Hageja: D Ž (isikukood xxxx), seaduslik esindaja N J Kostja: A Ž (isikukood xxxx) Kirjalik menetlus
Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A Žlt lapse D Ž kasuks alates 09.04.2026 kuni D Ž täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis 318,62 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Kohustada A Žt tasuma D Ž kasuks resolutsiooni p 2. välja mõistetud elatis N J arveldusarvele (otsuse tegemise ajal nr xxxx) selgitusega „Elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 16.04.2026 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati A Žt tasuma lapse D Ž ülalpidamiseks elatist summas 318,62 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-26-8029 menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A Ž poolt tsiviilasjas 2-26-8029 menetluse ajal tehtud elatise maksetega.
6.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.09.04.2026 esitati Viru Maakohtule hageja hagi kostja vastu elatise nõudes. 15.04.2026 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja elatis hageja (sünd. xxxx) kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni xxxx alates 09.04.2026.a. summas 318,62 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud xxxx poeg D Ž. Kooselu on lõppenud kaks aastat tagasi ehk 2024 aastal. Peale vanemate kooselu lõppu jäi hageja elama koos oma emaga ja on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja ei ole osalenud hageja ülalpidamises ja lapse elus.
3.Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud) 164,34 eurot, toidule 100 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot, vabale ajale 15 eurot. Kõik kokku 349,34 eurot.
4.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 16.04.2026 kohtumäärusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamise korras kohustati kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 318,62 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-26-8029 menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni.
5.Hagi täpsustuse kohaselt nõuab hageja elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, mis alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse järgi on Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorist nähtuvalt ühele lapsele makstav elatisesumma perioodil 01.04.2026 – 31.03.2027 summas 318,62 eurot kuus. Seega puudub hagejal kohustus esitada oma vajaduste rahuldamiseks nõutava summa tõendamiseks tõendeid.
6.15.04.2026 esitatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttega perioodil 01.08.2025-15.04.2026 on hageja tõendanud, et kostja ei täida seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hageja osas rahas. Kostja seisukoht
7.Kostjale on hageja hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud kordnikuga 21.04.2026 aadressil: Xxxx. Kostja vastust hagile ei ole esitanud. Hagile vastamise tähtaeg oli 11.05.2026. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks so 11.05.2026 hagile vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 2 kohaselt lg 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kuivõrd selline hageja teade puudub, siis on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste
vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
11.Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
12.Vaidlust ei ole selles, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning hageja elab emaga 2024 aastast alates. Hageja on tõendanud, et kostja ei ole pikaajaliselt tema ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja selgituste kohaselt kostja hagejaga ei suhtle ja koos ei ela. Hagejale annab ülalpidamist tema ema, kellel lasub rahaline koormus mõlema vanema eest anda hagejale ülalpidamist.
13.Kohus on seisukohal, et kostjalt kindlas summas elatise väljamõistmine on praegusel juhul põhjendatud ka seetõttu, et lapse emal, kelle juures laps elab, peab olema kindlustunne, et tal on olemas iga kuu piisavalt raha lapse ülalpidamiseks, millega saab arvestada.
14.Hageja on palunud kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 09.04.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni miinimumsummas. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4).
15.Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolude tuvastamisel PKS § 101 sätestatud elatise suurust vähendada. Nii sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul puuduvad PKS § 101 lg 6 ja 7 alused elatise vähendamiseks.
16.Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, ei pea kohus vajalikuks hageja poolt välja toodud kulutuste tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole 15.04.2026 esitatud hagiavalduse täpsustuses toodud ülalpidamiskulude koosseis põhjendamatu ega ka kulud eraldi ebamõistlikult suured. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega, mida kantakse alaealise lapsega, kes täidab samal ajal koolikohustust. Riigikohus on
varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seega miinimumsummas (01.04.2026 kuni 31.03.2027 on see 318,62 eurot) elatise nõudmisel ei pea laps enda igakuiste kulutuste suurust tõendama. Kohus selgitab, et seaduse muudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks lapse arengut toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (s.h turvavarustusele), haridusele (s.h lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12).
17.Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära, mistõttu kohus rahuldab selles osas tagaseljaotsusega hagi ning mõistab kostjalt alates 09.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise summas 318,62 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
18.Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
19.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et kui käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
20.Kohus selgitab ka, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
21.16.04.2026 määrusega on kohus hagi tagamise korras kohustanud kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 318,62 eurot kuus, alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-26-8029 menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 386 lg 5 tuleb hagi tagamise abinõu käesoleva otsuse jõustumisel tühistada.
Menetluskulud
22.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.