27.05.2026, Narva Heleen Jääger C.D hagi V.F-i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2713,40 eurot
Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB
ja
nende Hageja C.D (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.S (isikukood XXX) Kostja V.F (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
1.Jätta rahuldamata V.F-i 07.05.2026. a taotlus J.S pangakontode väljavõtete kogumiseks.
2.Rahuldada C.D hagi V.F-i vastu elatise väljamõistmiseks.
3.Mõista V.F-ilt (isikukood XXX) C.D (isikukood XXX) kasuks välja tagasiulatuv elatis 1104,47 eurot ajavahemiku 01.12.2024–26.03.2025 eest.
4.Mõista V.F-ilt C.D kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 4304,53 eurot ajavahemiku 27.03.2025–27.05.2026 eest, sh 2026. a maikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
5.Mõista V.F-ilt C.D kasuks alates 01.06.2026 kuni C.D täisealiseks saamiseni (04.04.2038) välja igakuine elatis 318,62 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda C.D ema J.S (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal J.S pangakonto nr XXX). Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette, märkides makse selgitusse „C.D elatis” ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-25-4809
8.Tagastada V.F-i pangakontole nr XXX kaja esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.C.D (hageja) esitas 27.03.2025 Viru Maakohtule hagi V.F-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt samas suuruses ajavahemiku 01.12.2024–26.03.2025 eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja J.S (ema) alaealine laps. Hageja ei ela kostjaga koos alates 2024. a detsembrist. Kostja ei osale hageja ülalpidamises. Kõik hageja kulud kannab tema ema. Kostjal on alaealise lapse ülalpidamiskohustus vaatamata oma majanduslikule seisundile. Kostja on töövõimeline ning ta ei ole toonud välja mõjuvat põhjust, miks tal ei ole võimalik leida tasuvat tööd. Arusaamatuks jääb, kust saab kostja raha enda ülalpidamiseks. Kostjal tuleb ülalpidamist anda mõlemale alaealisele lapsele. Kostja ei tegele lapsega, kui ei pea talle elatist maksma. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hageja nõuet osaliselt, märkides, et on valmis maksma hagejale igakuist elatist 150 eurot. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tal hagejale rohkem ülalpidamist anda. Kostja on osanik ja juhatuse liige O K OÜ-s. Äriühingul oli majandustegevus viimati 2024. a IV kvartalis. Kostja on töötu. Kostja igakuised kulud on u 985 eurot, sh eluasemele 200 eurot, elektrile 35 eurot, toidule 150 eurot, ravimitele 30 eurot, sidele 70 eurot, transpordile 100 eurot, elatisele 400 eurot. Kostjal on veel üks alaealine laps – V.F-i (isikukood XXX) –, keda ta peab ülal pidama ja kellele kostja ei saa anda samaväärselt ülalpidamist, kui ta maksab hagejale ülalpidamist miinimummääras. Hageja ülalpidamiskulud on liialdatud. Ema majanduslik seisund on kostja omast parem. Kostja annab hagejale ülalpidamist ka vahetult, sest hageja on tema juures üsna palju aega.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(8)
2-25-4809
3.V.F esitas 07.05.2026 taotluse, milles palub kohtul koguda hageja ema J.S pangakontode väljavõtted. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kohus on kogunud hageja ema pangakontode väljavõtted erinevatest krediidiasutustest 31.03.2026. a kohtunõudega (dtl 175). Pangakonto väljavõttest võib järeldada, et hageja emal on I R (dtl 363), kuid ülekanne sellelt kontolt on tehtud 24,09.2025, ülekandeid on üks ja see on marginaalse suurusega (1,30 eurot). Seetõttu ei ole vajalik selle konto kohta andmeid hagejalt nõuda. Hageja ema majandusliku seisundi hindamiseks on piisavalt andmeid.
4.Kohus rahuldab hageja hagi.
5.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates 27.03.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni (04.04.2038) ning tagasiulatuvalt samas suuruses ajavahemiku 01.12.2024–26.03.2025 eest. Hageja nõude aluseks on PKS § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108. Nende sätete järgi on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Elatist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
6.Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, s.o igapäevastest vajadusteks ja arenguks vajalikest materiaalsetest vahenditest (PKS § 99 lg 1). Lapse elulaad sõltub vanemate võimalustest ning kohtul tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused. Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. PKS § 101 alusel arvutatud summale lisanduvad PKS § 101 lg-s 5 nimetatud toetused, sest loetakse, et toetuste arvel saab lapse vajadusi rahuldada. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa (vt PKS § 101; vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p-d 12, 15; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 13, 15).
7.PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
8.Praegu puudub vaidlus, et hageja on kostja alaealine laps ning elab kostjast eraldi. Seega kostja peab andma hagejale ülalpidamist rahas (PKS § 100 lg-d 1 ja 2). Eelduslikult kulub hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvutatud summa, millele lisandub lapsetoetus, ning kostja osa hageja ülalpidamisest on PKS § 101 alusel arvutatud summa.
3(8)
2-25-4809
9.Ajavahemikul 10.06.2024–31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Ajavahemikul 01.04.2025–31.03.2026 oli indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, milles 3% on 59,43 eurot. Alates 01.04.2026 on baassumma 295,86 eurot ning korrigeeritud keskmine brutokuupalk 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese lapse kohta 80 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3).
10.Hageja eest makstakse lapsetoetust 80 eurot. Hageja ei ööbi kostja juures PKS § 101 lgs 6 sätestatud ulatuses. Hageja vajadused ja kostja osa sellest seega eelduslikult järgmine: 01.12.2024– Kostja osa 01.04.2025– Kostja Alates Kostja 31.03.2025 31.03.2026 osa 01.04.2026 osa Hageja 655,44 287,72 683,48 eurot 301,74 717,24 318,62 vajadused eurot eurot eurot eurot eurot
11.Kostja sõnul ei võimalda tema majanduslik seisund hagejale miinimumsummas elatist maksta: kostjal ei ole tööd, tema igakuised kulud on u 985 eurot, lisaks on tal teine alaealine laps – V.F-i –, kellele ta peab ülalpidamist andma ja kes satuks hagejale miinimumsummas elatise maksmisel halvemasse olukorda. Samuti on kostja hinnangul hageja ema majanduslik seisund tema omast tunduvalt parem, mis võimaldab vanemate võrdsusest kõrvale kalduda.
12.Elatist on võimalik vähendada alla miinimumsumma PKS § 102 lg 2 järgi mõjuval põhjusel. Kohtupraktika järgi võib elatise vähendamise aluseks olla vanema halb majanduslik seisund koostoimes muude asjaoludega, nagu vähenenud töövõime, mis takistab piisava sissetuleku teenimist, teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, vabatahtlikult antav ülalpidamine, lapse tegelikud vajadused, vanemate ebavõrdne sissetulek jms asjaolud. Seejuures tuleb silmas pidada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk, st lapse igapäevased vajadused peavad olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Seetõttu peab kohus hindama mõlema vanema majanduslikku seisundit (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 14; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28 jj; 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15).
13.Kohus on vanemate varalise seisundi analüüsimiseks teinud päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, töötukassale ning krediidiasutustele pangakontode väljavõtete esitamiseks ajavahemiku 01.12.2024–31.01.2025 ja 01.10.2025–31.03.2026 kohta. Lisaks kogus kohus andmed kostja registervara kohta kostja menetlusabi taotluse lahendamiseks 09.01.2026. a määruses. Kostja ja hageja ema on esitanud pangakonto väljavõtte ka 2026. a aprillikuu kohta.
14.Kogutud andmete järgi ei ole kostja end töötuna registreerinud ning talle ei ole viimase kolme aasta jooksul määratud toetusi ega hüvitisi (dtl 201). Maksu- ja Tolliameti teatise järgi ei ole ajavahemikul 01.12.2024–31.01.2025 andmeid kostja sissetulekute kohta. Ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 on kostjale teinud pärast seaduses sätestatud mahaarvamisi juriidilise isiku juhtimisorgani liikme tasu väljamakseid 1642,28 eurot O K OÜ (dtl 213–217). Kostja on selle äriühingu juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja (dtl 123, 125).
14.1.Kostjal on pangakontod nr XXX ja XXX AS-s LHV Pank (dtl 236, 237, 240) ning pangakonto nr XXX Swedbank AS-s (dtl 249). LHV Pangas asuvatel kontodel puudusid ajavahemikul 01.12.2024–31.01.2025 tehingud. Ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 laekus pangakontole nr XXX 861,83 eurot ning kulus 861,65 eurot, lõppsaldo 0,18 eurot (dtl 237–238). Kostjale on 4(8)
2-25-4809 teinud makseid B O OÜ, mille järel on tehtud maksude tasumiseks ülekanded Maksu- ja Tolliametile, ning kostja enda Swedbank AS-s asuvalt kontolt nr XXX. Pangakontole nr XXX laekus 7 senti, lõppsaldo 0,00 eurot (dtl 240). Swedbankis asuvale pangakontole nr XXX laekus ajavahemikul 01.12.2024– 31.01.2025 986,72 eurot ja kulus 1322,32 eurot, lõppsaldo 16,71 eurot. Ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 laekus 11 073,84 eurot ja kulus 11 073,20 eurot, lõppsaldo 79,32 eurot (dtl 317–333). Pangakonto väljavõtte järgi on laekumisteks sularaha sissemaksed, laekumised T OÜ-lt ja füüsilistelt isikutelt. Kohus järeldab selle pangakonto väljavõtte põhjal, et kostja kasutab seda pangakontot maksete tegemiseks korteriühistule, kindlustusele, sideteenuse pakkujale, elektrimüüjale, elatise maksmiseks Stefani V.F-ile ja hageja emale, maksmiseks söögikohtades ja poodides.
14.2.Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand aadressil XXX (dtl 121, 353). Kostja nimel on liiklusregistris registreeritud kolm A1-kategooria sõidukit (Škoda Superb registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimiskuupäevaga 09.10.2008; Ford Transit registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimiskuupäevaga 26.06.2009; Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, esmase registreerimiskuupäevaga 30.05.2008) ja üks A1H-kategooria üldkasutatav haagis (dtl 127–130). Kostja on Hooneühistu H , HOONEÜHISTU R M ja HOONEÜHISTU R liige (dtl 123, 124). Vanade nimede põhjal on tegemist garaažiühistutega.
14.3.Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks alaealist last: hageja ja V.F-i. Kostjal on mõlema lapse täielik isiku- ja varahooldusõigus (dtl 131).
14.4.Kostja ütles 31.03.2026. a istungil, et ebapiisav haridus ja puudulik eesti keele oskus takistavad tal tasuvama töö leidmist. Kostja ei ole hariduse kohta tõendeid esitanud, kuigi kohus andis selleks võimaluse 06.03.2026. a istungil (dtl 171). Menetlusabi taotluse järgi on kostjal keskharidus (dtl 71).
14.5.Kostja sõnul on tema igakuised kulud 985 eurot, sh eluasemele 200 eurot, elektrile 35 eurot, toidule 150 eurot, ravimitele 30 eurot, sidele 70 eurot, transpordile 100 eurot, elatisele 400 eurot. Kostja ei ole kulude kohta tõendeid esitanud. Kohus loeb pangakonto väljavõtte (dtl 320–333) põhjal tõendatuks järgmised kulud: 1) eluase 208,19 eurot – kostja on maksnud XXX KÜ-le ajavahemikul 01.10.2025– 31.03.2026 keskmiselt 208,19 eurot ((111,54 + 179,58 + 209,53 + 232,91 + 253 + 262,57) : 6 = 208,19). 2) elekter 31,60 eurot – kostja on maksnud ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 Viru Elektrivõrgud OÜ-le keskmiselt 31,60 eurot ((21,66 + 27,29 + 31,94 + 23,93 + 42,10 + 42,69) : 6 = 31,60). 3) side 38 eurot – kostja on maksnud ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 Tele2 Eesti AS-le 326,06 eurot (54,26 + 51,05 + 50,27 + 50,27 + 19,67 + 50,27 + 50,27 = 326,06) ja Internetti pakkuvale OÜ-le Fill Networks 108 eurot (18 x 6 = 108). Kostja ei ole põhjendanud suuri telefoniarveid. Igakuist teenust on võimalik saada oluliselt soodsamalt. Kohus loeb telefonikuludena põhjendatuks kuni 20 eurot.
5(8)
2-25-4809 4) transpordile 55,73 eurot – kostja on teinud ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 Olerexis, Circle K-s, Narva-Jõesuu tanklas, Alexelas ja Nestes makseid keskmiselt 55,73 euro ulatuses kuus. 5) toit 150 eurot - kostja on teinud ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 Rimis, Maximas, Prismas ja Lidlis makseid 304 euro ulatuses. Võib arvata, et ta on maksnud toidu eest ka sularahas. 6) V.F-i ülalpidamiskohustus 70,33 eurot – kostja on maksnud ajavahemikul 01.10.2025– 31.03.2026 V.F-ile selgitusega elementõ 422 eurot (422 : 6 = 70,33). 7) muud kulud kuni 200 euro ulatuses – pangakonto väljavõttelt nähtuvalt maksab kostja ka kindlustuse eest, riidepoodides jms. Pangakonto väljavõtte järgi on kostja teinud kuue kuu jooksul üksnes korra ostu apteegis 21,99 euro ulatuses. Kostja ei ole välja toonud, missuguseid ravimeid ta peab iga kuu 30 euro eest ostma. Kohus peab kostja kulusid põhjendatuks seega 753,85 euro ulatuses.
15.Maksu- ja Tolliameti teatise järgi on ajavahemikul 01.12.2024–31.01.2025 hageja emale teinud töötasu väljamakseid 2670,03 eurot P K AS ja ajavahemikus 01.10.2025– 31.03.2026 P K AS ja Tervisekassa kokku 5220,66 eurot (dtl 219–229). Sotsiaalkindlustusamet maksab hageja emale lapsetoetust 80 eurot.
15.1.Hageja emal oli pangakonto nr XXX AS-s SEB Pank (dtl 192). Sellel oli 31.01.2025. a seisuga 4,45 eurot, kuid konto on suletud. Hageja emal on pangakontod nr XXX ja XXX AS-s LHV Pank (dtl 236, 239, 241) ja pangakonto nr XXX Swedbank AS-s (dtl 249). Ajavahemikul 01.12.2024–31.01.2025 LHV kontodel tehingud puudusid. Ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 laekus pangakontole nr XXX 317,41 eurot ning kulus 317,41 eurot, lõppsaldo 0,00 eurot. Laekumised tegi B O OÜ, pangakontolt on tehtud makseid hageja ema enda kontole nr XXX Swedbank AS-s. Pangakontole nr XXX ei laekunud sel ajal midagi ning lõppsaldo on 0,00 eurot. Ajavahemikul 01.12.2024–31.01.2025 oli pangakontol nr XXX laekumisi 4358,23 eurot ning kulus 4473,57 eurot, lõppsaldo 90,62 eurot (dtl 250–266). Laekumiseks on töötasu P K AS-lt 980,78–1689,25 eurot, 1270,10 eurot AS-lt LHV Finance ning füüsilistelt isikutelt. Ajavahemikul 01.10.2025–31.03.2026 laekus pangakontole 19 620,07 eurot ja kulus 19 600,71 eurot, lõppsaldo 73,26 eurot (dtl 267–316). Laekumised on P K AS-lt, Sotsiaalkindlustusametilt, E AS-lt, eraisikutelt, kohtutäiturilt, V.F-ilt, hageja ema enda kontolt LHV Pangas, sularaha sissemaksetest. Hageja on esitanud ka väljavõtte, kus kajastuvad 2026. a aprillikuu laekumised kuni 28.04.2026 (dtl 407–412). Kohus loeb Maksu- ja Tolliameti teatise ja pangakonto väljavõtte alusel hageja ema igakuiseks sissetulekuks töötasu väljamaksed P K AS-lt 1075,32 eurot ((617,87 + 908,04 + 1202,32 + 1413,64 + 1145,91 + 945,20 + 1294,23) : 7 = 1075,32), Sotsiaalkindlustusametilt 80 eurot, kostjalt 289,80 eurot (305 + 150 + 300 + 392 + 302 : 5= 289,80), A V 250 eurot (XXX seotud maksed, millest on maha arvatud pangakontol kajastuvad maksed korteriühistule, elektrivõrkudele ja Internetiteenuse pakkujale), B O OÜ-lt keskmiselt 42,32 eurot (laekumised, millest on maha arvatud riigimaksud) ning sularaha sissemakseid 52,86 eurot (370 : 7 = 52,86). E AS väljamaksete näol on tegemist laenuga, mille hageja ema peab tagastama. Kohus peab füüsiliste isikute laekumisi juhuslikuks. Kokku on hageja ema igakuine sissetulek ilma hageja eest makstava ülalpidamiseta ligikaudu 1500 eurot.
15.2.Kohus ei tuvastanud hageja emal väärtuslikku registervara.
6(8)
2-25-4809
16.Kohtu hinnangul ei ole kostja väited halva majandusliku seisundi kohta tõendamist leidnud. Maksu- ja Tolliameti andmete ja kostja pangakonto väljavõtete järgi ei ole võimalik kostja igakuise sissetuleku suuruse kohta lõplikke järeldusi teha. Kostja sissetulekuks võib pidada laekumisi B O OÜ-lt LHV Pangas asuvale pangakontole nr XXX, samuti juhatuse liikme tasu, laekumisi T OÜ-lt (metallikogumisega tegelev ettevõte) ja V R selgitusega „garaz“. Muid laekumisi füüsilistelt isikutelt peab kohus juhuslikuks. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu samas juhatuse liikme tasu laekumist, mis osutab, et kostjale makstakse tasu sularahas. Kostja teeb pangakontole suures ulatuses sularaha sissemakseid. Nt 2025. a oktoobris oli sissemakseid 5000 eurot, novembris 1600 eurot, detsembris 600 eurot, 2026. a jaanuaris 1000 eurot, veebruaris 800 eurot, märtsis 1165 eurot. Kostja enda esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvad 2026. a aprilli eest sissemaksed 670 eurot (dtl 350–352). Kostja ei ole avaldanud, kust sularaha pärineb, kuigi kohus selgitas selle olulisust 06.03.2026. a istungil ja andis kostjale võimaluse seda teha (dtl 171). Lisaks võib pangakonto väljavõttest järeldada, et kostja teeb mittevajalikke kulutusi, mida keerulise majandusliku olukorra tingimustes ei peaks tegema: kostja teeb kulutusi alkoholipoes, tellib kaupa Internetipoodidest, kulutab iTunes’is, söögikohtades, klubides. Kostja käis pangakonto järgi 2025. a detsembris Sharm el Sheikhis Egiptuses (dtl 325) Kuna kostjal näib olevat sularaha ja ta teeb mittevajalikke kulutusi, võib arvata, et kohtule esitatud ja kogutud andmed ei kajasta kostja tegelikke võimalusi. Kostja ei ole töötuna arvele võetud. Ka kostja enda välja toodud kulutused osutavad, et tal on sissetulekud. Tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust, et kostja majanduslik seisund on niivõrd halb, et tal ei ole võimalik hagejale anda ülalpidamist miinimumsummas. Kui kostjal ei ole tööd, ei ole ta toonud välja põhjuseid, miks tal ei ole võimalik teenida piisavat sissetulekut hagejale miinimumsummas ülalpidamise andmiseks. Kostja ei ole tõendanud võimalusi piiravat haridust. Menetlusabi taotluse järgi on kostjal keskharidus. Kostja on töövõimeline ning on varem piisavat sissetulekut teeninud. Kohus peab arvestama vanema võimalust tööd teha. Puudub põhjus vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Hageja ema sissetulekuid ei saa kostja omadest kordades suuremaks pidada ning hageja emal puudub muu väärtuslik vara. Hageja ema annab hagejale ülalpidamist vahetult, sh vastutab enamuse ajast hageja kasvatamise, riietamise, arengu jms eest. Asjaolusid arvestades puudub mõjuv põhjus kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma.
17.Kohus rahuldab eelneva põhjal hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 01.12.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (04.04.2038). Elatis on järgmine: -
tagasiulatuv elatis 1104,47 eurot ajavahemiku 01.12.2024–26.03.2025 eest (287,72 x 3 + 287,72 : 31 x 26 = 1104,47). -
sissenõutavaks muutunud elatis 4304,53 eurot ajavahemiku 27.03.2025–27.05.2026 eest, sh 2026. a maikuu elatis (287,72 : 31 x 5 + 301,74 x 12 + 318,62 x 2 = 4304,53).
-
alates 01.06.2026 kuni C.D täisealiseks saamiseni (04.04.2038) 318,62 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohus määrab TsMS § 129 lg 2 ja § 136 lg 1 alusel tsiviilasja hinnaks 2713,40 eurot (287,72 : 31 x 5 + 301,74 x 8 + 301,74 : 31 x 26 = 2713,40).
7(8)
2-25-4809
Kohus määrab hageja taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja J.S nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal J.S pangakonto nr XXX). Igakuine elatis tuleb tasuda iga järgmise kalendrikuu eest ette kuu 15. päevaks, märkides makse selgitusse „C.D elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda samale pangakontole.
Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Kohus ei tee tagasiulatuvast ja sissenõutavaks muutunud elatisest ise mahaarvamisi, sest kostja ei ole selgelt välja toonud, kui palju elatist ta on hagejale kohtumenetluse ajal maksnud. Kohtumenetluse ajal elatisena tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Vanemad saavad tasutud summad omavahel kokku leppida või lahendada küsimuse täitemenetluses.
Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja esitas 03.09.2025. a tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus rahuldas 17.03.2026. a määrusega. Kohus tagastab kostja taotlusel tema pangakontole TsMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 4 alusel kaja esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.