Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.10.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-18750
Tsiviilasi
Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi Korner AK OÜ ja AK vastu võlgnevuse, viivise ja kahju nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind 50 000 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse Danske Bank A/S apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, esindajad 15015 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja I Korner AK OÜ (registrikood 11205248, asukoht Uus 55-16, 50603 Tartu) Kostja II AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Geidi Sile Kohtuistungi toimumise aeg
20.09.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.06.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta Danske Bank A/S kanda.
3.Välja mõista Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) menetluskulu hüvitamiseks Korner AK OÜ kasuks 1300 eurot ja AK kasuks 1560 eurot. 1(9)
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S (hageja) ja Korner AK OÜ (kostja I) 07.03.2008 kasutusrendilepingu nr 280307KO (edaspidi liisinguleping), mille alusel hageja omandas kostja I huvides paadi Regal 2665 Commodore koos lisa-varustusega (edaspidi vara), hinnaga 67 107,23 eurot, ja andis selle kostja I kasutusse.
2.Liisingulepingust kostjale I tulenevaid liisinguvõtja kohustusi käendas hagejaga 07.03.2008 sõlmitud käenduslepingu nr KÄ-280307KO-1 alusel AK (kostja II). Käenduslepingu järgne kostja II vastutuse maksimumsumma on 70 663,91 eurot.
3.Kuivõrd kostja I rikkus liisingulepingust tulenevaid liisingulepingu tingimusi (jättis tasumata ettenähtud osamaksed), ütles hageja 14.07.2010 liisingulepingu üles ja nõudis kostjatelt vara tagastamist. Pärast vara tagastamist võõrandas hageja selle hinnaga 11 666,67 eurot (ilma km-ta). Vara realiseerimise hetkel moodustas hageja nõue kostjate vastu 44 644,24 eurot, seetõttu nõudis hageja kostjatelt nõude ja müügihinna vahe 32 977,57 euro (44 644,24 – 11 666,67) tasumist. Lisaks nimetatud summale (põhinõudele) nõudis hageja kostjatelt maksete tasumisega viivitamiselt arvestatud viivise tasumist 11 086,47 eurot ja kahju hüvitamist 5935,96 eurot, mis seisneb inkassole tasutud teenustasus (sõiduki tagasisaamiseks ja võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja OK Incure OÜ poole). Muud kulud on ka vara transportimiseks ja säilitamiseks tehtud kulud, kõnealusega on tegelenud Baltic Boat Center OÜ (edaspidi BBC).
4.Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 14.07.2011 ega olnud hagi esitamise ajaks 09.05.2014 aegunud. Peale liisingulepingu ülesütlemist selgus, et liisinguvara oli võetud politsei poolt asitõendina hoiule ja selle tagasisaamine osutus võimalikuks alles 15.12.2010. Kostjate vastuväited hagile
5.Kostjad hageja nõudeid ei tunnista. Hageja nõue pole jälgitav. Hagi on aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 14.08.2010, millest tulenevalt põhinõue ja kõrvalnõuded kolme aasta möödudes, st 14.08.2013, aegusid. Hageja nõue on
2(9)
tõendamata ning kohus peaks asja lahendamisel arvesse võtma hageja tegevusetust müügiprotsessi läbiviimisel. Kui väikelaev võõrandati alles pärast kaheaastast viivitust, pidi see hageja süül olema kaotanud olulise osa oma väärtusest. Kostjad ei saanud mõjutada asjaolu, et hageja hoidis lepingu eset välitingimustes, mille tulemusena selle seisukord halvenes. Esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 või § 140 lg 1 alusel. Samuti on kostjad arvamusel, et väikelaev võõrandati põhjendamatult madala hinnaga (11 667,67 eurot), kuivõrd sama tüüpi, sama väljalaskeaastaga ning samade tehniliste näitajatega väikelaev oli 2014 müügil 37 500 euroga. Kostjad vaidlesid vastu inkassokuludele ja vara säilitamisele ning transpordile tehtud kuludele. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Hageja nõuded kostjate vastu tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle ülesütlemisest, millest tekkinud kohustuste eest vastutavad kostjad solidaarselt (kostja II käendajana).
7.Kohus tuvastas, et hageja kohustuste täitmise nõue (VÕS § 108 lg 1) on 12 018,60 eurot. Hageja liisingu - ja kindlustusmaksete nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt märtsi kuni juulikuu 2010 15. kuupäevaks ning nende nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg algas TsÜS § 154 kohaselt 2010. aasta lõppemisest, seega alates 01.01.2011 kl 00 ning lõppesid 31.detsembril 2013 kl 24.00. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuivõrd hagi on esitatud 09.05.2014, siis on hageja nõue täitmisnõude osas (12 018,60 eurot) kostjate vastu aegunud.
8.Tegemist on kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga ja hagejal saaks põhimõtteliselt olla vara soetamise finantseerimisega seonduv nõue summas 21 250,70 eurot. Liisingulepingu lisaks olevat rendimaksete graafikut arvesse võttes peaks õige lepingu jääk (tasumata liisingumaksed alates liisingulepingu ülesütlemisest kuni liisingulepingu lõpuni) olema 21 543,23 + 5687,05. Sõiduki väärtusena tagastamise ajal saaks lähtuda sõiduki väidetavast müügisummast 11 666,67 eurot (ilma km-ta). Põhjendatud on kostjate arvamus, et vara müük sellise summa eest on usaldusväärselt tõendamata.
9.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste p 10.6 teise lause kohaselt realiseerib lepingu ülesütlemise korral liisinguandja vara ning rahuldab saadud raha arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Juhul kui saadud rahast ei piisa liisinguandja kogu nõude rahuldamiseks, tasub liisinguvõtja puudujääva osa kümne (10) päeva jooksul liisinguandja poolt vastava nõude esitamisest arvates. Nimetatud säte on tüüptingimusena tühine (VÕS § 42 lg 1 alusel).
10.Liisingulepingu esemeks olev vara tuleb lugeda tagastatuks hagejale hiljemalt 2010 lõpuks, kui see Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.12.2010 määruse alusel hagejale tagastati. Samas on hageja vara hindamise viinud läbi alles kahe aasta möödumisel, 2012 detsembris. Vara tehniline seisukord ja väärtus vähenes, kuna seda oli hoitud välitingimustes. Vara tagastamise ja hindamise vaheline aeg oli ebamõistlikult pikk (2 aastat), samuti oli hindamise ajaks 12.12.2012 vara väärtus oluliselt vähenenud põhjustel, mille eest kostjad ei vastuta, kuna vara oli hageja valduses. Põhjendusi ja tõendeid selle kohta, et vara seisukord oleks halvenenud kostjate tegevuse või tegevusetuse tõttu, ei ole hageja esitanud. Eeltoodud põhjustel ei saa kohtu hinnangul vara turuväärtuse väljaselgitamisel lähtuda hageja poolt nimetatud müügihinnast ega ka 12.12.2012 aktist.
11.Riigikohtu lahendi 3-2-1-157-14 kohaselt (p 12) ei ole välistatud ka ajaliselt hilisemate müügikuulutustega tõendada liisinguesemete väärtust nende tagastamise ajal. Olukorras, mil
3(9)
tõendid liisinguvara hariliku väärtuse kohta 2010 lõpus puuduvad ning hageja poolt esitatud hilisemad andmed (12.12.2012 akt, 04.07.2013 müügiteatis) seda usaldusväärselt ei tõenda, tuleks lähtuda kostjate poolt esitatud müügikuulutusest, millest tulenevalt liisinguvaraga sama tüüpi, sama väljalaskeaastaga ning samade tehniliste näitajatega väikelaev oli 2014. aastal müügis 37 500 euroga. Seda arvesse võttes kattis liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise ajal täielikult soetamiseks tehtud kulutused (VÕS § 367 lg-d 1-3), mistõttu hageja liisingukulutuste hüvitamise nõue on põhjendamatu.
12.Liisingulepingu ülesütlemise hetkel (14.07.2010) pidi hageja olema teadlik vähemalt vara ostuhinna ja selle finantseerimise kulude ning liisingulepingu ülesütlemise järgse aja eest tasumata jäänud liisingumaksete täpsest suurusest. Andmed puudusid vaid tagastamisele kuulunud vara hariliku väärtuse kohta tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Võttes arvesse, et vara tagastati hagejale 15.12.2010, ei oleks vara turuväärtuse kindlakstegemisele pidanud kuluma kalendriaastat. Hageja ei ole põhjendanud, et vara võõrandamine kiiremini kui 2,5 aastat alates vara tagastamisest ei olnud võimalik. Hageja väide, et vara müüki suunamine viibis põhjusel, et vara tagastamisel selgus paadil olev vale HIN kood, on paljasõnaline. Hagejal pidi vähemalt kolme kuu jooksul alates vara tagastamisest (15.03.2011) olema võimalik määrata tagastatud vara harilik väärtus ning teha kindlaks oma kulutused VÕS § 367 lg-te 1-3 järgi, mistõttu hagejal ei olnud ühtegi takistust nõude esitamiseks enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist (15.03.2014). Hageja kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 367 lg-te 1-3 alusel on aegunud. Kuivõrd nimetatud nõue põhinõudena on aegunud, siis tulenevalt TsÜS § 144 on aegunud ka sellega seotud lisakulutuste nõue (VÕS § 367 lg 4), ja viiviste nõue 11086,47 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt kohaldas kohus hageja nõude suhtes tervikuna aegumist ja jättis seetõttu hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud 1928,38 eurot. Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
15.Hagis ei nõutud kostjatelt enne liisingulepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevust 12 018,60 eurot. Hageja nõuab hagis kostjatelt vaid nende summade tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks peale liisingulepingu ülesütlemist (VÕS § 367 lg-d 1-3), so paadi jääkväärtus, ehk tasumata ostuhind 27 230,32 eurot, viivised 11 086,47 eurot, vara transportimise ja säilitamisega seotud kulud 5786,41 eurot ja inkasso teenustasu 5896,80 eurot.
16.Kohtu otsus on aegumise osas üllatuslik ning kohus on rikkunud selgitamiskohustust. Kohus ei ole hagejale selgitanud, et pooled peaks esitama tõendeid ja põhistama, milline on mõistlik aeg liisinguandja kulutuste kindlakstegemiseks ning milliseid toiminguid on selleks mõistlikult vaja läbi viia. Paadi hariliku väärtuse tuvastamine on komplitseeritum kui tavapärase sõiduki väärtuse tuvastamine ning eeldab erialaseid teadmisi. Asjatundja arvamuse kohaselt ei olnud paadi osas võimalik anda objektiivset hinnangut paadi hariliku väärtuse kohta enne 2011 mai kuud, kuna eelnevalt oli vajalik paat vette lasta, et selgitada välja paadi kere seisukord ja tuvastada paadi õige HIN kood (paadil olev kood oli võltsitud).
17.Hagi esitati hageja poolt 09.05.2014. Paat saadi politseist kätte 26.01.2011. Paadi turuväärtust ei olnud võimalik enne 2011 mai kuud kindlaks määrata ning ilma paadi turuväärtust tuvastamata ei olnud võimalik kindlaks määrata ka liisinguandja kulutuste suurust. Eelnevat silmas pidades muutus hageja nõue peale liisingulepingu ülesütlemist tekkinud kulutuste osas (kokku 50 000 eurot, sh paadi jääkväärtus, ehk tasumata ostuhind 27 230,32 eurot, viivised 11 086,47 eurot, vara transportimise ja säilitamisega seotud kulud 5786,41 eurot ning inkasso teenustasu 5896,80 eurot) sissenõutavaks alates 2011 mai kuust, hagi esitati 09.05.2014, mistõttu ei ole hageja nõue aegunud.
4(9)
18.Kohus on jätnud hindamata hageja poolt esitatud tõendi paadi turuväärtuse kohta, so BBC 12.12.2012 akti, mille kohaselt pakkus asjatundja paadi hinnaks selle halba seisukorda arvestades 14 000 eurot (koos käibemaksuga, so ilma käibemaksuta 11 666,67 eurot). Selle hinnaga paat lõpuks ka müüdi (2013), mis tõendab antud hinnangu õigsust. BBC 12.12.2012 aktis ei ole kajastatud mitte paadi müügihind (paat müüdi alles 2013), vaid just nimelt asjatundja arvamus paadi turuväärtuse kohta.
19.Paat tagastati hagejale tegelikkuses 26.01.2011. Paadi seisund ei halvenenud peale selle hageja poolt kättesaamist. Asjatundja on rõhutanud, et paadi seisund hoiustamise perioodil ei halvenenud, st paadi seisund seisuga 26.01.2011 (so paadi vastuvõtmisel) ning BBC 12.12.2012 akti koostamise aja seisuga oli sama, aktis kirjeldatud paadi halb seisukord oli tekkinud juba enne paadi vastuvõtmist BBC poolt.
20.Kohus on paadi väärtuse osas põhjendamatult lähtunud kostjate poolt esitatud müügikuulutusest, millest ei nähtu, et kuulutuses oleva paadi seisund oleks olnud sama halb kui oli liisingueseme seisund. Kostjate poolt esitatud müügikuulutus on võetud BBC koduleheküljelt, seega ei ole vaidlust selles, et just nimetatud äriühing on pädev hindama liisinguesemega sarnaste esemete (so paatide) väärtust. Eeltoodu tõttu ei katnud liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise ajal täielikult soetamiseks tehtud kulutusi. Teiseks ei ole kohus arvestanud, et hageja algne liisingulepingust tulenev nõue oli 44 644,24 eurot, millest hageja on VÕS § 367 lg 3 kohaselt õigesti maha arvestanud liisingueseme väärtuse, so 11 666,67 eurot, mis tegi hagi esitamise aja seisuga hageja põhinõudeks (koos kulutustega) kokku 32 977,57 eurot. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
22.Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2015 otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati osaliselt. Hageja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.
23.Riigikohtu 18.05.2016 otsusega ringkonnakohtu 16.12.2015 otsus tühistati osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja 41 705,70 eurot, jaotas ja määras kindlaks menetluskulud, tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 1761,71 eurot ning kohustas neid maksma menetluskuludelt viivist. Maakohtu otsus jäeti jõusse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 12 018,60 euro saamiseks (täitmisnõue). Asi saadeti uueks lahendamiseks ringkonnakohtule osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja 29 687,10 eurot ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud, tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 1761,71 eurot ja kohustas neid maksma menetluskuludelt viivist. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
5(9)
25.Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsuse läbi osas, milles see pole jõustunud, see on liisingulepingu ülesütlemisest tuleneva 29 687,10 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
26.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult hagi aegumise tõttu rahuldamata.
27.Vaidluse all pole järgmised asjaolud: 1) hageja sõlmis 07.03.2008 kostjaga I liisingulepingu, mille esemeks oli veesõiduk Regal 2665 Commodore hinnaga 67 107,23 eurot, ja kostjaga II käenduslepingu kostja I kohustuste täitmise tagamiseks vastutuse maksimummääraga 70 663,91 eurot; 2) kostja I rikkus liisingulepingut, mistõttu ütles hageja liisingulepingu 14.07.2010 üles ja nõudis vara tagasi, kuid kostja I ei tagastanud seda; 3) hageja sai vara tagasi detsembris 2010 ning vara oli müügis ajavahemikul 28. 12.2012 kuni 29. 05.2013; 4) hageja esitas kostja I kui põhivõlgniku ja kostja II kui käendaja vastu hagi 09.05 2014.
28.Liisinguandja nõuete aegumise hindamisel tuleb eristada enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud maksetest tulenevaid nõudeid ja pärast ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid. Käesolevas asjas on vaidluse alla jäänud hageja kahju hüvitamise nõue, st lepingu lõppemisega seotud krediidikulude hüvitamise (VÕS § 367 lg-d 1-3) ja lisakulude hüvitamise (VÕS § 367 lg 4) nõue. Liisingulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega. Liisingulepingu käendamisest tulenevad nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu.
29.Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 sätestab veel, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast mõistlikult vajaliku aja möödumist pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Riigikohus on varem selgitanud, et mõistliku aja pikkus sõltub mh liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast ning kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt (Riigikohtu 20. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09, p 10).
30.Maakohus pidas mõistlikult kuluvaks ajaks liisinguandja kulutuste kindlakstegemiseks kolme kuud vara tagasisaamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kolm kuud on mõistlik ja piisavalt pikk aeg, et hinnata liisingueseme väärtust. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud vara eripära arvestama ja nõude suuruse hindamise mõistliku aja hulka arvama ka ajavahemiku vara tagasisaamisest kuni selle sõidukõlbulikkuse kontrollimiseks vettelaskmiseni. Selliseid asjaolusid, mille alusel maakohus oleks saanud seda teha, pole hageja maakohtus esile toonud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab üldjuhul hageja tõendama neid asjaolusid, millele ta oma nõudes tugineb. Hageja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud väikelaeva väärtuse kindlakstegemiseks selle vettelaskmise vajadust. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et enne maid 2011 ei olnud võimalik vaidlusalust väikelaeva vette lasta.
31.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kohtuotsus aegumise osas on üllatuslik ja maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei ole hagejale selgitanud, et pooled peaks esitama tõendeid ja põhistama, milline on mõistlik aeg liisinguandja kulutuste kindlakstegemiseks ning milliseid toiminguid on selleks
6(9)
mõistlikult vaja läbi viia. Milliseid toiminguid oli vaja konkreetsel juhul vara hindamiseks läbi viia, on hagi aluseks olevad asjaolud, mille peab hageja ise esile tooma. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, et aegumise kohaldamine oli üllatuslik.
32.Vastuses hagile taotlesid kostjad koheselt aegumise kohaldamist, pidades mõistlikuks ajaks liisingulepingu ülesütlemisest tulenevate kulutuste suuruse kindlakstegemisest ühte kuud alates liisingulepingu ülesütlemisest (I kd, lk 111). Kirjalikus vastuses kostjate taotlusele märkis hageja, et mõistlikuks ajaks, millest alates on võlausaldaja VÕS § 367 kohane kulutuste hüvitamise nõue muutunud sissenõutavaks, on üks aasta alates liisingulepingu ülesütlemisest (I kd, lk 140). Seejärel selgitas maakohus hagejale kirjalikult, et mõistliku aja pikkus sõltub muuhulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kohus selgitas ka, et hagejal tuleb kohtule selgitada, kuidas toimus paadi realiseerimisprotsess, sh kuidas kujunes paadi müügihind ning esitada oma väidete kinnitamist tõendavad dokumendid (I kd, lk 153,154). Täiendavates selgitustes hagi asjaolude täpsustamiseks ja tõendamiseks jäi hageja oma varem esitatud seisukoha juurde, et mõistlikuks ajaks, millest alates on võlausaldaja VÕS § 367 kohane kulutuste hüvitamise nõue muutunud sissenõutavaks, on üks aasta alates liisingulepingu ülesütlemisest. Maakohus pöördus veelkord kirjalikult hageja poole, märkides selgitamiskohustuse raames, et hageja peaks vastama kõigile kostjate poolt osundatud küsimustele, sealhulgas välja tooma, millised on ülesütlemise korral liisinguesemega seonduvate kulude (VÕS § 367 lg-d 1-3 ja lisakulude (VÕS § 367 lg 4) kujunemise konkreetsed asjaolud, millised on sellekohased tõendid, millega on põhjendatud hageja arvamus, et liisinguesemega seonduvate kulude ja lisakulude hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks ühe aasta möödumisel liisingulepingu ülesütlemisest. Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 on nõude tõendamine hageja ülesanne ja kõik hagi aluseks olevad elulised (faktilised) asjaolud ja viited vastavatele tõenditele peavad nähtuma hagiavaldusest. Kohus andis veelkord hagejale aega nõude täpsustamiseks (II kd, lk 1,2). 17.11.2014 vastuses jäi hageja oma seisukohtade juurde ja kulutuste kindlakstegemiseks vajaliku aja osas täiendavaid asjaolusid esile ei toonud ja tõendeid ei esitanud. Hageja leidis endiselt, et mõistlikuks ajaks, millest alates on võlausaldaja VÕS § 367 kohane kulutuste hüvitamise nõue muutunud sissenõutavaks, on üks aasta alates liisingulepingu ülesütlemisest ja seega vaidlusalusest kasutusrendilepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates 14.11.2011 (II kd, lk 7-9).
33.Seega asjaoludele, et vara eripära arvestades tuleb nõude suuruse hindamise mõistliku aja hulka arvata ajavahemik vara tagasisaamisest kuni selle sõidukõlbulikkuse kontrollimiseks vettelaskmiseni, pole hageja maakohtus tuginenud. Arvestades maakohtupoolset korduvat selgitamiskohustuse täitmist, on ebaõige ja pahatahtlik hageja tuginemine apellatsioonkaebuses maakohtupoolsele selgitamiskohustuse rikkumisele.
34.Kolleegiumi arvates puudub alus lugeda üldtuntuks hageja hilinenult esitatud väidet, mille kohaselt ei olnud vara turuväärtust võimalik määrata kindlaks enne maid 2011, sest selleks oli vaja veesõiduk vette lasta, et selgitada välja kere seisukord. Veesõidukite seisukorda ja väärtust on üldjuhul võimalik hinnata ka ilma nende vettelaskmiseta. Miks käesoleval juhul see nii ei olnud, oleks pidanud esile tooma ja vajadusel tõendama hageja. Samuti ei saa üldtuntuks lugeda asjaolu, et väikelaeva ei saa kere seisukorra kontrollimiseks vette lasta Eesti oludes enne aprilli lõppu või mai algust. Ka seda seisukohta pole hageja tõendanud.
35.Hageja ei ole millegagi ümber lükanud maakohtu järeldust, et mõistlik aeg kulutuste kindlakstegemiseks on antud juhul 3 kuud alates vara tagasisaamisest. Maakohus ei
7(9)
ole asja menetledes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega menetlusõiguse norme. Seega maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
rikkunud
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
37.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
38.Maakohus määras kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1928,38 eurot, sellest riigilõiv on 50 eurot, õigusabikulud 1874,38 eurot ja äriregistri andmete väljatrüki kulu 4 eurot. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
39.Ringkonnakohtu menetluses taotlesid kostjad menetluskulude kindlaksmääramist järgmiselt: 16.11.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskuludeks kulutused õigusabile kokku summas 1950 eurot ilma käibemaksuta. Kostjatele osutati õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja vastuse koostamine – 10 h; nõupidamine kliendiga – 1 h, vastus e-kirja koostamine kompromissettepanekule – 0,25 h, ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks - 3,25 h; kohtuistungil osalemine - 0,5 h, kokku 15 tundi. 20.09.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskuludeks kulutused õigusabile kokku summas 1560 eurot ilma käibemaksuta. Kostjatele osutati õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: Riigikohtu lahendi läbitöötamine - 1 h; seisukoha koostamine - 4 h, apellandi seisukoha läbitöötamine – 4h, ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks – 2 h millele lisandub kohtuistungil osalemine 1 tund, kokku 12 tundi.
40.Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskuludeks Riigikohtus kulutused õigusabile summas 1235 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi toiminguks on kassatsioonkaebuse koostamine – 9,5 h tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks.
41.Kostjatele on osutatud õigusabi võrdselt mõlema huvides. Kostjad on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Korner AS OÜ ei taotle käibemaksu hüvitamist. AK taotleb käibemaksu hüvitamist, kuna ta ei ole käibemaksukohuslane. Kostjad palusid märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
42.Hageja vaidles menetluskulude suurusele vastu. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu esimesel korral ringkonnakohtus asja läbivaatamisel on poole väiksem taotletust, Riigikohtus peab kostja põhjendatud ajakuluks 5,5 tundi ja teisel korral asja läbivaatamisel ringkonnakohtus kokku 5 tundi.
43.Kolleegium leiab, et kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on ajakulu ülepaisutatud, arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga ja kostjate põhiliseks vastuväiteks on tuginemine aegumisele ning apellatsioonimenetluses kostjad valdavalt kordasid maakohtus juba esitatut. Kolleegium loeb kostjate lepingulise esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus kokku 7
8(9)
tunni ulatuses, kassatsioonkaebuse koostamisel 7 tunni ulatuses ja asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 6 tunni ulatuses. Kostjate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ja sellele ei ole vastuväiteid esitanud ka hageja.
44.Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista õigusabikulu kokku 20 tunni eest ning vastavalt kostjate taotlusele jagada see võrdselt kostjate vahel. Seega tuleb hagejalt välja mõista Korner AK OÜ kasuks 1300 eurot (10x130) ja AKle kasuks 1300 eurot (10x130), millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot.
45.Vastavalt kostjate taotlusele ja tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 tuleb resolutsiooni märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.