Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2026, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-1172
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I Ai ja T Aa vastu ühisvara jagamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad I.
I A (isikukood xxx)
II.
T Aa (isikukood xxx)
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepingulised esindajad M Š, S E ja T I Kostjad
Kostjate volitatud esindaja J M
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital ning I Ai ja T Aa vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.Võlgnik I A võlgneb võlausaldajale Aktsiaselts PlusPlus Capital seisuga 8. mai 2026 kokku 47 082,04 eurot, mis koosneb järgnevast:
1.1.Harju Maakohtu 2. jaanuar 2019 otsus tsiviilasjas 2-18-15282 (põhinõue 10 933,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, viivised 2532,12 eurot, viivis 0,06% põhinõudelt 10 933,18 alates 12. oktoober 2018 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 820 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni). Kokku on võla jääk kompromissi sõlmimise seisuga 25 519,14 eurot.
Pärnu Maakohtu 22. oktoober 2018 otsus tsiviilasjas 2-18-117997 (põhinõue 356,79 eurot, kõrvalnõuded 52,02 eurot, viivis 0,06% päevas põhinõudelt 356,79 eurot alates 23. oktoober 2018, menetluskulu 65 eurot). Kokku on võla jääk kompromissi sõlmimise seisuga 778,58 eurot.
1.3.Harju Maakohtu 25. september 2019 otsus tsiviilasjas 2-19-9443 (põhinõue 6794,03 eurot, intressid 823,97 eurot, viivis 3365,29 eurot, viivis 0,057% päevas põhinõudelt 6794,03 eurot alates 21. juuni 2019 kuni põhinõude täieliku
tasumiseni, menetluskulu 720 eurot, viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses). Kokku on võla jääk kompromissi sõlmimise seisuga 18 951,36 eurot.
1.4.Tsiviilasjas 2-24-1172 võlausaldajale Aktsiaselts PlusPlus Capital ühisvara jagamise nõude esitamisega kaasnenud menetluskulud 820 eurot, s.o pool hagiavaldusel esitatud riigilõivust 210 eurot ja lepingulise esindaja kulud 610 eurot.
1.5.Pärnu Maakohtu 7. jaanuar 2022 otsus tsiviilasjas 2-21-140274 (koguvõlgnevus 784,12 eurot, sh põhinõue 473,98 eurot, kõrvalnõuded 244,57 eurot ning täiendavalt lisanduv viivis alates 8. jaanuar 2022 põhisummalt 473,98 eurot 0,06% päevas). Kokku on võla jääk kompromissi sõlmimise seisuga 1012,96 eurot.
2.Pooled on kokku leppinud, et I A ja T Aa tasuvad Aktsiaseltsile PlusPlus Capital täitemenetluse väliselt punktides 1.1-1.5 nimetatud kohustuste katteks ühekordse makse 38 000 eurot. Summa tasutakse korteriomandi xxx müügitehingu müügihinna arvelt notari deposiidi vahendusel Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele xxx, Swedbank, viitenumbriga xxx.
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital kinnitab, et peale punktis 2 nimetatud makse laekumist puuduvad tal seoses punktides 1.1.-1.5. nimetatud kohtuasjadega nõuded I Ai ja T Aa suhtes.
4.Aktsiaselts PlusPlus Capital kohustub andma korteriomandi xxx müügitehingu sõlmimisel nõusoleku ja kinnituse, et on nõus ühisvara jagamise hagi tagamiseks tsiviilasjas 2-24-1172 rakendatud hagi tagamise abinõu: PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kolmandasse jakku kinnisasjale asukohaga xxx, eriomandi ese eluruum nr hoone xxx nr xxx kantud eelmärke ja tsiviilasjas nr 2-24-1172 esitatud ühisvara hagi kohta tehtud märkuse kustutamiseks.
5.Aktsiaselts PlusPlus Capital on teadlik, et korteriomandi müügilepingu tingimuste kohaselt makstakse punktis 2 nimetatud koguvõlgnevus notari deposiitkontolt Aktsiaseltsile PlusPlus Capital välja pärast punktis 4 nimetatud hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse kantud eelmärke ja märkuse kustutamist.
6.Aktsiaselts PlusPlus Capital kohustub allkirjastama ja esitama käesoleva kompromisskokkuleppe eelmärke ja märkuse kustutamiseks Harju Maakohtule koheselt pärast xxx müügitehingu allkirjastamist ja notariaalset kinnitamist, eeldusel, et notar on andnud kinnituse kompromisskokkuleppes nimetatud võlgnevuste tasumiseks piisavate vahendite deponeerimisest notari kontol.
7.Juhul, kui xxx müügitehing jääb käesolevas kompromisskokkuleppes sisalduvatel tingimustel ükskõik mis põhjusel sõlmimata, jätkub kohtumenetlus ning hagi tagamiseks seatud abinõud jäävad kehtima.
8.Pooled kinnitavad, et Aktsiaseltsile PlusPlus Capital tasutav summa 38 000 eurot ei sisalda punktides 1.1, 1.2 ja 1.3. nimetatud kohtulahendite sissenõudmiseks algatatud täitemenetluste nr 025/2019/81, 025/2019/3117, 025/2022/117 kohtutäituri seadusest tulenevaid tasusid ning kõikide I A suhtes algatatud täitemenetluste tasude eest vastutab I A.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-1172 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Tühistada Harju Maakohtu 21. veebruari 2024 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1172 kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti kinnistusraamatu registriossa nr xxx eelmärge ja märkus.
4.Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud jäävad I Ai ja T Aa kanda kompromisslepingus toodud ulatuses. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot kandes see Aktsiaselts PlusPlus Capital arvelduskontole xxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse punkti 5 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi I Ai (kostja I) ja T Aa (kostja II, ühiselt kostjad) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja I suhtes algatatud kolm täitemenetlust, kus hageja on sissenõudjaks. Täitmisel on Harju Maakohtu 2. jaanuar 2019 otsus tsiviilasjas 2-18-15282, Pärnu Maakohtu 22. oktoober 2018 otsus tsiviilasjas 2-18-117997, Harju Maakohtu 25. september 2019 otsus tsiviilasjas 2-199443. Kostja I poolt on kohtulahenditest tulenevad rahalised kohustused täitmata. Kohtutäitur on hagejat teavitanud, et arvestades kostja I sissetuleku suurust ja varalist seisu ei ole hageja nõude rahuldamine kostja I registervara ega sissetulekute arvelt täitemenetluste raames võimalik. Kostja I on abielus kostjaga II. Kostjate ühisvarasse kuulub korteriomand aadressil xxx, eriomandi ese eluruum nr hoone xxx nr xxx. Kuna kostja I pole võlgnevust pika aja jooksul tasunud, palub hageja jagada kostjate ühisvarasse kuuluv korteriomand ning kostjale I kuuluva osa arvelt tasuda tema võlgnevused hageja ees.
11.mail 2026 saabus kohtule hageja ja kostjate vahel sõlmitud kompromissileping määruse resolutsioonis nimetatud tingimustel. Lisaks on kompromissis toodud, et hageja palub tühistada hagi tagamise ja kustutada hageja kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kolmandasse jakku kinnisasjale asukohaga xxx, eriomandi ese eluruum nr hoone xx nr xxx (registriosa nr xxx) kantud eelmärge ja märkus tsiviilasjas nr 2-24-1172 esitatud ühisvara hagi kohta ja saata hagi tagamise tühistamise määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust. Hageja palub tagastada pool riigilõivust. Viimaseks paluvad pooled lühendada TsMS § 661 lõikes 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.
4.TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus Harju Maakohtu 21. veebruari 2024 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
5.Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda kompromisslepingus toodud ulatuses (TsMS § 168 lg 3). Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 210 eurot.
7.Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.