26.05.2026, Narva Heleen Jääger W.W ja Q.F hagi K.Q vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
W.W puhul 1458,41 eurot Q.F puhul 2715,66 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja W.W (isikukood XXX) Hageja Q.F (isikukood XXX Hagejate seaduslik esindaja F.K (isikukood XXX) ja lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman Kostja K.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Naumkin
Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB
Istung 06.05.2026
1.Rahuldada osaliselt W.W ja Q.F hagi.
2.Mõista K.Q-lt (isikukood XXX) W.W (isikukood XXX) kasuks välja tagasiulatuv elatis 904,89 eurot ajavahemiku 10.06.2024 kuni 09.06.2025 eest.
3.Mõista K.Q-lt W.W kasuks välja elatis 419,24 eurot ajavahemiku 10.06.2025 kuni 04.11.2025 eest.
4.Mõista K.Q-lt Q.F (isikukood XXX) kasuks välja tagasiulatuv elatis 904,89 eurot ajavahemiku 10.06.2024 kuni 09.06.2025 eest.
Mõista K.Q-lt Q.F kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 407,68 eurot ajavahemiku 10.06.2025 kuni 26.05.2026 eest, sh 2026. a maikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
6.Mõista K.Q-lt Q.F kasuks alates 01.06.2026 kuni Q.F täisealiseks saamiseni (16.06.2030) välja igakuine elatis 318,62 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse
§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7.Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda F.K (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal F.K pangakonto nr XXX) selgitusega „W.W ja Q.F elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole hiljemalt eelmise kuu viimaseks päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Q.F elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Otsuse resolutsiooni p-d 3, 5 ja 6 on nõude õigeksvõtust tulenevalt viivitamata täidetavad. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Hagejate nõue ja põhjendused
1.W.W (hageja I) ja Q.F (hageja II; koos hagejad) esitasid 10.06.2025 Viru Maakohtule hagi K.Q (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt kummagi hageja eest 987,42 eurot (kokku 1972,84 eurot) ajavahemiku 10.06.2024–09.06.2025 eest. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja ja F.K (ema) lapsed. Hagejad elavad kostjast eraldi koos F.K-ga . Kostja on alates 2022. a maksnud hagejatele igakuiselt elatist kokku 430 eurot. See on vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Ajavahemikul 01.06.2024– 31.03.2025 pidi kostja kahe lapse eest maksma igakuiselt 575,44 eurot ja alates 01.04.2025
2(7)
igakuiselt 603,48 eurot. Ajavahemikul 10.06.2024–10.06.2025 maksis kostja hagejatele kokku 5590 eurot, kuigi oleks pidanud maksma 7564,84 eurot. Tasumata on 1974,84 eurot. Kostja maksis vabatahtlikult 776 eurot vanemate vahel kokku lepitud kuludena. Hageja I vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt 699,64 eurot ja hageja II vajaduste rahuldamiseks 726,06 eurot. Vanemate vahel ei olnud kokkulepet 430 euro suuruse elatise maksmise kohta. Kostja lubas vanemate lahkuminekul maksta elatist vastavalt seadusele. Alguses kostja maksis elatist kummagi hageja eest 292 eurot, kuid seaduse muutumisel hakkas alates 2022. a veebruarist maksma 215 eurot. Hagejate ema ei vaielnud sellele vastu, sest nii oli seadusega määratud. Suuremad kulud, nagu suvelaager, leppisid vanemad eraldi kokku. Samas pidi ema iga kord paluma lisaraha ja kostja võis kokkuleppest taganeda. Kostja ei reageerinud hagejate ema kirjale, et miinimumelatis on muutunud. Kostja ei anna hagejatele vahetult ülalpidamist. Hagejad on tema juures harva. Viru Maakohtu suhtluskorda kindlaks määravast määrusest tsiviilasjas nr 2-22-879 ei ole põhjendatud lähtuda, sest suhtluskorra täitmisel tuleb arvestada hagejate soove. Hagejad pole soovinud kostja juures olla. Kostja on teinud hagejatega seoses vabatahtlikult kulutusi, kuid tegemist ei ole ülalpidamisega PKS mõistes. Kostja on ostnud hagejatele üksikuid asju, mida ei olnud vaja. Elatis on ette nähtud jooksvate vajaduste katmiseks. Kommunaalkulud on oluliselt suurenenud. Hageja I tegeleb jalgpalliga ja peab end tihti pesema, hagejal II on atoopiline dermatiit ning ta vajab spetsiaalseid nahahooldusvahendeid. Hagejate ema müüs suvila, mistõttu tal oli vahendeid hagejate kulutuste katmiseks, kuid vanemate ülalpidamiskohustus peaks olema võrdne. Tagasiulatuva elatise maksmist ei takista kostja majanduslik seisund. Kostja majanduslik seisund on parem kui hagejate ema majanduslik seisund. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.K.Q oli nõus maksma hagejatele miinimummääras elatist alates hagi esitamisest, kuid vaidles tagasiulatuva elatise nõudele vastu. Vanemate vahel oli kokkulepe maksta igakuist elatist 430 eurot. Kostja maksis hagejate eest pikka aega elatist 430 eurot. Hagejad ei ole enne hagi esitamist kostjalt suuremat elatist nõudnud. Kostja oli veendunud, et tema antav elatis on piisav. Hagejad oleks pidanud talle teatama, et elatis ei ole piisav. Kostja andis lisaks igakuisele elatisele hagejatele ülalpidamist vahetult ning tegi hagejatele vabatahtlikult kulutusi: viis neid huviringidesse, reisidele, maksis transpordi eest, ostis vajalikke asju, riided-jalanõusid ning toitu. Tsiviilasjas nr 2-22-879 kinnitatud suhtluskorra järgi ööbivad hagejad kaks korda kuus isa juures ning suhtlevad isaga nädala sees. Ajavahemikul 2024. a juunist kuni 2025. a juunini olid kostja kulud hagejatele 7956,88 eurot. Kostja maksis 779,68 eurot Sankt-Peterburgi sõidukulusid, 150 eurot hageja II spaa eest ning 489 eurot lauatenniselaua eest; lisaks 190 eurot hageja I jalgpallijalanõudele, 54 eurot taskuraha hagejale II, 382 eurot taskuraha hagejale I ja 185,29 eurot hageja I bussipiletite eest, Kostja keeldus hageja II laagrikulude kandmisest, sest tal ei olnud võimalik osaleda hageja II sünnipäeval. Kostja ei keeldu tagasiulatuva elatise maksmisest põhjusel, et tal ei ole selle maksmiseks raha. Hagejate kulud aastatel 2024–2025 on põhjendamatult suured. Korteris elas neli inimest, mistõttu ei saanud eluasemekulud olla 130 eurot inimese kohta, liialt suur on ka toidukulu 400 eurot lapse kohta ning riiete-jalanõude kulu 100 eurot, transpordikulude osas tuleb arvestada, et kostja sõidutab ise sageli hagejaid, tervishoiukulud ja koolikohustuse täitmise kulud 50 euro ulatuses on tõendamata, põhjendamatud on sidekulud 20 eurot kuus. Hagejate kulud peab katma elatis.
3(7)
Hagejate menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendamatu. Menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagejate hagi osaliselt.
4.Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates 10.06.2025 kuni nende täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt 987,42 eurot kummagi hageja eest ajavahemikul 10.06.2024 kuni 09.06.2025.
5.Hagejate nõude aluseks on PKS § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108. Nende sätete järgi on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Elatist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
6.Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, s.o igapäevastest vajadusteks ja arenguks vajalikest materiaalsetest vahenditest (PKS § 99 lg 1). Lapse elulaad sõltub vanemate võimalustest ning kohtul tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused. Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. PKS § 101 alusel arvutatud summale lisanduvad PKS § 101 lg-s 5 nimetatud toetused, sest loetakse, et toetuste arvel saab lapse vajadusi rahuldada. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa (vt PKS § 101; vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p-d 12, 15; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 13, 15).
7.PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
8.Ajavahemikul 10.06.2024–31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Ajavahemikul 01.04.2025–31.03.2026 oli indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, milles 3% on 59,43 eurot. Alates 01.04.2026 on baassumma 295,86 eurot ning korrigeeritud keskmine brutokuupalk 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Kummagi hageja eest makstakse lapsetoetust 80 eurot. Hagejad ei ela koos kostjaga ning hagejate vanusevahe on suurem kui 3 aastat. Hageja I on sündinud 04.11.2007 ja hageja II 16.06.2012. Hageja I sai täisealiseks 04.11.2025. Hagejate ja kostja suhtlemist reguleerib Viru Maakohtu 17.10.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-879 kindlaks määratud suhtluskord (dtl 86–93). Samas ei ületa selle suhtluskorra järgi ööbimiste arv 7 4(7)
ööpäeva kuus, mis oleks alus miinimumelatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 järgi. Hagejatel on suhtluskorra järgi võimalik oma äranägemise järgi kostja juures ööbida.
9.Hagejate vajadused ja kostja osa sellest on eelduslikult järgmine: Vajadused 10.06.2024– Kostja osa 01.04.2025– Kostja Alates Kostja ajavahemikul 31.03.2025 31.03.2026 osa 01.04.2026 osa Hageja I 655,44 287,72 683,48 eurot 301,74 x x eurot eurot eurot Hageja II 655,44 eurot 287,72 683,48 eurot 301,74 717,24 eurot 318,62 eurot eurot eurot
10.Kostja on tunnistanud hagejate nõuet alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohus on hagiasjas õigeksvõtuga seotud ning õigeksvõttu puudutavas osas tuleb hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1). Kohus rahuldab seetõttu hagejate nõude elatise osas alates 10.06.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
11.Alates 10.06.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 04.11.2025 on miinimumelatis hageja I puhul kokku 1458,41 eurot [301,74 x 4 + 301,74 : 30 x 21 + 301,74 : 30 x 4 = 1458,41]. Kohus ei arvestanud 11.03.2026. a ja 06.05.2026. a istungil elatist välja arvutades nelja päeva novembris. Kostja maksis sel ajal hagejale igakuist elatist 215 eurot, s.o kokku 1039,17 eurot (215 x 4 + 215 : 30 x 21 + 215 :30 x 4 = 1039,17) (dtl 61, seletused 06.05.2026. a istungil). Kostja on maksnud hagejale I 419,24 eurot elatist vähem (1458,41 1039,17 = 419,24). Kostjalt tuleb 419,24 eurot hageja I kasuks välja mõista.
12.Ajavahemikul 10.06.2025–31.05.2026 on miinimumelatis hageja II puhul kokku 3564,12 eurot [301,74 x 9 + 301,74 : 30 x 21 + 318,62 x 2 = 3564,12]. Kostja maksis hagejale II kuni 2025. a oktoobrini igakuist elatist 215 eurot ja alates 2025. a novembrist miinimummääras kokku 3156,44 eurot (215 : 30 x 21 + 215 x 4 + 301,74 x 5 + 318,62 x 2 = 3156,44) (vanemate seletused 06.05.2026. a istungil). Kostja on maksnud hagejale II elatist 407,68 eurot (3564,12 - 3156,44 = 407,68) vähem. See summa tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista.
13.Alates 01.06.2026 kuni Q.F täisealiseks saamiseni (16.06.2030) on elatis 318,62 eurot kuus (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostjalt tuleb edasiulatuv elatis hageja II kasuks välja mõista.
14.Pooled vaidlevad tagasiulatuva elatise üle, s.o kui palju peab kostja maksma hagejatele elatist ajavahemiku 10.06.2024–09.06.2025 eest. Kostja maksis sel ajal hagejatele igakuist elatist 430 eurot, s.o 12 kuu eest kokku 5160 eurot (430 x 12 = 5160). Miinimumelatis kummagi hageja eest oli sel ajal kokku 6969,77 eurot [(287,72 : 30 x 21 x 2 + 287,72 x 9 x 2 + 301,74 x 2 x 2 + 301,74 : 30 x 9 x 2 = 6969,77 eurot]. Hagejad on miinimumelatise selle aja eest seega ebaõigesti arvutanud: hagejate arvutuste järgi on see 7564,84 eurot. Arvestades, et kostja maksis sel ajal hagejate eest elatis 5160 eurot ja hagejate hinnangul ta pidi maksma elatist miinimumsummas, on kostja maksnud vähem 1809,77 eurot (6969,77 5160 = 1809,77), mitte 1974,84 eurot.
15.PKS § 108 lg 1 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Erisätete puudumise tõttu juhindutakse tagasiulatuva elatise puhul elatise 5(7)
väljamõistmise üldsätetest, s.o lapse varasematest vajadustest, vanema toonasest ja praegusest majanduslikust seisundist ja võimalustest tööd teha, PKS § 102 lg-s 2 nimetatud elatise vähendamise aluseks olevatest asjaoludest, vanemate kokkuleppest jms. Eelnevast tuleneb ühtlasi, et kui tagasiulatuvat elatist nõutakse miinimumsummas või sellest väiksemas summas, ei tule lapse kulusid tõendada. Kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb kohustatud isiku raskesse majanduslikku olukorda, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, kas õigustatud isik on kohustatud isikult ülalpidamist enne hagi esitamist nõudnud. Elatise nõudmata jätmine tagasiulatuva elatise nõude esitamist siiski ei välista (vt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1 ja sealsed viited; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 12– 14).
16.Kohtu hinnangul ei ole asja materjalidest võimalik järeldada, et vanemate vahel oli kokkulepe just 430 euro suuruse elatise maksmise kohta. Kostja maksis hagejate eest 2020. a juulist kuni 2022. a jaanuarini igakuist elatist 590–600 eurot. Alates 2022. a veebruarist maksis ta 430 eurot (dtl 45, 280). Miinimumelatise arvutamine muutus 2022. a jaanuaris. Senise poole miinimumpalga (292 eurot) asemel hakkas igakuine miinimumelatis elatiskalkulaatori järgi olema 213,44 eurot. Hagejate ema sõnul oli kokkulepe miinimumelatise maksmiseks ja suuremate kulude jagamiseks vanemate vahel. Kohtu hinnangul võib pangakonto väljavõttest ja hagejate välja toodud täiendavatest kuludest järeldada, et vanemate vahel oli pigem kokkulepe miinimumelatise maksmiseks ja muude kulude kandmiseks kahasse (dtl 4, 9, 33, 45, 217, 290, 291, 292, 293, 300, 328, 329; vanemate seletused 06.05.2026. a istungil). Ka asjaolust, et elatis jäi pärast 2022. a veebruari aastateks samaks, ei saa järeldada, et kokkulepe oli just 430 euro suuruse elatise maksmiseks. Hagejate ema selgitas istungil, et ta ei teadnud, et miinimumsumma on muutunud ning ta ei pidanud võimalikuks kohtumenetluses osalemist elatise nõudmiseks, sest see on kulukas. Vanemate vahel oli olnud 2022. a suhtluskorra vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-879 (dtl 86–93). Hagejate ema selgitas, et kostja makstavast elatisest ei piisanud ja ta pidi sageli suuremateks kulutusteks kostjalt lisaraha paluma. Kostja ei pidanud alati lubadustest kinni ja hagejate ema pidi hagejate kulud üksi tasuma (dtl 290). Kostja ka ei reageerinud hagejate ema palvele 2025. a mais maksta elatist seadusjärgses määras (dtl 219).
17.Hagejad on oma vajadused välja toonud 14.11.2025. a seisukohale lisatud tabelis digitoimiku lehekülgedel 236–247. Selle tabeli järgi on hageja I igakuised vajadused 699,64 eurot ja hageja II igakuised vajadused 726,06 eurot. Kohus peab hagejate põhjendusi ja ema pangakonto väljavõtet ja sellel kajastuvaid makseid (toidupoodides Prisma, Maxima, Rimi, Grossi, Lidl, A1000, Mere, Maksimarket, apteekides, riidepoodides Temu, Shein, Sinsay, H&M, New Yorker, Zara, transpordile T Grupp OÜ, Bolt, Olerex, Neste, telefonile, kindlustusele), korteriühistu arveid ja maksekorraldusi arvestades hagejate näidatud ulatuses kulusid põhjendatuks ja tõendatuks (dtl 48–54, 58, 60, 62–63, 123–181, 220–235). Kostja võttis omaks, et hagejal II on atoopiline dermatiit ja ta vajab spetsiaalseid kehakreeme. Hagejate elulaadi iseloomustab huvitegevustest osavõtt (hageja I puhul jalgpall, hageja II puhul tantsimine ja kunstikool), millega kaasnevad miinimumsummast suuremad kulud.
18.Kostja on tõendanud järgmised vabatahtlikud kulutused: 90 eurot Sankt-Peterburgis toimunud kontserdi külastamine, 50,68 eurot viisakulud, 190 eurot hageja I jalgpallijalanõud, 489,54 eurot lauatenniselaud, 54 eurot hageja II taskuraha, 382 eurot hageja I taskuraha, 185,20 eurot hageja I transport, 150 eurot hageja II spaa (dtl 21, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33). Kohtu hinnangul saab PKS § 99, § 100 lg-te 1 ja 2 mõistes pidada ülalpidamiseks ainult hageja I transpordiga seotud kulusid ning ülejäänud kulude näol ei ole tegemist ülalpidamisega. Samas hageja I transpordikulude kandmine üksnes osutab, et hageja I tegelikult kulud võivad olla veelgi suuremad hagejate ema näidatud kuludest. Kostja kulude 6(7)
arvelt hageja I vajaliku ülalpidamise ulatus ei vähene. Ülalpidamine PKS tähenduses hõlmab eelkõige igapäevaste vajaduste rahuldamisega seotud kulusid. Ülejäänud kostja kulud ei seondu hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Hagejate ema selgitas 06.05.2026, a istungil, et uued jalgpallijalanõud ei olnud hagejale I vajalikud. Hageja I tahtis lihtsalt uusi, kuigi tal olid korralikud jalanõud olemas. Kostja oleks pidanud hagejate emaga enne kulutuste tegemist suhtlema ja rääkima läbi, mida võiks pidada ülalpidamiseks. Õige ei ole, kui vanem teeb iseseisvalt või lapse soovil suuri ebavajalikke kulusid, mille tegemisse teist vanemat ei kaasata ning soovib hiljem lugeda sellised kulud ülalpidamiseks PKS § 99 ja § 100 lg-te 1 ja 2 mõistes. Laste taskuraha peavad vanemad omavahel kokku leppima, sest laps ei tee eelduslikult kulusid enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (eluase, toit, hügieenitarbed, side, transport jms).
19.Kostja ei ole toonud välja PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimumsumma. Hagejate põhjendatud kulud igakuiselt ületavad kahekordset miinimumsummat. Kostja majanduslik seisund võimaldas tal hagejatele ajavahemikul 10.06.2024–09.06.2025 miinimumsummas elatist maksta. Samuti ei pane tagasiulatuva elatise maksmine kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on sõnaselgelt öelnud, et ta ei keeldu tagasiulatuva elatise maksmisest põhjusel, et tema majanduslik seisund ei võimalda maksta tagasiulatuvat, sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat elatist. Hageja ema andis vaidlusalusel ajavahemikul hagejatele vajalikus määras ülalpidamist. Seega rahuldab kohus hagi ka tagasiulatuva elatise osas, kuid osaliselt arvestades põhjenduste p-s 14 toodud arvutusi. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja ajavahemiku 10.06.2024–09.06.2025 eest tagasiulatuva elatise kummagi hageja eest 904,89 eurot (kokku 1809,78 eurot).
20.Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja F.K nimetatud pangakontole (otsuse tegemise aja seisuga F.K pangakonto nr XXX) selgitusega „W.W ja Q.F elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole hiljemalt iga eelmise kuu viimaseks päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Q.F elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
21.Kohus määrab TsMS § 129 lg 2 ja § 136 lg 1 alusel tsiviilasja hinnaks hageja I puhul 1458,41 eurot ning hageja II puhul 2715,66 eurot.
22.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul puudub põhjus menetluskulusid teistmoodi jaotada. Elatisevaidlustes ei ole lepingulise esindaja kasutamine vältimatult vajalik. Hagejad said hakkama nõuetekohase hagi esitamisega. Hagejad ei nõudnud kostjalt enne 2025. a maikuud sõnaselgelt suurema elatise maksmist. Kohus rahuldas hagejate tagasiulatuva elatise nõude osaliselt.
23.Kuna kohus rahuldas hagi sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva elatise osas õigeksvõtu alusel, on otsus selles osas TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi viivitamata täidetav.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.