Avalikult teatavakstegemine
12. oktoober 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-16-13749; AS SEB Pank versus Aare Linder; hagi kahju hüvitamise nõudes; tsiviilasja hind 100 456,96 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
AS SEB Pank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2, Tallinn 15010) Maire Saare ([email protected]) Aare Linder (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxxx) kirjalikus menetluses
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused
3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: AS SEB Pank ja Aare Linder 02.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050039641 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli 07.12.2005 sõlmitud Tallinna notar Kai Sepp notari ametitoimingute raamatu reg. nr. 11042 all tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Hageja esitas 24.04.2009 avalduse täitemenetluse algatamiseks kostja suhtes kinnistule Gregory reg.osa nr 798633 Luidja küla, Kõrgessaare vald Hiiu maakond seatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluses, et kinnistu müügist saadavatest vahenditest rahuldada laenulepingust tulenevad nõuded. Gregory kinnistul asuv ehitis hävis 19.08.2009 toimunud tulekahjus. Kostja ja Seesam Insurance AS vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping MM00169-235/1, milles soodustatud isikuks oli märgitud AS SEB Pank. Pärast kindlustusjuhtumit esitas kostja Seesamile koduvarakindlustuse kahjuavalduse ning taotles kogu kindlustussumma hüvitamist. Seesam saatis 09.10.2009 hagejale teate kahju käsitlemise peatamise kohta, milles hagejat teavitati, et kuivõrd kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmise kohustuse ning ulatuse kindlaksmääramise vajalikud toimingud ei olnud ajaks lõppenud, peatab Seesam ÜL punktide 18.1, 18.2 ja 18.2.1. alusel kahju 2009007998 käsitlemise kuni kriminaalmenetluse tulemuste selgumiseni. Seesam saatis 03.09.2010 hagejale e-posti teel kirja (lisa 4), milles teavitati, et kuna hoonet taastama ei hakata, siis jääb hüvitise suuruseks 2 321 723.29 krooni, millest lahutatakse maha lepingu nr MM00169-235/ 1 järgne omavastutus 5000 krooni ja hagejat paluti teatada, kelle arvele hüvitis maksta. Hageja teatas 27.08.2010 Seesamile, et ASi SEB Panga kui hüpoteegipidaja nõue Aare Linderi vastu on 2 275 443.11 krooni ja kindlustushüvitis paluti tasuda kostja laenukaardile viitenumbriga 760500405607. Seesam tasus 14.09.2010 kostjale kindlustushüvitise summas 41 280.18 krooni s.o 2638.28 eurot ning hagejale summas 2 275 443.11 krooni s.o 145 427.32 eurot. Kindlustushüvitise laekumisega luges hageja laenulepingust tulenevad kohustused täidetuks ning laenumaksete ja nõuete arvestamiseks avatud laenukaart suleti. Kostjat süüdistati kriminaalasjas nr 1-13-8579 selles, et ta kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kutsus esile kindlustusjuhtumi. Tartu Maakohtu 26.09.2013 otsusega tunnistati kostja KarS § 212 lg 1 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Seesam esitas 25.10.2013 hagejale tagasinõude kahju nr 2009007998 asjas summas 145 427.32 eurot ja kuna hageja vaidles nõudele vastu, esitati kohtusse hagi. Kohus rahuldas Seesami hagi, mõistis hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja 145 427.32 eurot ning hageja tasus kindlustushüvitise arvelt laekunud summa (145 427.32 eurot) Seesamile tagasi. Hagejal tekkis kostja õigusvastase teo tõttu kahju summas 145 427.32 eurot. Hageja esitas 10.07.2015 avalduse täitemenetluse algatamiseks kostja suhtes kinnistule Gregory reg.osa nr 798633 Luidja küla, Kõrgessaare vald Hiiu maakond seatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluses. Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa alustas täitemenetlust (täitetoimik nr. 175/2015/1073) ning kinnistu arestiti hinnaga 25 000 eurot. Kinnistu 17.12.2015 enampakkumisel toimus ülepakkumine, kinnistu müüdi hinnaga 52 100 eurot ning müügist laekus hagejale kokku 47 022.56 eurot (12.01.2016 laekus 46 312.16 eurot ning 18.02.2016 laekus 710.40 eurot). Hagiavalduse esitamise seisuga 12.09.2016 on hageja nõue kostja vastu 100 456.96 eurot, millest tagasimaksmata laenu põhiosa nõue 71 190.46 eurot ning kõrvalnõuded 29 266.50 eurot. Hagejale on kostja õigusvastase teo tõttu tekkinud kahju summas 100 456.96
eurot. Hageja hinnangul on kostjapoolne kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ning põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel tõendatud ning hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 100 456.96 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 1500 eurot. Kostja põhjendused Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: kuna laenulepingust tulenevalt on hüpoteek realiseeritud ja sellega kostja kohustused AS SEB Panga ees täidetud. Eelnevalt on toimunud kõik kohtuprotsessid kus kostjat on juba piisavalt palju kordi süüdi mõistetud ja ka rahalised nõuded esitatud mida pole siiani täita suutnud. Rahaliste nõuetega on kaasnenud ka kohtutäiturite tasud, mis ka on kõik siiani tasumata. AS SEB Pank on kogu aeg olnud tugevama jõupositsioonil ja siiani pole kordagi lähenetud asjale inimlikust aspektist. AS SEB Pank võiks seda asja lahendama hakata hoopis sellest, kuidas laenukomisjon selle laenu üldse väljastas, kes siis võttis vastutuse, et üldse laenu anda. Kostja palus kohtul asja mitte menetlusse võtta ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus leiab, et hagi tuleb allpool osundatud sätete alusel rahuldada täielikult. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.