumise maht ja puudused, mida saab lugeda normaalseks kulumiks, sõltuvad ilmselgelt sellest, millise läbisõiduga bussid on ning mis on olnud nende igapäevase kasutuse eesmärk. Ida lepingu maht sai täidetud oluliselt suuremas mahus (kilomeetreid), kui lepingu maksimaalne maht üldse võimaldas. See põhjustas busside ülekoormamise.
182.Kostja ei ole kinnitanud kontrollaktides puuduste õiget tuvastamist. Kostja on vaid viidanud, et bussid on läbinud tehnokontrolli ülevaatuse mahus ning puudused on tingitud loomulikust kulumisest. Seega on kostja väljendanud mittenõustumist aktides märgituga. Kostja ei käinud 08.12.2021, 16.12.2021 ning 13.01.2022 busside puudusi fikseerimas, vaid lootis saavutada õigusrahu, näidates hagejale, et puudusi tegelikult ei eksisteeri. Kostja ei ole möönnud busside remondi hooldus- ja remondikohustuste rikkumist, vaid on näidanud, et ta teostas kõik vajalikud remonttööd ning bussid on tehniliselt korras.
183.Ebaõige on hageja väide, et tehnokontrolli kaardid ei tõenda, et bussidel ei olnud puuduseid. Tehnokontroll teostati bussidele tehnoülevaatuse mahus. Tehnokontrolli läbiviinud OÜ Targa kodulehelt nähtub, et ettevõte pakub tehnokontrollina üksnes ühte teenust, mis on sõiduki tehnilise seisukorra kontroll ülevaatuse mahus. Kostja ei ole tellinud hilisemat tehnokontrolli vähendatud mahus. Kostjal ei olnud võimalik teostada busside tehnoülevaatust üksnes seetõttu, et bussidel puudusid III põlvkonna sõidumeerikud. Seega tõendavad tehnokontrolliaktid, et bussid olid tehniliselt korras ja sobisid igapäevaseks liiklemiseks. Tehnokontrollis ei tuvastatud hageja viidatud puudusi. Kostja ka parandas puudused enne busside hagejale üleandmist.
184.Kostja esitas busside XXX, XXX ja XXX klaaside vahetust kinnitavad dokumendid. Klaaside vahetuse tööd on teostanud AS Balti Buss Grupp. Seega kooskõlas TsMS §-ga 230 on kostja tõendanud, et klaasid on vahetatud ning hageja väidetud puudusi klaasidel ei saa esineda. Hageja tõendid ei tõenda hagi alust, sest samu puuduseid võib olla pildistatud mitu korda ning liigitatud need erinevate busside puuduste alla, kuigi tegelikult võib puudus esineda üksnes ühel bussil. Kostja oleks jätkanud busside ülevaatamist ja vajadusel parandamist, kui hageja ei oleks seadnud tingimuseks, et kõigi tööde teostamiseks tuleb busse liigutada parkimisplatsilt ära. Kuivõrd bussid olid ligi aasta välitingimustes seisnud, ei olnud kostjal mõistlik võtta riski busside liigutamisega.
185.Asjaolu, et AS SEBE suutis parandada bussid üksnes ca 2100-eurose kuluga, kuid hageja nõuab kostjalt iga bussi osas ca 8500 euro suurust hüvitist, tõendab, et hageja kulud ei ole reaalsed ega vajalikud busside parandamiseks ja liiklemise jätkamiseks. Hageja saadab kostja tagastatud bussid vähemalt osaliselt Ukrainasse. Busside Ukrainasse saatmise osas on avaldatud mitu artiklit. Avalike andmete kohaselt on registrist kustutatud kui Eestist väljaviidud sõiduk järgmised bussid. Buss registreerimismärgiga XXX, mille osas nõuab hageja remondikulude hüvitamist summas 3626,40 eurot, buss registreerimismärgiga XXX, mille osas nõuab hageja remondikulude hüvitamist summas 3598,92 eurot, buss registreerimismärgiga XXX, mille osas nõuab hageja remondikulude hüvitamist summas 5913,60 eurot ja buss registreerimismärgiga XXX, mille osas nõuab hageja remondikulude hüvitamist summas 7901,40 eurot. Hageja nõuab nende busside hüpoteetiliste remondikulude hüvitamist.
186.Kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit leppetrahvi nõude ja suuruse kohta, jääb kostja oma vastuväidete juurde. Hageja enda koostatud tabel jääkmaksumuse osas ei tõenda tegelikku busside jääkmaksumust. Samuti ei ole hageja esitanud leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul. Leppetrahvinõue 21 750 eurot on alusetu, sest kostja ei viivitanud busside üleandmisega. Alusetu on hageja järeldus, et lepingute kehtivus sõltud avaliku teenindamise
lepingute kehtivusest. Lepingute p-s 9.1 on märgitud, et lepingud kehtivad vastavalt kuni 21.01.2021 või 13.04.2021 või lepingute ennetähtaegse lõpetamiseni lepingus või seaduses toodud alusel. Lepingute punkt 1.2 reguleeris vaid lepingute eesmärki, mitte lepingute automaatset lõppemist. Lepinguid ei ole ennetähtaegselt üles öeldud.
187.Asjaolu, et hageja määras busside vastuvõtmiseks kindlad kuupäevad, kuid ühte bussi ei olnud võimalik nimetatud kuupäeval tagastada, ei ole lepingu rikkumine, mille alusel oleks hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Lepingu p 7.1 kohaselt oli kostjal vara ehk busside tagastamise kohustus lepingu lõppemisel või selle ülesütlemisel. Kuivõrd 31.03.2021 seisuga ei olnud teine leping lõppenud ega üles öeldud, ei saa rääkida ka lepingu rikkumisest. Bussid anti lepingute alusel kostja valdusesse pärast lepingute allkirjastamist, mitte pärast ida lepingu ja lääne lepingu allkirjastamist (18.12.2012). Seega ei sõltunud lepingute kehtivus ida lepingu ja lääne lepingu kehtivusest.
188.Hageja heidab kostjale ette, et kostja tagastas hilinenult bussi XXX, mille kostja tagastas 11.03.2021, bussi XXX, mille kostja tagastas 31.03.2021. Kuivõrd leping 2 lõppes alles 13.04.2021, ei olnud kostja 31.03.2021 bussi XXX tagastamisega viivituses, vaid tagastas bussi enne tähtaja möödumist. Lepingute p 7.4 kohaselt võis komisjon tuvastada busside seisukorra neli kuud enne lepingute lõppemist.
189.Lepingute p 7.1 kohaselt oli hageja kohustatud määrama aja ja koha busside tagastamiseks. Hageja esimene määratud aeg busside tagastamiseks oli 21.01.2021. Seega oli viivitus tingitud hageja tegevusest. Hageja viivituse tõttu ei olnud võimalik busse ühe päevaga hagejale üle anda, vaid 21.01.2021 võttis hageja vastu üksnes kolm bussi. Tegemist ei olnud kostja viivitamisega. Hageja keeldus busside vastuvõtmise jätkamisest 21.01.2021 ning kostja palus korduvalt hagejalt uue koha ja aja määramist busside vastuvõtmisega jätkamiseks. Buss XXX oli alates 23.09.2020 kindlustusandja garantiikirja järgses töökojas ning kostjal ei olnud võimalik varasemalt bussi XXX tagastada kostjast sõltumatutel asjaoludel. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi bussi XXX tagastamisega viivitamise eest alates 22.01.2021, kuigi kostja on tõendanud, et hagejast tulenevate asjaolude tõttu ei olnud võimalik kõiki busse tagastada hageja määratud ajal ja kohas 21.01.2022 kell 18:00.
190.Leppetrahvinõudeid ei esitatud mõistliku aja jooksul üksnes seetõttu, et need esitati enne nõude aegumist. VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistliku aja hindamisel ei oma aegumistähtaeg tähtsust. Hageja ei ole kummagi leppetrahvi nõudmise kavatsusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teatanud, mistõttu on hageja kaotanud õiguse lepptrahvi nõuda (VÕS § 159 lg 2). 7 kuud pärast rikkumisest teadasaamist esitatud leppetrahvi nõue on esitatud kindlasti mõistliku aja möödumisel. Hageja võttis remondikalkulatsiooni juba 2021. aasta kevadel (märts ja aprill) ning täiendavad remondikalkulatsioonid Balti Bussi Grupp AS-lt 2021. aasta juunis. Seega pidi hagejale olema selge, milliseid väidetavaid puuduseid hageja remontida soovib. Hageja väitis, et ta teavitas kostjat juba 26.02.2021 busside väidetavatest puudustest ja remondivajadusest ning busside remontimine oli teemaks suhtluste ajal perioodil 26.02.2021- 06.20.2021, kuid sellele vaatamata ei viidanud hageja kordagi leppetrahvinõudele. Hageja viide 2021. aastal busside ülevaatusele ei ole asjakohane, kuivõrd selleks ajaks oli hageja esitanud juba kostjale leppetrahvinõude.
191.12.11.2021 seisuga (s.t enam kui 7 kuud) ei olnud mistahes nõudeid kostjale esitatud ega kätte toimetatud. Seega hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmise kavatsusest mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Ebaõige ja tõendamata on hageja seisukoht, et leppetrahvinõude esitamine venis kostja enda käitumise tõttu. Kostjal tekkis õigustatud ootus, et hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue või vähemalt hageja sellist nõuet kostja vastu ei esita. Seetõttu on hageja vastava nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud ning leppetrahvinõue tuleb jätta rahuldamata.
192.Tõendamata on hageja väide, et kuna kostjal oli probleeme lepingute täitmisega, sõlmis hageja uue teenindamise lepingu AS-ga SEBE. Hageja leppis kostjaga kokku busside ülevaatuse 21.01.2021 kell 18.00. Busside üleandmine viibis hageja ebaseaduslike toimingute ja vastuvõtuviivituse tõttu. Juba 10.11.2020 AS-ga SEBE otselepingu sõlmimise ajahetkel oli teada, et kostja tagastatavad bussid ei vasta III põlvkonna sõidumeerikute puudumise tõttu bussidele ülevaatuse saamiseks vajalikele tingimustele. Seega ei olnud AS-l SEBE igal juhul võimalik busse pärast 21. tagastamist koheselt 22.01.2022 kasutusele võtta, kuivõrd busside liinile laskmiseks on vajalikud ühenduse tegevusloa tõestatud koopiad. Neid on võimalik väljastada üksnes tehnilist ülevaatust omavale sõidukile, mis omakorda vajas nõuetekohaseid sõidumeerikuid. Kostja viitas VÕS § 139 lõikele 1.
193.Uue ehk III põlvkonna meerikud olid nõutavad, sest busside esmane registreerimine toimus hiljem kui 01.10.2012. Hagejale oli juba busside hanke korraldamisel teada, et bussid võetakse kasutusse pärast 01.10.2012. Hageja ise selgitas kostjale, et bussidel on mittevastavad sõidumeerikud. Hageja korraldas teadlikult mittevastavate sõidumeerikutega busside registreerimise ning üleandmise kostjale. Tegemist on varjatud puudusega, mida kostja ei saanud tuvastada tavapäraselt busside üleandmisel.
194.Alles pärast garantiiperioodi lõppu 2019. aasta alguses alustas PPA koos hageja esindajaga kontrollreide kostja valduses olevate vaidlusaluste busside suhtes, koostades erakorralise kontrolli akte ja väärteoprotokolle, sest bussidel olid peal vanad ehk II põlvkonna sõidumeerikud. Hageja teadlikult tekitas enda käitumisega kostjale kahju (sõidumeerikute vahetamise kulu), andes lepingute täitmiseks ise üle varjatud puudusega bussid. Kostjal ei olnud kohustust sõidumeerikuid oma kulul vahetada.
195.Lepingute punktid 2.7 ja 2.8 on tühised osas, mis sätestasid, et kostjale läheb üle vastutus busside varjatud puuduste eest. Tegemist on ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Vaatamata hageja teadlikkusele ei taganud hageja busside üleandmisel koheselt bussidele sõidumeerikute vahetust ega ühenduse tegevusloa tõestatud koopia olemasolu. Hageja väide, et sõidumeerikuid sai vahetada paari tunni või ühe päevaga, olemata eelnevalt kokku leppinud aega, ei ole eluliselt usutavad ega tõendatud. Ebaõige on hageja seisukoht, et kahe bussi sõidumeerikute vahetuse toimumine ühe tööpäeva jooksul tõendab, et kõigi busside sõidumeerikute vahetus oleks võtnud aega üks tööpäev. Seega ei olnud asendusbusside kasutamine põhjuslikus seoses kostja tegevusega, vaid hageja enda tegevusega.
196.Bussidel puudusid muud tehnilised puudused ning bussidega oli võimalik jätkata liiklemist pärast sõidumeerikute vahetamist ning ühenduse tegevusloa tõestatud koopia olemasolu. Kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale kulusid, mis seonduvad bussidele mittevajalikke parenduste tegemisega. Ebaõige on hageja väide, et juba paigaldatud kolmanda põlvkonna sõidumeerikute eemaldamisega rikkus kostja lepinguid. Lepingute punkti 7.3 järgi tuli bussid tagastada samas seisundis nagu need üle anti. Kuivõrd III põlvkonna sõidumeerikud paigaldas bussidele kostja enda vara eest ning need kuulusid kostjale, ei pidanud kostja III põlvkonna sõidumeerikuid hagejale üle andma, vaid pidi bussidele paigaldama enne tagastamist hagejale kuuluvad II põlvkonna sõidumeerikud.
197.Hageja saatis kostjale 11.06.2020 kirja, milles ta nõudis busside tagastamist samade seadmetega, mis seal enne olid. Üheski vastuvõtmise aktis ei ole hageja III põlvkonna sõidumeerikute puudumist puuduseks märkinud.
198.Kostja on tõendanud, et küsis pidevalt hagejalt informatsiooni busside üleandmise aja kohta, kuid hageja viivitas busside vastuvõtmisega. Kuivõrd hageja ei võtnud busse vastu ega taganud bussidele koheselt ühenduse tegevusloa tõestatud koopia olemasolu, oli asendusbusside
kasutamine vajalik hageja enda tegevuse tõttu. Tulenevalt eeltoodust on hageja asendusbusside kulu hüvitamise nõue põhjendamatu.
199.Igal juhul ei olnud hageja asendusbusside kulu hüvitamise nõue kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes. Kahju tekkimine peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Kahju tekkimise ärahoidmiseks oleks hagejal olnud tulenevalt tavapärasest praktikast liinivedude puhul, mõistlikkuse ja hea halduse põhimõttest olnud võimalik pikendada kostjaga sõlmitud lepinguid liinivedude jätkamiseks. Sellele vaatamata otsustas hageja kahju tekitaval viisil sõlmida AS-ga SEBE otselepingud, millest tingituna oli hageja kohustatud tellima bussidele uued sõidumeerikud ning hüvitama SEBE-le asendusbusside kasutamise kulud. Nimetatud hageja tegevus ja teadlik kahju tekitamine ei olnud kostjale ettenähtav.
200.Hageja esitas kostja vastu esimest korda viivisenõude 20.06.2022. Hageja viivisenõue on põhjendamatu. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjale viivisenõuet. Seega ei ole hageja nõudnud kordagi enne 20.06.2022, kuigi hageja väidab, et hageja nõudis kostjalt esimest korda kohustuste täitmist määrates kostjale täitmise tähtajaks 31.12.2021. Hageja käitumine on vastuoluline ning hageja on loobunud viivisenõudest kostja vastu. Hageja jättis oma käitumisega kostjale mulje, et ta on loobunud viivisenõudest.
201.05.12.2022 seisukohas viitas kostja, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on saatnud Ukrainale vähemalt 4 bussi, mille parandamise kulusid hageja kostjalt nõuab (bussid registreerimismärkidega XXX, XXX, XXX, XXX). Mitte ühestki hageja viidatud kohtulahendist ei tulene, et hageja võiks nõuda eelduslike paranduskulude hüvitamist ka juhul, kui on juba ette teada, et hageja ei kavatsegi paranduskulusid kanda. Kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise allikas. Nelja Ukraina bussi osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
202.Üksnes asjaolu, et hageja töötaja on arvestanud busside kasutuseaks pikema aja, kui aeg, mil bussid olid kostja valduses, ei tõenda, et hageja kavatses busse edasi kasutada. Hageja korraldas juba 21.07.2021 riigihanke busside müügiks, mis tõendab, et hageja busse edasi kasutada ei plaani. Ka 05.12.2022 seisuga seisavad bussid, mille parandamiskulude hüvitamist hageja kostjalt nõuab, välitingimustes, bussidel puudub tehnoülevaatus ning enamus busse on ajutiselt registrist kustutatud.
203.Hageja ei ole tõendanud busside jääkmaksumust. Hageja esitatud finantsosakonna juhataja selgitus ei tõenda busside jääkmaksumust. Jääkmaksumuse arvestamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas vara amortisatsiooni, mida näeb ette lepingute punkt 6.11.1. Hageja ei ole amortisatsiooni arvestanud.
204.Kostja vaidles vastu, et puuduste esinemine bussidel on tõendatud. Kostja on märkinud kontrollaktidele puuduste kohta „ei nõustu“. Üksnes asjaolu, et kostja on käinud busse üle vaatamas ning parandamas, ei tõenda kostja väidetavaid rikkumisi ja kohustust hüvitada kõiki hageja nõutavaid parandamiskulusid. Kostja käis busse üle vaatamas ning parandamas üksnes kompromissi korras. Kostja eesmärgiks oli kõigepealt lahendada probleemid, mille puhul oli hageja nõue ilmselgelt ebamõistlik.
205.Ebaõige on hageja seisukoht, et avalikult avaldatud artikkel tõendab avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Lepingu 2 p 1.2 kohaselt ei sõltunud lepingu kehtivus lääne lepingu kehtivusest, vaid sätestati üksnes epingu 2 eesmärk. Mõlema lepingu sõlmimine ning jõustumine toimusid erineval ajal. Lepingu 2 lõppemise alused sätestatud ammendavalt selle ptk-s 9. Lepingut 2 ei ole kohaselt üles öeldud. Seega kehtis leping 2 kooskõlas selle p-ga 9.1 kuni 13.04.2021. Asjaolu, et kostja oli nõus bussid varem tagastama, ei lõpetanud lepingut.
206.Arvestades busside suurt läbisõitu ning kehva kvaliteeti, polnudki hagejal plaanis tagastatud
bussidega midagi peale hakata. Lääne ja ida lepingu esemeks olevatele liinidele korraldatud uutes riigihangetes ei plaanitud neid busse enam. Kõik bussid seisid ka pärast aasta lepingute lõppemist välitingimustes parklas. Kuna bussid olid nii läbi, et need jäänuks seisma ja edaspidiselt kasutamata, ei ole hagejale mistahes kahju tekkinud.
207.Lepingud sõlmiti tüüptingimustel. Tüüptingimuste kasutaja oli hageja, kes riigihanke korraldas. Lepingute punktid 7.6 ei võimalda nõuda hüpoteetiliste remondikulude hüvitamist, vaid tegemist peab olema juba reaalselt kantud kuludega. Punktis 7.6 ei ole kordagi mainitud hüpoteetilisi kulusid, vaid p 7.6 sätestab konkreetselt: „või Vara vastavasse seisu viimisega seotud kulude hüvitamist.“ Seega peavad hageja nõude rahuldamiseks olema kulud reaalselt kantud. Punkti 7.6 eesmärk oli vältida olukorda, mida hageja praegu soovib saavutada – hageja ei tee busse korda, kuna ükski ettevõte ei kannaks selliseid paranduskulusid, arvestades busside läbisõitu ja turuväärtust, kuid hageja nõuab ebamõistlike remondikulude hüvitamist kostjalt, et alusetult kostja arvelt rikastuda. Sätet tuleb tõlgendada tingimuse kasutaja kahjuks.
208.Kostja on tõendanud, et ta ei viivitanud busside üleandmisega, vaid hageja ei määranud vastuolus lepingute p 7.1 I lausega busside üleandmise aega ja kohta. Bussi XXX ei tagastanud kostja hilinemisega, vaid enne lepingu 2 lõppemist, mis lõppes 13.04.2021. Hageja enda käitumise ja ebaõige arvestuse tõttu viibis busside üleandmine. Hagejal oli lepingute p 7.4 kohaselt õigus moodustada komisjon 4 kuud enne lepingute lõppemist. Seega oli hageja lepingute kohaselt võimalik asuda tegema ettevalmistusi neli kuud enne lepingute lõppemist, kuid hageja teavitas kostjat 20.01.2021, et võtab lepingu 1 alusel tagastamisele kuuluvad bussid (14 bussi) vastu 21.01.2021 pärast liinikohustuste täitmise lõppemist.
209.Kostja esitas leppetrahvide vähendamise taotluse. Lepingute p-des 3.12 ja 7.2 sätestatud leppetrahvi suurus on ebamõistlik ega võta arvesse, et hagejale tegelikult leppetrahvi suurustele vastavat kahju tekkinud ei ole. Hageja nõuab kostjalt bussidega tagastamise viivituse eest leppetrahvi summas 250 eurot päevas. Samas on hageja ise esitanud tõendid, et ühe asendusbussi kulu päevas on ca 91 eurot. Lepingute p-s 7.2 sätestatud leppetrahv ilmselgelt ebamõistlik ja kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p-ga 5 tühine. Alternatiivselt palub kostja vähendada leppetrahvi nullini, kuivõrd hagejal ei ole väidetava viivituse tõttu mistahes kahju tekkinud ning hageja ise enda käitumisega põhjustas busside üleandmises viivituse.
210.Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks ta nõuab leppetrahvi maksimaalses määras ehk 1% jääkmaksumusest, kuigi lepingute punktis 3.12 oli hagejale jäetud diskretsioon. Hageja ei kavatse busse kasutada ega korda teha ning hageja on juba andnud busside edasimüügiõiguse kolmandale isikule. Seega puudub hagejal õigustatud huvi, mida leppetrahviga peaks kaitsma.
211.Kostja ka täitis teenuselepinguid ettenägematus ulatuses, mida tuleb leppetrahvide osas arvestada. Lepingute täitmisel esines ennenägematu reisijate arvu suurenemine, eelkõige just 2018.a. suvel Harjumaal rakendunud tasuta ühistranspordi tõttu, mis on omakorda tinginud busside suurema kulumise ning hoolduskulude tõusu. Võrreldes riigihanke täitmise algusega 2013. a on Harjumaa reisijate arv suurenenud 2,1 miljonilt 2018. aastaks 3,5 miljoni reisijani, st juba üle 58 %. Paljudel liinidel kasvas reisijate arv aastate jooksul drastiliselt, mõnel liinil lausa üle 100 %. Kostjale osutus lepingute täitmine ja busside hooldamine tulenevalt tasuta ühistranspordist ja reisijate arvu ettenägematust suurenemisest keerulisemaks ja kulukamaks, kui ta lepingute sõlmimisel ette näha võis.
212.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 13 837,54 eurot väidetava busside mitteheaperemeheliku kasutamise eest, mille eest nõuab hageja kostjalt ka parandamiskulude hüvitamist 226 384,80 eurot. Võttes arvesse hageja parandamiskulude hüvitamise ja leppetrahvi nõude suurust, ei ole põhjendatud kostjalt summa 13 837,54 eurot sisulisel topelt väljanõudmine.
213.19.06.2023 seisukohas palus kostja menetluskulud seoses hageja loobutud nõuetega jätta hageja kanda. Nõuetest loobumisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja uusi nõudeid pidas kostja hagi muutmiseks. Kohtu nõusolek hagi muutmiseks ei ole põhjendatud. Üksnes asjaolu, et hageja on nõuded järjestanud alternatiivsetena, ei ole aluseks hagi muutmise lubamiseks.
214.18.09.2023 seisukohtades kordas kostja, et vara jääkmaksumuse hindamisel tuleb arvestada amortisatsiooni lepingute punkti 6.11.1 alusel. Lepingute punkt 7.6 võimaldab hagejal ainsa õiguskaitsevahendina kasutada reaalselt kantud kulude hüvitamist. Lepingus on sõlmitud tüüptingimustel ning kostja sai lepingute p-st 7.6 aru selliselt, et hagejal on õigus nõuda üksnes kantud kulude hüvitamist.
215.Hageja varalises seisus ei ole kaasnenud muutusi ning kahjuhüvitise väljamõistmine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise. Hageja on bussid annetanud koostöös erasektoriga Ukrainale ja hagejale ei ole seoses annetusega kulusid tekkinud. Kostja ei nõustunud hageja väidetega seoses hüpoteetilise kahju nõudmisega. Riigivara kasutusse andmise lepingud välistavad sellise hageja nõudeõiguse.
216.Hageja ei ole VÕS § 132 lg 3 mõistes nõudnud mitte uue samaväärsele asjale vastavat hüvitist, vaid uue ja parendatud asjale vastavat hüvitist. Hageja asjatundja arvamuses ei ole hinnatud, kas hageja nimetatud puudused vastasid normaalsele kulumile või mitte. Arvamuse koostamisel on eeldatud, et puudused ei ole käsitatavad tavapärase kulumisena. Seega on arvamuses lähtutud ebaõigetest algandmetest.
217.Rahuldamisele ei saa kuuluda väärtuse hüvitamise nõue suuremas ulatuses, kui oleks olnud parandamiskulude hüvitamise nõue. Kui asja parandamine oleks asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, on parandamiskulude hüvitamise nõue välistatud ning kahju tekitaja peab hüvitama uue samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Hageja nõude aluseks olevate busside läbisõit on 700 000 kuni 900 000 km. Kostja esitas kuulutused, milles on sama vanade busside müügikuulutused summas 23 900 eurot ning 26 000 eurot, kuid nende busside läbisõidud on ca 200 000 km ja 500 000 km, st kordades väiksemad kui kostja kasutuses olnud bussidel. Üksnes kaks hagejale üle antud bussidest on veel Eestis ega ole annetatud Ukrainasse. Asjaolu, et hageja on määranud enam kui pool aastat pärast busside valduse saamist ja välitingimustes seismist nende alghinnaks enampakkumisel 20 000 eurot, ei tõenda busside väärtust busside üleandmise seisuga.
218.Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei saanud hageja 19.10.2021 nõudekirja. Bussid olid tagastatud juba 2021. aasta alguses ja seisid välitingimustes mitu kuud. Hageja ei esitanud kostjale koheselt busside parandamise nõuet ega asunud busse parandama, et vältida busside seisukorra halvenemist. Hagejast tulenevalt on bussid juba 2021. aasta algusest välitingimustel seisnud, mistõttu on bussidel tekkinud täiendavad puudused ning busside parandamiskulud ületavad busside väärtuse. Kuivõrd kahju on tekkinud hageja enda käitumisest tulenevalt, ei ole hagejal õigust nõuda busside parandamiskulude ega väärtuse vähenemise hüvitamist.
219.Kostja on tõendanud, et hageja on nõudnud kahju hüvitamist ka puuduste eest, mida tegelikult ei eksisteeri. Seetõttu ei ole hageja enda koostatud dokumendid puuduste osas usaldusväärseks tõendiks. Kostja esitatud tehnokontrolliaktid tõendavad, et bussid olid tehniliselt korras ning bussidel puudusid sõitmist takistavad puudused (v.a sõidumeerikute puudumine).
220.22.04.2024 seisukohas rõhutas kostja, et hageja ei ole 27 tagastatud bussi parandanud, kandnud parandamiskulusid ega plaanigi seda teha. Bronline OÜ on müünud oksjonil kõiki (mitte üksnes kostja kasutuses olnud) busse samaväärtsete hindadega. 2022. aasta novembris oli üks jas hageja nõude aluseks olev buss (XXX) üks kõige kõrgema hinnaga müüdud buss. Seega ei ole tegelikkuses hagejale kahju tekkinud.
221.Hageja nõude aluseks oleva 27 bussi väärtus, võttes arvesse nende kasutusiga ja läbisõitu, ei ole selline, mille tõttu oleks majanduslikult otstarbekas busside parandamine hageja viidatud kuludega. Kostja on tellinud registreeritud eraeksperdilt R. R. arvamuse ning ta on kinnitanud, et busside parandamine ei ole mõistlik. Asjatundja on selgitanud, et sõiduki oksjoni korras realiseerimisel ei tõsta üldjuhul müügieelselt teostatav remont oksjonil kujunevat tehinguväärtust. Toimunud oksjoni andmete põhjal võib väita, et loomulikku kulumit ületavate defektide remondi maksumus ei ole oluliselt mõjutanud müügitehingu hinda.
222.Sama seisukohta on avaldanud ekspert R. P.. Kostja vaidlustab eksperdi arvamuse erapooletuse ja usaldusväärsuse, kuid nõustub tema seisukohaga. Seega on ainsaks hageja hüpoteetiliseks kahjuks busside väärtuse vähenemine, mistõttu esitas hageja alternatiivse nõudena busside väärtuse vähenemise nõude. Hagejale ei ole Ukrainasse saadetud bussidega seoses kahju tekkinud, sest hageja ei ole busse parandanud ega müünud oksjonil odavama hinnaga. Hageja on selgitanud, et remontööd ja busside Ukrainasse saatmine oli annetus. Võttes arvesse, milleks hageja tegelikult busse kasutas (annetustena) ning nende kaubanduslik väärtus ei olnud oluline (sh välimus), ei saa olla hagejal tekkinud varalist diferentsi, s.t kahju. Puudustega ja puudusteta busside puhul on tegemist täpselt samade kulude suurusega (hageja jaoks 0 eurot) ning sama müügihinnaga (0 eurot).
223.Hageja ostis 31.05.2011 hanke raames Iveco Czech Republic a.s. bussitootjalt 110 bussi IVECO IRISBUS Crossway F2B, mis ta andis 2012-2013. aastatel vedajate kasutusse. Avaliku info kohaselt anti 10 bussi Tallinna linnaliinidele, 42 Ida-Viru liinidele ning 58 Harjumaa kolme suuna liinile (nendest 40 bussi ida ja lääne suunal kostjale). Hageja ei ole täpsustanud, millised bussid on läinud Ukrainasse ning millised bussid on müüdud kolmandatele isikutele. Samuti ei ole hageja avaldanud menetluses, millise hinnaga on tegelikult bussid müüdud.
224.Transpordiamet korraldas 2021. aastal busside tagasi saamisel riigihanke 109 pilvebussi võõrandamise korraldamiseks avalike oksjonite korras. Hanke tulemusena sõlmiti riigihankeleping Bronline OÜ-ga. Kõik hagi aluseks olevate bussidega sarnased bussid (sh kostja tagastatud 13 ida suuna bussi) müüdi samadel oksjonitel ja samadel tingimustel. Bussid, mille puhul oksjon ei õnnestunud, annetati kostjale arusaadavalt Ukrainasse (kokku kostjale teadaolevalt 55 bussi). Kostja tagastatud 27 bussi hinnad ei erinenud teiste vedajate tagastatud busside hindadest selliselt, et oleks võimalik väita, et 27 bussi müüdi soodsamalt. Kõik bussid müüdi samaväärsete hindadega ja samadel tingimustel. Hageja ei ole ühegi teise busside kasutaja vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud.
225.Lisaks tõendavad busside müügihinnad parandamiskulude põhjendamatust. Hageja nõude kohaselt vajab buss registreerimisnumbriga XXX kõige suuremaid remondikulusid. Hageja on esitanud bussi XXX parandamiskulude hüvitamise nõude summas 22 253,04 eurot. Buss XXX müüdi 2022. aasta novembri oksjonil hinnaga 10 500 eurot. Täpselt sama hinnaga müüdi oksjonil buss registreerimismärgiga XXX, millega seoses nõuab hageja kostjalt 2332,08 euro hüvitamist. Samuti on hageja parandamiskulude hüvitamise nõue seoses bussi registreerimismärgiga XXX summas 14 816,52 eurot, kuid buss XXX müüdi 2022. aasta novembri oksjonil hinnaga 11 500 eurot. Ka bussi XXX eest nõuab hageja kostjalt parandamiskulude hüvitamist summas 16 365,72 eurot, kuigi buss XXX oli oksjonil üks kalleima hinnaga (18 500 eurot) müüdud bussidest. Seega ei oleks kulud tõstnud busside müügihinda. Hageja väidete kohaselt heaperemehelikult hooldatud bussid ja parandatud bussid müüdi samade oksjonite alusel samade hindade vahemikus nagu hagi aluseks olevad bussid.
226.Kostja leidis, et menetluses ekspertarvamuse koostanud ekspert ei olnud erapooletu. Ekspert on arvesse võtnud tema enda 18.07.2019 liiklusõnnetuse sündmuskohal läbi viidud bussi registreerimismärgiga XXX vaatluse tulemusi. Tegu ei ole kohtutoimikus olevate ega avalikult
kättesaadavate materjalidega. Ekspert ei avaldanud enne ekspertiisi teostamist, et ta on olnud varasemalt seotud vaidlusaluste bussidega. Arvamuses täiendavate materjalide kasutamine ei saa olla lubatav, kuna see ei olnud pooltele teada ega ettenähtav. Ekspert on täiendavate materjalide alusel teinud järelduse, et kostja ei ole käitunud bussidega heaperemehelikult ega kõrvaldanud puuduseid võimalikult lühikese aja jooksul. Tegu ei ole objektiivse ja erapooletu järeldusega. Seisukoht lähtub pelgalt ühe liiklusõnnetusse sattunud bussi osas tehtud ülevaatusest, mistõttu ei saa selle järeldused olla automaatselt ülekantavad kõigile teistele bussidele, mida ekspert vaadanud ei ole.
227.Ekspert on väitnud, et bussidel eksisteerisid anomaaliad seoses odomeetri näitudega. Sellist küsimust eksperdile ei esitatud. Ekspert on erapoolikult hinnanud ekspertiisi määruses esitamata asjaolusid ning esitanud arvamuses seetõttu hüpoteetilisi ja asjakohatuid seisukohti. Ekspert ei ole selgitanud, miks kostja 13.04.2022 seisukoha lisa 25 on ebausaldusväärne ning kuidas muud eksperdi välja toodud kahtlused tõendavad, et busside tegelik tehniline seisukord oli halb ja seda üritati varjata. Tegemist on oletustega. Ekspert on kostja suhtes negatiivselt meelestatud.
228.Eksperti ei ole selgitanud, miks on hageja esitatud juhenditest lähtumine põhjendatud. Hageja ja kostja vahelistes lepingutes puudub viide nendele juhenditele, need ei ole lepingute osaks. Kohaldatav ei saa olla Eesti Liisingühingute Liidu välja töötatud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend, sest vaieldakse busside, mitte autode üle. Puuduste hindamisel on tegu õigusliku hinnanguga, mitte busside tehnilist seisukorda hindava arvamusega. Lisaks hindas ekspert ida suuna busside puudusi ja turuväärtust, mis ei ole hagi aluseks.
229.Kostjal on olnud erimeelsus OÜ-ga X, mille juhatuse liige on ekspert R. P.. 2017. aastal teostas kostja OÜ X töökojas bussi XXX taastusremonti. Pärast taastustööde teostamist ilmnesid bussil jätkuvalt puudused. Puuduste olemasolu tuvastas SAS. Seetõttu on kostjal põhjendatud alus kahelda eksperdi R. P. erapooletuses. Ekspertarvamus ei ole usaldusväärne.
230.Ekspertiisi teostamine hageja koostatud ja esitatud dokumentide alusel ei ole põhjendatud. Kostja on tõendanud, et mitte kõik hageja väidetud puudused ei esinenud bussidel. Seda tõendab asjaolu, et hageja on nõuet vähendanud ja tunnistanud, et puudusi ei esine. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt busside XXX, XXX ja XXX klaaside seotud kulude hüvitamist kogusummas 3329,40 eurot. Kostja tõendas, et tegelikult bussidel puudusi ei esine ja hageja vähendas nõuet 19.05.2023. Samuti on hageja on omaks võtnud, et 16.12.2021 parandati bussi XXX invatõstuki rike ning hageja vähendas nõuet. Asjatundjad on kostjale selgitanud, et arvamust ei saa anda ilma busse üle vaatamata. Ilma selleta ei saa ka kinnitada remondikalkulatsioonide vastavust. Ekspert ei ole busse üle vaadanud.
231.Eksperdi üldsõnaline selgitus, et busside reaalse remondi korral võivad remontide maksumused tõenäoliselt kujuneda suuremaks, on üldsõnaline ega tugine ühelgi tõendil. Asjatundja on kostjale selgitanud, et samamoodi võivad remondikulud väiksemaks kujuneda. Asjaolu, et kostja soovis invatõstukeid parandada parkimisplatsil, ei tõenda, et vajalik oli busside XXX ja XXX invatõstuki vahetus. Bussil XXX õnnestus invatõstuk saadi tööle lihtsa paranduse läbi. Tõenäoliselt oleks invatõstukite parandamine olnud võimalik ka bussidel XXX ja XXX.
232.Kostja leidis, et eksperdi arvamus busside turuväärtuse kohta 2021. aasta esimeses kvartalis ei ole tõene. Ekspert on busside väärtusele hinnangu andmisel lähtunud valedest eeldustest. Kostja esitas enda asjatundja arvamuse. Ekspert on busside väärtuse määranud ilma ühtegi reaalselt toimunud tehingut arvesse võtmata. Müügikuluutustes kajastatud hind peegeldab müüja soovi tehinguhinna osas, mitte tegelikult toimunud tehinguid. Ekspert ei ole hinnanud sarnases seisukorras olevate busside väärtusi ega võtnud arvesse busside tegelikku müügiviisi (avalik oksjon). Reaalselt Eestis toimunud tehingute andmed on ekspert jätnud tähelepanuta.
233.TsÜS § 65 järgi tuleb hinnata, mis on kohalik keskmine turuhind. Kui teatud esemetel on välja kujunenud kindel turg või kauplemiskeskkond, kus konkreetsete esemetega kaubeldakse ja kui vastavate esemetega tavaliselt selles süsteemis kaubeldakse, saab turuhinna määrata selle süsteemi abil. RVS § 30 lg 1 punkti 1 järgi on riigivara võõrandamise viisiks avalik enampakkumine ehk oksjon. Kostja asjatundja on rõhutanud, et riigivara saab müüa oksjonil ning hariliku turuväärtuse hindamine ei ole kohane. Seetõttu ei ole õige määrata busside turuväärtust ja võtta aluseks avalikes portaalides avaldatud busside müügikuulutusi. Busside väärtust tuleb hinnata arvesse võttes oksjoni tulemusel kujunevat tehinguhinda.
234.Suur osa samal viisil ostetud bussidest müüdi kolme aasta jooksul oksjonitel. Muul viisil peale oksjonite ei kavatsetud neid busse müüa. Neid asjaolusid tuleb busside väärtuse määramisel arvesse võtta. Ekspert jättis põhjendamatult arvestamata 2023. aasta detsembris toimunud avaliku oksjoni, mille käigus müüdi muuhulgas hagi aluseks olev buss registreerimismärgiga XXX koos seitsme analoogilise bussiga. Kõik bussid müüdi hinnaga 7600 eurot. Seega ei vastupidiselt eksperdi arvamusele ei vähendanud puudused busside väärtust, sest hagi aluseks olev buss müüdi sama hinnaga nagu teised bussid. 2022. aasta novembris korraldatud oksjonil müüdi 22 hagi aluseks olevat bussi ning lisaks 19 bussi. Muuhulgas müüdi oksjonil bussid, mida kostja kasutas ida suunal. Kõigi busside müügihind oli vahemikus 10 500 eurot kuni 18 500 eurot. Seega ei ole kostja tagastatud 27 bussi müüdud odavamalt ja hagejale ei ole kahju tekkinud. 2023. aasta märtsis toimunud oksjonil müüdi kaks Irisbus Crossway LE bussi hinnaga 5500 eurot ehk sisuliselt poole odavamalt kui kostja tagastatud 27 bussi. Hageja ei ole väitnud, et neil bussidel oleks olnud puudusi. Oksjonite hind on reaalne hind. Kohtul tuleb lähtuda oksjonite hindadest, sest need on ainsad reaalsed hinnad.
235.Kuna ekspert jättis oksjonite hinnad arvestamata, on tema arvamus ebausaldusväärne. Asjatundja on selgitanud, et oksjoni tulemustega arvestamata jätmine ei ole põhjendatud. Ekspertarvamuses ei ole kirjeldatud turuväärtust mõjutavaid näitajaid. Eksperdi viidatud busside müügikuulutustes toodud busside puhul puudub sisuline võrdlus hinnatavate bussidega. Seetõttu ei ole jälgitav, kuidas on ekspert oma hinnanguni jõudnud. Ekspert viitas 2021. aastal turul tekkinud ülepakkumisele, kuid on tuvastanud 2021. aastal vaid ühe sarnase müügiks pakutud bussi kuulutuse. Ekspert on puudusteta bussi keskmiseks väärtuseks hinnanud 24 000 eurot, kuid ei ole lähtunud ühestki reaalsest tehinguväärtusest, vaid on ükses pakkumishindadest.
236.Ekspert on võrdluseks võtnud 99 bussi, kud ei ole selgitanud, miks on need võrdluseks sobilikud. Tegu ei ole analoogiliste bussidega, sest need on linnaliinibussid. Tegu on uuemate 2014. aastal toodetud mudelitega. Euroopas on hinnad kõrgemad ega vasta Eesti turuolukorrale. Ekspert ei ole ühtegi bussi eraldi hinnanud.
237.Hageja ei ole vaidlustanud eksperdi järeldusi busside väärtuse osas, kuid ei ole korrigeerinud leppetrahvinõuet, vaid jätkuvalt jäänud väite juurde, et iga bussi väärtus oli tagastamise ajal 51 355,80 eurot. Busside jääkmaksumuse arvestamisel tuli arvesse võtta amortisatsiooni. Seega ei saa hageja arvutuskäik leppetrahvi nõude puhul olla õige. Kostja asjatundja on leidnud, et kohtuekspert ei ole jääkväärtust õigesti määranud. Tegelik väärtus tuleb tuvastada vastavalt valitud müügiviisile, milleks oli enampakkumine.
238.Hageja töötaja R. S.i kirjalik selgitus ei ole asjatundja arvamus. Hageja ei ole tõendanud isiku pädevust. Tema selgitused ei ole põhistatud. Hagejal oli võimalik fikseerida busside seisukord 4 kuud enne lepingute lõppemist. Selleks, et kasutada lepingute p-s 7.6 sätestatud õiguskaitsevahendeid, oleksid puudused pidanud olema fikseeritud vara üleandmisel komisjoni koostatud seisukorra kontrollaktidel. Diagnostika tulemustes täiendavate puuduste olemasolu, võrreldes kontrollaktidega, ei saa olla aluseks kahju hüvitise nõudmiseks. Hagejal oli kohustus fikseerida vara seisukord vara tagastamisel kontrollaktides. Seega on ekspert õigesti tuvastanud,
et hageja ei saa nõuda kostjalt muude kui kontrollaktis kajastatud väidetavate puudustega seotud kahju hüvitamist.
239.Hageja ei ole tõendanud kontrollaktides nimetamata puuduste olemasolu ega seda, et need ületasid normaalse kulumise. Ekspert ei hinnanud kontrollaktides kajastamata puudusi ega tuvastanud nende olemasolu. Ekspert on selgitanud, et kõiki kontrollaktides nimetatud puudusi ei ole kajastatud piisava täpsusega. Ebaõige on hageja töötaja arvamuses sisalduv järeldus, et kuivõrd Iv Pluss AS tegi puuduste parandamiseks hinnapakkumise, olid puudused olemas. Ekspert on selgitanud, et AdBlue pumba ehk sõlme vahetus ei olnud põhjendatud. Hageja töötaja väide, et pumba vahetus oli vajalik selleks, et pumbal oleks edaspidi garantii, ei ole asjakohane. Hageja ei ole tõendanud, et enne pumba vahetust oli garantii olemas. Kokkuvõttes on eksperdi mahaarvamised remondikulude osas põhjendatud.
240.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde ning kordas neid. Bussidel ei olnud normaalset kulumist ületavaid puudusi. Objektiivset ekspertiisi ei olnud võimalik teostada hageja esitatud piltide ja kontrollaktide põhjal. Piltide alusel ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on puudusega, mis on käsitletavad busside heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkinud normaalse kulumisena. Kuivõrd ekspert R. P. ei olnud koostamisel erapoolik ja tema arvamused ei ole usaldusväärsed, peab kohus jätma tõendi hindamise järel selle arvestamata. Hagejale ei ole kahju tekkinud.
241.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 30 667,40 eurot, millele lisanduvad 06.11.2024 istungiga seotud kulud. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostjale osutasid õigusabi kaks advokaati. Vandeadvokaat Diana Minumets osutas õigusabi alates 2022. a aprillist tunnihinnaga 160 eurot ning alates 2022. a juulist tunnihinnaga 144,50 eurot (käibemaksuta). Vandeadvokaat Kadi Saluste osutas õigusabi alates 2022. a veebruarist tunnihinnaga 140 eurot, alates 2022. a juunist tunnihinnaga 110,50 eurot ja alates 2022. a novembrist tunnihinnaga 127,50 eurot (käibemaksuta). Kokku osutati õigusabi 210,31 eurot 28 431,81 euro eest ilma käibemaksuta. Lisaks on kostja tasunud transpordikulusid summas 24,79 eurot ja kandnud kulusid asjatundja hinnangule (insenertehniline nõustamine) summas 180 eurot, 21.10.2024 täiendavale arvamusele summas 1250 eurot ning R. R. arvamusele summas 780,80 eurot. Kokku on kostja kulud 30 667,40 eurot (käibemaksuta). Kostja palus sellele lisada vastavalt istungil kulunud ajale vandeadvokaat Diana Minumetsa tasu tunnihinnaga 144,50 eurot (käibemaksuta) ja vandeadvokaat Kadi Saluste tasu tunnihinnaga 127,50 eurot (käibemaksuta). Kogumis lisandub tasule 280,50 eurot. Kokku on kulud 30 939,40 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 28 703,81 eurot.
242.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja menetluskulud ületavad kostja kulusid enam kui kahekordselt. Alusetud on hageja etteheited kostja tõendite kogumise taotlustele. Oleks piisanud hageja seletusest, et paranduskulusid kantud ei ole. Kohus rahuldas kostja esimesed taotlused tõendite väljanõudmiseks, kuivõrd tegemist oli asjakohaste tõenditega. Edaspidi jäid tõendite kogumise taotlused rahuldamata, kuivõrd hageja selgitas, et tõendeid ei eksisteeri.
243.Hageja menetluskulude tabelis puuduvad viited lepingulistele esindajatele, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on lepinguliste esindajate (mitte kolmandate isikute) teenuse osutamisega. Kuna vaidlus ei välju hageja põhitegevuse raamidest, ei tule hageja õigusabikulusid kostjalt välja mõista. Hageja ei vajanud kohtusse pöördumiseks lepingulist esindajat, vaid hagiavalduse esitas kohtusse hageja õigusosakonna jurist.
KOHTU PÕHJENDUSED
244.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid,
leiab kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele.
245.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 09.01.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/004, mis lepingus märgitu kohaselt pidi kehtima kuni 21.01.2021; 2) lepingu nr 13-00134/004 alusel andis hageja kostjale kasutamiseks üle 14 bussi, mida kostja kasutas Harjumaa idaosa avaliku teenindamise lepingu lepingu nr 2-8.1/23 täitmiseks, mis lõppes 21.01.2021; 3) hageja ja kostja sõlmisid 08.03.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/070, mis kehtis selles märgitu järgi kuni 13.04.2021; 4) lepingu nr 13-00134/070 alusel andis hageja kostjale kasutamiseks üle 26 bussi, mida kostja kasutas Harjumaa lääne suuna avaliku teenindamise lepingu nr 2-8.1/25 täitmiseks, mis lõppes 31.01.2021; 5) mõlema riigivara kasutusse andmise lepingu punktid oli samasugused; 6) kostja tagastas hagejale mõlema riigivara kasutusse andmise lepingu alusel üle antud bussid ning tagastamise kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise aktid koos riigivara seisukorra kontrollaktidega; 7) AS Sebe ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus sõlmisid 12.11.2020 avaliku teenindamise leping nr 2-8/2002811, mille osaks oli riigivara kasutusse andmise leping, mille kohaselt pidi AS Sebe saama endma kasutusse 14 kostja valduses olnud bussi; 8) AS Sebe pidi alustama avaliku teenindamise lepingu täitmist 22.01.2021; 9) hageja ei ole teinud kulutusi kostjalt tagasi saadud busside parandamiseks ning on valdava osa bussidest annetanud Ukrainasse.
246.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tagastatud bussidel olid puudused, mis ületasid tavapärast kulumist ning kas puuduste tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt busside parandamiskulu või jääkmaksumuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju, mis tulenes sellest, et AS Sebe ei saanud tagastatud busse koheselt kasutama hakata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumise tõttu leppetrahve ja viivist. Nõuete muutmine menetluse käigus
247.Menetluse käigus on hageja oma nõudeid muutnud. Algses hagiavalduses palus hageja välja mõista parandamiskulude hüvitisena 226 384,80 eurot, leppetrahvidena 35 587,53 eurot ja asendusbusside kasutamisest tuleneva kahju hüvitisena 47 245,06 eurot.
248.20.06.2022 palus hageja täiendavalt eeltoodud nõuetele mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivisena 11 589,30 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhinõuete summalt 309 217,41 eurolt alates hagiavalduse esitamisest.
249.19.05.2023 vähendas hageja paranduskulude hüvitamise nõuet 3329,40 euro võrra ja sellest tulenevalt viivisenõuet 124,79 euro võrra. Hageja palus kostjalt välja mõista paranduskulude hüvitise 223 055,40 eurot. Lisaks esitas hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude summas 291 000 eurot. Muid nõudeid hageja ei muutnud. Hageja palus välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt summas 305 888 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas alates 21.06.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja juhuks, kui kohus ei rahulda tema paranduskulude hüvitise nõuet, mõista kostjalt välja põhinõuete kogusummalt 82 832,59 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 3104,52 eurot, sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 82 832,59 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas alates 21.06.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni ja viivise põhinõudelt 291 000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas alates 19.05.2022 kuni
nõuete kohase täitmiseni.
250.21.08.2023 vähendas hageja uuesti parandamiskulude nõuet. Hageja vähendas seda nõuet 3 329,40 euro asemel 3 401,40 euro võrra ja sellest tulenevalt viivisenõuet 124,79 euro asemel 127,48 euro võrra. 25.02.2024 vähendas hageja täiendavalt paranduskulude nõuet 26 551,51 euro võrra ja sellest tulenevalt viivisenõuet 995,14 euro võrra. Hageja palus kostjalt välja mõista paranduskulude hüvitisena 196 431,89 eurot. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista busside väärtuse vähenemisest tekkinud kahjuhüvitise 291 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista asendusbusside kulust tulenev kahjuhüvitise 47 245,06 eurot ja leppetrahvid kogusummas 35 587,53 eurot.
251.Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 10 466,70 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõuete summalt 279 264,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022. Kui kohus ei rahulda hageja paranduskulude hüvitise nõuet, palus hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista põhinõuete kogusummalt 82 832,59 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise 3104,52 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 82 832,59 eurolt seadusjärgses määras alates 21.06.2022 ja põhinõudelt 291 000 eurolt seadusjärgses määras alates 19.05.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni.
252.Eeltoodust tulenevalt on hageja loobunud parandamiskulude nõudest kokku summas 29 952,91 euro võrra. Sissenõutavaks muutunud viivisenõudest on hageja loobunud 1122,62 euro võrra. Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
253.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht.
254.Seega tuleb vastu võtta hageja loobumine põhinõudest summas 29 952,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest 1122,62 eurot. Loobutunud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.
255.Menetlusse jäänud nõuete osas tuleb esitatud nõuded TsMS § 134 lg 1 alusel liita, arvestades sealjuures alternatiivse nõude suurust. Hageja põhinõuded on sellisel juhul kokku 373 832,59 eurot, millele lisanduvad viivisenõuded ning kogumis on hagi hind 406 620,44 eurot. Riigivara kasutusse andmise lepingute rikkumine
256.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuded ehk parandamiskkulude nõude, alternatiivse nõude ning asendusbusside kasutamisest tuleneva kahju nõude seetõttu, et hageja arvates rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepinguid. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kostja on lepinguid rikkunud.
257.Hageja leidis, et lepingute punktide 1.5, 3.1 ja 3.4 järgi pidi kostja hoidma korras, kasutama heaperemehelikult ja säästlikult talle üle antud vara ehk busse. Lepingute punktide 7.3 järgi ei tohtinud bussidel nende tagastamisel olla kahjustusi, mis ületaksid normaalse kulumise käigus tekkinud puudusi. Kostja tagastatud bussidel olid aga ulatuslikud puudused, mida ei saa käsitleda normaalse kulumise käigus tekkinud puudustena.
258.Kostja leidis esmalt hagile vastu vaieldes, et hageja andis kostjale bussid üle nõuetele mittevastavate sõidumeerikutega. Muus osas ei ületanud kahjustused tavapärast kulumist. Vastupidiselt eeltoodule leidis kostja, et puudused bussidel olid tingitud liiniveo lepingute mahu suurenemisest, mis ei olnud kostjale ettenähtav. Bussid olid pidevalt liinil ja pikemaajalist remonti ei olnud võimalik teha. Bussid samas läbisid igal aastal tehnilised ülevaatused ja vastupidisel juhul oleks hageja pidanud lepingud üles ütlema. Lepingute punktid 2.7 ja 2.8 on tühised osas, millega seati kostjale vastutus varjatud puuduste eest.
259.Kohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud, et kostja rikkus lepingut, sest tagastas bussid selliste oluliste puudustega, mis ei olnud tingitud tavapärasest kulumisest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tema lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav ehk et ta rikkus kohustust vääramatu jõu asjaolu esinemise tõttu.
260.VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et lepingulise kahju hüvitamise nõude eelduseks on see, et võlgnik on kohustust rikkunud ning vastutab rikkumise eest, võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju oli võlgnikule lepingu sõlmimisel ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (RK TKo 3-2-1-100-15, p 20).
261.Pooled ei vaidle sele üle, et nende vahel oli sõlmitudaks riigivara kasutusse andmise (toimiku 1. kd, lk 10-30, dtl 19-32, dtl 56-69), mille alusel andis hageja kostja kasutusse liiniveo lepingu täitmiseks bussid. Lepingute punktide 1.4 järgi oli kostja kasutajana kohustatud tasuma kõik kulud, mis tulenesid vara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja remondist. Lepingute punktide 1.5 järgi tuli vara kasutada eesmärgipärasselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult. Punkti 2.8 järgi vastutas kostja alates vara vastuvõtmise hetkest kõigi varaga seonduvate ilmsete ja varjatud puuduste eest, samuti nimetatud puudustest tulenevate nõuete ja kahjude eest, kui need ei kuulu garantiieeskirjade alusel kõrvaldamisele või hüvitamisele tootja või tema määratud volitatud esindaja poolt.
262.Punktide 3.1 järgi oli kostja muuhulgas kohustatud järgima tootja hooldus- ja kasutusjuhendeid ning punkti 3.3 järgi kohustatud teostama busside tehnilise seisukorra säilitamiseks või tehniliste rikete kõrvaldamiseks teostatavad remonttööd valmistajatehase või
kasutusse andja määratud hooldeasutuses. Punkti 3.4 järgi oli kostja kohustatud hoidma vara korras.
263.Bussid anti aktidega pärast riigivara kasutusse andmise lepingute sõlmimist kostja valdusesse, mille üle pooled ei vaidle (toimiku 1. kd, lk 31-37, dtl 253-259). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võttis bussid vastu ega viidanud vastuvõtmisel ühelegi bussi puudusele.
264.Hageja esitas kohtule 2021. aasta veebruaris ning märtsis busside tagastamisel koostatud riigivara seisukorra kontrollaktid läänesuuna lepingu osas (toimiku 1. kd, lk 55-73, dtl 70-90). Aktide kohaselt viibis kontrollide juures kostja seaduslik esindaja. Iga bussi osas on märkuste lahtris kirjeldatud bussi puudusi. Kostja seaduslik esindaja on aktid allkirjastanud ning märkinud, et üle antud bussid on läbinud ülevaatuspunktis tehnokontrolli, mis on tehtud ülevaatuse mahus. Täiendavad märkused olid tema kinnitusel tingitud loomulikust kulumisest. Kostja seaduslik esindaja ei ole ühegi puuduse osas märkinud, et puudust ei eksisteeri. Sarnaselt on kohtule esitatud riigivara seisukorra kontrollaktid idasuuna lepingu osas (toimiku 1. kd, lk 174-179, dtl 649-655), kuhu kostja seaduslik esindaja on samuti märkinud, et bussid on läbinud tehnokontrolli ja puudused on tingitud loomulikust kulumisest. Kohus ei nõustu kostja menetluses esitatud väidetega, et riigivara seisukorra kontrollaktid ei tõenda ühegi puuduse olemasolu ning kostja esindaja ei ole puudustega nõustunud. Vastupidiselt kostja väitele ei ole seaduslik esindaja ühegi puuduse osas leidnud, et seda ei eksisteeri.
265.Oma nõuete põhistamiseks esitas hageja kohtule enda koostatud tabeli busside puuduste kohta (toimiku 1. kd, lk 149-158, dtl 594-622), fotod busside kahjustustest (dtl 261-593), samuti sama tabeli koos põhjalike seletuste ja fotodega (toimiku 3. kd, lk 46-83 ja lk 84-173, dtl 10341108 ja dtl 1109-1287). Hageja esitatust nähtub, et bussidel esines hulgaliselt puudusi, mis seisnesid värvikahjustustes, klaaside kahjustustes, roostes, salongi kahjustustes. Kuna busse on pildistatud koos nende numbrimärkidega, on alusetud kostja viited, et hageja võis ühte kahjustust pildistada mitmel korral. Olukorras, kus kostja esindaja viibis ise kahjustuste tuvastamise juures, on kostja vastuväited puudusi tõendavate tõendite ja selgistuste osas eluliselt ebausutavad. Kohus ei saa hageja esitatud tõendeid ja selgitusi tähelepanuta jätta üksnes kostja spekulatsioonide alusel. Kostja ise ei ole esile toonud ühtegi konkreetset juhtumit, kus hageja oleks ühte ja sama puudust üritanud seostada mitme bussiga. Lisaks ei nõustu kohus sellega, et kui hageja on peamised hagi aluseks olevad asjaolud hagiavalduses välja toonud, pidi hageja iga bussi puudutava puuduse hagis endas selgelt välja tooma. Vaidluse keerukuse ja busside paljususe tõttu on lubatav esitada detailsed kirjeldused hagile lisatud tabelites, mida kohus loeb hageja seletusteks. Seletused koos muude tõendite ja fotodega pidid kostjale olema arusaadavad ja kostjal oli võimalik esitada puuduste osas sisulisi vastuväiteid, mida kostja ka tegi.
266.Hageja ka esitas 9 bussi tehnokontrolli väljavõtte (toimiku 3, kd, lk 207-219, dtl 1329-1350, dtl 1366-1389). Bussidel oli mitmeid ohutut liiklemist mõjutavaid puudusi. Seega ei ole õige kostja väide, et vaatamata puudustele oli busse võimalik ohutult liikluses kasutada. Kostja väide, mille kohaselt oli kõigi puuduste näol tegu vaid loomulikust kulumisest tulenevate puudustega ei ole ühegi tõendiga tõendamist leidnud. Hageja esitas kohtule sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendid (toimiku 1. kd, lk 136-141, dtl 182-193, 1. kd, lk 143, dtl 194-205). Kostja ei ole põhistanud ega selgitanud, miks ei saa busside puhul nimetatud juhenditest lähtuda. Juhendite kohaselt loetakse kere puhul näiteks ebaloomulikuks kulumiseks värvikahjustusi ja kriimustusi, mis läbivad laki- või värvikihti, üle 1,5 cm läbimõõduga mõlke või muljumisjälgi, klaaside puhul katkiseid tuuleklaase jms. Kõiki ebaloomuliku kulumisena loetletud puudusi esines hageja esitatud fotode kohaselt kostja tagastatud bussidel.
267.Kostja esitas kohtule busside tehnokontrolli kaardid, mis olid koostatud 26.01.2021, 01.02.2021, 02.02.2021, 03.02.2021, 08.02.2021, 09.02.2021, 10.02.2021, 12.02.2021, 10.03.2021, 25.03.2021 (toimiku 2. kd, lk 141-152, dtl 895-917). Kostja väitis, et nende tõendite
kohaselt puudusid bussidel olulised rikked peale bussi XXX klaasi seisundi. Kohus osundab, et tehnokontrolli kaartidel on märgitud, et need ei asenda tehnoülevaatuse kontrolli, tehnokontrolli võib teha osaliselt ja lõppotsus ei ole aluseks sõiduki täieliku tehnoülevaatuse nõuetele. Tehnokontrolli kaartidest ei nähtu, et ühelgi bussil oleks hinnatud selliste puuduste olemasolu või puudumist, mida on hinnatud riigivara kontrollaktidel. Seega ei tõenda esitatud tõendid kostja väiteid, et tagastatud bussid olid puudusteta.
268.Kostja esitas kohtule väljavõtte tehnoülevaatust teinud ettevõtte veebilehelt (toimiku 4. kd, lk 23, dtl 1435-1436), mille kohaselt oli sõiduki tehnilise seisukorra kontrolli tasuks tehnilise ülevaatuse mahus 30 eurot. Kostjale esitati busside ülevaatuse eest vastavas summas arve (toimiku 4. kd, lk 24, dtl 1437), mis aga ei selgita, mida täpselt tehnilise kontrolli käigus kontrolliti.
269.Kohus leiab, et tagastatud bussidel loomulikku kulumist ületavate puuduste olemasolu on tõendatud kohtumenetluse käigus läbi viidud R. P. ekspertarvamusega. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ekspert oli erapoolik, sest varasemalt oli eksperdil olnud kostjaga eriarvamus. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ekspert R. P. on OÜ X juhatuse liige (toimiku 9. kd, lk 63-64, dtl 3052-3054) ning antud ettevõtte, kostja ja AS Silberauto Eesti vahel oli ühe sõiduki remonti puudutav erimeelsus (toimiku 9. kd, lk 65-75, dtl 3055-3075). Kohus leiab, et need tõendid ei anna kohtule alust pidada eksperdi arvamust ebausaldusväärseks. Kostja on vastupidiselt oma väidetele pidanud usaldusväärseteks ja arvestatavaks eksperdi neid järeldusi, mis kostja positsiooni menetluses toetavad.
270.Menetlusnormid ei võimalda poolel eksperdi järeldusi kahtluse alla seada pelgalt seetõttu, et need poole seisukohti menetluses ei toeta. Sisuliselt on kostja pärast ekspertarvamusega tutvumist asunud eksperti taandama, kuid eksperdi taandamise avaldus oleks tulnud TsMS § 31 lg 2 järgi esitada enne arvamuse koostamist või TsMS § 31 lg 3 järgi vähemalt 15 päeva jooksul pärast eksperdi nime teadasaamist. Hiljem saaks taandamist lahendada vaid juhul, kui menetlusosaline põhistab kohtule, et ta ei saanud taandamise alusest mõjuval põhjusel varem teatada. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostjale olid võimalikud eksperdi taandamise asjaolud teada enne eksperdi määramist ning ühtegi mõjuvat põhjust eksperdi tähtaegseks taandamiseks kostjal ei esinenud. Samuti ei tulene menetlusnormidest, et ekspert ei või arvamuse koostamisel aluseks võtta toimiku väliseid materjale või dokumente, kui vastavad materjalid või dokumendid on ekspertarvamusele lisatud. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja etteheited eksperdi arvamuse erapoolikusele või ebausaldusväärsusele tuleb jätta tähelepanuta.
270.Kohtu määratud ekspert R. P. 13.02.2024 ekspertarvamus (koos lisadega toimiku 5. kd, k 62-200, toimiku 6. kd, lk 1-199, 7. kd, lk 1-200 ja 8. kd, lk 1-90, dtl 1890-2932) tõendab, et vaidlusaluste busside ebaloomuliku kulumise hulka kuulusid need puudused, mis olid fikseeritud 2021. a mõlema poole allkirjastatud riigivara tagastamise aktides. Fotodelt nähtusid eksperdi hinnangul puudused, mis olid tingitud puudulikust hooldusest või õigeaegselt tegemata jäetud remondist.
271.Ekspert koostas bussi kohta andmekaardi, millesse ta tsiviilasja toimikus oleva informatsiooni, lisades sinna avalikesse andmebaasidesse tehtud päringute tulemused. Iga andmekaardi lõppu lisas ekspert olemasolevate materjalide põhjal tehtud analüüsi bussil avastatud puuduste, tehnilise seisukorra ja ebaloomuliku kulumi tõttu tekkinud puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud remondi maksumuse kohta. Kõiki tuvastatud puudusi pidas ekspert ebaloomulikeks. Ekspert ka loetles enimlevinud puudusi bussidel, millisteks olid korrosioon, purunenud klaasid, avariilised kõrvaldamata deformatsioonid, värvkatte vigastused, erinevad lekked, veermiku ja roolimehhanismide ebanormaalne kulumine, istmete defektid, elektrisüsteemi rikked ja rehvide defektid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditega tõendatud, et kostja rikkus riigivara kasutusse andmise lepingut, sest tagastas
hagejale bussid, millistel olid loomulikku kulumist ületavad puudused. Enamikku nendest puudustest kostja ei kõrvaldanud.
272.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millistest tulenevalt oleks tema lepingu rikkumine vabandatav. Kostja väited selle kohta, et pärast busside üleandmist suurenesid liinivedude mahud, ei ole asjakohased ega välista kostja vastutust. Hageja esitas kohtule Harju maakonna idasuuna avaliku teenindamise lepingu ja läänesuuna avaliku teenindamise lepingu, milliste kohaselt pidi kostja kasutama vaidlusaluste lepingute alusel saadud busse teenuse osutamiseks (toimiku 3. kd, lk 18-31, lk 32-45, dtl 978-1005, dtl 1006 – 1033). Mõlema lepingu punktid 3.4 nägid ette, et kui busside arv ei ole lepingu täitmiseks piisav, tuli tal kasutada enda hangitud busse. Samast lepingu punktist nähtub, et sellise regulatsiooni põhjuseks oli asjaolu, et bussid anti talle kasutamiseks harilikust madalama tasu eest. Kostja ei ole tõendanud väidet, et üle antud bussidega ei olnud võimalik liinivedusid teostada. Kostja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et ta oleks hageja poole pöördunud probleemi lahendamiseks.
273.Kostja esitas kohtule liinivedude mahu suurenemise kohta Põhja-Eesti Ühistranspordi Keskuse esindaja 13.09.2018 e-kirja (toimiku 4. kd, lk 121, dtl 1606), mille kohaselt oli sõitjate arv pidevalt alates 2013. aastast suurenenud. Ainuüksi sellest kirjast ei saa kohus ka järeldada, kui suures ulatuses mahud tegelikult suurenesid ning kas või millist mõju need tehniliselt busside seisundile omasid. Kostja ei ole tõendanud, et ta jättis bussid hooldamata ja remontimata mõne sellise asjaolu tõttu, mille esinemine muudaks tema rikkumise vabandatavaks.
274.Hageja nõudele vastu vaieldes asus kostja väitma, et hageja andis talle bussid üle nõuetele mittevastavate sõidumeerikutega. Bussi XXX tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardist (toimiku
2.kd, lk 119, dtl 866-867) ja bussijuhi seletuskirjast (toimiku 2. kd, lk 120, dtl 868) järeldub, et 20.02.2019 tehti sellele bussile kontroll ning tuvastati, et sõidukil oli nõuetele mittevastav sõidumeerik ehk puudus kolmanda põlvkonna sõidumeerik. Kontroll tuvastas eeltoodut politsei reidi käigus. Bussijuhi seletuste kohaselt olevat väärteootsus koostatud hageja töötaja suunamisel.
275.22.04.2020 saatis kostja Maanteeametile pöördumise (toimiku 2. kd, lk 121-122, dtl 870871), milles leidis, et kostjal puudus iseseisev võimalus sõidumeerikute kontrollimiseks ning Maanteeamet ei ole nõudnud kostjalt sõidumeerikute vahetamist. Kostja esitas kohtule ka Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 otsuse haldusasjas nr 3-21-361 (toimiku 2. kd, lk 128-131, dtl 878-883), milles kohus rahuldas kostja kaebuse ja tühistas Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2021 ning 22.01.2021 koostatud mootorsõidukitte tehnonõuetele mittevastavuse kontrollkaardid. Kohus leidis, et kontrollkaardid olid oluliste põhjendamise puudustega ning kontrollkaart koostati valele isikule. Aktis ei olnud põhjendatud, millest tulenes kolmanda põlvkonna sõidumeerikute paigaldamise kohustus.
276.Kohus leiab, et kostja viited sõidumeerikutele on asjakohatud ega välista kostja vastutust lepingu rikkumise eest. Hageja on kostjale ette heitnud puudustega busside tagastamist ning puuduste puudumist ei ole kostja tõendanud. Asjakohatud on kostja väited, et varjatud puuduste eest ta vastutada ei saa ning vastavad lepingu punktid on tühised. Puudused, millistele tuginedes hageja kostja vastu nõude on esitanud, ei ole varjatud puudused. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja on lepingut rikkunud. Järgnevalt asub kohus hindama, kas või millised hageja rahalised nõuded seetõttu rahuldamisele kuuluvad. Hageja parandamiskulude hüvitamisest tulenev nõue
277.Hageja palus kostjalt välja mõista busside puuduste parandamiskulude hüvitisena 196 431,89 eurot. Pärast puuduste tuvastamist palus hageja remondiettevõtetel esitada kalkulatsioonid puuduste kõrvaldamise kulude kohta. AS Balti Buss Grupp kalkulatsiooni järgi
oli selleks summaks 226 384,80 eurot. Kostja ise busse korda ei teinud. Menetluse käigus hageja nõustus, et kostja oli osad puudused siiski kõrvaldanud, mille võrra hageja nõuet vähendas. Hageja nõustus, et ta ise parandamiskulusid ei kandnud ega plaaninudki kanda, kuid see ei välista tema nõude rahuldamst. Lepingute punkt 7.6 ei näinud ette, et parandamiskulusid tuli kanda.
278.Kostja pidas esmalt parandamiskulusid ülepaisutatuteks. Samuti leidis kostja, et kuna hageja ei ole parandamiskulusid kandnud ega plaaninudki kanda, on tegu alusetu rikastumise sooviga. Arvestades busside läbisõitu, ei olnud hageja viidatud summades neile parandamiskulude tegemine mõistlik. Lepingute punktid 7.6 eeldasid reaalset kulude kandmist. Seda sätet tuleb tõlgendada kostja kasuks.
279.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja tagastas hagejale kahjustustega bussid, peaks kahju hüvitamine kaasa tooma hagejale varalise diferentsi olukorra taastamise. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leiab, et lepinguline kohustus, mille täitmise tulemusena pidi kostja hoidma busse korras, pidi nimelt ära hoidma hagejale sellise kahju tekkimise, mille tulemusena sai ta tagasi oluliste kahjustustega bussid, mida tuli hakata remontima. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et kui ta jätab täitmata busside hooldamise ja remontimise kohustuse, tuleb tal hüvitada sellega seonduv kahju.
280.VÕS § 132 lg 3 näeb üldnormina ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
281.Iseenesest nõustub kohus hageja väidetega, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et kannatanu on asja parandamise kulud reaalselt kandnud. Kohtu hinnangul on oluline VÕS § 127 lõikest 1 tulenev diferentsi hüpotees, mille kohaselt tuleb võrrelda isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks eksisteerinud sisi, kui sündmust poleks olnud. Üldjuhul saab kannatanu nõuda kordategemise kulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole veel asja korda teinud (RK TKo 2-16-5564, p 12, 3-2-1-121-08, p 16). Vaatamata sellele peab kahjustatud isik võimaluse korral valima soodsaima lahenduse. Kui asja parandamine on väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, on parandamiskulude hüvitamise nõude rahuldamine välistatud ning kahju tekitaja peab hüvitama samaväärse asja soetamise mõistlikud kulud.
282.Poolte vahel sõlmitud riigivara kasutusse andmise lepingute (toimiku 1. kd, lk 10-30, dtl 1932, dtl 56-69) punkt 7.4 nägi ette, et tagastatava vara seisukorra tuvastamiseks moodustab hageja komisjoni. Punkt 7.6 nägi ette, et kui komisjon tuvastab, et vara tagastamisel ei vasta selle seisund käesolevas lepingus ettenähtud tingimustele, on kasutusse andjal omal äranägemisel õigus nõuda kasutajalt lepingu lõppemise tähtajaks või punktis 7.5 kirjeldatud juhul lepingupoolte poolt kokkulepitud tähtajaks vara viimist omal kulul vastavasse seisu või vara vastavasse seisu viimisega
seotud kulude hüvitamist.
283.Pooled ei vaidle selle üle, et tegu oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus nõustub hageja väitega, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saanud tüüptingimust tõlgendada viisil, et hageja sai kannatanuna nõude esitada alles siis, kui oli ise kulud kandnud. Kohtu hinnangul tuleb tüüptingimust tõlgendada viisil, kus see on kooskõlas VÕS §-ga 132, mis ei eelda parandamiskulude kandmist kannatanu poolt. Oluline on, et asja on kahjustatud ning on võimalik hinnata, millised oleksid asja kordategemise kulud. Sellisel viisil tüüptingimuse tõlgendamine ei kahjusta kostjat, sest on kooskõlas seadusega.
284.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja palus 23.04.2021 teha busside remondiks hinnapakkumisi (toimiku 3. kd, lk 197, dtl 1351) ning nende saamiseks korraldati hange (toimiku
3.kd, lk 198, dtl 1352-1353). Pakkujatel paluti arvestada, et tegu on kahjustustega, mis ei tulene loomulikust kulumisest. Iv Pluss AS koostas 30.03.2021 ja 13.04.2021 hulgaliselt hinnapakkumisi tagastatud busside puuduste parandamiseks (toimiku 1. kd, lk 74-102, dtl 91148). Samuti kootas AS Balti Buss Grupp kalkulatsioonid remondi tegemiseks 11.06.2021 ja 17.06.2021 (toimiku 1. kd, lk 103-116, lk 119-135, dtl 150-163, dlt 166-181). Kahele bussile ehk bussile registrimärgiga XXX ja XXX koostas kindlustusandja garantiikirjad remondi hüvitamiseks (toimiku 1. kd. lk 117-118, dtl 164-165).
285.Kohtumenetluse käigus esitas kostja kohtule tõendeid nende puuduste kohta, millised ta oli kõrvaldanud. Nii esitas kostja kohtule arved busside XXX, XXX ja XXX klaaside vahetuse kohta (toimiku 4. kd, lk 25-27, dtl 1438-1440). Hageja vähendas kostja esitatud tõendite alusel oma parandamiskulude nõuet. Lisaks asus kostja väitma, et ta ei saanud kõiki puudusi kõrvaldada. Kostja ei saanud kõrvaldada invatõstukite puudusi, sest bussid olid selleks pargitud liialt lähestikku (foto toimiku 2. kd, lk 155 ja video, mis on nähtav kohtute infosüsteemist). Eelviidatud tõendid siiski ei tõenda kohtu hinnangul seda, et kostjal ei olnud mõnel objektiivsel põhjusel võimalik puudusi kõrvaldada enne busside üleandmist kostjale.
286.Kohtu hinnangul on busside parandamiseks vajalike kulude suurus, samuti busside puudustest tulenev väärtuse vähenemine tõendatud kohtumenetluse käigus koostatud ekspertarvamusega. R. P. leidis oma 13.02.2024 ekspertarvamuses (koos lisadega toimiku 5. kd, k 62-200, toimiku 6. kd, lk 1-199, 7. kd, lk 1-200 ja 8. kd, lk 1-90, dtl 1890-2932), et kõigi vaidlusaluste busside remondi kogumaksumus on kalkulatsioonide alusel põhjendatud summas 148 250,05 eurot koos käibemaksuga, kuigi ekspert pidas võimalikuks, et reaalsed remondikulud võivad suuremaks kujuneda.
287.Ekspert leidis, et arvestades busside suurt amortisatsiooni ja võimalikku turuväärtust pole majanduslikult otstarbekas remonti teha selliste kuludega. Arvestades busside kõrget amortisatsiooni, tehnilist seisukorda ja kaubandusliku väärtuse puudumist oli iga bussi turuväärtus 2021. a I kvartalis eksperdi hinnangul 12 000 eurot. Defektideta busside turuväärtus oleks samal ajal olnud 24 000 eurot. Seega juhul, kui mitte lähtuda busside parandamise kuludest, oleks hagejale samaväärse 27 bussi soetamisest tulenev kahju olnud 27 x 12 000 eurot = 324 000 eurot.
288.Kohus ei nõustu siinkohal kostja väidetega, et busside väärtuse hindamisel oleks tulnud lähtuda mitte nende turuväärtusest, vaid oksjonite hindadest. Kohtu hinnangul lähtud ekspert R. P. kohaselt väärtuse määramisel TsÜS §-st 65. Samuti on õige hageja viide, et oksjoneid ei viidud läbi mitte 2021. aasta esimeses kvartalis, vaid hiljem, kui bussid olid juba mõnda aega platsil seisnud. Ekspert R. P. on põhistanud kohaselt oma järeldusi turuväärtuse hindamisel ning kohtul puudub alus tema järeldustes kahelda.
289.Hageja esitas kohtule asjatundja arvamuse busside turuväärtuse ja väärtuse vähenemise kohta (toimiku 4. kd, lk 188-201, dtl 1732-1757). Arvamuse koostajad kuulasid ära hageja selgitused ning nad kinnitasid, et olid busside seisukorraga tuttavad. Busside väärtust üritati leida kahel viisil ehk vaid koosta tavapärase kulumisega ning koos tegelike puudustega. Arvamuse koostaja oli müünud 2021. a jaanuaris ja veebruaris kokku 20 sarnast bussi, mis müüdi hinnaga 30 000 eurot kuni 28 500 eurot ilma käibemaksuta. Üks buss müüdi hinnaga 25 500 eurot detsembris 2021. Mais 2022 ja juunis 2022 müüdi busse hinnaga 28 500 eurot ja 30 000 eurot. Müüdud bussid olid sarnase läbisõiduga ning heas või rahuldavas seisus. Tavapäraste kulumisjälgedega busside turuväärtuseks hinnati perioodil veebruar-mai 2021 723 000 eurot, kuid koos puudustega samal perioodil 432 000 eurot. Turuväärtuste vahe 291 000 eurot.
290.Kohus osundab, et puudustega busside turuväärtuse hindamist arvamuses ei ole põhistatud sellisel viisil, et kohus saaks jälgida, kuidas on tulemuseni jõutud. Tegemist ei ole ka asjatundjatega, kellel oleks kohtu jaoks tõendatud pädevus busside turuväärtuse hindamiseks.
291.Kostja esitas kohtule omakorda R. R. kui asjatundja arvamuse (toimiku 9. kd, lk 53-56, dtl 3036-3041), milles on leitud, et kohtu määratud ekspert on ekslikult lähtunud busside turuväärtusest. R. R. leidis, et antud juhul tuli arvestada, kes on busside omanik. Kuna tegu oli riigivaraga, tuli riigivara võõrandada avaliku enampakkumise ehk oksjoni teel. Seetõttu leidis R. R., et TsÜS § 65 kohaldamine ei olnud õige. R. R. on leidnud, et tavapärase müügi ja oksjoni korras müügi puhul on tehinguhinda mõjutavad tegurid ja asjaolud oluliselt erinevad, kuid seda järeldust ei ole ta põhistanud. Kohus leiab, et R. R. arvamus ei ole asjakohane busside turuväärtuse hindamisel. Seadusest ei tulene, et VÕS § 132 mõistes hüvitise leidmiseks tuleb lähtuda kannatanu isikust. Tegu on eksliku asjatundja õigusliku järeldusega, mis ei ole kohtule siduv. Lisaks on asjatundja lähtunud oksjonite tulemusest, kuid busse ei võõrandatud ka oksjonite tingimustes 2021. aasta alguses.
292.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja Bronline OÜ sõlmisid 21.09.2021 hankelepingu (toimiku 9. kd, lk 44-47, dtl 3022-3027, koos lisadega kuni lk 52 ja dtl 3034), mille kohaselt asus ettevõte avalike elektrooniliste enampakkumiste kaudu müüma hageja vara. Pakkumuse järgi pidi ühe bussi maksumuseks olema 13 700 eurot (toimiku 9. kd, lk 48, dtl 3029).
293.Bronline OÜ koostas 15.12.2023 riigivara oksjoniprotokolli (toimiku 9. kd, lk 77-78, dtl 3079), kus on kõik bussid müüdud hinnaga 7600 eurot, sh üks vaidlusalune buss. Oksjoni alghinnaks oli 7500 eurot (toimiku 9. kd, lk 79-86, dtl 3080-3095). 16.11.2022 KB Auto OÜ oksjoni tulemuste protokolli kohaselt (toimiku 9. kd, lk 87-89, dtl 3097-3099) õnnestus 41 bussi müüa ning 15 mitte. Müüdud bussid võõrandati hinnaga 10 500 eurot kuni 18 500 eurot. 03.04.2023 oksjoni tulemuste protokolli järgi (toimiku 9. kd, lk 90-91, dtl 3101-3102) õnnestus müüa kaks bussi kumbki hinnaga 5 500 eurot. 17 bussi müüa ei õnnestunud.
294.Hageja esitas eeltoodule vastuseks kohtule omakorda KB Auto Eesti OÜ e-kirja teel antud selgitused (toimiku 9. kd, lk 109, dtl 3137), milliste järgi pakkumiste tegijad busse üldjuhul üle vaatamas ei käinud ning paljudele oli hiljem pettumuseks, et bussid ei suutnud ise sõita. Vastuse kohaselt mõjutas seismine busside hinda. Mõnigi ostja ei uskunud hiljem, miks mõne bussi remont võis nii palju maksta.
295.12.11.2021 soovis hageja esindaja e-kirja teel teada saada M.S. ekspertarvamust, milline oleks olnud vaidlusalust tüüpi 2013. a bussi maksumust. M. S. vastas 15.11.2021, et turuhind lõpptarbijale võiks olla 20 000 kuni 25 000, kuid reaalne müügihind 10 000 kuni 15 000 eurot. Kui bussid kauemaks seisma jäävad, siis veel vähem (toimiku 9. kd, lk 110, dtl 3139). Analoogilise küsimuse saatis hageja esindaja 28.06.2022 O. O. (toimiku 9. kd, lk 111, dtl 3140),
kes vastas, et arvestades suurt läbisõitu, seismise aega ja puudulikku tehnilist hooldust oleks busside väärtus sellisena, nagu nad on, minimaalselt 3000 eurot (mis on vanaraua ja olulisemate komponentide hind) ja maksimaalselt 12 000 eurot, kui õnnestub leida lõpptarbija, kes näeb neis perspektiivis. Hinnangu andis ta busside alusel, mida ta oli näinud. Hageja teatest Temor GmbHle 25.09.2023 nähtub, et kuigi ettevõte ostis müügilepinguga 23 bussi, tasus ta 15 bussi eest ning jättis ülejäänute eest tasumata, mistõttu hageja lõpetas ostjaga lepingu (toimiku 9. kd, lk 112, dtl 3142). Seega peab kohus võimalikuks, et ettevõte loobus tehingust pärast seda, kui tutvus busside tegeliku olukorraga.
296.Kostja esitas kohtule sarnaste, kuid väiksema läbisõiduga busside müügikuulutused, kuid need ei tõenda iseenesest busside turuväärtust ega seda, kas või kuivõrd mõistlikud olid paranduskulud (toimiku 4. kd, lk 11-22, dtl 1413-1434).
297.Kõiki poolte esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et need ei väära ekspert R. P. järeldusi selle kohta, milline oleks olnud busside turuväärtus 2021. aastal siis, kui neil ei oleks olnud puudusi. Oksjonitingimustel paar aastat hiljem kujunenud hindu ei saa võrrelda turuväärtusega, mis bussidel oleks olnud 2021. aasta alguses, kui neil ei oleks olnud puudusi. Kostja ei ole tõendanud, et puudusteta busside turuväärtus 2021. aasta alguses oleks olnud oluliselt väiksem või võrreldav sellega, milliste hindadega hiljem samalaadseid busse müüdi. Kokkuvõttes leiab kohus, et R. P. on põhjendatult hinnanud busside turuväärtust 2021. aasta alguses ning turuväärtuse hindamise õigsust ei muuda asjaolu, mida hageja bussidega hiljem tegi või millises ulatuses ta neid tasuta Ukrainale annetas.
298.Samuti leiab kohus, et R. P. on õigesti hinnanud busside võimaliku parandamiskulu suurust kohtule esitatud tõendite pinnalt. Hageja täiendavalt esitatud tõendeid on ekspert hinnanud ning ka vastanud poolte täiendavatele küsimustele. Nii esitas hageja kohtule oma töötaja R.S.i kirjalikud selgitused (toimiku 9. kd, lk 6-9, dtl 2945-2950) koos diagnostika osaraportite (toimiku 9. kd, lk 10-14, dtl 2951-2959) ja akude tabeliga (toimiku 9. kd, lk 15, dtl 2960). R. S. selgitas, et akti juurde kuulusid ka diagnostika protokollid. Hageja ühtlasi esitas kohtule busside XXX, XXX ja XXX diagnostika raportid (toimiku 9. kd, lk 114-149, dtl 3144-3210, tõlked toimiku 9. kd, lk 179-220, dtl 3281-3359), milliseid R. P. sai hinnata täiendava arvamuse koostamisel.
299.R. P. leidis oma täiendavas ekspertarvamuses (toimiku 10. kd, lk 18-49, dtl 3402-3458) vastas ekspert poolte täiendavatele küsimustele. Ekspert leidis, et täiendavalt esitatud tõendid ei tõendanud üheselt hageja väidetud kulude põhjendatust. Põhjendatuks pidas ekspert vaid bussi XXX eelsüüte relee vahetust ja sellega seotud kulusid. Iv Pluss AS pakkumise kohtaselt oli selle töö kuluks 94,87 eurot + 59,40 eurot = 154,27 eurot.
300.Lähtudes kogumis eeltoodud tõenditest, leiab kohus, et hageja parandamiskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ehk ulatuses, milles ekspert on pidanud võimalikke parandamiskulusid põhjendatuteks. Ekspert on pidanud põhjendatud kuluks 148 250,05 eurot + 154,27 eurot = 148 404,32 eurot. Ekspert on küll leidnud, et majanduslikult ei oleks olnud sellises summas kulutuste tegemine bussidele olnud mõistlik, kuid VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb kohtul asja kahjustamise korral võrrelda parandamiskulude suurust asja väärtuse ehk turuväärtusega. R. P. hinnangul oleks busside väärtuse vähenemisest tulenev kahju hüvitis oluliselt suurem ehk kokku 324 000 eurot. Ühe bussi puudustega turuväärtus oleks olnud 2021. aasta alguses 12 000 eurot, mis teeb keskmiselt ühe bussi parandamiskulu suuruseks 5496,45 eurot. Kuigi sellises summas busside remontimine võib olla majanduslikult ebamõistlik, peab kohus lähtuma kahju hüvitamise nõude lahendamisel sellest, mis oleks majanduslikult soodsam.
301.Kahju hüvitis ei saa kaasa tuua kannatanu rikastumist. VÕS § 127 lg 5 näeb ette, et kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise
tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 139 lg 1 näeb omakorda ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kui hageja oleks lasknud omal kulul bussid remontida, oleks nende turuväärtus olnud oluliselt suurem. Seega on õiguslikus mõttes hagejal tekkinud kahjuks ehk tegelikuks varaliseks diferentsiks see kulu, mida hageja oleks pidanud kandma, kui ta oleks bussid remontinud. Sellise tõendatud kulu suurus on 148 404,32 eurot. Seega kuulub hageja esimene nõue osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 148 404,32 eurot. Hageja alternatiivne nõue ei kuulu rahuldamisele, sest kohus on juba osaliselt rahuldanud parandamiskulude nõude. Asendusbusside kasutamisest tulenev kahju nõue
302.Hageja palus lisaks busside kahjustamisest tulenevale nõudele välja mõista kostjalt asendusbusside kasutamisest tuleneva kahju 47 245,06 eurot. Harjumaa idasuunaline avaliku teenindamise leping lõppes 21.01.2021. Kostja pidi bussid tagastama ning hageja soovis bussid anda uue vedaja AS Sebe kasutusse. Busside puuduste tõttu seda teha ei saanud. Hageja hüvitas AS-le Sebe asendusbusside kulud ja esmased hädavajalikud remondikulud 47 245,06 eurot. Kostja leidis, et hageja ise oleks pidanud ise tegema õigeaegselt ettevalmistusi busside vastuvõtmiseks, sealhulgas ühenduse tegevusloa tõestatud koopia saamiseks. Asendusbusside kulu ei olnud kostjale ettenähtav, sest tavapäraselt hageja pikendas liinilepinguid.
303.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et asendusbusside kasutamisest tulenev kahju ei olnud kostjale ettenähtav. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingulisi kohustusi busside korrashoidmisel. Seega pidi kostjale olema ettenähtav, et kui ta busside eest hoolt ei kanna, tuleb sellega seoses kanda remondikulusid ja muid kulusid. Kostja väited selle kohta, et hageja enda tegevus tõi kaasa AS Sebe kulude kandmise, ei ole millegagi tõendatud.
304.10.11.2020 sõlmis MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus lepingu AS-ga SEBE liiniveoks Harju maakonna idasuunal (toimiku 1. kd, lk 180-187, dtl 660-672). AS Sebe juhatuse liige teatas hagejale 25.01.2021 e-kirjaga, et kostja tõi bussid tema juurde slepis vedades, millele kirja saatja arvates eelnes tehniliste vigade kustutamine (toimiku 9. kd, lk 113, dtl 3143). AS Sebe saatis hagejale edasi hinnapakkumised busside remondiks 15.06.2021 (toimiku 9. kd, lk 165-166, dtl 3211-3214, dtl 3215-3219). Seejärel esitas AS Sebe hagejale arved asendusbusside kasutamise eest (toimiku 1. kd, lk 188-194, dtl 673-685). OÜ Bussiremont esitas hagejale arved busside remondi eest (toimiku 1. kd, lk 195-207, dtl 690-704) ning ka AS Sebe esitas busside remondiarved (toimiku 1. kd, lk 208, dtl 705-707). Seega on hageja tõendanud tekkinud kahju suuruse. Kahju tekkis tulenevalt sellest, et kostja rikkus kohustust tagastada hagejale puudusteta bussid. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista asendusbusside kasutamise ja busside remontimise kuludena 47 245,06 eurot. Hageja leppetrahvide nõuded
305.Hageja palus kostjalt leppetrahvidena välja mõista 35 587,53 eurot. Hageja viitas, et lepingu punkti 3.12. esimese lause kohaselt oli hagejal punktide 3.1.-3.5. ja 3.7.-3.9. mittetäitmise või mittekohase täitmise korral õigus nõuda trahvi kuni üks protsent vara jääkmaksumusest. Kuna bussid ei olnud tagastamisel korras, on hagejal õigus nõuda vara jääkmaksumuselt seisuga 31.03.2021 summas 1 383 753 eurot trahvi 13 837,53 eurot (1 % 1 383 753 eurost). Lepingu punkti 7.2. nägi ette, et hagejal on õigus busside tagastamisega viivitamise korral nõuda trahvi 250 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. Leppetrahvide nõudest teatas hageja kostjale suuliselt 26.02.2021 ja 06.10.2021 toimunud kohtumistel. 19.10.2021 saadeti nõue posti teel.
306.Kostja viivitas 09.01.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/004 alusel bussi XXX tagastamisega 49 päeva. Riigivara kasutusse andmise leping lõppes 21.01.2021. Hageja saatis kostjale kirja 08.01.2021 ja palus kostjal viia bussid 21.01.2021 enda valitud ülevaatuspunkti. Buss XXX oli remondis ja tagastati alles 11.03.2021, mistõttu on trahvi suuruseks 12 250 eurot (49 päeva x 250 eurot).
307.Kostja viivitas 08.03.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/070 alusel bussi XXX tagastamisega 38 päeva. Lepingu nr 13-00134/070 kohaselt anti vara kasutusse 18.12.2012 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nr 2-8.1/25 kehtivuse ajaks. Riigivara kasutusse andmise leping lõppes 31.01.2021. Pooled leppisid lääne busside tagastamise graafiku kokku juba 29.01.2021 ja viimane buss tuli üle anda 15.02.2021. Tegelikkuses toimus viimase bussi üleandmine 31.03.2021. Kostja teatas 25.03.2021, et on valmis viimast bussi üle andma, aga hagejal ei olnud võimalik bussi vastu võtta, sest IV Pluss AS-s polnud vaba aega. See teeb hilinemiseks 38 päeva (16.02.2021 – 25.03.2021) ja trahvi suuruseks 9500 eurot (38 päeva x 250 eurot).
308.Kostja leidis, et hageja ei teatanud talle leppetrahvinõudest õigeaegselt ja seisuga 12.11.2021 ei olnud kostja sellist nõuet saanud. Rikkumised toimusid hageja väiteil jaanuaris ja veebruaris 2021 ning seitse kuud hiljem ei olnud hageja veel kostjale leppetrahvi nõudest teatanud. Kostja ei ole busside tagastamisega viivitanud. Lääne suuna leping lõppes 13.04.2021 ja kostja ei ole busside üleandmisega hilinenud. Liiniveo lepingu lõppemine ei olnud seotud riigivara kasutamise lepingu lõppemisega. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist nullini. Hageja nõuab kulue hüvitamist ebamõistlikus mahus ja täiendava leppetrahvi nõudmine ei ole põhjendatud. Hageja on oma õigusi kasutanud pahauskselt. Hageja nõuab kostjalt bussidega tagastamise viivituse eest leppetrahvi 250 eurot päevas. Samas on hageja ise esitanud tõendid, et ühe asendusbussi kulu päevas on 91 eurot. Leppetrahvi suurus on ebamõistlik. Hageja ise põhjustas viivituse busside üleandmisel. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks ta nõuab leppetrahvi maksimaalses määras 1% jääkmaksumusest. Hageja ei kavatsenud busse kasutada ega korda teha.
309.Kohus leiab, et hageja leppetrahvide nõuded kuuluvad osalisele rahuldamisele. Esmalt leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue 08.03.2013 lepingu (dtl 19-32, dtl 56-69) alusel summas 9500 eurot ei kuulu rahuldamisele. Antud leping kehtis selles märgitu kohaselt kuni 01.04.2021. Kuigi leping oli seotud lääne suuna liiniveo lepinguga, ei näinud riigivara kasutusse andmise lepingu sätted ette, et antud leping lõppeks automaatselt liiniveo lepingu lõppemisel. Riigivara kasutusse andmise lepingut ei öeldud üles ning pooled ei lõpetanud lepingut ennetähtaegselt. Hageja väitis menetluses, et sõlmis kostjaga kokkuleppe 29.01.2021 busside tagastamise kohta, kuid sellise kokkuleppe sõlmimist asjas esitatud tõenditest järeldada ei saa. Asjas kogutud tõendite järgi hageja pelgalt teatas kostjale 29.01.2021 millal ja kuhu tuli viimasel tagastada lääne suuna lepingu bussid (toimiku 1. kd, lk 172, dtl 646). 29.03.2021 e-kirjas teatas hageja, et saab bussi XXX vastu võta 31.03.2021 (toimiku 1. kd, lk 173, dtl 647-658). Seega kostja küll nõustus busside varasema tagastamisega, kuid asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks nõustunud lepingu muutmisega või sellega, et tema suhtes kohaldatakse leppetrahvi, kui ta hageja soovi vabatahtlikult ei täida. Kuna kostja ei ole antud osas 08.03.2013 lepingut rikkunud, puudub hageja leppetrahvinõude rahuldamiseks alus.
310.Kohus nõustub, et kostja viivitas teise lepingu alusel bussi tagastamisega. Pooled ei vaidle selle üle, et 09.01.2013 riigivara kasutusse andmise leping lõppes 21.01.2021. Kostjal tuli selleks päevaks bussid tagastada, kuid kostja tagastas remondis olnud bussi XXX alles 11.03.2021. Lepingu punkti 7.2 järgi oli hagejal õigus nõuda vara tagastamisega viivitamisel leppetrahvi 250 eurot päevas.
311.Kostja saatis hagejale 18.01.2021 kirja (toimiku 1. kd, lk 167, dtl 640-641), milles teatas, et
buss XXX viibib remondis ning saatis remondiettevõtte kinnituse selle kohta (toimiku 1. kd, lk 168, dtl 642). Kostja esitas ka enda ülevaate 14 bussist, kus ta üldjuhul leidis, et bussid on läbinud tehnokontrolli, kaks bussi olid klaasivahetuses ja üks remondis (toimiku 1. kd, lk 169170, dtl 642-644).
312.28.01.2021 saatis kostja hagejale kirja (toimiku 2. kd, lk 136-137, dtl 890-891), milles ta osundas, et hageja oli teadlik, et alates 23.09.2020 viibis buss XXX remondis Iv Pluss AS-s, mistõttu saab selle bussi üleandmise teha hageja määratud remondiettevõttes. Kostja esitas selle bussi remondi kohta koostatud kindlustusandja garantiikirja (toimiku 2. kd, lk 138, dtl 892). 11.02.2021 saatis kostja hagejale uue kirja (toimiku 2. kd, lk 139-140, dtl 894), milles ta uuesti teatas, et bussi XXX üleandise saab teha hageja määratud remondiettevõttes. Bussi XXX osas esitas hageja väljavõtte liikluskahjude kohta (dtl 1299), viimane kahju toimus 18.07.2019. Delfi artikli järgi oli tegu raske avariiga (dtl 1300-1308). 15.05.2021 vastas hageja kostja pöördumisele seoses bussi nr XXX vastuvõtmisega (toimiku 3. kd, lk 202, dtl 1358), et võtab bussi vastu, kui sellele on kehtiv korraline ülevaatus.
313.Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et buss XXX oli remondiettevõttes ning sellel puudus kehtiv ülevaatus, mis takistas bussi vastuvõtmist hageja poolt. Kostja rikkus lepingulist kohustust anda bussid tähtaegselt üle ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks tema lepingulise kohustuse rikkumine vabandatav. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ta viivitas bussi remondiettevõttesse viimisega. Sõltumata eeltoodust ei ole bussiga toimunud avarii ega sellest tuleneva remondi vajaduse eest vastutav lepingu alusel mitte hageja, vaid kostja. Seetõttu kuulub hageja leppetrahvinõue antud osas rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja väitega, et leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur ja seetõttu on leppetrahvi ettenägev tingimus tühine. Kostja on lepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu ei saa ainuüksi leppetrahvi suurus kaasa tuua lepingutingimuse tühisust. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 12 250 eurot. Leppetrahv kohtu hinnangul vähendamisele ei kuulu, sest kostja ei ole esile toonud ega tõendanu asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendada.
314.Kohus leiab, et hageja kolmas leppetrahvi nõue 13 837,53 kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingulist kohustus hoida busse korras, millest tulenevalt oli hagejal õigus lepingute punktide 3.12 alusel nõuda leppetrahvi kuni 1% vara jääkmaksumusest.
315.Hageja esitas kohtule enda koostatud tabeli busside jääkväärtuse kohta seisuga 31.03.2021 (toimiku 1. kd, lk 165-166, dtl 635-638). Kohus loeb tabelit hageja seletuseks. Menetluse käigus esitas hageja kohtule oma finantsosakonna juhataja arvestuse busside jääkmaksumuse kohta. Hageja finantsosakonna juhataja selgitas (toimiku 4. kd, lk 66-68, dtl 1506-1509), kuidas on hageja hinnanud jääkmaksumust ja arvestanud seejuures amortisatsiooni. Hageja finantsosakonna juhataja arvestas busside jääkmaksumuseks nende tagastamise ajal 51 355,8 eurot ja 48 502,7 eurot ehk kokku 99 858,50 eurot. Hageja esitas kohtule ka oma finantsosakonna juhi CV tema pädevuse tõendamiseks (toimiku 4. kd, lk 202-203, dtl 17581760). CV-st nähtub, et varasemalt on olnud tegu Riigikontrolli vanemaudiitorina. Seejärel auditijuhiga Riigikontrollis. Kohus loeb hageja töötaja arvestust usaldusväärseks tõendiks.
316.Kostja ei ole tõendanud, et busside jääkmaksumus nende tagastamise ajal oleks olnud väiksem. Kuna busside tagastamise ajal oli jääkmaksumus 99 858,50 eurot, on 1% sellest summast 998,58 eurot. Kohus leiab, et sellises suuruses leppetrahv on mõistlik ega anna alust vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 mõistes. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 998,58 eurot.
317.Kostja väitega, et hageja ei teatanud talle leppetrahvide nõudest mõistliku aja jooksul kohus ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja koostas 19.10.2021 kirja (toimiku 1. kd, lk 38-39, dtl 629-632), milles esitas kostjale kahju- ja trahvinõuded. Hageja esitas väljavõtte oma dokumendisüsteemist Delta (toimiku 1. kd, lk 40), millest nähtuvalt saadeti kiri kostja e-posti aadressile ja kostja seadusliku esindaja e-posti aadressile, samuti kostja lepingulise esindaja eposti aadressile. Kohus leiab, et eeltooduga on hageja vaatamata kostja vastuväidetele tõendanud kirja saatmist kostjale. 09.11.2021 saatis hageja kahju- ja leppetrahvinõude osas meeldetuletuse ja palus vastata 15. novembriks 2021 (toimiku 1. kd, lk 41-42, dtl 708). Kostja lepinguline esindaja vastas 12.11.2021 ja teatas, et kostja ei ole nõuet saanud (toimiku 1. kd, lk 43-44, dtl 710). Vaatamata kostja lepingulise esindaja vastuväitele oli kostja kohtu hinnangul leppetrahvi nõude saanud.
318.Hageja esitas kohtule ühtlasi oma töötajate kirjaliku kinnituse (toimiku 3. kd, lk 203-204, dtl 1360-1361), mille kohaselt toimus 26.02.2021 koosolek koos kostja esindajatega, kus hageja palus kostjal busse remontida. 06.10.2021 kostja esindajatega toimunud koosolekul esitati kostjale paberil hageja kahju ja trahvinõue. Seega tõendab ka antud tõend, et kostjat teavitati hageja leppetrahvinõuetest.
319.Kohus ei nõustu, et hageja oleks pidanud leppetrahvide nõuded esitama koheselt pärast lepingu rikkumise selgumist. VÕS § 159 lg 2 ei defineeri, mida pidada mõistlikuks ajaks leppetrahvinõude esitamisel. Arvestades pooltevahelise lepingulise suhte ajalist kestvust ja nõuete suurust, samuti asjaolu, et hageja tõepoolest üritas kostjaga läbirääkimisi pidada, ei olnud leppetrahvinõude esitamine oktoobris 2021 toimunud hilinemisega. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Hageja viivise nõuded
320.Lisaks põhinõuetele esitas hageja ka viivisenõuded. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 10 466,70 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõuete summalt 279 264,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022. Kui kohus ei rahulda hageja paranduskulude hüvitise nõuet, palus hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista põhinõuete kogusummalt 82 832,59 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise 3104,52 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 82 832,59 eurolt seadusjärgses määras alates 21.06.2022 ja põhinõudelt 291 000 eurolt seadusjärgses määras alates 19.05.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni. Kostja pidas hageja viivisenõuet alusetuks, sest hageja esitas selle esimest korda 20.06.2022.
321.Kohus leiab, et kuna hageja põhinõuded kuulusid osaliselt rahuldamisele, tuleb rahuldatud põhinõuetele vastavas osas VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka viivisenõue. Õigusaktidest ei tulene erinevalt leppetrahvinõudest, et võlausaldaja kaotaks õiguse viivist nõuda, kui ta ei esita seda nõuet mõistliku aja jooksul alates põhinõude tekkimisest.
322.Kohus rahuldas hageja paranduskulude nõude summas 148 404,32 eurot. Alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 on sissenõutavaks muutunud viivis 171 päeva eest määraga 0,021% päevas 5329,2 eurot. Kohus rahuldas täielikult asendusbusside kulu hüvitamise nõude 47 245,06 eurot ning alates 01.01.2022 kuni 20.06.2022 on sissenõutavaks muutunud viivis 1770,72 eurot. Hageja leppetrahvinõuded rahuldas kohus osaliselt kokku summas 12 250 eurot + 998,58 eurot = 13 248,58 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.06.2022 on seega 475,76 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks seisuga 20.06.2022 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 5329,20 eurot + 1770,72 eurot + 475,76 eurot = 7 575,68 eurot. Alates 21.06.2022 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuete summalt 148 404,32 eurot + 47 245,06 eurot + 13 248,58 eurot = 208 897,96 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Hageja alternatiivsed
viivisenõuded rahuldamisele ei kuulu, kuna kohus rahuldas osaliselt esmased nõuded.
323.Kohus osundab, et ülejäänud tõendid, millised pooled menetluse käigus esitasid, ei ole asjakohased. Busside paranduskulude suurus, puuduste olemasolu ning busside turuväärtus on tõendatud ekspertarvamusega. Tõendid selle kohta, kuidas toimus ajaliselt busside üleandmine lepingute lõppemisel ning millised pöördumisi seejuures vahetati, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
324.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
325.Kohus leiab, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagi rahuldamise ulatusest ning samuti sellest ulatusest, millises hageja oma nõudest loobus. Hageja loobus nõuetest ligikaudu 13% ulatuses. Paranduskulude hüvitamise nõue kuulus rahuldamisele 75% ulatuses ning asendusbusside kasutamisest tulenev nõue 100%. Hageja leppetrahvide nõue kuulus rahuldamisele 37% ulatuses. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda ning hageja menetluskuludest tuleb kostja kanda jätta 75%, mis vastab keskmisel rahuldatatud ja loobutud nõuete ulatusele.
326.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega pärast sisulise kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.